rannikumaadele muutliku vihmase ilma . Suvel on temperatuurid 25-30 kraadi, aga talvel umbes 0-10 kraadi . Talvel on lähistroopiline kliima läänetuulte ja tsüklonite vallas. Samas idarannikute lähistroopikas sajab vihma küll kogu aasta, kuid suvel siiski kõige rohkem. Niisket õhku toovad ookeanidelt puhuvad tuuled . Talvine kliima : Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Talvel aga, kui kõrgrõhkkonna ala nihkub ekvaatorile lähemale, väljuvad Vahemeremaad passaatide mõju alt. Suvine kliima : Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks
Pistaatsia · Põõsas võib kasvada kuni 10 m. · Lehed 10-20 cm · Viljadeks luuvili - pistaatsia pähkel · Aastas saadakse üks kord saaki Kasvutingimused · Päike · Kasvab soolasel pinnal · Kannatab temperatuure -10°C kuni 40°C · Kuiv pinnas · Ei kannata niiskust Pistaatsia peamised leiukohad Asukoht · Algne kodumaa on Lääne-Aasia : Süüria · Leidub : · Vahemeremaades -Itaalia, Kreeka, Türgi · Aasias Süüria, Iraan, Hiina, Pakistan, Afganistan · Mujal Kalifornia, Austraalia, Mehhiko · Suurim toodang pärit Iraanist, USA-st ja Türgist Kasutusalad · Süüakse eraldi toiduna · Kasutatakse toidu valmistamisel · Tervisele kasulik vähem südamehaigusi Tervis · Ennetab pimedaks jäämist · Ennetab südamehaigusi · Aitab vähem süüa · Palju kiudaineid ja kaaliumi
Adeliivatee . Liivatee toidutaimena Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega. Maitseainena sobib eeskätt liha-, kala- ja kaunviljatoitudele, on estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks.
Aastane juurdekasv 2-3 m3/ha Liigiliselt mitmekesisemad kuid okasmetsad nt USA Kasutataks eelkõige mööblitööstuses Lähistroopika niisked metsad Kasvavad peamiselt okaspuud ja kõvad leht-ja väärispuud Aastane juurdekasv suur, 15-20 m3/ha Lähistroopika kuivad metsad Madal tootlikus 1-2 m3/ha Nt Vahemeremaades, USA, Intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud Austraalias Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Pika kuivaperioodiga Madala tootlikkusega jändrikke ouid kasutatakse palju kütteks Pikema vihmaperioodiga metsas on liigiline koosseis ja aastane juurdekasv väiksem kui vihmametsas, kuid sarnanevad. Ekvatoriaalsed vihmametsad Aastane juurdekasv suur, 50 m3/ha
Kiivi (Actinidia chinensis) Uku Volke Taust · Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. · Sealt edasi hakati teda palju kasvatama Uus-Meremaal · Nimi kiivi on otse samanimeliselt linnult pärit · Tänapäeval Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis, Vahemeremaades, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal. Bioloogia · "Kiivi" on vilja nimi, tegelikult kasvavad kiivid aktiniidia taimedel · Aktinaadiad on põõsakujulised roniväätidega taimed. · Paljundamiseks on vajalik 7-8 emastaime kohta vähemalt 1 isastaim. · Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditest. Toiteväärtus
Suurbritannia, Austraalia USA (0,7 miljonit tonni) Huvitavat: · LõunaAasias ja Vahemeremaades tunti rapsi juba 4000 aastat tagasi, Eestis on seda kasvatatud alates eelmise sajandi kuuekümnendatest aastatest. Siis küll ainult haljassöödaks ja silo tooraineks. · Õlikaalika nimi on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikale. · Rapsi kahjuriteks on maakirp ja hiidmardikas, ning esinevad haigused on ristõieliste nuuter, ristõieliste kuivlaiksus ja tõusmepõletik.
maitsega Vahemere-äärne ürt, mille maitse sarnaneb veidi nelgi ja majoraani omaga. Kasvutingimused Tüümian eelistab päikesepaistelist ja kuiva asukohta. Muld peab olema kerge, kuiv ja lubjarikas. Lumeta talvel on soovitav taimed katta kuuseokstega, et kaitsta neid mitte niivõrd külma, kuivõrd päikese eest. Liigniiskus võib taime kiiresti hävitada. Tüümiani päritolu Tüümian on looduslikult levinud Euroopas, Aasias, kõikides vahemeremaades ja samuti Põhja-Aafrikas. Tüümian on Eestis levinud kultuurtaim. Tarbimine Tüümiani kasvatatakse ravim- ja maitsetaimena. Tüümian sisaldab rikkalikult eeterlikku õli, mille peamisteks toimeaineteks on fenool, tümool ja karvakrool, seetõttu mõjub ta seedimist soodustavalt, antiseptiliselt ning rahustavalt. Teena soovitatakse teda kõhulahtisuse, suu- ja kõripõletike, aga ka köha ja bronhiidi puhul. Vanniveele lisatud tüümianiõli aitab kaasa hingamisteede haiguste, reuma
Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Peamised metsatüübid Ekvatoriaalsed vihmametsad- Suurtel aladel Lõuna- Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on väga suur- kuni 50m3/ha. Enamasti koosnevad majanduslikult väheväärtuslikest puuliikidest. Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik
Jogurtid Jogurt on tervistav ning mitmekülgne hapupiimatoode. Jogurt täidab kõhtu, kustutab janu, hoolitseb seedimise eest ning aitab ka nahahoolduses nii sees- kui välispidiselt. Hapendatud piimatooteid teati Vahemeremaades juba Antiikajal. Aastasadade vältel on jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil. Jogurtiga on ravitud kõhuhädasid ja unetust ning jogurti sünnimaal Bulgaarias arvatakse, et regulaarne jogurti tarbimine on seotud pikaealisusega. Sõna ,,jogurt" on tuletatud sõnast yoghurmak, mis tähistab türgi keeles paksenemist.
· Seemneil on terav kibe maitse · Sordiaretusega on puudused kõrvaldatud · 0-sort; 00-sort; 000-sort · 10% kuivainet · 2,5% proteiini · 1,6% toorkiudu · kaltsiumi (2,2 g/kg) · fosforit (0,5 g/kg) Huvitavat · Isotiotsünaat · Kosmeetikas kasutusel · Mängib suurt rolli Kanada mee toodangus · Kasutatakse proteiini-rikaste toitude valmistamisel · Suurimad kasvatajad on Hiina, Kanada, India, Saksamaa, Prantsusmaa Ajalugu Mõnedel andmetel kasvatati rapsi Lõuna-Aasias ja Vahemeremaades juba ligi 6000 aastat tagasi Esimest korda esineb inglise keelses ajaloos 14. saj. lõpus 1973 hakati Kanadas rapsi reklaamima Algab sordiaretus- 1968 (0-sort); 1974 (00-sort); Kasutus · Söödaks · Õli · Biodiisel; määrdeaine; värvid; lakid Olukord Eestis · 2007: 70 000ha 2010: 98000ha; 129 600t; 1322kg/ha 2011: 89000ha; 135 300t; 1550kg/ha TÄNAN KUULAMAST!
Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljelev maj.-Põhitegevus karjakasvatamine ja põlluharimine.Sellest saadi kõik eluks vajalik(paikne eluviis) 4)Ei sõltutud enam nii palju jahiõnnest ja loodusest,vähenes suremus,inimeste arvukus hakkas kasvama,majade ehitamine,Loomade kujundamine asendus ornamentikaga. 5)Jahimaagia ja animastlik maailmavaade asendus viljakusmaagiaga ning maaharimisel vajalike loodusjõudude austamisega. 6)Pronks.2500eKr Vahemeremaades ||| Raud-1300eKr hetiidid Väike-Aasias. 7)Tekkisid spetsiifiliste oskuste vajadus, ühiskondlik tööjaotus, kaubavahetuse suurenemine, eraomand,sugukonnasidemed nõrgenesid,varanduslike ebavõrdsus, lõi eelduse klassiühiskonna sünniks. 8)Varaste tsivi. tunnused:viljelusmajandus,varanduslik kihistumine,riiklus,kiri,kõrgkultuur 9)Mesopotaamia 3000eKr > Egiptus 3000 > India 2400 > Kreeta 2000 > Hiina 1700 > Kesk- Ameerika ja Peruu 10)Tsivi
segatuna amarüllise sibula mahlaga. Kuigi tapikuliste hulka kuuluvad kõige suuremad (linnutapiklased, üle 10cm pikkused karvased ämblikud), ei ole paljud nendest inimesele mürgised. Surmavaks osutuvate tapiklaste liigid paiknevad peamiselt Lõuna-Ameerikas, Ida-Aafrikas ja mujal troopilisematel aladel. Pärisämbliklaste alamseltsi kuuluvatest keraämbliklastest on mürgine ämblik karakurt (Latrodectus mactans tredecimgattus), kes pesitseb Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmi stepivööndis ja Vahemeremaades. Karakurdi hammustus on 15 korda tugevam lõgismao mürgist. Ohver, olles läbinud kohutavaid piinu, valusid ja magamatust, hakkab paranema alles 2-3 nädala pärast, kuid nõrkus püsib üle kuu aja. Rasketel juhtumitel saabub arstiabi puududes surm päeva- paari pärast. Ameerikas esineb mitte vähem ohtlik sama liigi alamliik nimega must lesk (,,Black widow"). Tema mürk on kõrgelt neurotoksiline, mis ründab kesknärvisüsteemi, põhjustades suurt valu, rikkalikku higistamist,
erivärvilised. · Kuumutamisel omandab elektrilaengu, millega on võimalik tuhka tõmmata. · Vastavalt värvusele on igal turmaliinil oma nimetused: Akrotiit-värvusetu burgeriit-kollakaspruun draviit- pruun,rohekas, sinine elbaiit-kollakas indigoliit-ingosinine liiddikoatiit- mitmevärviline ruberiit- punane,roosa siberiit- kirsipunane,roosa sörl-must,rauarikas uviit-rohekas verdeliit-roheline Leviala · Vahemeremaades tunti teda ammu, kuid laiemalt hakkas levima 1703. aastast alates Sri Lankalt. · Nimi tuleneb singakeelsest sõnast turmali, mis tähendab nii tuhka ligitõmbavat, kui ka mitmevärvilist. Raviomadused · sörl- must(Fe)- Ta aitab vabaneda negatiivsetest emotsioonidest nagu viha ja armukadedus. Must turmaliin tugevdab immuunsüsteemi, puhastab keha mürkidest ja jääkainetest ning aitab leevendada valu.
Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustuvad keemilised ühendid. Põhjustavad organismis mürgitusi, rikkudes närvisüsteemi ning maksa. Inimkond on kasutanud alkaloide meelemürkidena ning ravimitena juba pikka aega. Seemneid vees hoides, vahetades mitu korda vett. Vahel tehti seda ka soolveega Kupatades seemneid lühikest aega vees, korrates protsessi mitu korda ja vahetades iga töötluskorra järel vett LUPIINI KOHT TÄNA SÖÖGILAUAL Vahemeremaades süüakse lupiini konserveeritud kujul Jahu makaronitooted, küpsetised, taimetoitlastele mõeldud asendustooted Lupiinipiim leotise vesi Piimast tehakse juustutooteid, mis sarnanevad sojale Õli Supp Liköör Eesti poelettidel on Baieri leib ja Rõõmupäts
Vesileotis omab toniseerivat, põletikuvastast, sapivaevusi leevendavat ja valuvaigistavat toimet. Rosmariini vesileotisest tehakse ka vanni ja kompresse närvipõletiku ja külmetushaiguste korral. Sidrunmeliss: Sidrunmeliss (Melissa officinalis) on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. See mitmeaastane rohttaim on pärit Araabiast, kus levinud mitmele poole maailma kultuurtaimena. Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Soovitatav kasvatada ühel kohal 3-5 aastat, paljundatakse seemnetega ja puhmiku jagamise teel. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale peale öökülmade möödumist. Kogu taim on sidrunilõhnaline. Lehti ja ürti kogutakse enne õitsemist värskelt ja kuivatamiseks. Lehti kasutatakse eelkõige ravimina, kui rahustit ja krambivastast vahendit. Melissitõmmisega tehtud kompresse pannakse liigestele ja lihastele reumaatilise valu korral, samuti põrutada
Nikolai Rimski-Korsakov Nikolai Andrejevits Rimski Korsakov sündis 18. märts 1844 Tihvinis ja suri 21. juuni 1908. Ta oli tuntud vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski Korsakov sai kodus olles hea hariduse ning siis ta ei unistanud saada muusikuks. Kuna tema vend Voin Rimski-Korsakov oli merväeohvitser ja onu oli admiral siis selle tõttu pidi ka Rimski-Korsakovist saama mereväeohvitser. 1856. aastal läks ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel ajal kui ta õppis seal koolis, jõudis ta käia palju kordi ooperietendusi vaatamas. Samuti jõudis ta siis ka klaverit õppida. 1851. aastal kohtas ta Mili Balakirevit, kes oli helilooja ning ta hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Kohustusliku mereväeteenistuse tõttu ei saanud Rimski-Korsakov muusikaga enam tegeleda umbes 3 aastat. Ajal kui ta oli teenistuses jõudis ta ära käia Põhja-Euroopas, Vahemeremaades ning Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Kui ta jõudis mereväeteenistusest tagasi koju sii...
kindlaksmääratud rolli. Kõrgema sündimusega maades peaks elanikkonna vananemisest tingitud probleemidega toime tulema tööjõu, pensioniea jms. reguleerimisega, ehkki majanduskasv võib seetõttu mingil määral aeglustuda. Keskmise eluea pikenemine on samal ajal ka lahendus, sest inimene on kauem aktiivne. Pessimistlikuma variandi kohaselt suurendab jätkuv madal tootlikkus ning suutmatus mobiliseerida majanduslikult mitteaktiivset elanikkonda tööjõupuudust mõningates Vahemeremaades ning muudab vältimatuks nende riikide vajaduse veel suurema hulga migrantidest tööjõu järele. Teisest küljest võib sotsiaalsete toetuste suurendamisega parandada naiste positsiooni madala sündimusega Euroopa maades, sest ilmselt just peretoetused ja peresõbralik poliitika Põhja- ja Lääne-Euroopas on seal soodustanud sündimuse kasvu võrreldes Lõuna-Euroopaga. Ehkki Lõuna- ja Ida-Euroopas
Arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Võeti kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Esiaeg jagatakse tööriistade materjali järgi: 1) kiviaeg; 2) pronksiaeg; 3) rauaaeg Metallidest võeti esmalt kasutusele vask. Hiljem õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi pronks. Pronks leiutati umbes 2500 a.e.Kr. Vahemeremaades. Umbes 1300 a. eKr. hakati VäikeAasias tootma rauda. Raud tõrjus nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Suurenes kaubavahetus. Metallide kasutuselevõtuga tekkis eraomand, nõrgenesid sugukonnasidemed ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus.
Mais Botaaniline nimetus harilik mais Hedi Taelma Ajalugu Mais pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas. Maisi alamliigid : Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m ...
Lääts külvatakse üheaegselt suviteraviljadega.. Külvatakse tavarealiselt. Külvisügavus on 3-6 cm. Oluline on külvijärgne rullimine. Keemilist umbrohutõrjet võib läätsepõllul teha enne või kohe pärast külvi. Lääts koristatakse enamasti kahefaasiliselt. Koristamist alustatakse kui seemed pole veel täielikult valminud, ehk on veel rohelist tooni. Indias ja Lähis-Idas on läätsed tänapäevalgi üheks olulisemaks toiduaineks, väga populaarne on see kaunvili ka Vahemeremaades. Lääts täidab hästi kõhtu, valmib kiiresti, on hinnalt odav ning sisaldab ohtrasti kiudaineid. Lääts on ka hea B rühma vitamiinide allikas. Lääts sarnaneb koostiselt ja toiteväärtuselt herne või vikiga, aga on loomasöödana toitvam. Temas on ligikaudu 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka. Läätsed omavad ühte väga hinnalist omadust: nad ei talleta endas mingeid kahjulikke ega toksilisi elemente (nitraadid, radionukleiidid jne.)
poolkeral. Piirneb ta ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus juba vägagi märgatav. Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses. Sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks. Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks. Lähistroopilises kliimavöötmes on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused
saama mereväeohvitser. · Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. · Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski- Korsakovi juhendama ja õpetama. · Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3- aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja- Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. Elulugu · Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis, mis hiljem sai tema nime. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. Abielu 1872
onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja-Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadezda Nikolajevna
vilja kogukaalust. Mahla pressitakse granaatõunast tööstuslikult ja seda kasutatakse jookide valmistamiseks. Valmistatakse ka siirupit. Idamaa köögis kasutatakse granaatõuna teri ka lisandina liha- ja kalaroogade juures. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:43-44) Kiivi Kiivi kodumaa on Hiina ja Taiwani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal. Üha enam viljeldakse ka Austraalias, Kalifornias, Lõuna- Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit kohata aedades ilutaimena. Praegu on Itaalia Uus-Meremaa järel kiivi toodangu poolest teisel kohal maailmas ja suurim produtsent Euroopas. Kiivi ehk suureviljaline aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. Vili on mari. Marjad kasvavad taimel
Litosfäär - Maa tahke kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keem...
· sugulust arvestati naisliinipidi · savinõud · koopamaalid · riide ketramine ja kudumine · rändav eluviis · kunstis geomeetriline ornamentika Metallid · kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb ka looduses ehedal kujul · esialgu vormiti tagumise teel hiljem sulatati · hiljem tuli kasutusele pronks mis saadi kui tina ja vask sulatati kokku · vahemeremaades · u. 2500 a. eKr. · hiljem võeti kasutusele raud o 1300 a. eKr. o hetiidid Väike-Aasias Ajastud 1. Paleosoikum e. vanaaegkond 2. Mesosoikum e. keskaegkond 3. Kainosoikum e. uusaegkond Paleosoikum · 570-245 milj aastat tagasi · Kõhrkalad (haid) · lõualuudeta kalad
Üheaastane teravili Ajalugu Tõenäoliselt pärineb mais Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Mehhikos. Väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poolel kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15.sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse. (Esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.) Alamliigid Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2-3m kõrguseks. (Harva kuni 6m kõrguseks) Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt 2-7cm. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed.
