Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastiku iseloomustus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
0-19 aasta vanuseid inimesi on keskmiselt, nende vanemad sündisid kuskil 1960’ date lõpu poole ning siis oli pidev rahvaarvu kasv.
20-29 aasta vanuseid inimesi on üpriski palju, kuna nende vanemate sünniaastad jäid täpselt rahvaarvu kasvamise aastate juurde 1950’date lõpp/60’date algus.
30-44 aasta vanuseid inimesi on peaaegu, et samapalju kuna nad sündisid siis kui Eestis oli pidev rahvaarvu kasv + suur sisseränne Venemaalt, rahvast oli palju ning lastekasvatamine ei olnud liiga kulukas .
45-59 aastaseid inimesi on palju kuna nad sündisid rahvaarvu kasvamise aastatel, nad on 20-29a vanuste inimeste vanemad.
60-64 aastate inimesed sündisid II Maailmasõja lõpuaastatel. Siis oli rahvaarv väga väike kuna paljud inimesed said sõjas surma ning paljud ka küüditati.
70-79 vanureid on vähe kuna nende vanemad elasid I Maailmasõja aastateil kus palju inimesi sai surma ning Eesti keskmine eluiga on 64-78a.
80-... Inimesi on vähe kuna nende sünniaastad jäid I Maailmasõja kas lõppemis või käimisaastatele ning paljud Eestlased ei ela 80nda eluaastanigi.
Rahvused
Enamus elanikest on Venelased kuna Narva on olnud läbi aegade üks linn, mis seob Eestit Venemaaga ja oma piirilähedasele asukohal elab
Rahvastiku iseloomustus #1 Rahvastiku iseloomustus #2 Rahvastiku iseloomustus #3 Rahvastiku iseloomustus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor FrezZ Õppematerjali autor
Uurimustöö.
Linnaks on võetud Narva. Räägib rahvastiku soolis-vanuselisest koosseisust, linnas elavatest rahvustest ja elanike haridustasemest.
Iga teema juurde on lisatud diagrammid.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Eesti rahvastik

Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis

Geograafia
thumbnail
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja majandus üldse olemas on. Inimesed on ka kultuuri kandjad. Rahvastikualaseid teadmisi on niisiis tarvis mitte üksnes nende endi pärast, vaid ka loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurigeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastiku kohta tahetakse kõigepealt muidugi teada, kui palju seda on. Tähtis on ka, millistest inimestest ta koosneb: kui palju on mehi, kui palju naisi, kui palju elanikest on teenivaid tööealisi ja kui palju ülalpeetavaid lapsi ja vanureid. Ka rahvastiku rahvuslik koosseis on tähtis. Oluline on rahvastiku haridus- ja kultuuritase, mis muuseas mõjutab ka seda, kuidas, millisel viisil ennast elatatakse. Huvi pakub rahvastiku

Ühiskonnageograafia
thumbnail
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused

Kultuurigeograafia
thumbnail
33
docx

Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)

Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber ­ see on tohutu territoorium, mis hõlmab 7,5%

Ajalugu
thumbnail
21
docx

EESTI NSV 1945-1985

NÕO REAALGÜMNAASIUM Eesti NSV 1945 ­ 1985 Referaat Koostaja: Kerli Paltsmar Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaat on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le. Teise maailmasõja ajal oli Eesti okupeeritud ni

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Vinni lahing(venelaste võit).1709. juuni Poltaava lahingus purustati rootslaste peavägi. 1710 alistusid Pärnu ja Tallinn. 1721. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg oli lõppenud. Tulemused: Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa, Rootsi sai Soome ja 2mln riigitaalrit Venemaalt, Tallinn kapituleerus, Balti erikord 2. Eesti rahvastik varauusajal. Rahvaarvu muutumine Rootsi ajal, Vene ajal. Rahvastiku koosseis(rahvused). Migratsioon: sisse- ja väljaränded (k.a. 19.saj väljarändamisliikumine). 13. sajandi alguses elas u. 150 000-180 000. Enne Liivi sõda elas 250 000-300 000, 1620 oli aga rahvaarv vähenenud 120 000-140 000 inimeseni. See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud. Poola ja Rootsi üritasid küll koloniseerimisega maid täita, kuid erilisi tulemusi see ei andnud. Lisaks tõi kahju 1601-1603 näljahäda ja katk.

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.

Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu) ja tuua oma sõjaväed Eesti territooriumile, 17.06.1940 Eesti täielikult okupeerida ja 6.08.1940 annekteerida NSV Liidu koosseisu. Järgnevale ohvriterohkele tegi lõpu Saksamaa-NSV Liidu sõda. Algas 22.06.1941 ja Saksa okupatsioon. 28.08.1941 Hõivasid Saksa väed Tallinna.

Eesti kultuuriajalugu
thumbnail
63
doc

Eesti Varauusaeg

1 Teemaderinge eksamil: 1) Vana-Liivimaa 16. saj. keskel – sisevõitlused ja suhted naaberriikidega. Liivima konföderatsioon enne 1558. a: Liivimaa ordu- 67 000 km2 Riia piiskopkond- 18 000 km2 Tartu piiskopkond- 9 600 km2 Saare-Lääne piiskopkond- 7 600 km2 Kuramaa piiskopkond- 4 500 km2 (106 700km2) Kuus erinevat valdust, mida ühendab maapäev. Seotus Saksa-Rooma keisririigiga. Kõik Liivimaa maahärrad (piiskopid, ordumeister) nad alluvad Saksa-Rooma keisrile, kes on kõige kõrgem läänihärra. Neil oli õigus käia Saksa-Rooma riigipäevadel. Side Saksa-Rooma keisririigiga on nõrk, sest on olemas tuhandeid muid keisririike ja teisi probleeme, millega tegeleda. Omavahel Liivimaal ollakse pidevalt konfliktis, toimuvad kodusõjad. Tänu oma geograafilisele asendile jäi Baltikum jätkuvalt oluliseks transiidimaaks Lääne- Euroopa ning Venemaa ja Leedu vahel. Naabruses tugevnes

Eesti varauusaeg




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun