Põhjasõda
1700-1721
Rootsi Venemaa
Karl
XII Peeter I
Taani Frederik II
Poola
August II Tugev
Põhjused:
*Soov
nõrgendada Rootsi võiku läänemerel ja selle ümbruses.
*Venemaa
soovis Ingerimaad.
*Poola
soovis Eesti-ja Liivimaad.
*Taani
Soovis Holsteini.
*Ööl
vastu 12.veebr.1700-Saksi väed ründasid Riiat.Algas Riia
pikaajaline piiramine.
*TaaniRootsi.
1700.a august-Traventhali rahu.
*VenemaaRootsi.
19.nov
1700- Narva lahing.
*1700/1701-Rootsi väed karl XII juhtimisel talvitusid laiusel.
*1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast.
Riia
väed tungisid Poola aladele .
*1706a.-Altranstadti rahu-Poola astus sõjast välja .
*1701a.-Erastvere lahing } Vene väed saavutasid
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kito12345
Õppematerjali autor
Põhjasõja algus 17. sajandi lõpul oli Rootsi Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Peaaegu oleks läinud täide Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks.1697. aastal suri Karl XI ning samal aastal sai Rootsis troonile Karl XII kes oli 15 aastane. Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Root
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Põhjasõda 1700-1732 Koostaja: Glea Habicht Juhendaja: Marika Anissimov 10 a klass 2011 Viljandi 2011 Põhjused · 1699-Taani,Poola,Venemaa liit Rootsi vastu. · Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1704 http:
· SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist 1700
PÕHJASÕDA Põhjasõda oli 1700- 1721. aastal peetud sõda ülem võimu pärast Läänemere. SÕJA ALGUS: Sõda algas 22. veebruaril 1700.aastal Saksi vägede ootamatu rünnakuga Riiale. Kuulnud Riia ründamisest kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse. SÕJA PÕHJUS: Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, Poola, Venemaa eesmärgiga vähendada Rootsi ülemvõimu, vallutada Rootsile kuuluvaid alasid ning muuta Läänemeri sisemereks. AJEND: Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas sõlmivad omavahelise liidu, millest lähtuvalt ründasid Saksi väed 22. veebruaril 1700. aastal Riia linna. SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK: William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa
1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja ainelised ressursid polnud suurriigi mõõtu. Pärast Põhjasõda anti raamatuid põhiliselt välja Tallinnas gümnaasiumi trükikojas, 1721.a. asutati Eesti raamatute kirjastus. 1715.a. ilmus trükist eestikeelne "Uus Testament". Venemaa võit Põhjasõjas stabiliseeris olukorda Eesti- ja Liivimaal. Kadus vajadus tugeva müüriga kindlustatud linnade järgi, ka Tallinnas hakati suuri ehitisi rajama väljapoole linnamüüri. Selles suhtes oli eeskujulik Peeter I oma Kadrioru pargi ja lossiga. Uute
PÕHJA SÕDA 2010 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Rootsi laeva
Põhjasõda (1700- 1721) 17. sajandil oli Rootsist saanud Läänemerel valitsev suurriik. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus, muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. aastal sai troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksimaa ja Poola ära kasutada Rootsi valitseja noorust ja sõlmisid Rootsi vastu liidu. Põhjasõda algas, kui Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II Tugeva ründas ootamatult vägesid Riia all ööl vastu 12. veebruari. Üllatusrünnak ebaõnnestus, sest väed Riia all olid tugevamad, kui arvati. Karl XII otsustas anda esimese löögi Taanile. Traventhali rahu kohaselt astus Taani 1700. aasta augustis Põhjasõjast välja. Narva lahingus 30. novembril 1700. aastal saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle.
1. Põhjasõda Põhjasõda 1700-1721 Sõja põhjused ja eellugu: kõige üldisemaks põhjuseks oli võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel, Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. Rahvusvaheline olukord oli kujunenud järgmiselt: 1) Venemaa oli muutunud arvestatavaks suurriigiks, kellel aga puudus Euroopaga meriti ühendus 2) Põhja-Euroopas konkureerisid omavahel Taani ja Rootsi 3) Poola ja Venemaa olid vabanenud hirmust Türgi ees ja nende suhted olid paranenud 4) Rootsi ülemvõim Läänemerel tekitas tugeva opositsiooni Rootsi vastu, 1699 aastal sõlmisid Poola, Taani, Saksi ja Venemaa Rootsivastase liidu. Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja P-S Rooma keisririik olid seotud igaüks oma sisemiste probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I p
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid