Leningrad piirati mber.Algas blokaad.Oktoobri kuuks juti juba Moskva alla.Oktoobris-novembris toimus Moskva lahing.Kuid Moskvat ei suudetud vallutada.Lunas juti vallutada Lne-Ukraina ja juti ka Krimmi poolsaareni. Venelased kasutasid ebannestunud taktikat.Ei tohtinud sammugi taganeda.Selle tulemuseks olid mberpiiramised.Kaotati suur hulk sjavge.Moskva lahingu vitsid venelased ja nurjasid Saksa plaani Venamaa kiiresti purustada.Detsembri alguses 1941 alustasid venelased Moskva all vastupealetungi olles enne toonud Kaug-Idast varuvgesid. Atlandi harta. Slmiti 14.aug. 1941. Slmisid USA ja Suurbritannia.(Roosevelt ja Churchill).Atlandi harta oli kokkulepe.(tegevuse koosklastamine) Phimtted : USAl ja Suurbritannial ei ole omakasupdlikke eesmrke teiste riikide suhtes. Nad austavad kigi rahvaste vabalt valitud valitsusvormi.Need riigid kes on iseseisvuse kaotanud saavad peale sja lppu oma iseseisvuse tagasi.(USA ja Suurbritannia teevad selleks omalt poolt kik)
Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis sõja puhkemiseni 1558. Tähtsamad sündmused Liivisõjas: 1558-22. jaanuar Vene vägi tungib põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab Ivan Julm välja vaherahu kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. 1.aprill venelased alustavad Narva pommitamist. 11.mai venelased vallutavad tulekahju järel Narva. 7.juuli Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks. 18.juuli venelased vallutavad Tartu. 1559- 31.august ja 15.september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. oktoobernovember ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11. november), ent seejärel ebaõnnestub Laiuse piiramine.
pääseksid Venemaale. Esialgu Liivimaa ei võtnud tsaari ähvardusi tõsiselt. Jaanuar 1554 otsustati maapäeval saata Venemaale saadikud, eesmärgiga sõlmida rahu 30 aastaks, aga Liivimaa-poolne tingimus, et on teatud rida kaupu, mida Venemaale vedada ei tohi, relvad jne. Samuti leiti, et otsesuhtlus Lääne-Euroopaga venelastel ei ole hea, sest liivimaalased teenisid selle vahendamise pealt. 1554 kevadel jõudsid liivimaalased Moskvasse. Venelased ei võtnud kuulda liivimaalaste nõudmisi, vaid venelased nõuavad, et Tartu piiskop peab tsaarile maksu maksma. Nõutakse otsesuhtlust ja kõikide kaupade vaba liikumist Venemaale ning samuti ei tohi sõlmida ühtegi liitu, mis oleks sõlmitud Venemaa vastu ja samuti tuleb Liivimaa linnades korda seada õigeusu kirikud. Suure üllatusena tuli maks. Vene pool väitis, et see on maks, mis on ammu juba kokku lepitud, mida tuli Liivimaalt Venemaale maksta. Liivimaa näol on tegemist igipõliste
lauldes ja tantsides saavutati üha rohkem enesekindlust, saavutusvajadust ja kokkuhoidmist. Mina arvan et laulupeod aitasid kõike positiivses mõttes parandada. Korraldati ka miitinguid ja moodustati erinevaid liikumisi et inimesi teavitada toimuvast. Ka olukorras, kus Eestimaal elavad venelastest mässulised üritasid Eesti saatkonda sisse tungida olid abiks jälle rahvaliikumised, kus eestlased, kes tulid Eesti saatkonnle appi, võtsid end kokku ja tõrjusid venelased saatkonnast eemale. Kokkuvõtteks ütlen et Eesti sai iseseisvaks just tänu arukatele ja julgetele eestlastele, kes suutsid venelastest üle olla ja sellega Eesti riiki aidata. Samas meil ka vedas, et Venemaa ei andnud käsku rünnta ja et venelased ei suutnud infokanaleid enda kätte saada. Eestlased olid väga aktiivsed korraldades erinevaid liikumisi ja üritusi, mis aitas kaasa Eesti vabariigi väljakuulutamisele.
Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. Narva lahing Karl jõuab oma peavägedega Pärnusse 1700. a. sügisel , et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna appi Narvale. Karl jõuab Narva 18 novembri õhtul. Venelased paigutasid oma armee piki Narva jõge ning neil oli umbes 30 000 meest. Rootsil oli seevastu umbes 10 500 meest. Lahing hakkas ligikaudu 14.00 ja Rootsi armee ründas esimesena. Peeter lahkus, jättes oma sõdurid lahingusse surema. Tänu tugevale lumesajule mis oli venelaste nägude poole suunatud ja sadas rootslaste seljatagant, hakkasid venelased taganema ning päeva lõpuks võitis lahingu Rootsi. Karl XII talvitus laiusel. Kevadel 1701
oma arvamus selle kohta. Lugedes neid artikleid võib märgata, et paljud nende artorid kasutavad mõisteid, mis iseloomustavad seda, kuidas riik ja eestlased suhtuvad muulastesse ning kuidas nad elavad koos. Kõige sagedamini kasutatakse mõisteid "identiteet" ja "akulruratsioon". Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Mõned artikli autorid arvavad, et identiteet on see põhjus, miks eestlased ja venelased siiamaani ei tulnud ühiseks arvamuseks ning siiamaani ei olnud lahendanud paljud probleemid. Eestlased ja venelased on liiga erinevad ja nende seisuhohad on erinevad ka. Identiteet on oluline iga inimese jaoks, sest igal inimesel on vaja ennast määratleda, teadma, et ta on miingi rühma liige ja võrrelda ennast teistega. Kui räägitatakse muulaste identiteedist, siis tihti tuleb välja, et siin võib eraldada kaks osa - kodaniku identiteet ja Etno-kultuuriline identiteet
Küsitlusest võtsid osa nii gümnaasiumiõpilased, kui ka täiskasvanud. 16-70 aastastele narvalastele oli esitatud küsimus, mis puudutab identiteeti, kelleks nad ennast peavad. Lisana kasutasime küsimusi, mis puudutavad kodakondsust ja sünnikohta. Vastused olid väga erinevad, mõned küsitletud isegi ei saanud täpselt vastata, keegi paigutab end mitmendatesse rahvustesse. Valeri, 10 klassi õpilane, ütles: "Pean ennast venelaseks, kuna vanemad on venelased. Aga on olemas nii vene kui ka eesti pass." Jekaterina, Narva Vanalinna Riigikooli üheteistkümnenda klassi õpilane, aktiivne noor, ütles: "Mina ei ole venelane ega eestlane." Sama kooli kümnenda klassi õpilane, helikunstnik, USA Ühendriikide ACCESS programmi vilistlane Valerija arvab: "Mina pean ennast venelaseks kui ka eestlaseks, kuna ma olen sündinud Eestis , ma elan siin, õpin, kõik on eesti keeles, aga mu vanemad on venelased."
KIRI KODUSTELE Tere kodused, kirjutan teile hästi lühidalt, sest pole aega sõda käib ja kõik on nii kiire, teage ma olen elus. Minuga on kõik korras. Olin koomas 2 päeva, nüüdseks on kõik minuga hästi ja oodake mind koju, loodan, et ikka näen teid ja meil on kõik korras. Sakslased pommitavad meid ülevalt poolt lennukitega ja venelased maa jõududega. Väga pikalt kirjutada kahjuks ei saa, ja ei saa ka alati saata kirju, sest venelased tulevad suurte hulga sõduritega peale ja neid takistada on väga raske, meil pole alles nii palju sõdureid ja nii palju relvi ja padruneid, venelastel on väga palju sõdureid ja sakslased pommitavad ka veel meid lennukitega. Kuulsin, et Soomlased pidid meie poole liikuma, aga ma ei tea kas see on tõsi, igatsen teid väga, kui ma koju ei jõua teage, et ma armastan teid ja igatsen teid väga. Aga praegu mul pole aega igatsedagi, sees on alati adrealiin
Tema oli ka minu ainuke positiivne kogemus venelastega sellest ajast. Aga tagasi aastasse tuhat üheksasada üheksakümmend kolm, mil toimus minu konflikt. Sellel aastal koosneb minu sõprusringkond juba ainult eestlastest. Kahjuks tuleb tõdeda, et kuigi sellel aastal oli mul täiskasvanud venelastega (vanemate töökaaslased) positiivseid kogemusi olnud, olid enamus nooremate venelastega kokkupuuted negatiivsed. Mäletan, et mõned minust paar aastat vanemad venelased võtsid minult kelgu ära. Analoogselt võttis üks vanem vene poiss minult mänguauto lihtsalt ära. Minu sõprusringkonnas oli levinud suhtumine, et eestlased ja venelased ei saa omavahel läbi ja selle arusaama kinnitamiseks oli veel mitmeid ilmekaid näiteid nii minu kui mu sõprade lapsepõlvest, kus venelased olid väga halvasti meiega käitunud. Kuid kui liikuda edasi minu taustainfost, siis räägin konkreetsest konfliktist, mis leidis aset
suurem vägede kokkupõrge Kose kihelkonnas. Kaotustest hoolimata suutsid ordu väed eestlased tagasi lüüa. Peagi jõudsid ordu väed Tallinna ja ründasid eestlaste malevat, mis asus Ülemiste järve lähedal. Ordu võit oli ülekaalukas, kuid mitte lõplik, sest ülestõus jätkus veel ka hiljem. Kuigi kauaoodatud Rootsi väed jõudsid lubatud ajaks Tallinna, olid ordu väed eestlased sealt juba minema kihutatud ja Rootsi väed suundusid tagasi. Kuid eestlased võitlesid veel edasi. Venelased tegid ka sõjaretkeid Tartu piiskopkonda mai lõpus ja see sundis ordut taas venelastega sõtta minema. Pärast seda puhkesid ülestõusud Läänemaal, seejärel Saaremaal. Esimesena piirasid saarlased Pöide linnust, mida piirati 8 päeva. Pöide linnus vallutati ja sellega võõrvõim Saaremaal kukutati.. Kuid ülestõus jätkus veel ka Harjumaal. Seejärel pöördus Liivi Ordu abivägede saamiseks Saksa Ordu poole. 1343 aasta lõpus suudeti ülestõus maha suruda. Saaremaale jõudsid
Venemaa tsaar Ivan IV asutas Liivimaa kuningriigi ja asetas selle etteotsa hertsog magnuse. 1570. aastatel vallutas venelaste vägi veel Paide, Pärnu ja Haapsalu , kuid Tallinn pidas piiramisele vastu. 1579. aastal alustas Poola vägi Stefan Batory juhtimisel vastupealetungi. Peale edutut Pihkva piiramist (1581-1582) alustas Poola-Leedu rahuläbirääkimisi. See-eest olid rootslased üsna edukad. Nad vallutasid aastatel 1580- 1581 terve Põhja-Eesti ja Ingerimaa lääneosa. Venelased said aru, et asjad ei lähe päris nii, nagu neil plaanis oli ja otsustasid teha rahu rootslastega kui ka poolakatega. Nii sõlmitigi aastal 1582 Jam Zapolskis poolakatega rahu ja aastal 1583 Pljussas rootslastega. Viimane sündmus tähistabki sõja lõppu. Nii saigi selgeks, et põhjus, miks venelased seda sõda alustasid jäi neil saavutamata. Peale Liivi sõda jagunes Eesimaa ja Liivimaa Rooti (Suurem osa tänapäeva Eestist) ja Poola-Rootsi Vahel (Lõuna-Eesti ja ülejäänud Liivimaa).
