Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. 2. Välisilme Kuu pinnavorme näeme me palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede meteoriidikraatrite rohkus. Läbi teleskoobi näeme me veel mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. 3. Atmosfäär Kuul pole atmosfääri. Kuid mõned tõendusmaterjalid Tsementinuilt vihjavad sellele, et Kuu lõunapooluse lähedal asuvates sügavates kraatrites võib olla veest tekkinud jääd. Kui see osutub
Neljas tase temperatuurimõõtmistega ja Viies tase täisenas teleskoopi. 1632. avaldas Galilei Firenzes oma raamatu " Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel." Galileo Galilei saavutused: 1597 leiutas Ta termoskoobi. 1597 geomeetriline ja militaarne kompass. 1609 teleskoop ja tööd sellega. 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" 1624 mikroskoop 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta 1638 Arutlused ja matemaatilised demostratsioonid kahest uuest teadusest Francis Bacon 22.01.1561-9.04.1626 Inglise filosoof, riigimees ja ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ine tase esseist. Kolmas tase 23-aastasena sai ta
Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. Kui Maa varjab vaid osa päikesekettast, läbib Kuu vaid poolvarju, varjutusest annab märku kuuketta heleduse vähenemine. 29. Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Astronoomidel on tarvis mõõta nurki tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta. 32. Teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel seisnevad selles, et teleskoop suurendab vaatenurka, võimaldab koguda valgust suuremalt pindalalt ja täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. 33. Tähtedelt tulevat valgust analüüsides võib saada võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34. Tänapäeva astrofüüsika kasutab infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35
Põhjendus! Universum paisub, sest galaktikad eemalduvad üksteisest. 28. Mida kujutab endast Suur Pauk? Millal see "käis" ? Suur Pauk kujutab endast järgmist: universum hakkas plahvatuslikult paisuma. Ja see "käis" 13,7 miljardit aastat tagasi. 29. Mis on observatoorium ja kas ka Eesti on neid (kus)? Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse mõne astronoomia haruga. Aga tihti nimetatakse selleks ka hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuut- nt. teleskoop. Eestis on neid Tartus, Tallinnas ja Saaremaal. 30. Kui kiiresti tiirleb Maa ümber Päikese? Maa tiirleb ümber päikese 107 218 km/h.
paiknevad difraktsioonirõngad tähe kujutisele (heledale täpile) lähemal ja meil on parem tähti eristada. Selles, et ava suurendamisel difraktsioonipilt "kitseneb", veendusime ise filmitükis oleva pilu laiust muutes. Lahutusvõime suurendamine on keeruline probleem ja selle lahendamine kallis. Maailma suuremate teleskoopide objektiivide läbimõõdud ulatuvad 10 m. Projekteeritakse 100 m läbimõõduga peegelobjektiivi. Sellised objektiivid on väga kallid. Eestis on suurima objektiiviga teleskoop Tõravere observatooriumis (objektiivi diameeter 1,5m). Maailma võimsaim optiline mikroskoop suudab piiluda viirusi? Uute ja järjest parema lahutusvõimega optiliste mikroskoopide ehitamine on võitlus valguse omadustega. Lahutusvõime tähendab vähimat kaugust kahe punkti vahel, millal need punktid on veel nähtavad. Manchesteri ülikooli teadlased on valmis meisterdanud seni parima lahutusvõimega optilise mikroskoobi. Konstrueerijad väidavad, et vägeva riista abil saab
mingisugune motivatsioon, mis muudab ta vaatlusotsustust. Popperi järgi tuleb vaatlusotsustusi, mida ta nimetab "baasotsustusteks", testida ja osad, mis testides läbi kukuvad, tuleb kõrvale heita. Edukalt läbinud otsustused on esialgu tõesed. Realistlikud testimissituatsioonid on komplekssed. Testimisse kaastakse ka teisi otsuseid, kui ainult need, millest teooria koosneb. Näiteks selleks, et planeeti ajal t vaadelda tuleb meil lähtuda teooriast, mis asendis peab olema teleskoop. Teleskoopi asend on seega lähte-eeldus. Sellele lisanduvad algtingimused nt. planeedi ja Päikese hetke positsioon jm. Algtingimused võivad olla ekslikud. Teooria falsifitseeritus tuleneda testisituatsioonist ja mitte teooriast. Järelikult ei saa teooriaid lõplikult falsifitseerida. Empirismi järgi on vaatlus ülim teadmiste allikas. Popper sellega ei nõustu, tema järgi on kõik teadmiste allikad võrdsed ja kõiki tuleb võrdväärselt kontrollida.
