Aristotelese jaoks oli inimene poliitiline olend (homo politicus), kelle jaoks on parim kesktee egoismi ja altruismi, privaatsuse ja avaliku vahel. Aristotelese jaoks ei ole halb ja hea kaks äärmust, vaid hea asub alati kahe halva vahel (liiga vähe – hea – liiga palju). Aristoteles pidas heaks iga tasakaalustatud valitsemise vormi ja vihkas türanniat, väheste rikaste või pööbli võimu. Aristotelese järgi olid head riigivormid monarhia, aristokraatia ja politeia, halvad aga türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristoteles demokraatiat ei pooldanud. Demokraatlikke riike juhivad demagoogid, kes selle asemel, et nõuda vanade seaduste täitmist, loovad ajutise ja suvalise seadusandluse kaudu uue õiguse, mis toob kaasa õiguskorra puudumise ja diktatuuri. Loomuõigus on Aristotelese kohaselt iga õigus, mis kehtib igal pool ega sõltu sellest, kas inimesed teda kehtivaks tunnistavad või mitte. Aristoteles ja retoorika (Kõnekunst) Aristoteles koostas 355
Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metall...
Kordamine 1. Perikles oli riigimees. Tema ajal oli demokraatia hiigelajas ja tema eestvedamisel ehitati palju templeid ja hooneid. 2. Polis – linnriik Aristokraatia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Türannia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide
aastal loodud marseljeesi kuulsus päästis ta Suurest Terrorist (1793). Rouget de Lisle kirjutas veel käputäie romansse ja oopereid ning elas tagasitõmbunult Choisy- le-Rois, kus ta 1836. aastal suri. • Kui 30. juulil 1792 Pariisi sisenedes laulsid seda Marseille' sõdurid, hakati laulu rahva seas kutsuma "La Marseillaise". • Laul kuulutati riigihümniks 14. juulil 1795. • Tõuse, isamaa lapsed, Aupäev on saabunud Me oleme türannia vastu Verine lipp on tõstetud. Verine lipp on tõstetud: Kas te kuulate meie maal Nende sõdurite möire! Nad tulevad teie keskel Et tappa oma poja ja oma kaaslased PRANTSUSMAA VAPP Kaasaegne vapp sai Prantsusmaa sümboliks alates 1953. aastast, kuigi see ei ole õiguslikku tähendust ametliku sümboli Embleem koosneb: • Peltier, lõpetades lõvipäid ühel ja kotkas teiselt kus monogramm «RF», mis
Monarhial ei ole erahuve – monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia Kes peaks valitsema? (Tocqueville) Sissejuhatus Etümoloogiad Erinevad küsimused: Demokraatia: demos (kogu rahvas, paljud)+kratein (valitsema)= rahvavalitsus valitsusvorm e. kes peaks valitsema
elades tarbimisühiskonnas , ei mõtle me loodusele vaid sellele,et meie ihad ja soovid saaksid täidetud. Sõna terrorismi definitsioon kõlab nii: tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise poliitilisel või usulisel eesmärgil. Inimestelt küsides vastatakse küsimusele, mis on terrorism, et see on pommi- rünnakud, üldine vägivald, tapmine, türannia ja muud. Samas on terrorism tuntud ka sõjalise taktikana,kuid selle defineerimine on seljuhul palju keerukam, kuna mõlemad osapooles käsitlevad seda erinevalt. Kui aegade alguses terroriseerisid inimesi valitsejad ja sõjapealikud, siis nüüdseks on see muutunud.Tänapäeval võime terroriste leida pea igalt poolt. Nad ei pea kuuluma rühmitustesse ja nende arvamusavaldused ei pea olema suursugused nagu on seda Al Qaeda omad.See võib olla su naaber,kes
Vana-Kreeka mõju tänapäeva Euroopale Kreeklaste esivanemate tsivilisatsioon ulatub tagasi peaaegu 2000 aastat eKr. Balkani poolsaar ja Kreeta saar olid asustatud juba 2000 aastat eKr, kuid tõeline kõrgtsivilisatsioon kujunes alles 15. sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreek...