ja soomlasi aga linnapildis kohtab muuhulgas ka näiteks tumedanahalisi elanikke ning asiaate. Neil kõigil on oma eriline etniline taust ja kultuur, mida Eestis austatakse ja maha ei suruta. Näiteks venelaste kultuur, temperament ning kombestik erineb oluliselt eestlaste omast - nad tähistavad uut aastat muul ajal ja võtavad seda muud moodi vastu jne. Kuigi Eestis on teise kultuuri ja rahvuse esindajaid, leidub neid siin vähe. Kogu rahvastikust ligi 70% on eestlased, umbes 25% on venelased ning muu rahvuse esindajad jäävad ligi 5% hulka, mis tähendab, et eelkõige elavad Eestis ikka eestlased ja suure osa moodustavad venelased, kellest omakorda teatud osa on täielikult eesti kombed ja kultuuri omaks võtnud. Kokkuvõtteks võib välja tuua, et Eestis küll elab teistsuguse kultuuri esindajaid aga neid ei ole siin palju. Et määratleda Eestit multikultuurse või mitte multikultuurse riigi alla, tuleks enne kindlaks teha, kust läheb piir nende kahe mõiste vahel.
*1706a.-Altranstadti rahu-Poola astus sõjast välja . *1701a.-Erastvere lahing } Vene väed saavutasid võidu *1702a.-Hummuli lahing } Rootsi vägede üle. *1704a-Venelased vallutasid Tartu ja Narva. *Vene väed saavutasid edu ka Ingerimaal. 1703-alustati Sankt-peterburgi asutamist neeva jõe suudmesse. *1708 -Lesnaja küla juures hävitasid Venelased Rootslaste toidu-ja moonavoori. *1709a. suvel-Poltaava Lahing.Venelased saavutasid võidu Rootsi vägede üle. (8.juuli 1709) *1708-Tartu hävitamine. *1710-Riia,Pärnu,Kuressaare ja Tallinna vallutamine venelaste poolt. *Sõjategevus jätkus Soome ,Norra aladel ,Läänemerel jne. *1721-Uusikaupunki rahuleping. Rootsi oli sunnitud Venemaale andma Eesti-ja Liivimaa,Ingerimaa ja Lõuna -Karjala.
1930aastatel olid Saksamaal suured majanduslikud probleemid Vaesed lootsid Hitleri peale Hitler lubas elu paremaks muuta Hitler lubas ka tööd pakkuda kõigile 1933.aastal sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks Hitleri Tegude tulemus Mustlased, Homoseksuaalid, Euroopa juudid ja puuetega inimesed lasi mõrvata Üle 50 miljoni surnu Euroopas tohutu hävitustöö Küüditamine Surm Kui sõda oli peaaegu kaotatud, Adolf Hitler ei tahtnud, et Venelased teda leiaksid. Adolf Hitler lasi tema ja ta naise tappa ja siis ära põletada Adolf hitler sooritas enesetapu Saksamaal, Berliinis 30.aprill 1945 Paljud Hitleri austajad lasid ennast surnuks, kui venelased neid kinni võtsid
ordu. · See oli geograafiliselt hea piirkond, kuna siit läksid läbi kauba teed ja siin olid head sadamad. Selle ala vastu tunti palju huvi(Poola-Leedu, Taani, Rootsi ja Suur Vürstiriik) ja oli teada, et sõda ülemvõimu pärast ei jää tulemata. · Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad. · 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud. · 1559a sekkus Poola. Viimane Liiviordu meister Kettler tahtis kõik ülejäänud alad anda Poola võimu alla, kui Tallinna ja harjumaa elanikud tahtsid aga Rootsi võimu alla. Rootslased tuldi 1561a ja vallutasid Tallina ümbruse ära
seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus. · Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eestis või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate poolt peetud sõjasündmused ja nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. Muistne vabadusvõitlus 13. saj algus maleva maakaitseväe kokkukutsumine Osalejad: saksalsed, venelased, taanlased, rootslased, leedulased Üle 60 sõjaretke Tulemus: Eesti ala liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumiga... · Liivi sõda 1558-1583 Osalejad: poolakad, rootslased, venelased, taanlased; Eestlased osalevad sõjategevuses; Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine, Eesti territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel Kes oli · Põhjasõda 1700-1721 · Osalejad: venelased, sakslased, poolakad, taanlased, rootslased