raud. Rauda leidub nii mägedes kui ka lausmail. Teda pole tarvis teiste metallidega segada. Raud on pronksist kõvem. Kui vask ja pronks sulavad 800900 kraadi juures, siis raud alles temperatuuril 1500 kraadi ja rohkem, seetõttu oli vajalik spetsiaalsete sulatusahjude olemasolu. Ilmselt 10 sajandil e.Kr. asendas raud pronksi Vahemeremaades. Austraaliasse ja Ameerikasse jõudis raud alles ajaloolisel ajal. Raud oli esimene metall, mis täielikult tõrjus välja kiviriistad. Seppa töö on üks vanemaid käsitöö-alasid. Sellele viitab Click to edit Master text styles sõna "s e pp" kasutamine ka teiste oskustööliste Second level kirjeldamiseks, näiteks Third level
Isased on emastest väiksemad. Värvuselt on nad sametmustad, seljal 13 punast täppi. Täpid võivad mõnikord olla ka oranzid või kollakad. Karakurt elab steppides ja rohumaadel. Kõige sagedamini võib neid leida kivide alt. Karakurte leidub Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmis ja Vahemeremaades. Karakurdid koovad tugevaid võrke ja ripuvad suurema osa ööpäevast selles võrgus. Pea alaspidi. Emased ämblikud rändavad ringi, et otsida sobivat kohta pesa ehitamiseks. Emane teeb varjendpesa pinnasesüvendisse, sageli näriliste urgudesse, mille suudme ette ta koob ebakorrapärasest niitidepõimikust püünisvõrgu. Munad talvituvad kookoneis. Kookoneid on tavaliselt kaks kuni neli. Kui tavaliselt koob emane ämblik võrguniidist ümbrise, kuhu ta paigutab oma munad ning kannab
· Tekkis umbes kuni 150 000 aastat tagasi. · Noorem ehk ülem-paleoliitikum (algus u. 40 000 aastat tagasi) · Esimesed tööriistad (vähemalt 2 miljonit aastat tagasi) · Lõppes Lähis-Idas umbes 10 000 aastat eKr. · Kesk- ja Lääne-Euroopas umbs 8000 aastat eKr. · Mesoliitikum · Algas pärast jääaja lõppu. · Kestis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kuni VII või VI aastatuhat eKr. · Põhja-Euroopas V või VI aastatuhat eKr. · Lõppes põlluharimise algusega ühes või teises piirkonnas. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Algas savinõude kasutuselevõtuga. Lõppes metallide kasutuselevõtuga. Põhja- ja Kirde-Euroopas lõppes neoliitikum II aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid luust, kivist, puust ja sarvedest esemeid.
2. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu. Leiba soodi palju - kilogramm inimese kohta päevas oli paris tavaline, mehed soid enamgi. Puhast leiba sai vaid headel saagiaastatel. Kullalt sagedane oli aganatega segatud jahust naljaleiva pruukimine. Pühapäevadel ja pühadel soodi ka liha ja mune. Põhjapoolsetel aladel ja Saksamaal eelistati sealiha, Vahemeremaades aga lambaliha. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud. Kartuli aset täitsid põldherned, põldoad ja naerid. Kartulit õpiti tundma Euroopas alles XVI sajandil ja siis kasvatati seda Ameerikamaa imetaime pigem kaunite õite kui toitvate mugulate parast. Alles uusajal omandas kartul selle koha, mis talle praegu kuulub. Meelsasti soodi kala, kui seda ainult oli. Kirik propageeris kalaroogasid ja koos kristluse levikuga kasvas Euroopas ka kalapuugi tähtsus
Liivatee toidutaimena Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega. Maitseainena sobib eeskätt liha-, kala- ja kaunviljatoitudele, on estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks.
kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri Kõige põhjalikum geograafiline muutus Paleogeeni ajastul oli Maa jahenemine polaaraladel, mille tulemusena külmusid ka sügavad mered ja lõpptulemuseks oli kontinentaalne jäätumine. Paleogeen (jätk) Paleogeeni taimeriigis polnud veel selliseid vööndeid nagu tänapäeval. Laial alal Vahemeremaades Arktikani valitses soe troopiline ja lähistroopiline kliima Ida-Euroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, Kesk- Euroopas banaanipuud ning Gröönimaal tammed, kastanid ja teised soojalembesed taimed Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud Mereelu evolutsioon
Leiutati nt oda- nooleotsad, pihukirved,. Loomaluudest valmistati nõelu, harpuune kalapüügiks, vibu, silmaauguga kivikirved, kõplad, ketramine, riidekudumine. Esimeseks koduloomaks koer. Loomade kultuse kõrvale tekkis päikese ja maa kultus saagikuse mõjutamiseks. Kujutavas kunstis hakkas domineerima geomeetriline ornament – võib-olla taevakehade sümbolid. Kaunistati tööriistu, savinõusid jne. 5000 eKr avastati vask, mis oli pehme. 3000-2500 eKr Vahemeremaades lisati vasele tina ja saadi pronks. Saagirikkamad ja viljelusmajanduseks soodsamad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme. 1300-1200 eKr hetiidid Väike-Aasias hakkasid rauda tootma.
