ISESEISEV TÖÖ: TULEOHT JA ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Tähtaeg: 20.10.2009 Töö maht: 2 akadeemilist tundi. Eesmärk: tutvuda konkreetse õigusaktiga ja leida sellest vastused alljärgnevatele küsimustele. 1. Mõistete tähendused: Tulekustuti - Kõige levinumad kustutusvahendid nii ettevõtetes kui kodudes. Pulberkustuti võimaldab kustutada tahkeid aineid, vedelkütust, põlevgaase ja isegi elektriseadmeid. Tulekustutusvaip - on klaasriidest valmistatud tulekindla materjali (120x120 või 120x180) tükk mis on varustatud rihmadega millest kinni hoida. Sellega saab kustutada rasvapõlengut pannil, süttinud kodumasinaid või inimest kellel on süttinud riided. Esmane tulekustutusvahend - Esmane tulekustutusvahend on ühe inimese poolt tule kustutamiseks kasutatav seade või ese, mille kasutamine ei eelda täiendavate isikukaitsevahendite kasutamist ega eriväljaõpet. Sellega peaks igaüks kohe ja k...
parandavate seadmete ja süsteemide eeskirju, nende puudumisel rakendada õigusaktidega kehtestatud korda Tuleohuklassid · Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1. tuleohuklass (tuleohuta) 2. tuleohuklass (tuleohtlik) 3. tuleohuklass (tule- ja plahvatusohtlik) · Kogu hoone tuleohuklassi määrab põhitoimingu tuleohuklass 1. tuleohuklass · Sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on vähese tõenäosusega · Tinglikult tuleohutud või vähese tuleohuga toimingud: Käsitletakse märgi või niiskeid materjale (kogus väike) nt, veepuhastusseadmed, pesulad või tselluloosi- ja paberitööstuse märgprotsessi osad Käsitletakse tehnoloogilises protsessis tuleohutuid aineid, nt kivitööstus, betoonitööstus Töödeldakse aineid, kus esineb tuleoht vähesel määral, nt
pindade kasutamine on keelatud. EVAKUATSIOONIPÄÄSUD JA -TEED Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töötamiskohtadelt kiiresti ja ohutult. Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vastavalt märgistatud ja valgustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega. Öösel või tumedal aastaajal ehitusplatsil väljas kasutatakse prozektoreid, siseruumides kunstlikku valgustust. TULE- JA PLAHVATUSOHT Töö ehitusplatsil peab olema korraldatud nii, et tuleoht oleks võimalikult väike. Ehitusplatsil peavad olema välja pandud juhised tegutsemiseks tulekahju korral, töötajad peavad neid ka läbi lugema ja teadma, kuidas tuleb käituda vastava ohu korral. Töötervishoiu nõuete kohaselt ehitusplatsid oleks vaja varustada esmaste tulekustutusvahenditega, vajaduse korral ka automaatsete tulekustutussüsteemidega. Tulekustutusvahendeid ja automaatseid tulekustutussüsteeme tuleb regulaarselt hooldada, kontrollida ja katsetada.
Veereziimi muutmine! · Teetammide ehituse käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse tõttu puud kuivavad. · Liigvee kõrval võib ka mõjuda negatiivselt kuivendamine. Nt. Siirdesoomännikutes kahjustab noori puid hiidürask. Metsatulekahjud · Ladvatuli · Pinnatuli · Pinnasetuli (turbapinnases) · Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: V väga suur tuleoht, IV suur tuleoht, III keskmine tuleoht, II väike tuleoht, I tuleohtu ei ole. Pinnatuli · Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad jms. Pinnatuld võib ette tulla kõikjal looduses, kus kasvavad taimed, sealhulgas sööti jäetud põllumajandusmaadel, põua ajal ka koristusküpsetel viljapõldudel. Ladvatuli · Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab põleda vaid koos pinnatulega
Ohutus keevitustöödel Ohutegurid keevitamisel Tuleoht Elektrilöögi oht UV ja infrapunakiirgus Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust
.............. 2 Keemilised gaasid.................................................................................................... 3 Ammonium........................................................................................................... 3 Vinüülkloriid......................................................................................................... 3 Veeldatud gaaside käitlemisega seotud ohud............................................................3 Tuleoht..................................................................................................................... 4 Mürgistusoht............................................................................................................ 4 Lämbumisoht........................................................................................................... 4 Külmapõletuse oht................................................................................................... 4
21. veebruari 2007. aasta määruse number 14 kohaselt.46 ,,Määrusega kehtestatakse suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus metsatulekahjude vältimiseks rakenduvate meetmete rahastamise korraldamiseks."47 Tabel 7. Maakondade jaotus metsatulekahjude esinemissagedust arvestades. 48 Maakond Maakonna metsade tuleohu suurus Harjumaa Suue tuleoht Ida-Virumaa Suur tuleoht Põlvamaa Suur tuleoht Lääne-Virumaa Keskmine tuleoht Pärnumaa Keskmine tuleoht Tartumaa Keskmine tuleoht Võrumaa Keskmine tuleoht Läänemaa Keskmine tuleoht Valgamaa Keskmine tuleoht Hiiumaa Väike tuleoht Jõgevamaa Väike tuleoht Järvamaa Väike tuleoht Raplamaa Väike tuleoht Saaremaa Väike tuleoht Viljandimaa Väike tuleoht Veevõtukohad metsas Ida-Eesti Päästekeskuse näitel
Põlemine Keemias nimetatakse põlemiseks kiirelt kulgevat oksüdatsiooniprotsessi, mille käigus aine ühineb hapnikuga.Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad
Riskianalüüs Füüsikalised omadused: a. Müra b. Õhutemperatuur ja niiskus c. Kõrge või madal õhurõhk d. Valguse puudus e. Tehisvalgus f. Temperatuur Füüsikalised omadused , kuidas saab paremaks muuta? Tehisvalgust saab parandada rohkemate valgustite abil kui on kehv. Loomulikult saab parandada rohkemate akendega, kui on probleemiks. Keemilised omadused: a. Ained b. Tuleoht Keemilised omadused , kuidas saab paremaks muuta? Tuleks vähem kasutada sellised ained mis on tervisele kahjulikud. Koolis peaks olema kindel suitsuandur , mis ei teeks vale häireid ja õpilased ei peaks igakord klassiruumist lahkuma kui selline olukord on . Bioloogilised omadused: a. Bakterid b. Hallitus c. Viirused Bioloogilised omadused, kuidas saab paremaks muuta? Tuleks teha kindlaks ja kõrvaldada kõik niiskuseallikad.
tekitaksid palju ummikuid. 5) Oleks inimeste kõrge suremus, sest ilma masinate ja süsteemideta, mis vajavad elektrimootorit, peaks inimene tegema kogu töö ise, kuid see mõjuks füüsiliselt väga raskelt. Elektrimootori asemel võiks tänapäeval olla bensiini-, diisel- ja aurumootor. Võrreldes aurumootoriga on elektrimootoril palju eeliseid. Ta on ökonoomsem; elektrimootor ja tema toide (aku) on väiksemad ja võimaldavad paindlikumat paigutust, ta tekitab vähem müra ja tuleoht on väiksem (puudub kergestisüttiv kütusepaak), saastab oluliselt vähem keskkonda, madalatel pööretel on tal suurem pöördemoment st tal on rohkem jõudu ja elektri- enenergia tootmiseks on alternatiivseid võimalusi.
kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et liigvoolukaitse ei rakendu (näiteks lisa-pikendusjuhtmete kasutamisel või halbade kontaktühenduste korral). 7. Elektriseadmete kasutamine , kui inimene, seade või mõlemad on ühenduses veega (näiteks juuksefööni kättevõtmisel vannis). 8. Tuleoht, mis võib tekkida juhtmestiku kontakt- liidete, harukarpide ja pistikupesade isolatsiooni halvenemisel (väikese, kuid kauakestva rikke- voolu tekkel). Rikkevoolukaitse ei kaitse, kui vool kulgeb läbi inimkeha faasijuhist faasijuhti või faasijuhist neutraal juhti (kui inimene ühendab oma keha vooluvõrku samal viisil nagu elektritarviti).