Sellepärast kirjeldas ta sõja õudusi väga ausalt. Hitler ja Saksamaa süsteem olid tema jaoks jälestavad, kuna Hitlerile ei meeldinud tema raamatute sisu ning lasi need 1933ndal aastal põletada. Viha sõja ja süsteemi vastu kajastus ka raamatus. Näiteks, kui ta kirjeldas kuidas viieaastane tüdruk, kellel oli beebi käes, õhku lendas pommitamise tagajärjel. Teose tegevuse aeg, taustsüsteem: II maailmasõda, nii rindel kui ka puhkusel Lühikokkuvõte: Raamat algab sellega, et venelased suruvad sakslaseid tagasi II maailmasõja ajal. Peategelane Ernst Graeber saab puhkuseloa peale kahte aastat ning loodab sõita enda vanemate juurde. Saabudes kodulinna on ta õnnelik, kuni ta näeb esimesi varemeid. Edasi, enda tänava poole kõndides näeb ta, et ainult üksikud majad veel seisavad. Ta proovis leida oma vanemaid, aga peale ebaõnnestunut katset jättis ta kuulutuse ja pani lehekese enda maja ette kivide vahele. Vahel põrkas
vägede toetusel ebaõnnestunud riigipöörde katse. 6 septembril 1991 tunnustas Nõukogude Liit Leedu iseseisvust. 2004. aastal liitus Leedu NATO liiduga ning riik võeti vastu ka Euroopa Liitu(vaata joonist 1). Joonis 1 TEEMA 4 6 Inimgeograafia Nagu eelnevalt juba mainitud on Leedu rahvaarv 3,6 miljonit. Rahva iibeks on 0,4%. Elanikkonnast on umbes 80% leedukad, 11% poolakad ja 7% venelased. Vanuseline koostis: 0-14 aastasi 22,6 %, 15-59 aastasi 61,3 % , 60 aastasi ja vanemaid 15, 7 %. Leedulased ja poolakad on valdavas enamikus katoliiklased, venelased, valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7
vägede toetusel ebaõnnestunud riigipöörde katse. 6 septembril 1991 tunnustas Nõukogude Liit Leedu iseseisvust. 2004. aastal liitus Leedu NATO liiduga ning riik võeti vastu ka Euroopa Liitu(vaata joonist 1). Joonis 1 TEEMA 4 6 Inimgeograafia Nagu eelnevalt juba mainitud on Leedu rahvaarv 3,6 miljonit. Rahva iibeks on 0,4%. Elanikkonnast on umbes 80% leedukad, 11% poolakad ja 7% venelased. Vanuseline koostis: 0-14 aastasi 22,6 %, 15-59 aastasi 61,3 % , 60 aastasi ja vanemaid 15, 7 %. Leedulased ja poolakad on valdavas enamikus katoliiklased, venelased, valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Asustus paikneb üsna ühtlaselt, keskmiselt 56,5 inimest ühel ruutkilomeetril. Hõredam on asustus maa äärmises kaguosas ning tihedam Kaunase ja Vilniuse ümbruses. 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. TEEMA 5 7
majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Adolf Hitler oli karismaatiline kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse. Samas väitsid mitmed temaga isiklikult kohtunud inimesed, et eraviisiliselt ei olnud ta nõnda muljetavaldav. Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu. Adolf Hitleri pikaaegne armuke ja seaduslik abikaasa oli Eva Braun. Aastal 1945, kui venelased olid jõudnud Berliini lähedale, kolis Eva Braun Hitleri Führerbunker'isse ning jäi sinna oma elu lõpuni. Hitler küll soovitas Braunil lahkuda, kuid ta jäi Hitlerile truuks kuni viimaste minutiteni. 29. aprillil abiellus ta Hitleriga. Järgmisel päeval mürgitas ennast tsüaniidampulliga, Hitler lasi endale kuuli pähe. Nende kehad põletati, hiljem leidsid venelased Brauni söestunud keha.
Ajalugu e-õppepäev 1. Miks õnnestus Russowi kirjelduste põhjal venelastel Narva linna vallutamine? Ühest majast algas Narvas tulekahju, mis kogu linna maha põletas. Selle segaduse kastuas venelane ära ja vallutas Narva. 2. Miks lammutasid venelased Rakvere vallutamise järel seal erinevaid kivihooneid, näiteks gildimaja või mungakloostri kiriku? Nad ehitasid kaitserajatisi ja vajasid selleks kive ja palke. 3. Mida heidab Russow ette Rakvere inimeste igapäevastele elukommetele? Hea elu oli muutnud rakverelased hooletuks. Iga päev käis ainult pidu. Kirikus ei käidud. Linna ei olnud vaenlase vastu kindlustatud. 4. Mida heidab Russow ette tartlastele seoses Tartu vallutamisega? Linna ei olnud vaenlase vastu kindlustatud
kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid
Vabadusvõitlusesse sekkusid nii mitmedki rahvad, kes olid sõdinud eestlastega ka varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. Eestlaste vastupanu vallutajatele vältas terve inimpõlve. Paarikümne aasta jooksul tuli üle elada vähemalt poolsada rüüsteretke ning neile vastata. Kindlaid liitlasi polnud, vastasleeri kuulusid eri ajal aga nii sakslased, taanlased, venelased, rootslased, latgalid, leedulased kui liivlased. Maa kurnati välja ja erinevad vastased hõivasid selle osade kaupa. Eestlaste kaotuse põhjused olid: · eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa.