majanduslikult alged (Mesopotaamias, põlisrahvastik kultuuride omapära ni Rahvastiku areng isoleeritud. Pärsias) välja. rahvaste ühtust. Areng Euroopas Euroopas liiguti Euroopas arenes Industrialiseerim Infoühiskond on Euro soodsate peamiselt ine sai alguse pidevalt arenemas. Ar oludega Vahemeremaades, kuna Euroopast ja riikide infotehnoloogia piirkondades, seal olid tingimused levis sealt kommunikatsioonivõrg milledest üks kõige paremad elamiseks sõltuvindustrialis on eerimisele ka tänapäevane mujale maailmasse.Eur
Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistel Vahemeremaades, tasandikul või mägedes. Talupoja elamu oli lihtne, palkidest ja mööblit leidus seal vähe. Hoopis teistmoodi nägi välja linnakodaniku elamu. Linna elumajad olid enamasti 2-3 korruselised. Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates ennast võõraste pilkude eest. Siin oli samuti mööblit vähe, sest eluruumid olid määratud inimestele, mitte aga uhkeldava mööbli näitamiseks. Keskaegne rõivastus paistis silma suure vaheldusrikkusega, olenevalt
Parasvöötme lehtmetsad(juurdekasv aastas 510m3/ha) on tootlikumad kui segametsad.Lehtmetsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust,mida kasut. eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks:niisketeks ja kuivadeks.Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht ja väärispuud.Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur.Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi,mis kasvavad Vahemeremaades,USAs,Austraalias jm., on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud.Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel LõunaAm.,Aafrikas ja KaguAasias.Aastane juurdekasv on neis metsades suur,isegi kuni 50m3/ha aastas.Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest.Metsatööstusklastrid hõlmavad metsamajandamise,puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused.Metsatööstus tegeleb puidu
metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Esialgu vormiti vasetükist esemeid lihtsalt tagumise teel, seejärel leiutati sulata mine. Vask oli suhteliselt pehme ja sellest tehtud tööriistad nürinesid kiiresti. Hiljem aga õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugev materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad 2)Pronksiaeg. Pronks leiutati~2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kaugemale. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad.3)Rauaaeg.~1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike- Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka
seljas) Kuulsaim juht on Attia. Hõim- sugkond+ sugukond, hõimlased- kaugemad sugulased. Frangid, Goodid, vandaalid, Lango. Ajend: Hunnide liikuma hakkamine Aasiast.Põhjused: Ilmastiku jahenemine, paremate tingimuste otsimine, rahvastiku juurdekasv ja toitva maa nappus. Tagajärjed: Barbarite riikide teke, Lääne-Goodid (hispaania), Frangid (prantsusmaa); Ida Goodid- pealinn on Ravenna (Itaalia); Angosaksi kuningriigid, Vandaalis Põhja- Aafrikas; toob kaasa kultuuride segunemise; Vahemeremaades ja uutes riikides- ladina keel. Põhja-Euroopa pool germaani keel. P.S. need goodid jne ongi germaanlaste hõimud. Milles seisnesid Lääne-Rooma Languse ja Ida- Rooma püsima jäämise põhjused:Rändrahvaste sissetungid(germaanlased); sõjavägi barbariseerus; laostumine; orjad; asukoht; vabade talupoegade arv. Bütsantsi riidi I õitsengu aeg:395- 1453.a. ehk Ida-Rooma keisririik, aga õitseng oli 527- 565 .a. ; oli Keiser, kõrval tegeles riiginõukogu ja senat, mis oli piiratud volitustega
Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, kuni 70 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars neljatahuline, alaosas puitunud. ● Lehed väikesed, kitsad, süstjad, terveservalised, lühikese rootsuga, asetsevad varrel paariti ristvastakuti. ● Õied on tavaliselt sinised, kuid levinud on ka roosade, violetsete ja valgete õitega iisop. Õitseb juulist septembrini. Ajaloost ● Pärit Vahemeremaades ja Kesk-Aasiast. ● Ravim-, maitse-, dekoratiiv- ja aroomitaimena kasutati juba iidsetel aegadel. Oli tuntud nii Kreekas, Roomas kui ka vanas Egiptuses. ● Harilik iisop oli kindlasti laialt kasutusel juba 16. saj. ● Põhja-Euroopasse levis kloostriaedade kaudu Itaaliast. Kasvatamine ● Külv aprilli algul istikukasti, 0,5 cm sügavusele (külvinorm 0,5...2 g/m²), tärkavad 2 nädala jooksul.