Sissevõetud mürgiste ainete puhul sõltub esmaabi kasutatud mürkainest. Alati tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mürgi eemaldamiseks võib esile kutsuda oksendamist, kuid mitte siis kui on sisse võetud seepi, leeliseid või happeid. Sellisel tuleb kannatanule anda palju piima, soovitav lisada sinna tooreid mune. Kui on aga toidumürgitus, siis soovitatakse mürgi sidumiseks võtta sisse aktiivsütt ja juua palju vett. Tuleoht on seotud nii lahtise tule kui ka kergsüttivate ainetega. Kodus on suurim süttimisoht köögis ja garaazis. Kõiki tuntumaid aineid tuleb käsitseda väga ettevaatlikult. Pärast ainete käsitsemist tuleb hoolikalt pesta käed, sest puutudes käega toiduaineid võime neid saastada ning saastatud kätega süües satuvad mürgised ained käte kaudu koos toiduga organismi. Lõhna kindlakstegemiseks ei tohi kummarduda nõu kohale ega panna uuritava aine pudel nina juurde
Aeg nr. ohus? ohu (vastutab) vähenda- miseks 1. Elektrilöök Ohtlik(surm) Õpetajad, 6 Remontida Elektrik Kohe (katkestus) õpilased, pistikupesa koolitöötajad d 2. Tuleoht Ohtlik(surmav, Õpilased, 6 Suitsuandur Tööohutus- Kohe põletushaavad õpetajad, id ja spetsialist koolitöötajad tulekustutit e paigaldami ne ning
(firma nimi) õmblusosakonna töökeskkonna riskianalüüs Objekti nimetus: .................... töökeskkond Objekti aadress:Lääne- Virumaa, Sõmeru, Lao 2 Koostamise kuupäev:26.11.2010 Töökeskkonna riskianalüüs 1. Tehniliste ohuteguritega kaasnevad ohud Oht Ohuallikas Esinemiskoht Riskitase Komistamis- ja 1) trepiservad liiga teravad ja Koridorid, trepil III kukkumisoht puuduvad käsitoed Töökohas, liikumistsoonis II 2) põrandakattel on tükke ära ja III servad on üles 3) libedad trepiastmed Äralöömisoht Mööbel, selle nurgad ja servad, Liikumistsoonis; II sissetulevate kaupade paigutus keset tuba ja konteinerid Tul...
1-fenüületanool lähtudes atseetofenoonist KIRJANDUSLIK OSA Orgaanilise keemia lõputöö sünteesiks teostasin 1-fenüületanooli lähtudes atsetofenoonist. 1-fenüületanooli nimetatakse samuti ka alfa-fenüületanüül alkoholiks. 1-fenüületanooli sünteesiskeem Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism (kirjanduse alusel) Oma sünteesi alustasin benseeni aromaatse tuuma atsüleerimisega Friedel-Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis genereeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe AlCl3 mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektronidega. Atsüleerimisreaktsioonidega saadakse alküülarüül või diarüülketoone. Antud juhul atsetofenonooni, mis on diarüülketoon. ...
Klass 3. Kergestisüttivad vedelikud ehk põlevvedelikud on enam levinud ÜRO ohtlike ainete klass nii maantee- kui raudteetranspordil, igapäevases kasutuses kui ka ohtlikes ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes. Vahel käitume nii harjumuspäraselt põlevvedelikke kasutades, et unustame selle tegeliku ohu sootuks ja siis võib olla õnnetus kerge tulema. Kergestisüttivate vedelike ehk ka põlevvedelike peamine oht on tuleoht, lisaks võivad nad põhjustada keskkonna saastumist ja kahjustada tervist läbi naha imendudes või aure sisse hingates. Meeles tuleb pidada, et kunagi ei põle vedelik ise, vaid selle (kohal) aurud segus õhu hapnikuga on kergesti süttivad. Seetõttu oleneb kergestisüttivate vedelike tuleohtlikkus nende aururõhust, leekpunktist ja keskkonnatemperatuurist ning teistest omadustest. Klass 4. Kergestisüttivad tahked ained jagunevad omakorda kolme alaklassi.
tulekahjudest langeb sellele perioodile. Ilmad on siis soojad, värske rohi pole veel täiesti tuleohtlikust kulust läbi kasvanud ja inimesed hakkavad enam looduses käima. Mai lõpust juunini kulupõlengute osa väheneb. Juuli lõpust augustis hakkavad metsatulekahjud taas sagenema. Tule süütajaks on nüüd peamiselt marjulised ja seenelised. Nüüd ei ole enam kulupõlenguid, kuid sügisesed põlengud võivad minna üle ladvatuleks ja suur on maatule tekkimise oht. Tuleoht hakkab vähenema septembris. Metstulekahjud nädalapäevade lõikes Kõige enam tulekahjusid saab alguse nädalavahetustel, sest siis on inimesed looduses, tehes lõkkeid, suitsetades, liikudes autodega metsas jne. Ilm ja kliima Süttimisohu suurus metsas sõltub metsa iseärasustest ja ilmastikust. Ilmastiku osas on olulisemad tegurid tuul, õhutemperatuur, sademed ja suhteline õhuniiskus. Õhuniiskus, temperatuur, sademed ja tuul mõjutavad põlevainete niiskust, tuul lisaks ka tule levikut
Samuti tõstab biodiisli külmakindlust fossiilse talvise diislikütuse lisamine. · Head pesemisomadused - biodiisel on väga hea pesuvahend naftatoodetest tekkinud plekkide puhastamiseks. Samuti peseb biodiisel kütusepaaki ja küttesüsteemi ladestunud aineid, mistõttu vanemal autol esmakordsel kasutusel võib põhjustada kütusefiltri ummistust, sest ühekorraga vallandub kogu küttesüsteemi mustus ja selle kogus võib olla suurem kui kütusefiltri puhastusvõime. · Väiksem tuleoht - kvaliteetse biodiisli leektäpp on tavaliselt 160°C kandis, rohkem kui 100°C kõrgem fossiilsest, seetõttu kütuse lekke korral ei sütti biodiisel nii kergesti kui fossiilkütus. Samas on sellel ka halbu külgi: · Biodiisel võib kahjustada pikema aja jooksul kasutades küttesüsteemi kummidetaile (voolikuid), mis vajavad biodiisli kasutamisel välja vahetamist biodiislikindlate detailide vastu.