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast.
Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid,
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis
Eesti keelt.Eestis ei ole väga palju sisse rännanuid venelasi.Enamus on siin üles kasvnud.Nad kõik peavad ka Eestit oma kodumaaks.Enamus küsitluses osalenud inimesed on eluga Eestis väga rahul.Üks lausa ütles, et võrreldes Venemaaga on Eestis super hea elada.Enamus venelasi tajuvad rassismi.Paljud ütlesid, et Eestlased suhtuvad liiga üleolevalt venelastesse.Asjad olevat veel hullemad olnud Eelmisel sajandil NL-i ajal.Peaaegu kõik venelased arvavad, et venelased saavad võrreldes eestlastega vähem palka, kuid on ka mõistlikke venelasi, kes arvavad, et asi on ikkagi hariduses ja suhtumises töösse.Venelased arvavad ka seda, et Eestis võiks olla rohkem teist keelt kõnelevate laste lasteaedu ja koole. Identiteet Identiteet on ühtsustunne mngi rühma või rahvusega.Integratsioon ja identiteedi kujunemine on kui vastastikune protsess, mis hõlmab nii enamus kui ka vähemusrahvusrühmi.
Kas bolsevike võimuletulek Venemaal oli paratamatus? 1917.aastal alustas vene rahvas revolutsiooni, mis sai murranguliseks kogu maailma ajaloos. Venelased vajasid muudatusi. Venemaa oli kandnud I maailmasõjas raskeid kaotusi. Toit ja kütus olid otsas, rahvas nälgis. Väga paljud süüdistasid selles Venemaa valitsejat tsaar Nikolai II. 1917.aasta veebruaris puhkes Petrogradis üldstreik. Tsaarivõim kukutati ja mensevikud moodustasid Ajutise Valitsuse. Sama aasta oktoobris haarasid võimu äärmuslikud revolutsionäärid, kes V.I.Lenini juhtimisel rajasid maailma esimese sotsialistliku riigi. Miks õnnestus bolsevikel eesotsas Leniniga 1917
Anna- Elizabeth Vetemaa Loodusõpetuse essee 24.04.2016 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Rahvaarv on 147 miljonit. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: vähesoolane lõhe, punane-, must- ja roosa kalamari , marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti
Kas eestlane olla on uhke ja hea? Arvan, et kõik kahjuks ei vastaks samamoodi. Kindlasti on palju neid inimesi, kelle jaoks on Eesti ajalugu tähtis ja südamelähedane. Kuid on üha rohkem ka neid inimesi, kes lähevad välismaale ja soovivad, et nad oleks muus ja nende arvates paremas riigis sündinud. Enamasti suhtutakse mõne riigi inimestesse eelarvamusega. Näiteks need, kes Eestist midagi ei tea, kipuvad tavaliselt ütlema, et me oleme "mingid venelased seal kuskil Ida-Euroopas". See ilmneb ka Hollywoodi filmidest, kui leitakse, et meiesugune riik sinna hästi sobiks. Meid on võrreldud ühes filmis isegi koopainimestega. Lähemad rahvad (lätlased, soomlased, venelased), kes meid paremini tunnevad, teevad pidavalt nalja, et me oleme jonnakad, aeglased ja kinnised, isegi kurvameelsed inimesed. Kuid see on isegi mõningal määral tõsi. Kui keegi võõras sulle tänaval vastu tuleb, on ta väga õnneliku näoga? Pigem ikka morn
Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlased Latgalid Liivlased Rooma katolikukirik- sai mõjuala juurde(põhja poole). Rajati katoliku kirikuid (igasse kihelkonda) 1 Saksa ordu- valitseti linnustesüsteemi abil. P-Eestis (Taani aladel) rajati ka mõisaid. 1238 läks Stansby lepinguga P-Eesti Taanile. 1346 (pärast Jüriööd) müüd Taani valdused Saksa ordule. Venelased – 1242 Jäälahing Peipsil Novgorodi Aleksander Nevski – Liivi ordu = lõppes süstemaatiline vallutus Eestlaste alla jäämise põhjused 1. Sõjajõu puudus- mehi oli vähe ja sõjavarustus oli niru. 2. Kõik tahtsid Eesti alasid endale- Riia kirik, Taani, Rootsi. 3. Venelased oli nii liitlased kui ka vaenlased. (Liitlased- Tartu kaitsmine, Otepää vabastamine) 4. Sakslased alistasid eestlased koos eelnevalt alistatud rahvastega. 5
varjanud miski julmust ja surma ." Lk 243 (2.romaan ) 2-3. Tegevuspaik - Eesti küla 1944. aasta oktoobrist alates Sündmused: Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Mehed käisid saunas, Marta tuli tallu ja proovis Taavile ligi ajada, kui Taavi vedu ei võtnud, kinkis talle hunniku vanu Nõukogude aja passe. Järgmisel õhtul saabus Hiie pere koos Ilme ja Lembituga ootamatult koju. Neil ei olnud õnnestunud Saksamaale põgeneda ja nad olid pahurad. Linda ütles, et Taavi oli seal, aga läks samal hommikul minema, et oma perele järgi minna
Teksti "Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid" mõju on sarnane intervjuu mõjuga, kuna neil on sarnane teema (eesti keele õppimine), aga see mõju ei ole ühesugune, mõni vahe on. Selles uudises on NEG kooli õpetajatelt ainult üks seisukoht ühendamine ainult segab lapsi, vene lapsed segavad eesti lapsi. Ma arvan, et nende arvamust mõjub palju meie riigi eestlaste avalik arvamust selle kohta ja stereotüüpid venelaste kohta. Palju kuulsin eestlastelt pressis, et venelased ei ole targad, venelased on lärmakad jne.(Vaikusespiraali teooria, sissendusjõu teooria) See mis, puutub selles tekstis agendaseadmis teooriat ja meediakasutuse teooriat, on samasugune nagu intervjuus kas see teema on aktuualne meie ühiskonnas, või sellina teeb seda massmeedia? See on üks pool, ja võimalus, teine on aga see, et inimene ise valib, mida ta loeb ja kes seda uudist valis, ise on sellest huvitatud.
Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus. Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eestis või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate poolt peetud sõjasündmused ja nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. Muistne vabadusvõitlus | 13. saj algus; maleva maakaitseväe kokkukutsumine; Osalejad: saksalsed, venelased, taanlased, rootslased, leedulased; Üle 60 sõjaretke; Tulemus: Eesti ala liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumiga... Liivi sõda | 1558-1583; Osalejad: poolakad, rootslased, venelased, taanlased; Eestlased osalevad sõjategevuses; Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine, Eesti territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel. Põhjasõda | 1700-1721; Osalejad: venelased, sakslased, poolakad, taanlased, rootslased; Tulemus: Eesti alad Vene impeeriumi koosseisu, balti erikord.
5. Nim 5 eestlaste allajäämis põhjust 1. elukutselistel ristirüütlitel oli Eu kaasaegseim sõjarelvastus ja varustus (rõngassärk, metallkilp, -kiiver) eestlastel (turvised pargitud looma nahast) 2. ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, eestlased = põllumehed 3. sakslased said pidevalt elusjõu täiendust, eestlaste iive aga uusi sõjamehi ei sünnitanud 4. eestlastel tuli samal aegselt sõdida mitme vaenlasega (saks-, taan-, roots-, venelased + lisaks nende liitlased) 6. Mis toimus aastatel 1208, 1210, 1212, 1217, 1219, 1220, 1224, 1227? 1208 algab muistne vabadus sõda (sakslased rüüstavad Ugandit) 1210 Ümera lahing (toimus peale Võnnu piiramist. Eestlased põgenesid Võnnu alt, sest Riiast oli oodata suurt väge. Eestlased jäid Koiva lisajõe Ümera äärde varitsema ja tungisid neid jälitanud sakslastele, liivlastele ja latgalitele ootamatult kallale. Rünnak kulges edukalt ja eestlased saavutasid võidu)
AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi
inimeste jaoks on Eestis olev palk suurem kui nende kodumaal olev tööpalk. Eestis pidavat olema ka suurem elatustase kui paljudes muudes riikides. See on muidugi hea. Tänu sellele suureneb Eestis elatustase, eksport ja majandus. Eestis elavad paljud rahvused. Peale eestlaste elavad siin veel venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased ja paljud muud rahvused. Eestlasi elab Eestis 930 219 inimest mis moodustab 67,9 % kogurahvusest. Kõige enam elab Eestis peale eestlaste veel venelased. 2000 aasta rahvuskoosseisu järgi elab Eestis 351 178 inimest. See moodustab kogurahvusest 25,6 %. Ukrainlasi on eestis tunduvalt vähem 29 012 inimest ehk 2,1 % kogurahvusest. Kokkuvõtteks võin öelda, et Eestil on väga palju riike kellega on üpris head suhted. Lisaks sellele on ta Euroopa Liidus. Ka Paljude riikidega on tal viisa vaba väljasõit teistesse riikidesse. Eestit külastab ka üle 100 000 turisti iga aasta mis tähendab, et paljud inimesed on
Toimumiskoht kas Paide või vastane Tartu Ordu oli eestvedaja Teised liidust osavõtjad: Eestlaste kuningad Paides 4. mai 1343 jõudsid ordumeister ja eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele Eestlaste saadikud: 4 kuningat, kes valiti Tallinna lähistel, ning 3 sulast Eestlased surmasid sakslased ja asusid vägedega Tallinna lähedale laagrisse konflikt Järva foogti sõjasulased tapavad eestlaste saadikud Venelased piiravad paidet 1558. a juulis Tartu venelastele paanika Rakvere, Põltsamaa, Laiuse jpt linnused jäetakse maha Paide linnus püsib, Caspar von Oldenbockum lööb venelased tagasi, naasid kahe aasta pärast Russowi teatel oli Oldenbockum koguaeg linnuses, Renneri sõnul aga juhtus ta 8. augustil linnuses olema, otsustas mitte alistuda Paide linnus Click to edit Master text styles Second level Third level
1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eelkõige eelistati sadamaid, aga linnad olid ka rikkad.Otsiti lihtsalt põhjuseid, nii või naa oleks siinne ala venelaste poolt varem või
