Arvamusküsitlus Piirilinna identiteet (0)

Tänavaküsitlus: Piirilinna identiteet

Vladislav Virtonen, Vladislav Lifšits, Pavel Smirnov
2. detsember 2017 , 9:47
Tänavaküsitluse eesmärk oli teada saada, kelleks Narva elanikud ennast peavad identiteedi ja rahvuse poolt (kas eestlaseks, venelaseks, valgevenelaseks, soomlaseks või muuks) ja miks.
Küsitlusest võtsid osa nii gümnaasiumiõpilased, kui ka täiskasvanud. 16-70 aastastele narvalastele oli esitatud küsimus, mis puudutab identiteeti, kelleks nad ennast peavad. Lisana kasutasime küsimusi, mis puudutavad kodakondsust ja sünnikohta.
Vastused olid väga erinevad, mõned küsitletud isegi ei saanud täpselt vastata, keegi paigutab end mitmendatesse rahvustesse.
Valeri , 10 klassi õpilane, ütles: “Pean ennast venelaseks, kuna vanemad on venelased . Aga on olemas nii vene kui ka eesti pass.”
Jekaterina , Narva Vanalinna Riigikooli üheteistkümnenda klassi õpilane, aktiivne noor, ütles: “Mina ei ole venelane ega eestlane.”
Sama kooli kümnenda klassi õpilane, helikunstnik, USA Ühendriikide ACCESS programmi vilistlane Valerija arvab : “Mina pean ennast venelaseks kui ka eestlaseks, kuna ma olen sündinud Eestis , ma elan siin, õpin, kõik on eesti keeles, aga mu vanemad on venelased.”
Olesja Stefanovitš, kogenud eesti keele ja kirjanduse, georgaafia õpetaja, ütles: “Pean ennast venelaseks, sest minu emakeel on vene keel, mis tähendab, et esialgu ma õppisin ja rääkisin ainult vene keelt. Olen lõpetanud venekeelse kooli. Eesti keel on minu jaoks teine. Arvatakse, et see keel, mida räägib ema, on sinu emakeel. Ja minu isa räägib vene keelt ka.”
Narva Vanalinna Riigikooli eesti keele ja kirjanduse, kunsti ja muusika õpetaja Margit Sibul sõnas: “Mina pean ennast selleks, kelleks ma olen - naiste rahvaks, kes töötab õpetajana, kellel on palju lähedasi armastavaid inimesi, eestlaseks.”
Darja, Narva Keelte Lütseumi õpilane, lihtsalt peab ennast eestlaseks.
Aktiivne noor, Narva Soldino Gümnaasiumi üheteistkümnenda klassi õpilane Vadim ütles: “Mina olen venekeelne eestimaalane.”
Natalja, mitteformaalse õppekeskuse noorsootöötaja, Narva ja Tartu elanik , sõnas: “Mina pean ennast eesti venelaseks või vene eestlaseks ja vahet pole vist kuidas ma nimetan, aga kindlasti mitte just venelaseks või kindlasti mitte just eestlaseks, sest kui ma võrdlen ennast täiesti eesti inimese või täiesti vene inimesega, siis ma näen väga palju erinevusi. Ja üks identiteedidest võikski olla see, et ma olen Narvast pärit, ja teine, võib olla ka, eurooplane . Sest kui näiteks ma sõidan Venemaale (Moskvasse, näiteks) ja siis kõige suurem erinevus, mis ma näen, ongi see, et ma olen palju rohkem just Euroopa identiteediga.”
Aleksandr, 60 aastane Narva elanik, sõnas, et ta on pool venelane ja pool eestlane. Kuna on ta sündinud Venemaal, aga koolis juba käis Eestis, tal on nii eesti kui ka vene sugulased.
Renata , Narva Vanalinna Riigikooli huvijuht , aktiivne elanik, mitmekülgne tamada, ütles: “Ma olen vene keelt rääkiv eestlane, sest mu emakeel on vene keel ja vanemad on samuti venelased. Mul on Eesti pass ja ma olen sündinud Narvas.”
Aleksandr, Narva kümnenda klass õpilane, peab ennast venelaseks, sest tema emakeel on vene keel ja tema meelest on vene ajalugu lähedam. Temal on Eesti pass ja ta on ka sündinud Narvas.
Kokkuvõtteks võib järeldada, et Narva on tavaline piirilinn ja siin meie kohtusime palju erinevate inimeste rahvustega ja maailmavaatega. Üldiselt palju Narva elanikke peavad ennast nii venelasteks kui ka eestlasteks.