Suuremat kasutegurit saavutab õhk-vesi soojuspump, kui on tegemist põrandaküttega, ehk mida väiksem küttevedeliku tempearatuur, seda kõrgem on kasutegur. Õhk-vesi soojuspumbal on palju eeliseid 1. Õhk-vesi soojuspump on väga mugav · Kogu küttesüsteemi juhitakse ühtsest ja lihtsasti kasutatavast puldist · Ei ole vaja kivisüsi, õli ega puid · Ei pea tegelema hoolduse, kütuse ja korstnapühkija telllimisega · Puudub müra soojussõlmes · Puudub tuleoht · Töötab nii radiaator- kui ka põrandaküttega · Toodab kuuma tarbevett 2. Õhk-vesi soojuspumbal on madalad kasutamis- ja hoolduskulud · Õhk-vesi soojuspumba hoolduskulu on 5 korda madalam kui õlikatlal · Ei ole vaja puukuuri ega õlihoidlat · Õhk-vesi soojuspumba kompressor on 2 korda pikama elueaga kui katlal põleti · Puudub korstnapühkimise kulu 3. Õhk-vesi soojuspump on keskkonnasõbralik · Puudub suits, tuhk, tahm ja tolm · Puudub kütusehais
Auto hooldus ja remondi osakond Keevitus- ja tuletööde teostamine Õpimapp Tartu 2016 Sisukord 1. Ohutusnõuded 2. Üldine 3. MIG/MAG keevitus 4. Kasutatud kirjandus Ohutusnõuded Keevituse ja keevitusseadmete kasutamisega kaasneb alati ohutegureid, millede olemasolu tuleb alati teadvustada. See nõue kehtib nii keevitajatele, keevitamise eest vastutajatele ja teistele keevituskohal töötajatele. Suurim ohutegur keevitamisel on tuleoht. Keevitaja peab veenduma et 5-10 meetri ümbruses poleks kergesti süttivaid materjale ja lisaks peab olema keevitus tööde juures kaks kuuekilogrammist tulekustutit või ämbri täis vett lisaks on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida. Käte
Automaatiku põhilisteks töövahenditeks on infotehnoloogiavahendid (arvutustehnika riist- ja tarkvara), telekommunikatsioonivahendid, käsi- ja spetsiaaltööriistad, mõõteseadmed ning abivahendid. Automaatiku tööga võib kaasneda füüsiline ja vaimne pingutus ning kiire ja pingeline töötempo. Olenevalt spetsialiseerumisalast võib tekkida vajadus töötada välitingimustes, kõrgustes, ohtlikes töökeskkondades (plahvatus- ja tuleoht, kemikaalid jms), eritingimustes (kõrgendatud hügieen- ja steriilsusenõuded). Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Välja õppe Automaatik õpib tundma järgmisi alasid: · Elekter ja automaatika : Elektrimontaaz ja skeemide koostamine Alalis- ja vahelduvvoolu ahelad Elektrimõõtmised Elektrimasinad
- Töötamise ajal hoia end ohutus kehaasendis. 7. Suits ja gaasid - On kahjulikud teie tervisele. - Hoidke pead eemal suitsust. - Kasutage ventilatsiooni või õhutõmmet, või mõlemaid, suitsu ja gaaside eemaldamiseks töökohast ja tööruumist. 8. Kaare kiirgus - Võib vigastada silmi ja põletada nahka. - Kaitske oma silmi ja keha. Kasutage plasmalõikuse kaitseekraani ja keevitusmaski ja kandke kaitseriideid. - Kaitske kõrvalseisjaid sobivate ekraanidega ja sirmidega. 9. Tuleoht - Sädemed võivad tekkitada tulekahju. Veenduge, et lähedal ei ole kergsüttivaid materjale. 10. Müra - Liigne müra võib kahjustada kuulmist. - Kaitske oma kõrvu. Kasutage kaitsekõrvaklappe või teisi kaitsevahendeid. - Hoiatage kõrvalolijaid ohust.
2. tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3. tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. 2. TULEOHUKLASSID Tootmistegevus ja ladustamine jagatakse kolme tuleohuklassi: 1. klass (tuleohuta): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on väikese tõenäosusega osad. 2. klass (tuleohtlik): sellesse klassi kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega. 3. klass (tule- ja plahvatusohtlik): sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu esineb veel plahvatusoht. Plahvatusoht on võimalik ka tulekahjufaasita. Tuleohuklassi hoones määrab põhitoimingu tuleohuklass. Kui ruumis esineb
· Taga tööpiirkonna lähedal jahe joogivesi, et töötajatel ei tekiks vedelikupuudust. · Kasuta asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Kanda tuleks kergeid, mugavaid ja õhku läbilaskvaid riideid, et ei hakkaks umbne ning higi saaks aurustuda. · Selgita töötajatele kuumas keskkonnas töötamise ohte ning asjakohaste kaitsemeetmete ja töötavade rakendamise kasulikkust. Tuleoht Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris on suur tuleoht, eriti köökides, kus kasutatakse gaasi, lahtist leeki, kuuma õli ning tuleohtlikke aineid. Selle vältimiseks saad : · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Hoia elektriseadmed heas korras ning kontrolli nende korrasolekut regulaarselt. · Varusta fritterid termostaadiga, et vältida ülekuumenemist. · Puhasta rasvapüüdureid, pliidiventilaatoreid ja filtreid
HT09 TÖÖKESKKONNAOHUTUS 2009 ISESEISEV TÖÖ: TULEOHT JA ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Tähtaeg: 01.12.2009 1. Mõistete tähendused: Tulekustuti on seade, mis sisaldab tulekustutusainet. Tulekustutusvaip on ristküliku- või ruudukujuline mittesüttiv materjalitükk, millega kaetakse tulekolle õhuhapnikku juurdepääsu takistamiseks. Esmane tulekustutusvahend on ühe inimese poolt kasutatav tulekustutamiseks ettenähtud vahend. Objekt on krunt, maatükk, ehitis, ruum või transpordivahend.
ühendites peale flouriidide. Tähtsaim hapniku ühend on vesinikuga , millega moodustub vesi. Vesi on kõige levinum aine maal , samuti ka ta on üsna levinud universumis. Vett vajavad kõik elusorganismid ja ilma selleta poleks elu maal võimalik. Et hapnik ise reageerib paljude orgaaniliste ühenditega , on ta paljudele anaeroobsetele organsimidele mürgine. Aeroobsed organismid vajavad hapniku oma elutegevuseks.Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse lõhkeainetena: nende
tarbetut käsitsemist. · Taga tööpiirkonna lähedal jahe joogivesi, et töötajatel ei tekiks vedelikupuudust. · Kasuta asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Kanda tuleks kergeid, mugavaid ja õhku läbilaskvaid riideid, et ei hakkaks umbne ning higi saaks aurustuda. · Selgita töötajatele kuumas keskkonnas töötamise ohte ning asjakohaste kaitsemeetmete ja töötavade rakendamise kasulikkust. Tuleoht Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris on suur tuleoht, eriti köökides, kus kasutatakse gaasi, lahtist leeki, kuuma õli ning tuleohtlikke aineid. Mida saad teha sina? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Hoia elektriseadmed heas korras ning kontrolli nende korrasolekut regulaarselt. · Varusta fritterid termostaadiga, et vältida ülekuumenemist.
