Nüüdisaegsele poliitikale pani aluse just Prantsuse revolutsioon. Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale. Revolutsiooniga sai poliitika põhimõtteliselt kõikide asjaks: inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, vaatamata sellele, et ta volitas valimistel võimu oma esindajatele. Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu, pani Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Revolutsiooni käigus kujunes välja ka uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna. See tähedas seda, et tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada.
Kolmandaks on valimised rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivüimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsusparteid lüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Neljandaks on valimistel ka hariv funktsioon. Kampaaniaperioodil tarbivad inimsed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine- enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust v rassist. Arusaam demokraatiast, kui rahva oma valitsusest on tingitud kodakondsuspiirangust. Valimisõigus peab olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alaised elanikud. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil
kujunes kodanik. Revolutsioon pani lause nüüdisaegsele poliitikale. Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale.Revolutsiooniga sai poliitika põhimõtteliselt kõikide asjaks: inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, vaatamata sellele, et ta volitas valimistel võimu oma esindajatele. Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu, pani Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Samuti kujunes revolutsiooni käigus välja uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna. Mis tähenda, et tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Revolutsioon tõstis esikohale riigi sekulariseerimise- ühiskondlik poliitika, mis
Kuna taheti, et kõik kiriku liikmed oskaksid Piiblit lugeda, siis hakati suurt rõhku panema haridusele. Sotsiaalne õpetus Protestandid on rajanud haiglaid, kodusid puudega inimestele ja vanuritele, haridusasutusi ja organisatsioone, mis pakuvad abi arengumaadele. Pühendunud protestandismi liikmed oli aktiivsed sotsiaalsetes reformi liikumistes, nagu näiteks: orjuse kaotamine, vanlga reform ja naiste valimisõigus. Vastus „sotsiaalsele küsimusele“ 19-ndal sajandil alustas Saksamaa kantsler Otto von Bismarck kindlustuse programmid, mis viisid tee heaoluriiki(ravikindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, pension jne) Erinevad liikumised -Adventism (kristlik liikumine ,mis kuulub protestantide hulka ja mis viitab Kristuse teisele tulemisele.) -Anabaptist( iseloomustab täiskasvanute ristimist) -Baptism( ei
· Mõisnike surve · Vene-jaapani sõda 1904-1905, suutmatus sõda võita · Isevalitsus · 9 jaanuar verine pühapäev vallandub revolutsioon 3. Nõudmised · Esialgu majanduslikud nõudmised · Veebruar Nikolai II määrus (koosoleku- ja ettepanekute vabadus) · "Uudised": rahvaesindusorgani valimised, meeste ja naiste valimisõigused, autonoomia mittevene piirkondadele · "postimees" : valimisõigus, vägivallatus, eesti keelele suuremad õigused · "teataja" : selge seisukoht puudus · a/ü, märgukirjad maal, (aadli eesõiguste kaotamine, õiglasemad maamüügi- ja renditingimused) 1 4. Ülestõus · Sügis rahutu · Ülevenemaaline üldstreik 13. oktoober · 15. oktoober tööliste nõudmised: kokku kutsuda Asutav Kogu, dem. Vabaduste nõue · 16
Kui Prantsusmaa sai vabaks siis tehti muudatusi. Kehtestati kodanikuõigused, püüti vähendada kiriku mõju koolis ning ühiskonnas tervikuna. Jõustus sunduslik algharidus. Usuõpetus koolides asendati moraaliõpetusega. Riiklikul tasemel hinnati ümber mitmed ajaloosündmused. Kommunaarid vabastati kõikidest süüdistustest ning karistustest. Riigi hümniks kinnitati ´´Marseljees´´. Inglismaal tegutsesid kaks parteid, liberaalid jakonservatiivid. Liberaalid olid juhtivamal kohal. Valimisõigus anti palgatöölistele. Liberaalid tegid mitmeid reforme ja eraldasid eelarvest suuri summasi laevastiku ehitamiseks. Prantsusmaal oli aktiivne välispoliitika, ent peagi tabasid neid tagasilöögid. Nende peamiseks eesmärgiks sai lüüasaamise heastamine. Inglismaa oli majandusliku võimsuse tipus ning neil oli tugevaim sõjalaevastik. Prantsusmaa majanduse põhisuund oli põllumajandus. Talupoegade olukord halvenes,