üldmobilisatsiooni toetasid ka Eesti Rahvuslikud ringkonnad. 40 000 meest nägid toimuvas II vabadussõda ja läksid võitlusse sakslaste poolel. Vene lennuvägi tegi Eestile pidevaid õhurünnakuid (Hävitati ajalooline Narva hoonestus, rängad purustused Tallinnas ja Tartus). Suvel muutus sakslaste seis II maailmasõja rindel raskeks 1. Lääneriikide Normandia dessant Prantsusmaa vabastamiseks. 2. Soome väljus sõjast. 3. Punaarmee suurrünnakud sakslastele Valgevenes. Juulis sisenesid venelased võidukalt Narva. Järgnes 2 nädalat ägedat lahingutegevust Sinimägedes (nn Tannenbergi liin). 10 augustiks olid venelased vaatamata ülekaalule sunnitud pealetungi eduta lõpetama. Augusti lõpul hõivas Punaarmee Tartu ja septembris Tallinna. Järgnes kogu mandri Eesti okupeerimine, sakslased lahkusid vastupanuta. Eestlastel puudus jõud ja ühtne juhtimine, kuid väikesed vastupanugrupid aeglustasid Punaarmee edasitungi. See andis paljudele eestlastele põgendeda üle mere läände
oskus. (Tamm 2007) Samas väidab Tallinna Ülikooli õppejõud Rein Veidemann oma artiklis Postimehes, et eelpool toodud Tallinna linna tellitud uurimus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» toob muu olulise hulgas esile ühe kõneka seose. Eestlased näevad integratsiooni senise ebaõnnestumise peamise põhjusena eestivenelaste endi soovimatust lõimuda. Teisalt, isegi keeleliselt hästi integreerunud venelased tunnistavad tõrjutust ja ebakindlust tuleviku suhtes. Seega pole keeleoskuski lõimumise ainueeldus.(Veidemann 2007) Veidemann arvab, et sellise hoiaku aluseks on eestlaste ja venelaste ühine traumaatiline minevik (Veidemann 2007). Oma elu siin elanud venelased on saanud tänu Eesti Vabariigi mitte nii karmile keelepoliitikale hakkama vaid vene keelega. Siin elanud inimesed ajavad asju nende rahvuskeeles ning seega ka ei mõista miks peaksid nad nüüd kodakondsust
Eesti esindajaks läbirääkimistel olid Jaan Poska, kes tundis venelaste hingeelu ja loogikat ning oli väga agar nendega vaidlema. Teiseks esindajaks oli Jaan Soots. Venelasi esindas Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe ja mõningad komissarid. Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänav 39. 3.01.1920 hakkas kehtima Eesti ja Venemaa vahel relvarahu, mõlemate osapoolte tsaariaegsed kindralid läksid tülli Eesti riigi piiri suhtes. Venelaste kindral ütles, et venelased üldse lõid Eesti riigid ja nüüd heast armust lubatakse iseseisvuda. Eestlaste kindral aga vaidles vastu, öeldes, et viikingid ehk eestlased valitsesid vahepeal Venemaad, sest seal oli kriis ja eestlased on heasüdamlikud, andes neile nii palju maad. Kui Tartu rahu leping trükiti välja, loeti see mitu korda üle, veendumaks selle täpsuses, kui avastati üks koma viga, mis muutis lause tähendust täielikult. Trükk saadeti uuesti trükikotta, kus kogu töö tuli uuesti teha
elama sakslased ka rootslased. 1340. Suur Näljahäda 1558. Liivi sõda,mille tõttu paljud sõdalased ja need kelle kodusid rüvetati,ja kelle raha pärast tapeti. 1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990. Hakati teostama EVI ja lahkusid paljud välismaalalsed,ja osad põgenikud naasesid kodumaale.Eluolu paranes,loomulik iibe. Tänapäev Elu olu on parem,meditsiin on arenenum,majadnus areneb(kuid hetkel mõjutab) 6.Demograafiline üleminek ehk siire kus toimuvad erinevad etapid,etapi alguses on plahvatus kus suremus parema hügieeni ja parema arstiabi tõttu langeb järslult, kuid sündimus on endiselt kõrge
pidevalt taganenud, hävitades tee peal kõikvõimalikud pelgu-/varjupaigad prantslastele Kui hakatakse juba Moskva alla jõudma, otsustab uueks juhiks määratud marssal Kutuzov Borodino küla lähedale paigale jääda ning lahinguks valmistuda(pos.i mäeharjal tugevdatakse reduutidega, kus paiknevad ka suurtükipatareid) Borodino lahing Mõlemad juhid hoidusid ise lahinguväljast eemale Eesmärkide nurjumine 8. Septembril kell 18 tõmbavad venelased oma rindejoone kilomeetri võrra tagasi ja peagi selgub, et sissetungija on lahingu võitnud Suundutakse Moskva poole väikse lootusega seal siiski rahu sõlmida ,,Moskva! Moskva!!!!'' Prantslased sisenevad Moskvasse sooviga keisriga rahu sõlmida, kuid juba tund pärast linna sisenemist on järsku kõik leekides Märkamatult on Vene väeosad linnast väljunud, enamiku ehitisi süüdanud ja suunduvad juba lääde jäetud prantslaste kolonnide poole Alles 18
16. saj. keskpaik: 5 väikeriiki: Orduriik, Riia peapiiskopkond ja Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola, kes soovisid saada endale kaubandustulusid. Sõja alustas Moskva, kes püüdis ära kasutada Vana-Liivimaa nõrkust ja teiste lähimate riikide (Taani, Soome, Poola) omavahelisi lahkhelisid. 1558 venelased tungivad Tartusse ja rüüstavad Lõuna-Eesti külasid, piiratakse sisse Narva ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed.