Vabariigiks. 1961. aastal ehitati kahe Saksamaa vahele müür, mis jäi 1989 aastani eraldama Ida- ning Lääne- Berliini. Leian, et Berliini blokaadi peetakse Külma sõja üheks tähtsamaks sündmuseks. Arvan, et Nõukogude Liitu võib antud konflikti puhul sõja võitjaks pidada- eesmärk eraldada Ida- Saksamaa õnnestus. Müür oli Külma sõja sümboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 80ndate aastate lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu. Leian, et Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks. Põhjas kuulutati Hiina ja NSV Liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik.
tema isale Nottinghammi. Robin viib krooni Inglismaale ning läheb Nottihghammi. Kuningaks saab John, Richardi noorem vend. Nottinghammis abiellub Robin piiga Marioniga. Prantslased ründavad Inglismaad. Lahingus Robin võitleb vapralt prantslaste vastu, tuues inglastele võidu. Kuningale see ei meeldi ning ta kuulutab Robini lindpriiks. Robin läheb koos oma naise ja sõpradega elama Sherwoodi metsa. ( 2 ) Robin Hoodi legend, milles ta on Inglismaa rahvuskangelane, kes võitleb türannia vastu, varastab rikastalet ja annab vaestele, on teada inimestele üle kogu maailma. Tema legendil on palju varieeringuid, ning tema tegevus paigutatakse erinevatesse sajanditesse. Ajaloolased arvavad, et legendide aluseks oli tõesti tegelik inimene, kuid faktidega see tõestatud ei ole. Kõige varajasem kirjalik viide on William Langlandi teoses “Piers Plowman”, mis oli kirjutatud 1377. aastal. Järgmisena mainib Robin Hoodi
Traditsiooni järgi arvas Anaximandros, et maa asub paigal oma keskse asukoha , sarnasuse ja tasakaalu tõttu. Asudes keskel ei ole ta millegi poolt valitsetud. Anaximandrose keskse asetuse ja "valitsemise" puudumise vaheline side näib paradoksaalne, ent seda võib kõrvutada Herodotose poliitilise tekstiga, kus leidub sama sõnavara ja isegi sarnasus. Herodotos jutustab, et peale türann Polykratese surma, kutsub Maiandros, kõik linnaelanikud kokku ja teatab oma otsusest türannia kaotada: "Ma ei kiida heaks," ütleb ta neile lühidalt, "Polykratese despootiat inimeste üle, kes on temaga võrdsed… Ma panen võimu keskele maha ja kuulutan teie seas välja võrdsuse. Kasutatud allikad: http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/vernant.html http://www.iep.utm.edu/anaximan/ https://www.google.ee/search?rlz=1C1AVNG_enEE646EE646&espv=2&q=anaximander&oq=anaximand&gs_l=serp.3.1.35i39k1j0l4j0i30k1 l5.14482.15551.0.19025.3.3.0.0.0.0.163.409.0j3.3.0....0...1c.1.64.serp..0.3
1.Demokraatia mõiste ja jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest. Avaldumisvormid: · Otsene demokraatia võimu teostavab rahvas · Kadune demokraatia võimu teostatakse kellegi kaudu · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse · Elitaardemokraatia keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine 2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass · ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Liigne riigiaparaadi ja valitsuse...
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass Iseloomusta hellenismiperioodi Kreeka ajaloos: Hellenismiperiood on period Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood kesis 338-30 eKr. Toimusid mitmed muudatused riigi ja ühiskonnakorralduses- riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedoonia valitsejad-morarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tehnika arenes. Kultuur- tähtasim kultuurikeskus on Aleksandria, tähtis oli luule, komöödiateater, filosoofid arutasid hingerahu, maa on kerakujuline. Religioon- hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop, uued jumalad- Isis. Sparta : Sparta koosnes neljast külast. Valitseti seaduse alusel.Riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu(geruusia), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Ülejäänud elanikkkond...
-Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg -Populismi oht -Majanduskriis Riik -Ühiskonna poliitiline korraldus -Tunnused (territoorium, rahvas, suveräänne võim, võime astuda
Bastille vanglana. Louis XIV kasutas Bastille' vanglana Prantsuse ühiskonna kõrgema klassi liikmetele, kes olid tema vastu või vihastasid teda. Louis X ja Louis XVI valitsemisajal kasutati Bastille' rohkem erineva taustaga inimeste kinnivõtmiseks ja Pariisi politsei tegevuse toetamiseks. Kuigi kinnipeetavatel olid suhteliselt head elamistingimused, kasvas Bastille' kriitika 18. sajandil. Aga kuna seda oli varem kasutatud poliitvangide hoidmiseks, oli see juba ammu olnud kuningliku türannia sümbol. Kardinal Richelieu, kes tegutses kuningas Louis XIII eest oli vangistanud kunigna vaenlaseid. Vangid arreteeriti salastatud vahistamismäärusega, mille andis välja kuningas. Neile ei antud kohtuistungit, samuti ei antud neile teada milles nad süüdistatud on, vaid hoiti lihtsalt saladuses. Kui nad vabastati kästi neil mitte avaldada midagi mida nad olid näinud või kogenud vanglas. See oli ammu enne Louis XVI valitsemisaega, kuid müstika ja terrori tõttu oli Pariisi
Minoiline Minose või Kreeta Trieer aerude ja purjede jõul (kultuur) 3000-1400 eKr liikuv Vana-Kreeka sõjalaev Lineaarkiri savitahvlitele 500eKr kirjutatud silpkiri Sümpoosion - Vana-Kreeka Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflik...
pagendatakse riigist, nende varad aga võõrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meelepärane ja tõstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge kõrvaldada ja võtavad ette atentaadikatseid nende vastu. See annab demagoogidele aluse nõutada endale ihukaitsjaid ning rahvas on sellega nõus – rahva heategija elu on ohus ning abinõud selle ohu vastu paistavad õigustatutena. Viimane, kõige hullem, valitsemiskord – türannia – tekib siis, kui üks demagoogidest, kasutades oma ihukaitseväge, kehtestab oma ainuisikuvõimu. Rikkuse ümberjagamine, millega türann alguses oma võimule rahva toetust püüab hankida, ei loo aga rikkust juurde. Ja nii tekib varem või hiljem küsimus, millega oma võimu õigustada. Üks viis, kuidas erakordseid võimuvolitusi õigustada, on sõda. Sõda on aga kulukas tegevus ning kulutuste katmiseks peab inimesi maksustama. Nii tekib pikkamööda türanni vastu pahameel
Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta ja Ateena
-mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus -mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte -rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke) §15. >> KREEKA LINNRIIK. Polis: -linnriik ehk polis oli kõige tüüpilisem riigivorm Kreekas -elanikkonna suurus oli paarkümmend tuhat -kõik täieõiguslikud kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe -nõukogu -rahvakoosolekud (võtsid vastu või lükkasid tagasi nõukogu otsused) Sisevastuolud, türannia ja seadusandlus: -poliste siseolud olid sageli ebastabiilsed -vaeste rahulolematus -lihtrahvas<>aristokraadid -türannid >toetusid sõjalisele võimule, kindel kord, vaeste olukorra parandamine -aristokraadid olid vastu -täpsed seadused türannia vältimiseks -määrati ametisse seadusandjad >> sõnastasid ja panid kirja täpsed seadused Sparta riik: -hõlmas kahte maakonda -keskus koosnes neljast kindlustamata külast Sparta ühiskond ja korraldus:
Nii Stalini tegevus Teise maailmasõja vallapäästjana, Teise maailmasõja olemus kui ka Molotov-Ribbentropi pakti eesmärk kuulutati Nõukogude Liidu riiklikuks saladuseks. Tõde hakkas vargsi selguma alles 1980ndatel aastatel, suuresti aga alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Kiidulaule Stalinile lauldi pikka aega mitte ainult Nõukogude Liidus, vaid kogu maailmas. Sellele vaatamata hakati tema nime õige peatselt seostama mõistega türannia. Stalinismist sai totalitaarse võimu üks kõige täiuslikumaid väljendusi, mille eesmärgiks oli kõigi vahenditega, sealhulgas ka terroriga, enda kontrollile allutada mitte ainult ühiskonna ja riigi juhtimine, vaid ka inimeste elu kõigis selle ilmingutes. STALINI LASTE ELU: Pärast Stalini surma polnud tema kahe lapse Svetlana ja Vassili tulevik roosiline. Vassili arreteeriti kaks kuud pärast isa surma, vanglast vabanes ta 1961. aasta kevadel. Ta suri 19
türannia-hirmuvalitsus Demokraatia-rahvavõim Aleksander Suur- oli piiramatu võimuga monarh. Platon - kreeka filosoof. Rajas Ateenas oma kooli, arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Asutas Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. lossid: Lossid olid labürinditaolised. Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus .Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaal...