Jaapani saared, Hiina idaosa • Segametsades kasvavad okas- ja lehtpuud • Lehtmetsades on laialehised puud: tamm, vaher, pöök, valgepöök, pärn ja kastan • On levinud peamiselt viljakad pruunmullad • Okasmetsadest tootlikumad : lehtmetsad - 5-10 m3/ha, segametsad - 2-3 m3/ha juurdekasvu aastas • Siin on suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse valdavalt mööblitööstuses Kuivad lähistroopilised metsad Asuvad Vahemeremaades, USA-s, Austraalias , intensiivse maakasutuse tõttu on vähe säilinud Mullastik on enamasti toitainevaene ning erodeerunud, juurdekasv on väike pruunmullad Kontinentaalne lähistroopiline kliima, suvel kuum ja kuiv; talv on jahe ja niiske Kasvab nahkjate lehtedega puid: loorberi-, pähklipuu ja korgitamm, piiniad (Vahemere maad), eukalüpt ( Austraalia) Madal tootlikkus 1 – 2m3 /ha
mangostan, nispero, kiwano ning paljud muud vajavad tutvustamist nii välimuse, lõhna kui ka maitse poolest, et me julgeksime neid tarvitada. 3 VIIGIMARI Maitsev pirnikujuline ebavili, mis sisaldab kuni 70% suhkrut ning on troopikaaladel laialt kultiveeritav, tähtis toiduaine. Viigipuud viljeldakse kõige rohkem Türgis, Alzheerias, USA-s (eelkõige Californias). Ka teistes soodsa kliimaga Vahemeremaades on viigipuu viljelemine levinud. Kuivatamisel saavad viigid lame-ümmarguse kuju, hallikatäpilise pruunika värvi ja meetaolise maitse. Viljamahla kontsentreerumise tulemusena kristalliseerub suhkur viigi kestale ja moodustab sellele konserveeriva ümbrise. Kuivatatud viigimarjad sisaldavad 57-77% suhkruid, kuni 6% pektiini, kuni 5,7% valke ja umbes 1% rasva. Energeetiline väärtus: 100 g - 305 kcal/1,275 kJ. Kuivatatud viike töödeldakse ,enne
Kunstiajaloo mõisted · Aatrium laes oleva valgusavaga pearuum vanarooma elamus · Akantus Vahemeremaades ohakataoline taim, mille sakilise lehe kujutis kasutatakse ehitustel nt. Korintose sammas · Akt alasti inimkeha kujutis · Akvarell vesivärv, vesivärvidega maalitud pilt · Altar koht kirikus jumalateenistusega seotud toiminguteks · Amfiteater teatriks, staadioniks pealt katmata ruum · Amfora antiikaegne savinõu(suur, kitsas kael, 2 kõrva) vein, õli · Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst
seemnetega. Maitse on magus ja isegi pisut lääge. Pärast neelamist on tunda ka karamelli. KAKTUSVILI Kaktusvilja viljaliha on erkpunane, mõnikord ka kollakasroheline. Maitselt meenutab samuti lahjendatud arbuusi. Kaunivärvilist viljaliha lisatakse puuviljasalatitesse, samuti võib neid püreestada (seemned sõelu välja). Seemned on tegelikult söödavad, aga kivikõvad. Kaktusvili on poulaarne Ladina-Ameerikas ja Vahemeremaades. DRAAKONVILI SISSEJUHATS Draakonvili on äärmiselt värskendava ja magusa maitsega valge viljalihaga mis on kasutuses nii salatites kui kastmetena. Vili on seest valge, pikitud aga pisikeste mustade seemnetega. Maitselt meenutab natukene melonit, mis on kokku segatud koogel- moogeli ja sidrunimahlaga. Esimese mõttena sobiks draakonivili kohe jäätise koostisosaks. Kerge, maitsev, värskendav! DRAAKONVILI
meenutavad kõige rohkem greipi. Vili on pirnikujuline või tipust ümaralt teravnev. Roheline, kollane või roosa kest on paks ja kergesti eemaldatav. Vilja tuleb valida koore järgi, mida kleepuvam ja krobelisem, seda maitsvam. Greibist vähem mahlane, stimuleerib söögiisu. Võib lisada puu- või juurviljasalatitele, suhkrustada või pressida mahlaks. Sobib ka kookide katteks. Sisaldab rikkalikult C vitamiini ja kaaliumi. Pomerants Kasvatatakse kõigis Kagu-Aasia, Vahemeremaades, Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Kariibimere saartel. Hea pomerantsikoor on oranz, valge sisepinnaga, jahvatatult kollakas. Väikse apelsinitaolise ereda oranzikas-punase vilja liha on mõrkjashapu. Mahlast saab väga head marmelaadi, samuti karastusjooke. Pomerantsi koorest pressitud pomerantsiõli sarnaneb apelsiniõliga, kuid on mõru ja seda kasutatakse likööritööstuses. Vürtsina kasutatakse täiesti küpsete viljade koort, mis lõigatakse võimalikult õhukeselt.
