50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2021-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
383174
Õppematerjali autor
Miks on vaja Eestit kaitsta? Eesti on meie sünnimaa. Eesti on meie kodu. Eesti on paik, kus tunneme end hoituna ning kus on meie pere ja sõbrad. Meie kogu elu on sellel väikesel maalapil, mille nimeks on imekaunis Eesti. Need ilusad põllud ja metsad, mis meid ümbritsevad on kui kaitse selle kurja maailma eest. Keegi ei tahaks kaotada oma lähedasi ja oma kodu, seega, jah, Eestit on vaja kaitsta. Ajaloost teame, et meie üks suurimaid vaenlasi läbi aegade on olnud Venemaa. Eesti on olnud okupeeritud ja inimesi on hoitud kui vangis. See kõik lõppes 2. veebruaril 1920, kui Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Usun, et Venemaal on siiski soov oma riigi piire laiendada ja Venemaa sõjaväega oleks suurepärane võimalus vallutada väike Eesti, kus kaitsevägi on kordades väiksem kui Venemaa oma. Eestis treenitakse iga aasta
on sageli eelmise puhul pahaks pandud, või kommunistliku riigipöörde katset, mis oleks toona võinud isegi õnnestuda. Ainukeseks suuremaks vahejuhtumiks lähiajaloos võib nimetada 2007. aasta pronksiöid, mis sisendasid paljudele eestlastele rahutust, ent siiski kindlalt maha suruti. Peale Esimest maailmasõda oli õhkkond ärev ning riikidevahelised tülid ei olnud saanud püsivat lahendust. Praegu aga suurriikide vahel meid ohustavaid lahkhelisid ei ole ja Eestit puudutavat sõda lähitulevikus ei ole vaja karta, suuresti tänu aina tihenevatele kaubandussidemetele ja globaliseerumisele. Eesti on Euroopas nii mõnigi kord tähelepanu äratanud. On kiidetud meie kiiret väljatulekut majanduslangusest ning peaaegu olematut riigivõlga. Kuigi me võime teenida Euroopa silmis plusspunkte, peame seda võtma kui julgustust veelgi rohkem pingutama, mitte jääma loorberitele puhkama
Eestlased oleksid võinud võita muistse vabadusvõitluse kui maakonnad oleksid üksteisega koostööd teinud ja omanud ühtset strateegiat pikemaajaliste vallutuste kaitseks. 2. Millistel põhjustel lagunes Vana-Liivimaa ja millised riigid konkureerisid selle allutamisele? Vana-Liivimaa hakkas lagunema 1558. aastal, mil algas Liivimaa sõja I etapp Vene- Liivimaa sõda ja konföderatsiooni idaosa (Virumaa ja Tartu piiskopkonna okupeerisid Vene tsaaririigi väed. Põhjused, miks Vana- Liivimaa hakkas lagunema olid järgmised. Vana-Liivimaa oli feodaalselt killustunud. Maad laastasid pidevad kodusõjad ordu ja piiskoppide vahel, viimane toimus aastail 1556 – 1557 (sellesse sekkus ka Poola-Leedu). Vaenlasi peibutas Vana-Liivimaa soodne asupaik (kaubateed), eriti huvitatud oli siinsetesadamate ja kaubalinnade hõivamisest Venemaa. Vana-Liivimaa oli ühinenud Venemaa-vastase relvade ja strateegilise toorme embargoga ning pidas kinni salakaubapartiisid. Vana-Liivimaa oli
jooksul, mis annab lootust arvata, et eesti keel, kultuur ja meel jäävad siin maalapil kestma ka järgnevate aastasadade jooksul. Samas pole maailm nii globaliseerunud ja inimeste liikumisele avatud olnud kunagi varem, kui täna. Seetõttu usun, et rohkem, kui kunagi varem peame oma põhiseaduses sätestatud eesmärgi täitmiseks teadlikult tegelema sellise ühiskonna ülesehitamisega, kuhu inimesed soovivad elama jääda, tagasi tulla ja oma pere luua. Selleks on vaja, et riik ajaks teadmistepõhist ja järjepidevat poliitikat, mille eesmärgiks on seatud inimese heaolu ja õnnetunne. Olgu lisatud, et inimeste liiga suur varanduslik kihistumine, mis paraku tänaste poliitikate tulemusena Eestis aasta-aastaga üha enam aset leiab, vähendab inimeste ja seega kogu riigi õnnetunnet. Ühiskonna ja majanduse seisukohalt on parim niisugune ühiskond ja poliitika, mis tagab oma liikmetele nii kõrge sissetuleku kui ka rikkuse piisavalt võrdse jaotumise.