sõltuvad (1689-1755) *vabariik, monarhia, despootia(ei poolda) *arendab võimude lahusust *"Seaduste vaimust", ,,Pärsia kirjad" *konstitutsiooniline monarhia *riigivalitsemiskorda määrasid looduslikud olud ja kliima Voltaire * valgustatud monarhia (1694-1778) *Locke ja Newtoni vaadete populariseerija *võitles sallivuse ja kodaniku avalikkuse eest *katoliku kirik piiramatu türannia vastu *valitseja peab olema tark, haritud *suhtles Friedrich II ja Katariina II-ga Rousseau *võim rahval, rahvakoosolekud (1712-1778) *ideaalset valitsemiskorraldust polnud *ei pidanud end prantslaseks, pessimist *vabadus, võrdsus, vendlus Kameralistid Füsiokraatid *valitsejat nõustaks filosoof *riigi sekkumine majandusellu lubamatu
on ootamatult sarnane aliose tapmisega. Iokaste kahtlustab natuke, enda ja Oidipuse rahustamiseks süüdistab ta ennustajat valelikuses. Mainitakse sündmuskohta, kus tapeti laios kolme maantee rist. Oidipus tahab pääsenud orja võimalikult ruttu kohale toimetada, et teada saada oma päritolu. Oidipuse meelest tappis ta kõik , mis peaks teda eristama. 2.stasimon "Eks ülbus loo türanne; mitte et ülbus teeb inimese türanniks, vaid muudab türannia hillemaks" Koor laulab jumalate käskude tõitmisest. 4.episood Iokaste ilmub taas, et veenduda, et Oidipuse isa on ikka surnud. Oidipus hakkab aru saama, et ennustus on tõsi. Oidipus oli väiksena jäetud kaljule ning nääriga jalad kinni seatud(augus kandades). Oidipuse satuse määrab tema loomus püüe tõde teada saada. 3.stasimon koor esitab jumalatele hümni ja ülistavad kuningat, aimamata, mis saatus teda ootab. 5.episood Oidipus alustab ülekuulamist, et teada saada kõik
Jean-Paul Marat JeanPaul Marat (1743 Bondry, Sveits 1793 Pariis) oli arst, radikaalne ajakirjanik kui ka Suure Prantsuse revolutsiooni üks juhtfiguure. Oma vaba aja pühendas ta õpingutele, sest teda huvitasid loodusteadused ja meditsiin. 1762. aastal saabus Marat Pariisi. Talle avaldas see linn sügavat mõju kui teadus ja kultuurikeskus, kus võis suhelda paljude haritud ja andekate meestega. JeanPaul jätkas meditsiiniõpinguid, aga palju aega pühendas ta ka suurte valgustajate tööde uurimisele. Kõige enam köitsid teda Montesquieu vaated. 1765. aastal otsustas ta sõita Inglismaale, kus elas kümmekond aastat. Sel ajal külastades ta samuti Amstedami ja Iirimaad. Tuntuks sai Marat praktilise arstina. Newcastle linna poolt valiti ta aukodanikuks, märkides sellega tema teeneid võitluses haigustega. Edinburghi ülikool andis talle audoktori kraadi meditsiini alal. Inglismaal ilmus ka tema esimene teadu...
Kreeka polised ja Kreeka-Pärsia sõjad [Õpik ptk 29; 31-33] KORDAMISKÜSIMÜSED Mis on „polis“ – kreeka keeles linn, selle sõnaga tähistasid kreeklased linnriiki 1. Mida tähendab mõiste „poliitika“? – poliitikaks nimetasid kreeklased „polise“ valitsemist. Tänapäeval nimetatakse nii riigi ja ühiskonna juhtimist 2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lih...
