Kodusõda Ameerik Ühendriikides (0)

Kodusõda Ameerik Ühendriikides
Enne kodusõja puhkemist, 19. saj esimesel poolel, kasvasid Ameerika Ühendriikide riigipiirid väga kiirsti. See oli pingeline aeg ja Euroopa riikide sekkumist Ameerika mandril võeti otsese ohuna rahvulikule julgeolekule. Sell ajal oli USA jagunenud kaheks, selgesti eristatavaks, piirkonnaks . Põhi oli orienteeritud tööstusele, kus elasid ja töötasid vabad farmerit. Lõuna oli aga istandustele põhinev ning seal kasutati orjatööd. Piiride laienemisel läände tekkis küsimus kas ka vallutatud aladel orjapidamine lubada või mitte. Esialgse lahendusena sõlmiti 1820. aastal Missouri kompromisss, mis sätestas endas et orje võid pidada 36. laiuskraadist lõunas.
18. sajandil toimus pidev poliitiline vastasseis föderalisride ja antiföderalistide vahel. Kui järgmise sajandi alguses föderalistie mõju vähenes moodustas vastaspartei 1828. aastal Demokraatliku partei. Partei oli Kongressis enamuses ja seetõttu tugevnes järjest orjapidamise pooldajate seisukohad, nad pooldasid ka vabakaubandust ning olid tollimaksude vastu. 1854. aastal asutati Vabariiklik partei, mis seisis kodanluse ja farmerite huvide eest. Nad olid tulenevalt põhiseadusest, mis ütles et kõik inimesed on vabad ja võrdsed, orjanduse vastu. Leeride vahelised pingedteravnesid 19. sajandil, mis tõi endaga kaasa Missouri kompromissi tühistamise 1850. aastal ning orjandusküsimustes jäeti otsustusõigus osariikidele . 1860. aastal toimus murdepunkt kui dekraadid said presidendivalimistel lüüa ning presidendiks sai vabariiklane Abraham Lincoln .
Pärast Lincolni presidendiks saamist eraldus Ühendriikidest Lõuna-Carolina, selle teoga liitusid veel 7 lõunapoolset osariiki ning nad moodustasid uue, iseseisva riigi- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Uue riigi pealinnaks sai Richmont, võeti vastu oma põhiseadus ja presidendiks valiti Jefferson Davise . 14. aprillil 1861. aastal vallutas uus riik Fort Sumteri misjärel Ühendriikide president kuulutas nad mässajateks, mässajatega liitus peale seda veel 4 osariiki. Tekkis olukord kus vastamisi olid konföderaadid, kelle käes oli 11 osariiki 9 miljoni elanikuga, ja presidendi toetajad, kus oli 23 osariiki 22miljoni elanikuga. Algsetes sõjalistes konfliktides olid konföderaatide väed, mida juhtis kindral Robert E. Lee, edukamad ja suutsid Ühendriikide jänkidest koosnevad väed tõrjuda. USA ainsaks kordaläinud teoks võib lugeda lõuna osariikide ereblokaat, et takistada toodangu kaubandust Euroopaga. Ühendriikide võimeid tõstsid Lincolni poolt rakendatud reformid : 1863. aastal kaotati lõunaosariikide orjus ; 1862 . aastal kuulutati välja sunduslik väeteenistus, kuhu värvati ka neegreid ja refor mille kohaselt võis iga USA kodanik saada maad läänes. Kodusõda lõppes kui Ühendriikide sai Ulysses Simpson Grant , kes lõi lõunaosariikide vägesid 1863. aastal. Peale seda hakkasid konfoderaatidel lõppema nii varud kui mehed kes oleksid sõtta läinud. 1865. aastal vallutati mässajate pealinn Richmond ja varem edukas olnud kindral Lee alistus. 14. aprillil 1865. aastal toimus rünnaks president Lincolni vastu kus ta sai surmavalt haavat, ta suri järgmise päeva hommikul .
Peale kodusõja lõppu hakati keskvõimu teostama nii, et lõuna osariikide istanduseomanike poliitilist mõjuvõimu vähendada. Võeti vastu ka kol konstitutsiooniparandust, millega kaotati USA territooriumil orjus, anti neegritele kodanikuõigused ja valimisõigus. Algselt ei tahtnud osad lõunaosariigid nende parandustega leppida ning protestisid, kuid siis kehtestati nendes osariikides sõjaväeline võim. Tingimused täideti 1870. aastaks ja rekonstruktsioon lõpetati 1877 . aastal viimaste valitsusvägede välja viimisega .