töötervishoiualase koolituse. Tervisekontroll Töötataje tervisekontroll toimub 2009a detsembri kuus. 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 5 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - kaela-, selja- ja jalalihaste valud. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist: ei ole tehtud väljaõpet avariiolukorras tegutsemiseks. 5. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Tabel 5.1. Töökeskkonna ohutegurite hindamine
tõkestatud, turvajalatsid 11. Komistamise oht Laokile jäänud kaubad, 1- Keskmine Peale kasutamist omale astmelised redelid kohale tagasi. Jäta kaup teelt ära 12. Elektri löögi oht Seadmetelt elektrilöögi Madal Kontrollitud isolatsioon oht 13. Tuleoht Tolmust ja muudest Madal Suitsetamine ettenähtud faktoritest tingitud kohas, tule tegemine tuleohtlikus rangelt keelatud, kontrollitud masinad Keemilised Ohutegurid 1. Mürgituse oht Värvi, lakide jt
koolituse. Tervisekontroll Töötataje tervisekontroll toimub 7 2009a detsembri kuus. 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 5 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - kaela-, selja- ja jalalihaste valud. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist: ei ole tehtud väljaõpet avariiolukorras tegutsemiseks. 5. Töökeskkonna ohutegurite hindamine Tabel 5.1. Töökeskkonna ohutegurite hindamine
näitajaga võrdne sademete hulk ja septembris oli alla keskmise näitaja kuiv. 3. kuidas kommenteeriksid väidet: " 2006. aasta on olnud sajandi kõige kuivem aasta" Ma nõustuksin väitega, kuna see aasta on sademete hulk olnud mitmeid kordi väiksem kui on keskmine näitaja. 4. Millist mõju võib selline sademete jaotus aastal 2006 avaldada põllumajandusele? Loodusele? Looduses oli väheste sademete tõttu suur tuleoht. Põllumajanduse saadusi oli tavalisest vähem kuna polnud piisavalt niiske. 7. küsimus Kuidas sõltub taimelehtede paksus valgusoludest? Põhjenda! Seda paremad valgusolud (palju valgust) seda paksemad on lehed. See on tingitud klorofülli reageerimisest päikesevalgusega. Seda paremad valgusolud seda rohkem valgusenergiat talletatakse lehdedes. 8. küsimus Merisigade geenide uurimisel avastati, et enamusel oli ühe kasvuhormooni tootva geeni kodeeriva ahela järjestus järgmine:
põlispõldude künd ja äestamine, ale- ja kütisepõletamine. Aleviljelus oli Põhja-Euroopa metsavööndis seal hulgas ka Eestis vanim maaharimise viis. Lõuna-Eestis tehti alet veel 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses. Noor mets langetati ja koondati vaaludesse. Mõningase seismise järel vaalud kuivasid, misjärel vaalud põletati. Vaalude kohendamiseks põletamisel ja tule edasikandmiseks järgmisele vaalule kasutati pikki teibaid. Põletamisel oli tuleoht suur. Mälestustes kirjeldatakse, kuidas tulise tuha sees põlesid ära viisud ja pastlad, kuigi neid kasteti pidevalt vette, samuti said kannatada takused ja linased riided. Tuhaga väetatud maa andis esialgu hea saagi. Mõne aastaga saagikus langes ja siis jäi maa karjamaaks. Kõige varem sai hakata kündma vana sööti, mille kündmiseks sobivaim aeg oli siis, kui maa oli pealt natuke sulanud. Külmunud mätas oli rabe ja teda oli kergem künda. 19
Liigne kokkupuude kuumusega võib tekitada mitmesuguseid vaevusi. Higivillilööve (kuumalööve) ja minestamine on kuumast tingitud kurnatuse esimesed sümptomid. Kui kuumast tingitud kurnatust ei ravita kiiresti, võivad sellel olla rasked füüsilised tagajärjed, mis lõpevad kuumarabanduse, ülekuumenemise või kuumakrampidega. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html] 2.9 Tuleoht Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris on suur tuleoht, eriti köökides, kus kasutatakse gaasi, lahtist leeki, kuuma õli ning tuleohtlikke aineid. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html] 2.10 Psühhosotsiaalsed ohud Psühhosotsiaalsed riskitegurid on seotud töökorralduse ja töö vaimsete nõuetega. Vasturääkivad nõudmised, tööülesannete sisu otsustamise võimatus ning kaastöötajate ja
toimetulekuks, aegajalt kontrollida juhtmeid ja seadmeid 5. Tuleoht Hoone süttimine (olemas on Klienditeenindajad II Järgida tulekustuti , hoones kindlasti , kliendid (keskmine ohutusnõudeid, alarm süsteem) ) Hinnata regulaarsust kasutusel
Lõputöö 1fenüületanool atsetofenoonist Koostaja: Ksenia Kuksina; YASB21 104528 Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2011 Sisukord 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Oma orgaanilise keemia lõputööks valisin mina sünteesi 1-fenüületanool atsetofenoonist. 1-fenüületanooli veel nimetatakse alfa-fenüületüül alkohol, mitte joogialkohol. 1-fenüületnooli sünteesiskeem: Benseen+äädikhappeanhüdriidatsetofenoon+etanool1-fenüületnool 1.2. Reak...