õigused. Spartas juhtis riiki 2 kuningat, kes täitsid preestri ülesandeid ja neile allus sõjavägi. Tähtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nõukogu liiget ehk geruusia. Riigiametnikud võtsid ettepanekuid vastu hääletamise teel, mis tähendab, et ka Spartas käis koos rahvakoosolek. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad, hiljem läks aga võim jõukamate ja tähtsamate ehk aadliseisuse kätte. Nad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia. Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Ateena kõrgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik riigiasjad. Tähtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja 10 strateegi, mis valiti iga aasta. Ateena nõukogu ehk bulee oli 500-liikmeline, kus juht vahetus iga päev. Nõukogu loositi. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele. Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli
Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...
Kasu, nauding, loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist (võistlus ja võimuvõitlus ei ole kohased). Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev pol. süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Aristotelese arvates sõltub parim valitsusvorm rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed
kõiki alamaid kui om alapsi armastab, ühiskond kui ,,suur perekond". Vooruste probleem- kõigil on teoreetiliselt võimalus pääseda valitsema ning see asjaolu muudab inimesed ambitsioonikaks ja kadedaks. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve, sest kui tal on ainuvõim, siis ta ei suuda eristada oma huve riigi huvedest. Tema edu ongi riigi edu. Demokraatia on masside valitsemine ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) - suurim oht riigile. Etümoloogiad Platon demokraatia terav kriitik, ütleb, et demokraatlik inimene tahab oma vabadust kuritarvitada. Ideaalne oleks kui valitseksid filosoofid, sest nad omavad tõelist teadmist, näevad asjade tõelist loomust , mitte nagu teised, kes näevad ainult varje. 2 teed võimuni filosoofid haaravad võimu või hakkab kuningas ise filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristotelese valitsusvormid
osariigiks. Assotsiatsioon see dokument kutsus boikoteerima Inglismaa kaupu ja seda juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi ja ei pehmenda oma finants-majanduspoliitikat Põhja-Ameerika asumaade suhtes. Iseseisvusdeklaratsioonis kuulutasid 13 kolooniat end sõltumatuteks ja teatasid, et on sõjas Suurbritanniaga. Oma tegevust õigustasid nad sellega, et Suurbritannia valitseb halvasti, et riik on kuningas George III türannia all ja et igal rahval õigus vabadusele ja revolutsioonile. USA iseseisvusdeklaratsioon toetub 17. ja 18. sajandi valgustusfilosoofiale. Inglise filosoof John Locke (1632-1704) kirjutas, et kõik inimesed on siia ilma sündinud vabade ja võrdsetena. Vabadus on iga inimese lahutamata õigus. Igal inimesel on õigus seda vabadust ka kaitsta, kui see on ohus. Sellega on seletatav ka inimeste õigus astuda välja türannia vastu.
ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia(Sparta linnriik), demokraatia(Ateena linnriik) ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Kreeka teater
1) valiti rahvakoosolekul hääletusega. 2)määrati liisu teel 4.Millised elanike kihid olid Spartas? a)spartiaadid(kohalikud vabad elanikud) b)perioigid(ümbruskonnas elavad inimesed) c)heloodid(orjad) 5.Millised valitsemisvormid esinesid Vana-Kreekas? a) spartas- kasvatussüsteem põhiliselt sõjamehele omased. b)Ateenas- alguses said lapsed haridust ja hiljem väike sõjaline koolitus c)Ateenas demokraatia, Spartas aristokraatioa....... Türannia 6.Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi, Sparta samal ajal mitte ühtegi?Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimlusi, ta sai haridust, teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuid tähele keskenduti riigi asjadele. Kreeka usk ja jumalad ( õ lk 110-115) 1.Millistena kujutasid kreeklased oma jumalaid? Neid kujutati inimeste sarnastena (antropomorfsed) 2.Iseloomusta 3 jumalat