inimesi kelle arust selline tegevus on naljakas või meelelahutuslik. Peaksime tugendama oma riigi interneti süsteeme, et ei juhtuks hullemaid sissetungimisi. Okupeerimised ja küüditamised mis kunagi toimusid Nõukogude Venemaa poolt oli suur kahju Eesti kultuurile. See mõjutas meie kultuuri ja inimesi. Tänapäeva inimesed arvavad ikka veel, et nad peaksid kannatama ja tegema palju tööd, kuid tegelikult on see vana arusaam mille venelased meile tõid. Kui mitte kunagi poleks venelased Eestisse tulnud ja elusid segamini keeranud, oleks meie kultuur ja inimesed kindlasti teistsugused, aga millised seda me ei saa kunagi teada. Kindlasti on sellel ka head mõjud, näiteks inimesed ei anna alla, vaid on harjunud võitlema oma õiguste ja vabaduse eest. Eesti on olnud tugev ja võidelnud oma vabaduse ja inimeste eest kaua. Lõpuks on sellele asjale tehtud lõpp. Eestlased on väga kangekaelsed ja ka tulevikus ei anna me samuti alla nagu me pole seda teinud ka varem.
inimesi sai surma ning Eesti keskmine eluiga on 64-78a. 80-... Inimesi on vähe kuna nende sünniaastad jäid I Maailmasõja kas lõppemis või käimisaastatele ning paljud Eestlased ei ela 80nda eluaastanigi. Rahvused Eestlased Venelased Ukrainlased Valgevenelased Soomlased Tatarlased Lätlased
hulgast Traudl Humpsi (Alexandra Maria Lara) valib ta enda sekretäriks. Filmi põhitegevus on suunatud 2. Maailmasõja lõpuaastaile ning tegevuse kohaks on Berliini tänavad ja Hitleri punker. Hitler on oma punkrisse koondanud kõik oma sõjalise lähikonna eesotsas Himmleri ja Jodliga. Hitleri kõrval on ka tema truu elukaaslane Eva Braun (tolle aja Saksa filminäitleja), kes mingil juhul ei taha lahkuda abikaasa juurest, ega ,,tulekoldest" Berliinist. Kui venelased on saksarindest läbi tunginud, ei võta enam Hitleril kaua aega mõistmiseks, et sõda on kaotatud ning et kogu tema idee, luua oma maailmariik on hukule määratud. Mõistes olukorda, leiab ta, et see maailm ei ole paik tema perele, ega isegi koerale, kellele ta seetõttu ka mürki söödab. Hitler leiab, et kaotuses on süüdi mitte tema natsi poliitika, vaid tema alluvuses olnud kindralid, majorid jne, kes on tema otseseid käske eiranud ja rindel taganenud.
Rahvastikupüramiid- arvjoonis, mis kujutab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu mingil ajal vanuserühmade kaupa. Rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid: tööealise rahvastiku vähenemine maksude suurenemine rahvastiku vähenemine suurenevad kulutused sotsiaalhoolekandas koolide sulgemine (õpilasi vähe) Eesti rahvuslik koosseis. Eesti rahvastikust 80% eestlased; 20% muulased neist 6.3% venelased. Rahvuslik koosseid iseloomustab kui suur on ühe või teise rahvuse osatähtsus vastavuse alusel territooriumil kogu rahvastikust. Slaavi rahvad: valgevenelased, venelased, juudid, sakslased, rootslased, soomlased Rahvastiku paiknemine ja asustus. Eestis 30 in/km2 kohta -annab ülevaate kuidas rahvas riigiliselt jaotub. Eestis paikneb rahvastik ühtlaselt. Tihedamalt paikneb rahvastik linnades: Tallinnas (Harjumaa); Tartus (Tartumaa) hõreda rahvastiku põhjused: kliima, sood, maavarad
viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Vallutuste käigus toimus kaks suuremat sõda. Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Kaua aega ei läinudki, kui sõja vallandas Moskva suurvõrstiriik., kes soovis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ning 1558. aastal rüüstasidki Moskva väed Lõuna-Eestit. Pool aastat hiljem vallutasid venelased aga tormijooksuga Narva. Sellega aga pakkusid nad Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. Sellega venelased ei piirdunud - kaks kuud hiljem vallutasid nad ka Tartu ning esimene üks Vana Liivimaa riikidest oligi vallutatud. Liivimaa sai aru, et venelastele neist vastast ei ole ning ka abivägesid ei olnud kusagilt oodata. Lõpuks otsustas Orduriik anda end Poola kaitse alla ning Kuramaa läks seejärel Taanile.Nii olidki sõtta kaasatud veel kaks riiki. Samal ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