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Töökeskkonna riskianalüüs 1. Tehniliste ohuteguritega kaasnevad ohud Oht Ohuallikas Esinemiskoht Riskitase Komistamis- ja 1) trepid, põrandate ja trepiastmete Koridoris, trepil. III kukkumisoht kõrgusvahed; Töökohas, kus puuduvad II 2) riiulitele ronimine, kui vastavad redelid, II kasutatakse toole; tootmisruumides III 3) libe põrand (tootmisruumis, koridoris jm) 4) libedad trepiastmed Äralöömisoht Mööbel, sisseseade, selle nurgad Liikumistsoonis; kui on II ja servad teravad nurgad Tuleoht Tööpingid ja lisaseadmed, Tööruumides I olmeelektroonika, valgustid E...
Ohutustehnika Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevitada tuleks tuletöökohas, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui ka elektroodi kuumenemine, eralduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Tuleohutusnõudeid on võimalik vaadata EV siseministri määruses. Keevitamisel eristatakse nii alalisi kui ajutisi töökohti. Alalised töökohad on tuletööde jaoks spetsiaalselt mõeldud ja ohutusseadmetega varustatud. Ajutised töökohad on kas remonttöödega või ehitusobjektiga seotud. Sellistel juhtudel peab töökoht olema varustatud tulekustutitega, puhastada tuleb töökoha ümbrus kuni 5 meetri raadiuses põlevjäätmetest ja kaitsta keevituskohast lähemal kui 2 meetrit asetsev tarind mittepõleva kattega või valada üle veega. Ajutises töökohas vastutab tuletööde tegemise eest tuletöö tegija. Keevitaja peab läbima eraldi tuletöötegijate koolituse ja ...
läbi akna. Olenevalt objektist varieerub värske õhu olemasolu. 1.5. Elekter Hoone elektrisüsteemide, käidu korralduse ja tehnilise ülevaatuse eest vastutab hoone valdaja. Probleemide avastamisel elektriga, Page 12 of 25 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 pistikutega teavitatakse kohe hoone valdajat, kes lahendab probleemi. 1.6. Tuleoht Tuleoht võib olla seotud vaid objektil viibimisega. Riskianalüüsi teostamise ajal oli probleem akna juures asuva pistikuga, mis sähvib. Sellele osteti maandus. 2. MEHHAANILISED OHUD Ohuteguri iseloomustus Esinemiskoht, Mõju tervisele Vältimise meetmed Riskitase (ohutegur, kestvus, tase) ohustatud isikud 2.1. Komistamine, kukkumine, libisemine, takerdumine kaablitesse
Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja
Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump võtab soojusenergia välisõhust nagu õhusoojuspump, kuid ruumis kannab selle üle vesiküttesüsteemile. Õhk-vesi soojuspumbaga saab kütta hoonet põrandakütte- või radiaatorküttesüsteemi kaudu ning toota sooja tarbevett. Õhk- vesisoojupumbas toimub energia pumpamine. Õhk-vesi soojuspumba eelised ja puudused: Eelised · Soodne kütteliik · Seade ei vaja spetsialisti hooldust · Puudub tuleoht · Toodab kuuma tarbevett · Puldist juhitav · Puudub suits, tuhk ja tolm 15 Puudused · Seadme piiratud küttevõimsus · Soojuspumba ruum · Töö efektiivsus sõltub välistemperatuurist (-20 kraadi ja alla selle) Aastane küttekulu (keskmiselt) eurodes 1800. 16 Kasutatud kirjandus Raamat Viiding, Herbert 1984
Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikugavesi. Kui inimene hingab hapnikku osarõhuga 0,75 kuni 1 atmosfääri, hakkab ta umbes 10...20 tunni pärast kannatama kopsude ärritust. Kui hapniku mõju jätkub, järgneb surm. 0,5-atmosfäärist osarõhku on inimkatsetes talutud nädala jooksul ilma kahjustusteta. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatudgaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus. Hapnik hakkab keema -183 Cº. Hapniku füüsikalised omadused on samad, mis vesinikul: lõhnata, värvuseta ja maitseta gaas. Vees vähelahustuv.
Palju infoühiskonna inimesi töötab kodus, tehes kaugtööd, seega osa töökohti paigutub ümber elamurajoonidesse ja vähendab oluliselt transpordi intensiivsust. Noored ja veel mitte nii rikkad elavad kesklinnas, kuni saavutavad kõrgepalgalise karjääripositsiooni, siis kolivad äärelinna. LINNADE PLANEERIMINE JA KESKKOND: Linnade planeerimist on mõjutanud palju see, et linnakeskkonda peeti ohtlikuks. Seal elas palju rahvast, oli must levisid nakkushaigused, joogivesi oli reostunud, tuleoht oli suur. Kehtestati tuleohutusreegleid jne. Segregatsioon sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse. Linnakeskkond: Hoonestus, tänavad ja nende arhitektuur moodustavad linnamaastiku, millel on inimestele ka suur psühholoogiline mõju. Nt pärast Teist maailmasõda levis funktsionalism, sest oli vaja täpselt arvestada linna funktsioone, mahutada palju elanikke.