Põhi: riigid: euroopa, põhja-am. ja parasvöötmes asuvad riigid, piirkonnad: euroopa ja põhja-am, tootmisviisid: hilisindustiaalne tv Lõuna: riigid-india, egiptus, piirkonnad: palavvöötmes asuvad riigid, mis sõltuvad põhjast, tootmisviisid: sõltuvind ja traditsioonilised tv-d Külm sõda- 1947-1990, USA ja NSVL vahel, võideldi ülemvõimu pärast maailmas, kuid ei läinud otseselt kokku Marshalli plaan- 1947 euroopas, abi andmine rahvastele, kes soovivad end kaitsta türannia eest, USA presidendi harry trumani abi Dekoloniseerimine- koloonialsüsteemi likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine Peale 2 MS iseseisvusid: filipiinid, india, pakistan, bangladesh Zimbabuwe-iseseisvuse tõttu vajab seal pool elanikkonda hädasti toiduabi Hiina kultuurirevolutsioon- 1966-1976, pidi välja juurima hiinlaste iidsed traditsioonid NSVL- kokkuvarisemine 1991, sest pidev sõjaline
mitte vaenulik. Montesquieu Prantsuse poliitiline mõtleja, raamat ,,Seaduste vaimust", milles ta eristas kahe liiki seadusi 1) ühiskonnast sõltumatuid 2) kirjutatuid seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Võimude lahususe põhimõte. Voltaire- Prantsuse ajaloolane, kirjanik, valgustusliikumise võtmekujudest. Ideaalne valitsusviis monarhia. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Rousseau- prantsuse filosoof ja kirjanik. Arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Kahtles parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses. ,,Tagasi loodusesse!" Christian Wolff saksa filosoof, püstitas filosoofi-valitseja ideaali. Francois Quesnay- Louis XV ihuarst, füsiokraat, tema sõnul kehtisid majanduses püsivate ja muutumatute seaduste kõrval ajastust ja ühiskonnast sõltuvad kirjutatud seadused
Lõpetanud Konvikti 1813. a. astub Schubert isa kategoorilisel nõudmisel õpetajate seminari ja asub tööle isa kooli algklassi õpetajana- Schubert esimene ja ainuke töökoht. Koolitöö, milleks Schubert ei tundnud mingit kutsumust, osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks. Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Kuid kõigest hoolimata ei loobunud ta oma muusikalisest tegevusest. Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-mazoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm.
sõltumatud. Nad said küll oma siseasju suuremas jaos ise korraldada, kuid välisasjades pidid alluma suurematele riikidele. Hellenismiperioodil õitses kreeka kultuur väljaspool kreekat. Kreekale iseloomulikud teadus ja filosoofia levisid terve Aleksander Suure rajatud impeeriumi aladel. Rajati teaduskeskusi ja tegeleti filosofeerimisega. ka uued linnad rajati kreeka eeskujul. Levis ka teater, kus tõusis komöödia osatähtsus. 6. Mis ei sobi ritta ja miks: aristokraatia, türannia, geruusia ja demokraatia Geruusia sest see on sparta võimuorgan aga teised vana kreeka valitsemisvormid 7. Seleta mõisted: Zeus-kreeklaste peajumal (äike) 338 eKr-kreeka vallutatakse makedoonia kuninga Philippos 2 poolt. Polis-sõltumatu ennast valitsev ja kaitsev linnriik 30a eKr-hellenistliku perioodi lõpp, Egiptus langeb rooma võimu alla 2 1.Kaardil Sparta, Ateena, Egeuse meri, Kreeta saared Pergamon, antiookia ja aleksandria, nimeta ja märgi kaardile 3 vanaaja maailmaimet
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis ...
järelikult ei ole tema valitsemise eesmärk oma võimuambitsioone ja erahuve realiseerida, seega saab tema oma staatust tõsta ainult siis, kui parandab riigi kui terviku olukorda (seda argumenti kaitses Hobbes). Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid. Kas erakonnad tänapäeval esindavad oma huve, valijate huve, mingite gruppide huve või erahuve? Dilemma. · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles) ja tekib enamuse türannia (Tocqueville). Demokraatias tekib kõige lihtsamini moraalne argument, et see on ju rahva tahe, meie hääletasime, meie otsustasime. Jõutakse näitaks selleni, et ,,tapame juudid ära". Etümoloogia · Demokraatia: demos (kogu rahvas, paljud)+kratein (valitsema)= rahvavalitsus · Monarhia: monos (üks)+arhein (valitsema)= ainuvalitsus · Türannia: tyrannos = ebaseaduslik valitseja · Aristokraatia: aristes (parimad) · Oligarhia: oligon (vähesed)
· Majanduslikule tõusule pani aluse kaubandus, pangandus ja liigkasuvõtmine. · Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel, kõige tulusam oli kaubavahetus Idamaadega. · Hakkasid kujunema varakapitalistlikud suhted ja selle mõjul ka noor kodanlus. · Linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhistlikuga. · Võim koondus pärandatavalt mingi ühe eriti rikka perekonna kätte --> türannia. · Linnriikide valitsejad ja nende õukonnad ning rikkad kodanikud võistlesid omavahel kaunite losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest, kuid tähtis oli ka toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid ning pidada oma teenistuses advokaate, arste, notareid ja publitsiste. · Kujunes arvukas intelligents --> vastuvõtlik kultuuriuuendustele. · 14.-15
peaks ikkagi arvama üldsuse arvamusega - olgugi, et üldsuse huvid otseselt mängus pole b. peaks tal selleks täielik õigus olema. Ainus piirang inimese tegevusvabadusele on ju: ta ei tohi teisi häirida Õige vastus! Küsimus 3 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Kaasajal on John Stuart Milli arvates ekstsentrilisus Vali üks: a. ühiskonna jaoks ohtlik Ei, see pole Milli seisukoht b. soovitav avaliku arvamuse türannia murdmiseks. Filosoofia 7. test: K: Milline on kaasaegse inimese jaoks tüüpiline küsimus - puudutagu asi teisi või olgu ta puhtisiklik - John Stuart Milli arvates? V: Mis on minu positsioonile sobilik? Mida tavaliselt teevad minust kõrgema positsiooniga ja paremas ainelises olukorras inimesed? K: John Stuart Milli sõnul pole idamaadel enam ajalugu, sest V: sest tava on nüüd seal kõige algus ja ots; tõde ja õigus tähendaavd inimese
linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on
elatada mõnikümmend hobust, paarkümmend lehma, sadu lambaid - ja kõik nad võiksid elada nii hästi ja jõukalt, et seda on praegu võimatu ettegi kujutada. Miks me siis üha viletsuses vireleme? Aga selle pärast, et inimesed meilt peaaegu kogu meie töövilja ära röövivad. Kukutage inimene ja nälja ning üle jõu käiva töö peamine põhjus on igaveseks ajaks kõrvaldatud (lk 14-15)." Teose alguses valitseb inimese türannia. "Inimene on ainus olend, kes tarbib, ise tootmata. Kas pole siis päevselge, seltsimehed, et kõik hädad loomade elus tulevad inimese türanniast? Vaja ainult inimesest lahti saada ja meie töö vili jääb meile endile. Peaaegu üleöö saaksime rikkaks ja vabaks (lk15-16)." Vana Major õhutab loomi ülestõusule: "See on mu sõnum teile, seltsimehed: ülestõus! Ma ei tea, millal selle ülestõusu aeg koidab, sinnani võib minna nädal või aastasada, aga niisama kindlalt,
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
3 Ajalooline karamzin KatariinaII kohta KatariinaII Peetri suuruse tõeline pärija ning uue Venemaa teine arhitekt. Selle unustamatu keisrinna peamine saavutus oli isevalitsuse pehmendamine ilma seda nõrgestamata. Ta meelitas 18 sajandil niinimetatud filosoofe, imetles antiiksete vabariiklaste voorusi kuid ta tahtis valitseda nagu maine Jumalanna ning tegi seda... Katariina puhastas isevalitsuse türannia plekkidest. See rahustas inimeste südameid ning tulemusena hakkasid arenema ilmalikud mõnud ja teadmised. Tõstnud oma valitsemise läbi inimese kõlbelist väärtust, vaatas Katariina üle kõik meie poliitika koostisosad egajätnud ühtegi neist proovimata... Katariina nõudis seadustelt teoreetilist täiuslikust, kuid ebaõnnestus oma arvamustes, kuidas panne need toimima võimalikult pehmelt ja nii, et need tooks kõige rohkem kasu. Ta andis meile
ülekaalu, kõik olid koguaeg teineteise vastu, Makedoonlased olid Kreeklaste lähedane sugulusrahvas. 4. saj. sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks. Otsest konflikti välditi, Ateena Makedoonia vastu, moodustus Makedoonia vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr said Kreeka liidu väed makedoonlastelt kõvast lüüa. Philippos II kuulutas ennast Kreeka kongressil kõigi hellenite juhiks. · Mõisted: aristokraatia - parimate valitsus; türannia - ainuvalitsus; demokraatia - rahvavõim; faalanks - tüüpiline Kreeka lahingurivi; akropol - kaljunukile rajatud kindlus; agoraa - koosoleku ja turuplats · Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, nad allusid alati mehele, isale või mõnele muule meesterahvale. Naine püsis kodus, korraldas majapidamist, kasvatas lapsi, naine viibis oma majapidudel vaid siis kui olid väga lähedased sugulased külalisteks.