Kaasasolevad eestlased käskisid emal võtta kaasa villaseid riideid. Venelased karjusid ja kisasid midagi, millest mina aru ei saanud. Mäletan, et mina nutsin ja tahtsin oma nukku kaasa võtta, kuid sõdur torkas nuku täägiga läbi. Nutsin veelgi kõvemini. Ka ema nuttis. Mina olin pere noorim ja kuna oli külm, siis suure kiirustamisega pudenes mul üks kinnas käest. Ema tahtis seda ülesse võtta, kuid soldat astus sellele jalaga peale. Ema hakks siis naerma. Siis küsiti, et miks ta naerab ja ema ütles, et see, kui kinnas siia maha jääb, on märk sellest, et me tuleme veel kord siia tagasi. Seda ei uskunud mitte keegi. Pereisa oli kinni viidud "omakaitses" olemise eest. Tema istus oma aastaid Vorkuta vangilaagris. Niisiis küüditati koos minuga mu õde Pilvi Raud (sündinud 1938.a.), vend Rein Raud (sündinud 1940.a.) ja ema Endla Raud (sündinud 1912.a.). Meid viidi enne koolimajja. Lõuna ajal viidi meid Tartust rongi peale. Ähvardati palju
Sõjad eesti territooriumil 3 Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid sakslased huvi tundma läänemere äärsete alade vastu. Kristliku usku riigid tahksid tuua oma usku ka teistesse riikidesse. Ristiusu mõjust oli XIII sajandi algul välja jäänud veel eestlased, liivlased, soomlased, lätlased ja leedulased. Eriti tahtsid saksa kaupmehed head kaubateed
Minu ja minu riigi 20 aastat Minu ja minu riigi 20 aastat Võib öelda, et sündisin inimkonna ajaloo ühel kõige tähelepanuväärseimal aastal. Berliini müür langes ning aasta lõpuks oli selgelt näha, et inimestel on suletud ühiskonnast kõrini, kommunistlik ideoloogia sai kaotuse osaliseks. Kõige julmemalt väljendus aja jooksul kogunenud viha 25. detsembril, kaks päeva enne minu sündi, kui mõisteti kiirmenetlusega surma ja hukati 1965. aastast võimul olnud Rumeenia kommunistlik diktaator Nicolae Ceauşescu koos oma naisega. Järgnevalt iseseisvusid riburada pidi Nõukogude Liitu kuulunud riigid, kes ei tahtnud enam kunagi taluda repressioone ja kodanikuvabaduste piiramist. Nüüd, kui ajaloolisest murrangust möödub 20 aastat, on aeg vaadata tagasi. Mis muutused on toimunud meie eludes ning kas oht meie tollal väljavõideldud vabadusele on lõplikult möödas? Sõjaväes neid ridu kirjutades, kus kehtib karm kodukord ning isiklik ruum seisneb väikeses pingis kaheko
siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole. See ei tähenda, et oleksin ennast Tallinna kesklinnas hästi tundnud: kui ma paar tundi enne seda, kui Dmitri Ganin surma sai, pidin samalt tänavalt ära jooksma, sest natsisümboolikat riietel kandnud inimeste rühmast visati minu poole ilmselgelt midagi Molotovi kokteili laadset (ja oli selge, et politseid sellele tänavale niipea ei jõua), siis leidsin, et info nimel surma saada vaja ei ole. Koju jõudes nägin veel Kanal 2 erisaate lõppu, kus saatejuht avaldas arvamust, et järgmine päev võib ehk kaasa tuua isegi valitsuse tagasiastumise. Mida oleks saanud teha? Ei toonud ehkki valitsus oli kogu "pronkssõduri saaga" juures teinud ilmseid vigu. Hakatuseks: kõigile pidi olema ilmselge, et Eestis leidub inimesi, kes tahavad pronkssõdurit näha Tõnismäel. Demokraatlik mõtteviis ja ka lihtsalt terve mõistus ütleb, et kui mingil ideel on
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid