Turmaliin (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Mineraalid

Vask ­ värvus varieerub punasest kuldpruunini, niiskes õhus tekib vase pinnale aja jooksul pruuni või roheka värvusega paatinakiht Teemant ­ värvusetu, valge, hall, kollane, sinakas, must, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kõige kõvem mineraal, lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised Hõbe ­ väärismetall, suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust Galeniit ­ värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne Kuld ­ metalliläige, lõhenevus ja magnetilisus puuduvad

Maateadus

32

doc

Kivimid ja mineraalid

KR ­ kriipsuvärvus S ­ setteline teke, sh MA ­ aluseline L ­ lõhenevus K ­ keemiline ML ­ leeliseline M ­ murre BK ­ biokeemiline HT ­ hüdrotermaalne teke K ­ kõvadus M ­ magmaline teke, sh PN ­ pneumatolüütiline teke T- tihedus MH ­ happeline MO ­ moondeline teke MUR ­ teke murenemisel MK ­ keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOONIA

Maateadus

28

rtf

Mineraalid ja nende omadused - Konspekt

Mineraalid Mineraalide füüsikalised omadused: Enamik mineraalne on looduses tahkes olekus, vedelal kujul esinevaid vesi ja nafta, gaasilistena süsihappegaas, väävelvesinik jt. Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema levikuga, esinedes mitmete kivimite koostises. Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust andvaid keem.elemente

Bioloogia

6

doc

Anorgaanilise keemia II

1. mangaani tähtsamad oksiidid, valem, värvus, lahustuvus vees, leelistes, hapetes jt omadused. Tuntakse järgnevaid stabiilseid mangaanoksiide: MnO (hallikas-roheline), Mn2O3 (pruunikas-must), MnO2 (pruunikas-must), Mn3O4 (pruunikas-must), Mn2O7 (rohekas või pruunikas vedelik). Leiduvad looduses mineraalidena v.a viimane neist. MnO2 ehk mangaandioksiid on praktikas tähtsaim mangaani oksiid ja levinuim Mn ühend looduses. MnO2 on tugev oksüdeerija, mis juba nõrgal kuumutamisel vesiniku atmosfääris redutseerub: MnO2 + H2 MnO + H2O. MnO2 oksüdeerib ka ammoniaaki: 6MnO2 + 2NH3 3Mn2O3 + N2 + 3H2O. MnO2 on amfoteerne oksiid. Sulatamisel leelistega õhuhapniku juuresolekul moodustuvad manganaadid(VI): 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + H2O Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad Mn(II)sooladeks: MnO2 + 4HCl MnCl2

Anorgaaniline keemia ii

Meedia

Kommentaarid (0)