· Optiline mõõtmine: Standard alumiinium E-skaala/Numbrilise latiga: 2.5 mm · Üksik lati lugem: Keskmine viga: 0.6 mm (electronic) and 1.2 mm (optical) at 30m · Kauguse mõõtmise täpsused: Keskmine viga kauguse mõõtmisele 10 mm kui D 10 m ja (Distants m x 0.001) kui D > 10 m · Ulatus: 2 - 100 m (elektrooniline) · Mõõtmise reziimid: Single ja Tracking · Üksikmõõtmise aeg: <3 sec · Kompensaator: Magnet-pendel kompensaator (ulatus +/- 10min) · Teleskoop: Suurendus (optiline) 24x · Andmesalvestus: kuni 1'000 punkti · Keskkonna mõjud: IP55 · Jõuallikas: AA dry cells (4 x LR6/AA/AM3 1.5 V) · Kaal: <2.5 kg TRIMBLE DINI DIGITAALNIVELLIIR 0,3 MM Trimble® DiNi digitaalne nivelliir on ideaalne täpseteks elektroonilisteks mõõtmisteks, kus tegemist kõrguste ja kauguste mõõtmisega. DiNi 0,3mm on nivelliir, mis oma suure täpsuse poolest leiab kasutust riiklike nivelleerimiskäikude mõõdistamisel.
Galileo Galilei oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Ta elas 78- aastaseks (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri). Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Ta tegeles ka teleskoopidega, näiteks valmistas ta Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega. Galilei teleskoop http://www.syg.edu.ee/~peil/astronoomia/vahendid/pildilehed/05.html Elulugu Sünd ja perekond Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene.
Praegu tuntakse muret sellesse tekkivate aukude pärast. Omapäraseks kaitsekilbiks on ka magnetväli. See kaitseb meid päikesetuule eest. Maa keemiline koostis (massi järgi): 34.6% rauda 29.5% hapnikku 15.2% räni 12.7% magneesiumi 2.4% niklit 1.9% väävlit 0.05% titaani Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb juba palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede -- meteoriidikraatrite rohkus. Et Maa ja Kuu asuvad kosmoses samas piirkonnas, tähendab kraatrite suurem tihedus nende paremat säilivust Kuul. See on seletatav nii tuule- kui vee-erosiooni puudumisega kogu Kuu ajaloo vältel; ka vulkaanilise tegevuse jälgi pole kraatritega kaetud aladel märgata. Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole võimalik ka vedela vee olemasolu. Veel andmeid Maast:
päikesevarjutus. 7. Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)? Pool Kuust on alati valgustatud ja pool alati valgustamata. Erandiks on kuuvarjutused, kus on siis näha ka rohkem kui poolkuud, või isegi terve Kuu. See osa, mis Kuust on valgustatud oleneb Kuu, Maa ja Päikese omavahelisest asendist, ning muutub sedamööda, kuidas Kuu ümber Maa tiirleb. Olukorda, kus on nähtav kogu Kuu – täiskuu ja olukorda, kus kogu nähtav Kuu osa on valgustamata- Kuu loomiseks. 8. Mis on teleskoop? Teleskoop on mõõteriist, mis suurendab vaatenurka ja toob sellega kauged esemed ligemale. 9. Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine? Võimaldab astronoomidel kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetvälja tugevuse. Aitab mõista universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta. Kosmosesse viidavad teleskoobid võimaldavad lähemalt uurida erinevaid taevakehi ja neist proove võtta. 10. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem?
Urmas Sisask Referaat Koostas: 2008 Elulugu Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras ja impu...
· Isl. Joon oli toetumine autoriteetidele, kellest tõusis esile Aristotoles Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus · Oxfordi ülikooli professor (1214-1294) · Esitas väite, et oskus teha katseid on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. · Istus 14 aastat vangis, sest tema väitsed tundusid olevat vastuolus Piibliga. · Uskus, et leiutatakse lennuk, teleskoop. Gutenberg ja trükikunst · Hakkas tähti valmistama metalli sulamist, trükipressiks sai esialgu oliivõlipress · Ta proovis oma ettevõtmist hoida salajas, oli mitmeid kordi kohtu all oma võlgade tõttu. · 1456. ilmus tema trükituna Piibel, mis on ka kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Leonardo da Vinci (1452-1519) · Sai juba 20. aastaselt hinnatud meistriks
Atmosfääris domineerib süsihappegaas(96. 5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Maa Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107200 km tunnis. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Marss Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast ning tema telje ümber pöörlemise periood on peaaegu samasugune kui Maal. Marsil vahetuvad aastaajad. Atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru.
