Inimõiguste arutlus (0)

Inim- ja kodanikuõiguste olukord USAs 20. sajandil: muutused ja nende põhjused

Inim- ja kodanikuõigused on tänapäeval olemas peaaegu kõikidel inimestel. Inimõiguste definitsioonis on kirjas, et inimõigused ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Demokraatlikus riigis on need õigused sündides garanteeritud. Nii on see ka ühes kõige demokraatlikumas riigis maailmas – Ameerika Ühendriikides. Kahjuks pole need alati kõikidel inimestel seal praktikas olemas olnud.
19. sajandi lõpus kaotati USAs pärisorjus, mis tekitas riiki juurde palju kodanikke . Neile tekkisid inim- ja kodanikuõigused, kuid need suruti tihtipeale valge nahavärviga inimeste poolt maha. Orjuse kaotanud inimeste vastu moodustati ühingud, millest kuulsaim oli Klu Klux Klan . Tänu selle ühingu tegevusele said kannatada paljud mustanahalised. Eriti rikuti inim- ja kodanikuõigusi sajandi alguses, kus tumedanahalised töötasid farmides , kus nende tööandjad kohtlesid neid justkui nad oleksid tolle ajani orjad . Filmis „The Butler “ vägistati peategelase ema ning isa mõrvati, kummagi kuritöö pärast politsei ei sekkunud .
Enamasti töötasid mustanahalised farmides, kuid olid ka mõned, kellel oli paremini läinud, nii et nad said töötada teenindavas sektoris. Täpselt nii oli läinud „The Butler“-i peategelasega. Kummagi töö eest kõrget palka ei makstud, kuid teenindavas sektoris töötajatel oli võimalik ronida karjääriredelil kõrgemale.
Lisaks suurele palgalõhele valge ja musta nahatooniga inimeste vahel puudus musta nahavärviga inimestel valimisõigus kuni 1965. aastani. Seegi saavutati pika pingutuse peale sajandi keskpaigaks suurte kaotustega mustanahaliste hulgas.
Mustanahalisi inimesi taheti eraldada valge nahaga inimestest. Selle jaoks tehti neile eraldi istumis-, söömis- ja olemiskohad. Filmis näidati, kuidas mustanahaliste ühing nimega Freedom Riders tahtis eraldamise vastu võidelda. Nad ei teinud seda vägivallaga , vaid lihtsalt olid, lastes valge nahaga inimestel enda peale karjuda ja ennast taguda. See lõppes peaaegu alati sellega, et politsei tuli ja viis mustanahalised vangi. Peale politsei võitles veel mustanahaliste õiguste saamise vastu ka enne nimetatud Klu Klux Klan, kes filmis süütas bussi , kus istusid segamini valge ja musta nahatooniga inimesed. Süüdi jäid jällegi Freedom Ridersi ühingusse kuulujad.
Selline inimõiguste rikkumine oli Ameerika Ühendriikides võimalik tänu sellele, et ajapikku olid kõik oma kohaga ühiskonnas harjunud – valge nahaga inimesed olid harjunud, et orjad tegid nende eest töö ära ja ei soovinud liigseid kulutusi teha, et neile palka maksta. Tänu sellele, et neil muutus kõik kallimaks ja keerulisemaks hakati mustanahalisi vihkama ja nende õigustest üle kõndima. Ometi olid mõned vaprad mustanahalised, kes hakkasid vastu valge nahatooniga inimeste jõhkrustele ning seisid oma õiguste eest. Tänu sellele on tänaseks päevaks maailmas mustanahaliste õiguste puudumiste probleemid vähenenud . Täiesti pole need Ameerika Ühendriikidest ja ka maailmast kadunud ning ilmselt jäävad sellised probleemid alatiseks alles.
Liina Sõrmus
12.c