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasan...
rentnikustaatusesse. Ülemkiht sai talupoegade laostumise ja sõltuvusse sattumise läbi jõukust ja võimu juurde, teisalt aga võis see protsess viia sõjaväe vähenemiseni, mis tähendas riigi kaitsevõimu langust. Võimule tõusnud ainuvalitseja- türann, nagu ka kreeklased teda nimetasid- püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka teatud määral parandada vaeste elujärge ning seetõttu oli mõnigi türann rahva seas austatud. Samas aga tähendas türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ja sellega ei võinud kreeklased pikemat aega leppida. Sparta oli vallutustel põhinev ja spatiaadide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisekorraldusega riik, kus riiki valitsesid kaks päritava võimuga kunigat, 30- liikmeline vanemate nõukogu (geruusia) ja igal aastal rahva seast valitatavad riigiametnikud, kuid otsuseid tehti siiski spartiaadide koosolekul. sellest võime järeldada,
organ ning selle tegevuse peatamisele järgneb lagunemine. Teiseks võimaluseks on seadusandliku kogu, kuninga või mõlema neile antud usalduse reetmine. Kui nad üritavad rahva omandust ära võtta või hävitada või neid orjusesse alandada, siis seavad nad end sõjaseisundisse rahva suhtes ning ükski valitsus ei püsi kaua, kui rahvas seab üles uue seadusandja nii pea, kui leiavad eelmise tegevusest üleastumise. Valitsuse laialisaatmise puhul võib inimesi ähvardada türannia, kuid seda tavaliselt seal, kus ei ole võimalust türanniat vältida. Seega pole meil mitte üksnes õigus türanniast vabaneda, vaid kohustus ka seda ära hoida. Looduslik seisund kujutab endast olukorda, kus inimene saab vabalt oma elu korraldada ning kõik on võrdsed. Kui poleks ühiskonda ja meie poolt valitud võimukandjaid, siis ilmselt nii ka oleks. Kui võtta midagi sellest looduslikust seisundist ning rakendada sellele oma tööd ja vaeva, saab sellest meie omand
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks märkis Valgustusajastut Euroopas suuremate õiguste andmine lihttalupoegadele, keda ei kaitsnud aadlitiitlid ega suursugune perekonnanimi. Teine suur muutus toimus autoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu vähenemise näol. Varem suuresti lihtrahva elu mõjutanud ühiskonnaaparaadid nagu kirik ning aristokraatia muutusid äkitsi palju vähem oluliseks. Keskajast ületulnud traditsioonide kummardamise, irratsionaalsuse, ebausu ning türannia asemele kerkisid nüüd edasiviivad jõud, mis soovisid inimelu kvaliteeti parandada. Kirikusuunase tähelepanu vähenedes hakati seda aga järjest enam osutama sellistele tänapäeval iseenesest mõistetavaks peetavatele printsiipidele nagu demokraatia. Samuti suurenes tohutult teaduse osatähtsus, mis tõi kaasa hulganisti uusi läbimurranguid füüsika ja keemia vallas ning seega parandas ka see lihtrahva olukorda, kellega seni oli suhteliselt hoolimatult ringi käidud. Suuresti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