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood) Refraktsioon Maa atmosfääris- elektronmagnet- v...
Nendel on ülitugev gravitatsiooniväli, mis ulatub kuni viie Päikesesüsteemi suurusele alale. "Need mustad augud on 2500 korda suuremad kui Linnutee galaktika keskmes asuv must auk," ütles Nicholas McConnell. Need hiiglaslikud mustad augud asuvad maast rohkem kui 300 miljoni valgusaasta kaugusel. Hiljuti lennutasid Ameeriklased orbiidile röntgenteleskoobi NuSTAR, mis on oma eelkäijatest sada korda tundlikum ja kümme korda parema lahutusvõimega. See on esimene teleskoop, mis saab uurida lühema lainepikkuse ja kõrge energiaga ehk kalki röntgenkiirgust väljasaatvaid taevakehi. Seega astronoomid loodavad lõpuks teada saada, millised galaktikad peidavad endas supermassiivset musta auku, kui kiiresti see pöörleb ja kuidas kasvab. Nad ootavad ka uut infot aktiivsetes galaktikates parasjagu toimuva kohta. Elektromagnetilise kiirguse vormis eralduvad tohutud energiahulgad tekitavad astrofüüsikute arvates ümber
usk inimmõistusse. Galilei töötuba Paduas. Öö. Galilei ja Sagredo paksudesse mantlitesse mässitult pikksilma juures. 3) Galilei selgitab Sagredole, et tähtede peal olevad punktid on hiigelmäed ning nende varjud paistavadki neile nii hästi silma. Galilei arvates ei ole Kuul ning Maal mingis mõttes mitte mingeid erinevusi. Sagredo räägib, et sellise mõtteavalduse eest saadeti kümmekond aastat tagasi üks mees , Giordano Bruno, tuleriidale. Sisse astub kuraator, kes teatab, et Galilei teleskoop on täiesti tähtsusetu, kuna seda tuntakse juba paljudes maades ning seda võib endale ümber nurga võileiva hinna eest muretseda. Galilei seletab, et tänu selle rristapuuga on ta suutnud koostada tähekaardi, mida merereisijad seda navigatsiooni otstarbel kasutada saavad ning, et see võib laevandusele säästa miljoneid skuudosid. Galilei teadis, et see teleskoop oli juba varemgi olemas. Peale kuraatori vihast lahkumist asuvad nad uurima Jupiteri kuid ning arvutavad välja nende liikumised
Teadus varauusajal Kaisa Laur Tallinna Kunstigümnaasium 11T Teadus varauusajal Teadust varauusajal võib kutsuda ka uue maailmasüsteemi otsinguks. Kriitilise mõtlemise arengut soodustasid humanism, renessanss ja reformatsioon ning nendega seotud küsimused, vaidlused ja võitlused. Need ajendasid teadust tõukele avastama midagi uut. Suur mõju oli maateadvusele. Kogemustele põhinedes oli selgeks tehtud, et Maa on kerakujuline. Antiikajast saadik arvati, et universumi keskpunktiks on Maa, mille ümber tiirlevad Kuu, Päike ja tähed ning selle süsteemi tõenäolisust kinnitasid ka 2.sajandil Ptolemaiose keerulised geomeetrilised konstruktsioonid ja tabelid planeetide liikumise kohta. Vastupidise idee maailmasüsteemi kohta esitas Mikolaj Kopernik 16.sajandil. Mikolaj Kopernik Kopernik oli Poola astronoom, matemaatik ja ars...
Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda. (nt korraks katkeda) Lainete mittekoherentsus tuleneb kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse: Optika selgendamine (peegelduskadude vähendamine) nt kino, teleskoop, prillid, binokkel Defektide avastamiseks (Newtoni rõngad) nt läätsedes Ruumilistes fotodes (holograafia) Valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre) Täppismõõteriistades (interferomeeter- aitab määrata valguse lainepikkust, ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi) ? käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. k- interferentsijärk d- difraktsioonivõre
Suhtarvu nimetatakse teise keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks esimese suhtes. 36.Täielik sisepeegeldumine. *Sead esineb looduses : a)õhumullikesed vees või klaasis, b)kastepiisad, c)briljandi mäng, d)miraazidena. 37.Läätsed. *Läbipaistvaid kehi, mis on piiratud sfääriliste pindadega nimetatakse läätsedeks(nõgus ja kumer läätsed). 38.Kujutise ehitamine läätsedes. *PILT 39.Läätse valemid. *PILT 40.Optilised riistad. *Fotoaparaat, binokkel, prillid, luup, mikroskoop, teleskoop jne... 41.Valguse interferentsus. *Valguse interferensi nähtus tekib siis kui liituvad ained on : a)ühesuguse sagedusega, b)liituvatel lainetel on ei ole faasinihet ühesgis lamepunktis.
Läätsi iseloomustatakse veel optilise tugevusega ja arvut. nii: D= Hajutaval läätsel (nõgusläätsel) on fookuskaugus negatiivne. 8) Luup. a < f Kujutis on suurendatud, samapidine ja näiv. Luup on lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud näiv kujutis. Luubi suurendust s saab arvutada järgmiselt: s= 9) Kujutise konstrueerimine hajutavas läätses. Kujutis on vähendatud, samapidine ja näiv. Läätsi kasutatakse: prillid, mikroskoop, teleskoop, deaprojektor, spektroskoop. 10) Sfäärilised peeglid ja nende kasutamine. Kiirte käigud + valemid. ... nim. peegeldavad sfääri osa. On kumerpeeglid ja nõguspeeglid. Nõguspeeglid. Kui fookuses paikned hästi väike valgusallikas, siis pärast peegeldumist peeglis me saame peaaegu paralleelse valgusvoo. Sellisel põhimõttel töötab prozektor. Kujutise konstrueerimine nõguspeeglis: a > 2f Kujutis on tegelik, ümberpööratud, vähendatud. a, k ja f´i
Taevas, tähtkujud, nende kirjeldus ja vaadeldavus Mis on taevas? Horisondiga piiratud määratlemata kaugusega kumerpind, millele vaatleja näeb projitseeruvat taevakehi. Mis on tähed ja tähtkujud? Tähed on püsivalt helenduvad taevakehad, Päikesega võrreldavad gaaskerad. Tähtkujud on taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa põhjapoolkera kohal) 2) Taeva lõunapoolkeraks(Maa lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda la...
Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrud Anti -roll bar Tagasild Kvartal elliptilise õhuga lõõtsad on mõlema teljel, sassii kõrgust võib tõsta või langetada, et aidata laadimist. Pneumaatilised tagumised teljed tõstukiga . Double acting teleskoop amortisaatorid on paigaldatud kõikidele telgedele. 2.2. Haagis. Mark, mudel, tüüp (täis-, pool- või kesktelghaagis). Telgede arv. Mõõtmed. MEILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS1 Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 220 mm Haagis pikkus kinnituskohast 8610 mm Kinnitsukoha ja haagise
see oli veidra põimunud välimusega. Neptuuni rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (mis sisaldab kolme peamist kaart, milliseid nimetatakse Liberty, Equality ja Fraternity), järgmine on nimetu rõngas kaasorbitaalne Galatea'ga, siis Leverrier (mille välimisi laiendusi kutsutakse Lassell ja Arago) ning lõpuks ähmane, aga lai Galle. Neptuuni on võimalik vaadata binokliga kui tead täpselt kuhu vaadata, aga kui tahad näha midagi enamat kui pisikese ketta on vajalik teleskoop. Objekti Kaugus Periood Läbimõõt Kalle Kuu nr. Avastamine nimi (1000 km) (päeva) (km) (°) "Voyager 2", rõngas Galle 41,9 15 0 1989 "Voyager 2", VIII Naiad 48,2 0,30 60 0 1989
Aston Martin DBS V12, Lotus Esprit S1 1976 ja BMW 750iL. Need olid erilised oma välimuse, funktsioonide ja täiustuste poolest. 2.1 Aston Martin DB5 Peamiselt esinenud filmis Goldfinger. Bondi autodest kõige kuulsam, see tuli koos Q-haru tavaliste täiustustega, mis on kopeeritud filmist filmi koos kuulikindla esi- ja tagaosaga, õlilaskesüsteem, suitsuekraan, raskerelvad, keeratavad registrinumbrimärgid, teleskoop rehvilõhkujad, jälitusseadme vastuvõtja ja kõige populaarsem, kaasreisija katapultiste. Olles kõige tuntuim Bondi auto, on see olnud kuues filmis (Goldfinger, Thunderball, GoldenEye, Tomorrow Never Dies, Casino Royale, Skyfall).[1] 4 Kasutatud auto hinnaks on 450 000 dollarit. Pildil olev mudel pole kindlasti nii odav. See originaal, mida kasutati filmides, müüdi
Geotsentriline maailmasüsteem kõik liigub ümber maa Mikolaj Kopernik 16. Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa 1609/1610 leiutas tänapäevase teleskoobi ja vaatas jupiteri ja avastas selle ümber tiirlevad kaaslased. (jupiteri kaaslased) Heliotsentrline e päikesekeskne kõik liigub ümber päikese 1812 avati tartu tähetorn Wilhelm Struve poolt maailma suurim teleskoop MAA Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Pythagorase valemi kaudu on tuletatud seos kuidas arvutada maksimaalset nägemiskaugust R maa raadius H vaatekõrgus (km) maapinnast (mere) Kui kaugele on võimalik teoreetiliselt näha, kui silmad asuvad 150cm kõrgusel. 150cm=0,0015 L= ruutjuur 2*r*h = 113 ruutjuur h l=113 ruutjuur 0,0015 = 4,38 km l=113ruutjuur 8,848 = 336,16km
augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis (ligikaudu 556 m/s, võrdluseks on meil tormituule kiiruseks juba 20 m/s, seega on Neptuuni tuuled tormituultest ligi 28 korda kiiremad). Neptuuni on võimalik vaadata binokliga kui tead täpselt kuhu vaadata, aga kui tahad näha midagi enamat kui pisikese ketta on vajalik teleskoop. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams,
Astronoomia ajalugu: 3. sajandil enne Kristust oletas Kreekast pärit teadlane, et kõik planeedid, kaasaarvatud Maa, tiirlevad ümber Päikese. See teadlane oli Aristarchos. Algul seda muidugi ei usutud. Alles peale teleskoobi leiutamist tõestas seda itaalia teadlane Galileo Galilei. Aastal 1920 avastas teadlane nimega Edwin Hubble, et tähed moodustavad suuri rühmi ehk galaktikaid ja et universum laieneb. Kosmoseteleskoop: Astronoomi põhiline tööriist on teleskoop. Enamik teleskoopidest koondab kaugetelt tähtedelt tulevaid valguskiiri kumerläätsede asemel nõguspeeglite abil. Universumi uuritakse... Universumi kehad moodustavad tähtedevahelise tolmse ja gaasilise aine voogamise. Kõik osakesed peale valguse on nähtamatud, kuid neid annab siiski uurida. Detektorid on asetatud Maa tehiskaaslastele, kes tiirlevad kõrgemal, kui Maa atmosfäär, sest atmosfääris on lainete liikumine häiritud. Kuu: Maa kõige lähem kosmosenaaber on Kuu
Merkuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. Merkuuri omadused 1.2. Orbiidi omadused 1.3. Füüsikalised omadused 1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed 1.5. Pöörlemine 1.6. Vaadeldavus 1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma) Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252...
Esisilla ja sadula vahe 3000 mm (H2) VEDRUSTUS Esisild Semi-elliptiline paraboolvedrustus Anti -roll bar Tagasild Mõlemad teljed on varustatud kvartal-elliptilise, õhuga toimivate lõõtsadega, sassii on reguleeritava kõrgusega, mis tagab mugavama laadimise. Tõstukiga varustatud pneumaatilised tagumised teljed. Kõik teljed on varustatud ,,Double acting" teleskoop amortisaatoritega. 2.2. HAAGIS. MARK, MUDEL, TÜÜP (TÄIS-, POOL- VÕI KESKTELGHAAGIS). TELGEDE ARV. MÕÕTMED. MILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS2 (PIKENDATUD VERSIOON) Telje tüüp poolhaagis Telgede arv 3 telge Haagise üldpikkus 10 210 mm Haagise pikkus kinnituskohast 8345 mm Kinnitsukoha ja haagise
Kui vari maapinnani ei ulatu, on päikeseketta serv näha- varjutus on rõngakujuline. 18. Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)? Osaline ning täielik kuuvarjutus. 19. Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha määramisel? (Nurk)kaugustel kasutati saua tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaarte järgi orienteeritud kvadrante. 15.saj. kasutati nurgamõõtjaid ning 1610 a. võttis Galileo Galilei kasutusele teleskoobi. 20. Mis on teleskoop? Teleskoop on taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat. 21. Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine? Teleskoop suurendab vaatenurka, objektiiv kui lääts võimaldab valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga: nt. Liikuva teleskoobi asendit liikuva aluse suhtes saab väga täpselt mõõta; see loob eelduse täpsete tähekaartide loomiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus. Võimaldab näha taevakehade
Kokkuvõte Galileo Galilei oli kuldsete kätega mees. Tal polnud küll kõrgharidust, aga sellegi poolest oli ta kuulus teadlane. Tänu tema leiutistele ja arendustele teame me maailmast nii palju. Teaksime rohkemgi kui Katolik kirik ei oleks takistanud tal oma mõtteid väljendada ja arendada. Samuti takistasid ka keelud tema tegemisi. Ta eksis mitmetes kohtades, kuid tähtsamad tema ideed nagu teleskoop ja Kepleri maailmasüsteemi teooria tõestamine, olid täiesti õiged. Sellised asjad aga viisid maailma palju edasi. 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei http://www.law.umkc.edu/faculty/projects/ftrials/galileo/galileochronology.html 9
Pöörlemise või sirgjoonelise liikumisesuund aga sõltub sellest , mis otstarbeks liikumist kasutatakse . Silindreid valmistatakse kas ühepoolse toimega või kahepoolse toimega . Ühepoolse toimega silindrid saavad töötada ainult ühepoolsele survele , tavaliselt tõstmisele (nt haagise kasti tõstmine ) . Kahepoolne silinder saab aga survet tekitada mõlemas suunas. Kui on vaja saad hästi pika töökäiguga , kuid algmõõdult lühikest ühepoolset silindrit , võetakse kasutusele teleskoop hüdrosilinder . Üks variant silindreid on veel rootorhüdrosilindrid , mis tekitab välja pöörlevaliikumise, kuid see liikumine pole pidevalt ühe suunaline nagu hüdromootoril . Hüdromootorid moodustavad omaette seadmeterühma , mis erinevalt hüdrosilindritest peavad väljastama pöörlevat liikumist , neid liigitatakse : Hammasratasmootorid , Radiaalkolbmootorid , Aksiaalkolbmootorid , Hammaslattmootorid . Radiaalkolbmootori kasuks
Päikese kiirgusest kõige ohtlikuma- ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmosfääri osoonikiht. Omapäraseks kaitsekilbiks on ka magnetväli. See kaitseb meid päikesetuule eest. Kuu Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Kuu pinnavorme näeb palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede meteoriidikraatrite rohkus. Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole ka vedelat vett. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike. Kuul puudub magnetväli.
Vee omadused: temp. 10-20°C, pH 6,5-7,5 Ujumistasand: kõikjal Paljunemine: heidab marja hajusalt Märkused: Kõige vanem kodustatud liik. Sigib meelsasti.Vajab head filtratsiooni ja korrapärast vee vahetust. Alaliigid: Komeet-tugevalt läikivad uimed, pikenenud sabauim. Teleskoop-mustad, pundunud silmad. Loorsaba-tugevasti aretatud sabauim, võivad olla nii tavalised kui ka teleskoop silmad. Oranda- vaarikasarnane kasvaja peas ,,müts'' pikad ja õrnad uimed. ,,Punamütsikesel'' on hõbedane keha ja punane ,,müts''. Puna-Valge komeet-kuplikujulised pärjad soomused. Keha kerajas. Subunkin- sini-valge keha, mustad tähnid, uimed pärlmutrised või läiketud. 8.9. Riimveekalad, on kalad kes on kohanenud taluma oma elupaiga soolsuse ning ka paigutuse muutusi ööpäevaringselt. Riimveekalad kuuluvad Gobiidae sugukonda Paljud neist
Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. Kirik oli uue muusika vastu. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut koodsa kunstimuusika vastu juba 13. saj
Meile tutvustati paljusid asje mida meie ei teadnud saime palju uusi teadmisi ja meil oli väga lõbus.Olime seal umbes 4 tundi,sest seal on niipalju asju vaadata.Soovitame kõikidel sinna minna seal saab palju uut infot mida sa võibolla ei teadnud. Ahhaa keskus Ahhaa keskus on Tartus.Seal korraltatakse palju lahedaid spordi mänge. Tõravere Tõraveres asub Tartu Observatoorium, kus paikneb Eesti suurim, 1,5 meetrise peegliga teleskoop. Olgu ilmastik soojem või külmem, Tõravere mäel seisab aparaate, mis mõõdavad ilma iseloomustavaid näitajaid ja on püsinud muutumatuna sada aastat. Siin on mõõdetud Maa ja Päikese kiirgussuhteid katkematult üle poole sajandi. Ja need aegread, mis iseloomustavad päikesekiirguse kättesaadavust ja selle kasutu osa ärajuhtimise tõhusust, annavad ilmateadlastele väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas ilmastik muutub. Ilmavaatlused said Tõraveres alguse poole sajandi eest
suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Nagu Jupiteril ja Saturnil, on Neptuunil sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni magnetväli on, nagu Uraanil, veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides. Neptuuni saab vaadata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta. Pluuto Pluuto on kaugeim planeet Päikesest ja kaugelt väikseim. Avastati see planeet 18. veebruaril 1930. aastal ameerika amatöörastronoomi Clyde Tombaugh` poolt. Otsiti planeeti, mis põhjustas häireid Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Pluuto orbiit on väga ekstsentriline
Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine. Kompass, teleskoop 7)huvi ajaloo vastu 8)huvi ühiskonnas toimuva vastu, keskajal inimene ei tohtinud kedagi(kuningat) kritiseerida. Nüüd aga pidi inimene kritiseerima, pakuti välja lahendusi, ideede lahendamiseni aga ei jõutud. Renessansi ilmnemine erinevates valdkondades: Teadus: avastused ja leiutised trükikunst J.Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.(esialgu paavsti dokumente ja Piiblit), anatoomia antiikkunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni
Pinnakihi mahalikamine e. kulumine: sltub pinnakihi temp. ja lbilibisemise kiirusest, kummimaterjali omadustest, teekatte abrasiivsusest. Pikisidestustegur: vljendab rattale mjuva vertikaalju ja rehvi- ja teekatte kontaktpinnas mjuva pikiju suhet. Sltub siirdenurgast ja lbilibisemisest. Siirdenurk: nurk ratta veeretasapinna ja rehvi kontaktpinna veeresuuna vahel. Selle vrtused erinevatel ratastel mravad auto juhitavuse iseloomu. Rehv mrab auto dnaamilised piirid teel liikudes. 2-toruline teleskoop amort: tööpõhimõte seisneb selles, et vedrustuse kokkusurumisel liigub amordi varras sisesilindrisse, kolb liigub alla ja osa hüdroõlist voolab läbi kolvis olevate klappide välissilindrisse, sisesilindrisse liikunud varda mahule vastav vedeliku kogus surutakse klappide kaudu välissilindri kompensatsiooniruumi. Vedru pikenemisel liigub varras koos kolviga üles. Hüdrovedelik voolab tagasivooluklappide kaudu tagasi.
võidelda. Ta tahtis ühineda armeega, kuid mõistis, et saab oma riigi heaks teadlasena rohkem ära teha. 1946. aastal autasustati teda teenetemedaliga. Aga see ei olnud viimane auavaldus, mis talle osaks sai. 1948. aastal valiti ta Oxfordi Queensi kolledzi auliikmeks panuse eest astronoomiasse. Pärast sõja lõppu jätkas Hubble oma tööd Mount Wilsonis, kus ta üritas veenda oma tööandjaid selles, et on vaja muretseda veel parem teleskoop veelgi kaugemate Universumi alade uurimiseks. Hubble aitas luua Hale'i teleskoobi, mis pandi üles Mount Palomari observatooriumisse. Hubble'il oli au olla esimene, kes seda kasutab. Kui BBC küsis temalt, mida ta loodab uue teleskoobi abil leida, vastas ta: "Me loodame leida midagi, mida me ei oska oodata." Hubble jätkas tööd nii Mount Wilsoni kui ka Mount Palomari observatooriumis. Elu viimastel aastatel üritas ta saavutada astronoomia arvestamist füüsikateaduste
Ehitustõstukeid kasut materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste tõstmiseks korrustele santehniliste ja elektrisüsteemide montaaži ning viimistlustööde teostamise ajal aga ka kõrghoonete põhimontaaži või müüritööde käigus. Liigitatakse: 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad 2. Tõstemehhanismi tüübilt a) tross-tõstemehhanismiga b) hammasratas-hammaslatt c) hüdraulilised – šarniir-hoob, teleskoop, parallelogramm 3. Konstruktsioonilt a) masttõstukid b) šahttõstukid c) trosstõstukid d) kopptõstukid e) iseliikuvad ja autotõstukid. Masttõstukid ja ehitusliftid peavad olema varustatud tööorgani mehaaniliste püüdjatega, vältimaks selle iseeneslikku allakukkumist tõsteseadme katkemisel või pidurdusseadme rikke korral. Trosstõstemehhanismiga tööorganite korral kasutatakse kahte tüüpi püüdjaid: a) ekstsentikpüüdja b) kiilpüüdja. Ekstsentrikpüüdja –
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kre...