Mina ja demokraatia Kui tuleb rääkida või kirjutada oma suhetest demokraatiaga, tuleb endale selgeks teha, mis see demokraatia üldse on. Loomulikult ei kuulnud ma nüüd seda sõna seoses kirjandiga esimest korda. Küllap olin ikka päris väike, kui see sõna mulle kõrva sattus. Meedias ei möödu ju päevagi, ilma et seda sõna ei mainitaks. Teaduslikuma pildi sellest sõnast sain ilmselt põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides. Kas aga ka selgema pildi, on üsna küsitav. Nüüd siis sõnaseletus lahti ja saan teada, et demos tähendab kreeka keeles rahvast, kratos aga võimu. Vastandsõnaks demokraatiale on minu meelest diktatuur. Kujutan endale ette, et demokraatia on teatrimaskidel see naerune mask, diktatuur aga kurblik mask. Ja nüüd siis minu seos demokraatiaga? Demokraatia on rahva võim, kus saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Nii tekibki mul küsimus, kas minul 17-aastasel, kes saab hakata riigi valitsem...
osaleda poliitikas. · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust, kuna kõigil on õigus osaleda otsustamises. · Edendab ühist ja individuaalset heaolu, eeldusel et valitsuse poliitika peegeldab laiade rahvahulkade huve. · Tagab poliitilise stabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud. Demokraatia vead · Kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi. · Enamuspõhimõte võib põhjustada ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu. · Pole välistatud diktatuuri kehtestamine demagoogide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades.
kergendamist, mõisnike eesõiguste piiramist. Kevad-suvi 1. mai tähistamine- uus töölisliikumise tõus. Esimesed suured poliitilised meeleavaldused. 24. juunil rahvakoosolek Nõmmel (10 000 töölist erinevatest vabrikutest). Petitsioonikampaania. – kevad, suvi. „Postimees“, „Teataja“ ja „Uudised“ avaldavad tüüpmärgukirjad – riigikorra uuendamine, poliitilised õigused ja vabadused, kohaliku elu ümberkorraldamine demokraatlikel alustel. „Teataja“ üldine valimisõigus ja Asutava Kogu kokkukutsumine. Politserepressioonid ja „mustasajalised“- mõisnike relvastatud salgad. Rev. haripunkt 1905. a. sügisel Ülevenemaaline poliitiline üldstreik 14. okt. (Eestis 20 000). 16. oktoober 1905 Tallinnas Uuel Turul tapatalgud. Sõjaväele oli antud korraldus halastamatult relvi kasutada. Tsaari 17. oktoobri manifest – kodanikuõigused ja – vabadused ja parlament (Riigiduuma), lubada legaalselt tegutseda riigikorrale lojaalsetel erakondadel.
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...
1. Eesti Vabariigi poliitiline areng . Põhiseadus võeti vastu 1920 aastal . Seadusandlikku võimu teostas - RIIGIKOGU , täidesaatvat võimu VALITSUS Riigivanem täitis kahte ülesannet : 1)Juhtis valitsuse tegevust 2)täitis riigipea esinudus ülesandeid . Esimine põhiseadusoli väga demokraatlik : a)Valimisõigus( alates 20.aastast ) b)Kodanikel võrdsus seaduste ees c)Rahva osavõtt riigivalitsemisest 1920.aastatel olid koalitsioonivalitsused s.t : valitsus, mis koosneb erinevate parteide juhtidest. Koalitsioonivalitsuste puuduseks oli see,et :olid erimeelsused ja need ei püsinud aasta aegagi koos. 2.Poliitiline elu 1930.aasatel . Mida tähendas majanduskriis Eestile ? * Majanduskriis tõi kaasa tehaste,äride ja talude pankrotti mineku. * Tööpuuduse * Elatustaseme languse. Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega? *Rahvas hakkas elu halvenemises süüdistama erakondasid,parlamenti ja valitsust. Miks hakkati nõudma põhisea...
) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform) ja ,,Teataja" radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid) d)16. oktoorbri veretöö · Ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16. Oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · Sõjavägi avas tule demonstrantide pihta- 94 surnut, üle 200 haavatu e)17. oktoobri manifest · Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduuma- ülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua
kodanikuõiguste austamine. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. a) Diktatuuri tekkimise põhjuseid oli palju. Näiteks muutused ühiskonnas. Pärast I Maailmasõda said arstid, juristid ja väikettevõted palju kannatada. Nad kaotasid oma poliitilised võimu. Diktaatorid kasutasid seda ära ning lubasid neile võimu taastamist. Samuti anti valimisõigus naistele. Samuti oli harjutud sõjaaegse karmikäelisusega, mis andis poolehoidu diktatuurile. Majandus langes väga palju sõja kaotanud riikides. Diktaatorid lubasid karmikäelist valitsemist ning kui nad võimule pääsevad, läheb elu paremaks. b) Paljud demokraatlikud Euroopa riigid ei suutnud vastu seista demokraatia vastastele liikumistele, sest rahvas lootis, et pärast I Maailmasõda, majandus
Valitsus, valitsusjuhti Valitsus, mille juht on Valitsus, mille juht on Täidesaatev nimetati riigivanemaks. peaminister peaminister, kelle määras võim president. Andis laialdased Säilisid I põhiseadusega Piirati kodanikuvabadusi, kodanikuõigused antud nii kodaniku- kui valimisõigus alates 22 Kodaniku- valimis-õigus nii ka valimisõigus. eluaastast. õigused naistele kui ka meestele Eestis kujuneb ,,juhitav alates 20 eluaastast. demokraatia". Oma aja Muudeti vaid 30 sätet Autoritaarne demokraatlikemaid (Riigikogu, parlament), presidentaalne vabariik. Hinnang põhiseadusi
valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Saadiku kohustus arvestada valijatega, aga samas õigus oma valimisprogrammi ellu viia.. Mandaat reguleerib valijate ja saadikute vahelisi suhteid ning piirab saadikute tegevust. Demokraatia... võimalused ohud Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb Kõik inimesed pole võrdselt haritud, tema vabadust, kuna valitsemine on seega võib üldine valimisõigus tuua seadustega piiratud. võimule harimatu massi. Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, Enamuspõhimõte võib põhjustada 51% võimaldades inimestel olla informeeritud türannia, kus enamuse nimel tallatakse ja osaleda poliitikas. vähemuse huvid jalge alla. Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja Kollektiivsete huvide tähtsustamine solidaarsust, kuna kõigil on õigus osaleda suurendab liigset riigiaparaati ja valitsuse
Oliver Cromwell (1599- 1658) hõivas Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independendid. Allesjäänud nn päraparlament, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30.jaanuar 1649. Charles I hukati. (pea raiuti maha) 19.mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament püsis vaid armee toel. 1653.saadeti ka päraparlament laiali. Uued valimised küll korraldati, kuid valimisõigus anti vaid indenpendentide kogudustele. Mõistagi esindas uus parlament vaid Cromwelli toetavad vähemust. Cromwell nimetas end lordprotektoriks. 1655. saadeti ka see esinduskogu laiali. Cromwell oli rahva seas ebapopulaarne puritaanlike vaadete tõttu. Cromwell suri 1658 ootamatult. Rahvas juubeldas. Cromwelli surm tõi kaasa restauratsiooni. Inglismaal taastati kuningavõim ning troonile astus Charles II (valitses 1660-1685). Kehtestati usuvabadus, taastati parlamendi ülemkoda. Pärast
*Suurenes tööpuudus. *Palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti. *Nälg. *Mässud. Tagajärjed *Hakati tootma sõjatehnikat. *Sisepoliitilise olukorra teravnemine.*Diktatuuride kehtestamisele kaasaaitamine. New Deal F.D Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tundud majanduskriisist väljumiseks. *Kontroll panganduse üle. *Riik reguleeris põllumajandust. *Loodi uusi töökohti. *Abirahasüsteem. *Tootmise elavdamine. EV põhiseadused: 1920 *Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast. *Seadusandlik võim Riigikogu: ühekojaline, 100 liiget, valimised iga 3a. järel.*Täidesaatev võim: valitsus ministrid ja riigivanem. *Kõrgeim võimukandja - rahvas. *Võeti vasti 15. juuni 1920 Asutava Kogu poolt. *Hakkas kehtima 21. detsembril 1920. 1933/1934 *Seatakse sisse riigipea institutsioon riigipea on rahva poolt valitav 5 aastaks. *Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, kuhu kuulus 50 liiget., 1937/1938 *EV riigipeaks on president