Kontoritöötaja riskianalüüs Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja telefonimüügiga tegeleva ettevõtte Puudel AS kontoris esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Ettevõtte kontoriruumid asuvad uues büroohoones seistmendal korrusel. Tegemist on avatud tüüpi kontoriga ja seal töötab kokku 12 inimest. Mõisted ja terminid Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale....
Tervisekontrolli tulemuste alusel esitab töötervishoiuarst tööandjale otsuse lehel ettepanekud: - töökeskkonna parandamiseks - töökorralduse muutmiseks - töötaja taastusravi/rehabilitatsiooni soovitused 10.Töökeskkonna ohutegurid: teatud ohutegurite kategooriasse kuuluvus, Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, kiirgused, elektomagnetväli; sisekliima(õhuliikumise kiirus, õhutemp, niiskus, õhurõhk; plahvatus ja tuleoht, tervad osad masinatel, valgustuse puudused.. Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid: kuidas mõjutab töötaja tervist, mida peab ette võtma terviseriskide vältimiseks; 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Müratugevus: inimkõrvale ebasoodne al 60dB. Lubatud max tööohutusstandard 85dB
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal............................................................................................ 9 2.2.Puiduenergia................................................................................................................13 2.3.Puidupõhised plaadid.........................................................
Müra • Pika- või lühiajaline arengustsenaarium riigi jäätmekäitluses? Linnud, putukad, närilised − Kuidas Eestis lood? Lendpraht, tolm prügila • Töötlemata prügi ladestamine on lõpetatud mõnel maal. Plahvatus- ja tuleoht • Tulevikus: kas seda või toda tüüpi prügi sobib minu prügilasse? Taimestiku hävimine Pinnase reostumine Pinnas Pinnavee reostumine Põhjeveereostus Vesi 100 10 1 0,1 km
Nad vajavad hapniku talumiseks paljusid antioksüdante. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka neile mürgised. 4 Kui inimene hingab hapnikku osarõhuga 0,75 kuni 1 atmosfääri, hakkab ta umbes 10...20 tunni pärast kannatama kopsude ärritust. Kui hapniku mõju jätkub, järgneb surm. 0,5-atmosfäärist osarõhku on inimkatsetes talutud nädala jooksul ilma kahjustusteta. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastikusoojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Kui hapnik on enne süttimist segatud gaasiliste või suspendeeritud põlevainetega, tekib plahvatus, millega võib kaasneda detonatsioon. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid nimetatakse oksülikviitideks ja neid kasutatakse
jpg?updated=0 2012 4 Räästa äär tehakse lühemaks lõigatud kõrtest. Sirge räästa saamiseks kinnitatakse räästa tegemise ajaks sarikaotste alla ajutine räästalaud. Viiluserval asetatakse õle- või roovihud katuse keskkoha poole viltu. Katuseharjale laotakse õle- või roovihud piki katust ja kaitstakse ärapuhumise vastu harjalattidega. Roog ja õlgkatuste suurimaks puuduseks on tuleoht, mistõttu selle tegemine linnalähedastes suvitusrajoonides on riskantne.5 6 4 Rookatuse latid seestpoolt vaadatuna. Kättesaadav: http://no.spam.ee/~tonu/gallery/var/resizes/Estonia/Seto_talumuuseum/rookatus_sisevaade.jpg?m=1315588858 5 Masso, T. Väikemajad. Tallinn 1990. Lk 157- 159. 6 Rookatuse lõige. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 2012
- liiklusavariioht, seda eriti pimedal ajal ja halbades ilmastikutingimustes; - libisemis- ja kukkumisoht bussi sisenemisel või väljumisel; - lõike-, torke- jm sarnased traumad autot remontides või haagist lahti ühendades; - kallaletungi oht peatuspaikades, seda eriti hinnalist kaupa vedavatel kaugsõidu autojuhtidel; - söövitused vm nahakahjustused ohtlike ainete veol kemikaalidest tulenevalt; - plahvatus- ja tuleoht (eriti tsisternautod). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - pidev müra võib oluliselt kahjustada kuulmist; - otsene violettkiirgus (päikesest); - temperatuuri kõikumised võivad põhjustada reumaatilisi haigusi; - pidev vibratsioon võib põhjustada vibratsioontõbe; - nahahaigused, mis võivad tuleneda erinevate kemikaalidega kokkupuutest; - tolmust tingitud hingamisteede haigused; - infektsiooni oht bioloogiliselt ohtlike ainete veol;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