Pöörlemise või sirgjoonelise liikumisesuund aga sõltub sellest , mis otstarbeks liikumist kasutatakse . Silindreid valmistatakse kas ühepoolse toimega või kahepoolse toimega . Ühepoolse toimega silindrid saavad töötada ainult ühepoolsele survele , tavaliselt tõstmisele (nt haagise kasti tõstmine ) . Kahepoolne silinder saab aga survet tekitada mõlemas suunas. Kui on vaja saad hästi pika töökäiguga , kuid algmõõdult lühikest ühepoolset silindrit , võetakse kasutusele teleskoop hüdrosilinder . Üks variant silindreid on veel rootorhüdrosilindrid , mis tekitab välja pöörlevaliikumise, kuid see liikumine pole pidevalt ühe suunaline nagu hüdromootoril . Hüdromootorid moodustavad omaette seadmeterühma , mis erinevalt hüdrosilindritest peavad väljastama pöörlevat liikumist , neid liigitatakse : Hammasratasmootorid , Radiaalkolbmootorid , Aksiaalkolbmootorid , Hammaslattmootorid . Radiaalkolbmootori kasuks räägib eelkõige tema võime
esemest suurendatud toelise kujutise, mida vaadeldakse omakorda okulaari kui luubiga ja saadakse omakorda suurendatud kui nailine kujutis. Teleskoop koosneb objktiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb pikksilma paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda vaadatakse okulaari ja luubiga. Objektiivi ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast valjub paralleelne kiirtekimp. Teleskoop suurendab vaatenurka. Valguse laineomadused difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersioon, peegeldumine, murdumine. Difraktsioon laine paindumine tokete taha (varju piirkonda). Jalgitav vaikeste avade ja tokete korral. Interferents (max ja min) Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad voi norgendavad teineteist. Maksimum, kui liituvad samas faasis olevad lained, kui kaiguvahe on taisarv lainepikkusi
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kaidi Amberg LEICA JA TRIMBLE TOODETE VÕRDLUS Referaat Juhendaja Kalle Haage Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.3 LEICA NA700 Series, NA720 lk.4 Leica Sprinter seeria, mudel 150M lk.5 Leica NA720 ja Sprinter 150m võrdlus lk.6 Trimble tahhümeetrid S3 ja M3 lk.7 Tahhümeeter Trimble M3 lk.8-9 Tahhümeeter Trimble S3 Servo / Autolock / Robot lk.10-12 Trimble M3 manual ja Trimble S3 robot võrdlus lk.13 Allikas: Internet Sissejuhatus Referaadi sisuks on kahe tootja Leica ja Trimble toodete võrdlus. Leicalt võrdlen nivelliire NA700 Series ja Sprinter 150(M)/ 250M. Trimble toodetest võrdlen tahhümeetreid M3 ja S3. Nivelliir on instrument, millega mõõdetakse maapinna kõrguste erinevusi. Koos n...
6. Koherentsed lained. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. 7. Holograafia. Hologramm. Holograafia-eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. Hologramm- jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. 8. Optilised riistad ja nende lahutusvõime. Optilised riistad- seadmed, mis annavad esemetest kas suurendatud või vähendatud kujutisi, nt mikroskoop, teleskoop, luup. Lahutusvõime- optiliste riistade võimet anda lähestikku asetsevatest objektidest eristavaid kujutisi. Mida väiksem on eristavate objektide vahekaugus, seda suurem on optilise riista lahutusvõime. 9. Valguse murdumine. Valguse kiiruse ja lainepikkuse muutumine murdumisel. Murdumisseadus. Valguse murdumine-valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguse kiiruse muutumine murdumisel- murdumisel läheb valgus ühest keskkonnast teise,
Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need 8 nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal
2,5-10x Mikroskoop suurendus 20-2000x Koosneb 2st laatsest objektiivist ja okulaarist. Ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest vahe kaugemale, seljuhul saadakse esemest suurendatud toelise kujutise, mida vaadeldakse omakorda okulaari kui luubiga ja saadakse omakorda suurendatud kui nailine kujutis. Teleskoop koosneb objktiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb pikksilma paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda vaadatakse okulaari ja luubiga. Objektiivi https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 14 15
.................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA................................................................................... 10 3.1 SILM............................................................................................................. 10 3.2. TELESKOOBID............................................................................................. 11 3.2.1 Teleskoop............................................................................................... 11 3.2.2. Läätsteleskoop..................................................................................... 11 3.2.3. Peegelteleskoop................................................................................... 12 3.2.4. Raadioteleskoop................................................................................... 12 3.2.5. Teleskoopide süsteemid......................
Teadlased, kes muutsid maailma referaat Koostanud: Katarina Kiiver 9.klass Sinimäe, 2009 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii ................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