meenutavad kõige rohkem greipi. Vili on pirnikujuline või tipust ümaralt teravnev. Roheline, kollane või roosa kest on paks ja kergesti eemaldatav. Vilja tuleb valida koore järgi, mida kleepuvam ja krobelisem, seda maitsvam. Greibist vähem mahlane, stimuleerib söögiisu. Võib lisada puu- või juurviljasalatitele, suhkrustada või pressida mahlaks. Sobib ka kookide katteks. Sisaldab rikkalikult C vitamiini ja kaaliumi. Pomerants Kasvatatakse kõigis Kagu-Aasia, Vahemeremaades, Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Kariibimere saartel. Hea pomerantsikoor on oranz, valge sisepinnaga, jahvatatult kollakas. Väikse apelsinitaolise ereda oranzikas-punase vilja liha on mõrkjashapu. Mahlast saab väga head marmelaadi, samuti karastusjooke. Pomerantsi koorest pressitud pomerantsiõli sarnaneb apelsiniõliga, kuid on mõru ja seda kasutatakse likööritööstuses. Vürtsina kasutatakse täiesti küpsete viljade koort, mis lõigatakse võimalikult õhukeselt.
Ristiusu püsimajäämine ja levik Järgenvas tekstis on juttu kristluse sünnist, mis mees oli Jeesus ja kelleks teda peeti. Väga oluline on kindlasti teada kuidas sai alguse üldse kristluse levik ja mis sellele kaasa aitasid. Samuti on juttu, kes olid apostlid ning mis rolli nad mängisid kristluse levimisel. Põhjalikult on käsitletud ka Rooma riigi esialgset suhtumist kristlastesse ja hilisemaid ristisõdu, mille eestvõtjaks Rooma paavsti ise oli. Juudi soost rändjutustleja Jeesus elas ja tegutses 1.saj pKr, kes kuulutas peatselt saabuvast jumalariigist. Peamisteks tingimusteks jumalariiki pääsemiseks pidas ta siirast usku ja armastus Jumala ning ligimeste vastu. Jeesus rõhutas korduvalt, et Jumalariiki ei pääse mitte niivõrd rikkad ja edukad, vaid pigem viletsad, kes on nõus end usus ja armastuse Jumala hoolde usaldama. Selline õpetus leidis palju pooldajaid ühiskonna alamkihtide seas, kes tahtsid paradi...
Keskaegsed elamumajad olid erinevad, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti
Tsitruselised referaat Juhendaja õpetaja Sissejuhatus Tsitrus on lehtpuude- ja põõsaste perekond. Sinna kuuluvad meile väga tuntud taimed nagu näiteks apelsin ja sidrun. Tsitrustel on hästi palju liike ja sorte. Valisin selle referaadi teema, sest mulle tundus see huvitav ja südamelähedane. Ma olin varem kuulnud tsitruseliste tervislikkusest ja samuti on mulle nende viljad alati väga maitsenud. Ma ei suudaks ette kujutada jõule ilma mandariinideta ja teed ilma sidrunita ning ma usun, et ma pole ainus inimene, kes nii arvab. Seetõttu tunduski hea mõte teha sellel teemal referaat. 2 Tsitrus on igihaljaste, mõnikord ka asteldega varustatud lehtpuude ja -põõsaste perekond. Tsitruste lehed on jagunematud ja harilikult nahkjad, õied on valged või roosad. Viljaks on hesperiid, mis on marja ehitusega, mahlakas nin...
*lk 102 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe *ekvatoriaalsed vihmametsad Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias, aastane juurdekasv suur, väheväärtuslikud puuliigid *lähisekvatoriaalsed metsad väga väärtuslikud metsad, väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud liigid *vahemerelised (kuivad lähistroopilised) hõrendikud küllaltki madal tootlikus, vahemeremaades, USA, Austraalia *niisked lähistroopilised metsad kasvavad peamiselt okaspuud, aastane juurdekasv suhteliselt suur *parasvöötme okasmetsad - suhteliselt hõredad, kasvavad aeglaselt, väike aastane juurdekasv *parasvöötme sega- ja lehtmetsad tootlikumad kui okasmetsad, liigiliselt mitmekesisemad 10. Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur raie *ökosüsteem *korrosioon Mõisted:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