Rooma impeerium, mis püsis pea poolteist tuhat aastat ning hõlmas oma hiilgeaegadel pea kogu Euroopat, on tugevalt mõjutanud ka tänast läänelikku ühiskonnakorraldust. Vastavaid ilminguid võib näha mitmes erinevas eluvaldkonnas. Kuigi demokraatia esines rahvahääletuste kujul juba Antiik-Kreekas, peetakse selle hälliks sageli justnimelt Vana-Roomat. Sarnaselt tänasele Euroopale olid vabariigiaegses Roomas pea kõik tähtsamad riiklikud ametikohad valitavad, kusjuures valimisõigus laienes ka vaesematele kodanikele. Siiski polnud tagatud kõigi riigi elanike esindatus ning talupojad olid sageli sunnitud hääletama oma maaomaniku soovi järgi rahva võim kehtis vaid teatud piirangutega, valitud pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Tsiviilõiguse klassikaks peetav Rooma seadustik on aluseks kogu tänasele õiguskorraldusele. Oluliste seaduste kaheteistkümnele tahvlile jäädvustamisel kujunes oluliseks sõnaühend ius
kodanikuõiguste olemasolu. Tänu I maailmasõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Tänu sellele otsustasid demokraatia kasuks uued riigid. Enamik I maailmasõja järel tekkinud riike valis demokraatliku riigi korra vabariigi näiteks Soome, Poola, Balti riigid. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid oma elujõulisust. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Laienes valimisõigus. 1918 said Suurbritannias valimisõiguse ka naised, Eestis 1919. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberalism tähendab vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustavat poliitilist õpetust. Pärast I maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivad paremerakonnad
Enamasti töötasid mustanahalised farmides, kuid olid ka mõned, kellel oli paremini läinud, nii et nad said töötada teenindavas sektoris. Täpselt nii oli läinud ,,The Butler"-i peategelasega. Kummagi töö eest kõrget palka ei makstud, kuid teenindavas sektoris töötajatel oli võimalik ronida karjääriredelil kõrgemale. Lisaks suurele palgalõhele valge ja musta nahatooniga inimeste vahel puudus musta nahavärviga inimestel valimisõigus kuni 1965. aastani. Seegi saavutati pika pingutuse peale sajandi keskpaigaks suurte kaotustega mustanahaliste hulgas. Mustanahalisi inimesi taheti eraldada valge nahaga inimestest. Selle jaoks tehti neile eraldi istumis-, söömis- ja olemiskohad. Filmis näidati, kuidas mustanahaliste ühing nimega Freedom Riders tahtis eraldamise vastu võidelda. Nad ei teinud seda vägivallaga, vaid lihtsalt olid, lastes valge nahaga inimestel enda peale karjuda ja ennast taguda. See lõppes peaaegu
2. Konföderatsioon - lõunaosariigid: Lõunal soodne geograafiline võimekad 3. Väejuhid. Mereblokaad. Kuidas aitasid uniooni võidule kaasa - Vabastamise proklamatsioon sellega kaotati orjus ning hakati moodustama nn värviliste väeosasid. - Jaosmaade seadus selle alusel võis iga USA kodanik saada endale riigi lääneosast vabalt kuni 65ha maad. Kuidas mõjutas kodusõda USA valitsemist? · Kodanikuõiguste laiendamine neegritele ja indiaanlastele. Meeste valimisõigus sõltumata rassist. · 1875 Civil Rights Act keelati rassiline diskrimineerimine riigiasutustes. · Orjuse keelustamine. U 3,5 mln orja vabaks. Millised olid USA majandusliku arengu eripärad 19. S II poolel? - Lääneranniku osariigid elanikonna kasv ning maa jagati ära. - Idaranniku osariigid tegeleti põllumajandusega. - Keskosa piisonite hävitamine, I rahvuspark Yellowstone Montanas 1872
puudused-puudus presidendi ametokoht , riigikogu domineeris valistuse üle, poliitiliste erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis miks puhkes kriis 1923 kergekäeline laenamine, pangandussektori kokkuvarisemine, pankroti laine miks puhkes kriis 1930 üle oma võimete elamine , ületootmine, riigid ei sekkunud majandusse milles kriis väljendus-kriis põllumaj., toiduhinnad langesid, tollimaks tõusis, pankroti laine, kriis
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga....
1865. aastal vallutati mässajate pealinn Richmond ja varem edukas olnud kindral Lee alistus. 14. aprillil 1865. aastal toimus rünnaks president Lincolni vastu kus ta sai surmavalt haavat, ta suri järgmise päeva hommikul. Peale kodusõja lõppu hakati keskvõimu teostama nii, et lõuna osariikide istanduseomanike poliitilist mõjuvõimu vähendada. Võeti vastu ka kol konstitutsiooniparandust, millega kaotati USA territooriumil orjus, anti neegritele kodanikuõigused ja valimisõigus. Algselt ei tahtnud osad lõunaosariigid nende parandustega leppida ning protestisid, kuid siis kehtestati nendes osariikides sõjaväeline võim. Tingimused täideti 1870. aastaks ja rekonstruktsioon lõpetati 1877. aastal viimaste valitsusvägede välja viimisega.
Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel võrdeliste valimiste ja suletud nimekirja põhimõttel. Erakonnad esitavad kandidaadid üles kõigis 12nes valimisringkonnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, kus on reastatud kõik esitatud kandidaadid. Kandideerida saab ka üksik kandidaadina. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades selleks lihtkvoodi meetodit. 7. Nimeta vabade valimiste tunnused 1. Valimisõigus on üldine 2. Valimistel on vaba konkurents 3. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 4. Valimised on salajased
kujundada riigi poliitikat. Minu riigis Eestis on see justnimelt õigus mitte kohustus nagu Luksemburgis, Kreekas või Austraalias. Siiski oli aastal 1932 tollases Eestis toimunud rahvahääletus põhiseaduse muutmisest kohustuslik ning trahv 5krooni, see suurendas küll valijate protsendi 92%-le. Eestlased aga ei kasuta õigust anda oma hääl, sest näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli valijaid vaid 61,9%. Valimisõigus on ajaloo jooksul laienenud, sest kui varem oli hääleõigus majanduslikult kindlustatute valgenahaliste meeskodanike pärusmaa, siis nüüd on 21.sajandil hääleõigus pea kõigil täiskavanutel. Seega inimeste valimisõigust ei määra enam rass, nahavärvus, usk või sugu. Mina kasutan tingimata võimalust osaleda valimistel, seeläbi püüan leida vastukaja oma nõudmistele riigi ees. Ühinemisvabadus tagab kodanikele võimaluse luua ühendusi seltsingutest erakondadeni.
Autoritaarses riigis on kord vähe leebem kuid siiski karm. Võim on koondatud ühe isiku või väikese gruppi kätte. Rahvas ei tohi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad ainult valitsejad. Enamus euroopa riike olid autoritaarse riigikorraga. Demokraatiale ehk rahvavõimule on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste nig kodanikuõiguste olemasolu. Demokraatlik riigikord on rahva suhtes natukene ausam. Võim on rahval ning kõigil on valimisõigus, sõltumata nende klassist. Tänu Esimese maailmasõja võidule kasvas demokraatlike suurriikide maine. Peale sõda vahetusid tänu keskvalitsusele Itaalias tihti valitsused. Töölised sattusid kommunistide mõnu alla, sest oli tööpuuudus. Töötud ja endised sõdurid tegid oma organisatsiooni ning neid hakkati kutsuma fasistideks. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast tahtis Itaalia muuta oma maa suurriigiks. Kehtestati fasistlik diktatuur
Eluaastast , sõltumata sellest, palju neil raha on. Nüüd said valimisõiguse ka naised kes võisid hääletada alates 30- nendast eluaastast. See muutus aga 10 aastat hiljem. KOKKUVÕTE Inimeste suuremateks probleemideks oli töö ja rahapuudus. Töökoht ei olnud inimestel ka enamasti püsiv sest majandus oli kõikuv ja hävitas tihtipeale käesoleva tööpositsijooni. Demokraatias kujunesid suuremad uuendused välja valimisõiguses. Nüüd oli naistel samasugune valimisõigus nagu meestel. Inflaktsijooni ajal langes Saksamaal raha väärtus niivõrd et inimesed kütsid sellega koguni ahju
I põhiseadus 1920-1933 - demokraatlik parlamentaalne valitsemisaeg II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täid...
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga....
· Maj kriis algas hiljem ja kestis kauem; tänu kiirele arengule polnud kriisi mõjud suured, kuigi kasvas tööpuudus ja tugevnesid äärmusliikumised Sise- ja välispoliitika dem riikides: 1. USA: · Kannatas I MS kõige vähem, kuna sõda ei toimunud tema territooriumil + suhteliselt väiksed inimkaotused · Kuni 1921 võimul Demokraatlik partei (pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et üh reformida) · 1920 naiste valimisõigus · 20date algul vasakpoolsuse kasv (streigid, vasakradikaalid, loodi Komm partei, terroriaktid jm); laiemat tähelepanu vasakpoolsed vaated maj kasvu ja heaolu paranemise tingimustes ei saavutanud · 1921-1933 Vabariiklik partei - riik peab võimalikult vähe sekkuma üh ellu, propageerisid individualismi ja USAd kui kõigi võimaluste maad · Vabaturumaj rakendamine -> 1920-1929 "õitsengu ajajärk" (samal ajal protektsionism väliskaubanduses)
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused
Eestis ajutine viibimine - viibimine ilma elamisloata või elamisõiguseta 3. Elamislubade liigid. Pikaajalise elaniku elamisluba vrd alaline elamisõigus. elamisloa andmisest keeldumine Pikaajalise elaniku elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks Tähtajaline elamisluba (kuni 5 aastat) on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks. Elamisluba võib olla ka pikaajaline. IV Valimisõigus 1. Vabariiklik Valimiskomisjon vs Riigi Valimisteenistus Vabariigi Valimiskomisjon on moodustatud Riigikogu valimise seaduse alusel. VVK jälgib, et valimistel järgitakse valimiste vabaduse, üldisuse, ühetaolisuse ja otsesuse, samuti hääletamise salajasuse põhimõtteid. Riigi valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase korraldamise riigi tasemel. VVK RVT
DIKTATUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktatuuririigid? 1)Muutused ühiskonnas- keskklass kaotas oma mõjuvõimu, tugevnes suurearvuline tööliskond; naistele anti valimisõigus. 2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ,karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks. 3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samu...
Rahvuslik Vabameelne Partei. Esimene põhiseadus. Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette juba selle kokkuastumisel. Pärast pikemaajalisi eeltöid jõuti 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20.eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Kui parlament avaldas valitsusele umbusaldust, oli viimane sunnitud tagasi astuma. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid oli kodanike
Millised on peamised valimissüsteemid ja millist rakendatakse eestis? 1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised: Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Valituks osutub isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälte enamuse. Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2. Proportsionaalsed e võrdelised valimised: Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks, kuid kogu riik võib moodustada ka ühe mitmemandaadilise ringkonna. Sellise süsteemi puhul omandavad kandidaadid vastavast ringkonnast mandaate võrd...
· Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutlust demokraatiast · Võimule saab eliit, kes oskab arvestada rahva huvidega Vabad valimised · Funktsioonid 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine 1. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 2. Rahva usalduse indikaator 3. Hariv (valimistel tarbime rohkem poliitilist teavet) · Põhimõtted 1) Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond 2) Valimisõigus on üldine (sugu, usk, rass) a. Kodakondsuspiirang b. Vanusepiirang 3) Valimistel on vaba konkurents a. Vabadus kandideerida ning hääletada isiklike veendumuste järgi b. Kandidaatide ülesseadmise õigus c. Kodaniku kandidatuuri esitamise õigus d. Konkurents parteide vahel 4) Valimised on ühetaolised ehk võrdsed a. Võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks
• Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes.
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhtel...
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid
Tekkisid jakobiinid. Toitlusraskuste olukorras kehtestas Konvent 1793 vilja, jahu ja leiva maksimumhinna. Jakobiinide diktatuur 1792 lõi Konvent erakorralise võimuorgani Rahvapäästekomitee, kus olid jakobiinid. Rahva kaasatõmbamiseks viisid jakobiinid läbi olulisi reforme: Kogukonna ühismaade jagamine vastavalt perekonna suurusele Kõigi feodaalkohustuste kaotamine Maksimumhinnad kõigile toiduainetele ja laiatarbekaupadele 1793 kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast. Rahvapäästekomitees juhtiv roll Robespierrel. Kui tapeti revolutsiooni üks juhte , Jean paul Marat, läksid jakobiinid üle terrorile. Vähimagi asja, nt ettevaatamatu väljaütlemise eest võidi panna vangi . Sageli kasutati surmanuhtlust, giljotiin läks eriti kasutusse. Kaotati kohtupidamisel tunnistajate ülekuulamine. Võeti vastu seadus kahtlaste kohta, inimesi sattus vangi vaid sellepärast, et arvati, et nad olid ,,kahtlased" .
juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodanikuõigused, sealhulgas anti naistele meestega võrdne valimisõigus, alates 20. eluaastast. Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. 5) Rahvas oli kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: a) Riigikogu valimised b) rahvahääletus c) rahvaalgatus Maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine: Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Vene huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10
müük,tarbijakaitse,finants haldamine. Põhiseadus AASTA ISELOOM KES KEHTESTAS? 1920 Demokraatlik,kaasaegne,liiga Asutav Kogu parlamendikeskne, puudus president, riigivanem, naiste valimisõigus 1933 Suurendas riigivanema õigusi, Vabadussõjalased esitasid, president rahvahääletus võttis vastu 1938 Riigi eesotsas on suure võimuga Rahvuskogu töötab välja, president, riigikogu on 2kojaline: rahvahääletusel võetakse vastu
Laps räägib siis kui kana pissib? Noor = laps? Ilmselt igaüks, kes on lastega kokku puutunud, teab, et see väide ei vasta tõele. Koolis või tänaval noori kuulates saab kiiresti selgeks, et oma arvamuse avaldamisel ei ole nad just tagasihoidlikud. Tänu Internetile on igaühel võimalus oma mõtteid kogu maailmaga jagada ning kõige rohkem haaravad sellest kinni noored. Delfi Rahva Hääl kubiseb noorte rahvaajakirjanike töödest ja igal enesest lugupidaval teismelisel on veebipäevik, või vähemalt Facebooki konto, kus iga pisematki mõtet teistega jagada. Sageli ei pane aga sedasorti mõtteavaldused täiskasvanuid teismeliste arvamusavaldustesse tõsiselt suhtuma. Miks peakski keegi tõsiselt võtma inimest, kes on just hetk tagasi Internetis kõigile kuulutanud, et reede õhtul sai ,,rajult läbu pandud ja nüüd on ilgelt rõve olla" või teatanud, et tegi kogemata Facebooki virtuaalfarmis peenrad viltu? See aga...
Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile parem on. Totalitaarne riigikord on veel ragem kui autoritaarne. Selles lisanub peale autoritaarsete tunnuste veel kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Demokraatlikes riikides on võim rahval. Riigi seadused on väga demokraatlikud ja valimisõigus oli nii meestel kui ka naistel , sõltumata nende varanduslikust seisundist. Demokraatlik riigikord oli nii Suurbritanias kui ka Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide minek, sest nad võitsid esimese maailmasõja demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse. Neil oli ka pikem demokraatlik valitsemiskord. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, sest Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased
''new deal''- miinimum palk* kotroll panganduse üle* riiklikud tööd* sotsiaaltoetused* töötuabiraha, vaesus toetus* toetused põllumajanduses Demokraatia kriisi põhjused ja avaldumine-Demokraatlike traditsioonide nõrkus*liiga palju väikseid erakondi parlamendis, segased valisus kriisid* majandus raskses eriti suur kriis. Diktaktuuri tunnused: Autoritaarsete- Ühe isiku või rühmistuse võim, rikutakse kodanikuõigusti(sõnavabadus, veendumuste vabadus, valimisõigus jne, aga mite inimõigusi) tsensuur,* riigi sekkumine majandusse. Ntks: Itaalia, Hispaania, Eesti vaikival ajastul jt. Totalitaarse- Üheparteisüsteem, teised parteid keelatakse* parteiliider omab kogu võimu, kaasneb tema isikukultus*oma rahvuse esiletõstmine, riigi huvid esiplaanile.* sise ja välisvaenlaste otsimine ntks: Saksamaa NSV Liit.
Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused Eesti Vabariik on demokraatlik riik. Demokraatlikud on oldud alates ajast, mil me taasiseseisvusime. Churchill on öelnud: ,,Demokraatia on halvimatest parim," ning nii kaua, kui ei ole leutatud veelgi sobivamat riigikorraldusvormi, tuleb sellega leppida. Kas me aga ikka oleme need tulised demokraadid halvimatest parimad, või leidub Eesti demokraatias ka tumedamaid varjundeid? Üks tähtsamaid demokraatia tunnuseid on valimisõigus, kuna antud vorm põhinebki rahva arvamusel ja võimul. Eestis tõepoolest kehtib täielik valmisõigus kõigile, kes on üle 18 aasta vanad. Eesti on ainulaadne riik, kuna sellest on alguse saanud e-hääletamine ning tänu sellele on kindlasti rohkemgi inimesi arvamust avaldama meelitatud. Üks osa Euroopa Inimõiguste Hartast on õigus haridusele. Eestis on ehk isegi rohkematki, kui lihtsalt ´õigus´ sellele. Eesti on avatud riik, ning noorel eestlasel on kõik uksed valla, et
kalvinismi ettemääratuse dogmast ja väideti, et Kristus on kõiki lunastanud. Paljudes sektides kalduti müstitsismi ja oodati peagi tulevat Kristuse rahuriiki. Juhtivaks poliitiliseks vooluks revolutsiooni ajal kujunesid independendid, kes reorganiseerisid sõjaväe ja kelle juhtumisel saavutati võit kodusõdades. "Ettepanekute peatükid" independentide konstitutsiooniprojekt. Juhtiv osa Ingl. valitsemisel parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Valimisõigus anti kõigile maksumaksjatele. Majanduses seati eesmärgiks monopolide kaotamine. Usuküsimustes taotleti südametunnistuse vabadust, sh. Puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Teise uue poliit. suunana kujunes revol. ajal välja levellerite liikumine, rajajaks John Lilburne. Kuninga võimu vastu. Rahvas võimu tegelik allikas, parlamendi volitused seega piiratud. Võrdsustamise idee seisuslike privileegide kaotamine ja
Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, sellepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Varanduslik piirang oli iseloomulik 19. sajandi Euroopas. Valimisõigus puudus tollal ka vaestel kes hoolekandest abi said. Nüüdisajal ei määra inimese valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. Kõnealuse seisukoha järgi peab valimisõigus olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Parlamendi valimistel on aga kodakondsuse nõue endiselt jõus. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib
Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset heaolu, tagab poliitilise tabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud. Ohud: Kõik inimesed pole võrdselt haritud, üldine valimisõigus võib tuua võimule harimatu massi; Enamuspõhimõte võib põhjustada vähemuste huvidega mittearvestamist; Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; Pole välistatud diktatuuride kehtestamine demagoogide poolt, kes kasutavad rahva alateadvust ära. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Osalusdemokraatia puhul on kodanikul võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
