Merkuuri referaat (0)

Merkuur
Referaat
Tallinn 2014
SISUKORD
1. Merkuuri omadused
1.2. Orbiidi omadused
1.3. Füüsikalised omadused
1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed
1.5. Pöörlemine
1.6. Vaadeldavus
1.7. Pinnavormid
2.1. Atmosfäär
2.2. Temperatuur
2.3. Päikese ja planeetide paiste
2.4. Magnetväli
2.5. Keemiline koostis
3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine
3.2. Marien 10
3.3. Messenger
3.4. Kasutatud kirjandus
4.1. Lisad
Orbiidi omadused
Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma)
Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü
Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km
Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma)
Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva
Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004
Füüsikalised omadused
Diameeter 4879,4 km (38,252% Maast)
Mass 3,303×1023 kg
Tihedus 5,43 g/cm3
Pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi
Pinnatemperatuur 452 kelvinit (179 °C)
Kaaslased ei ole
Merkuur ja tema Mõõtmed
Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul.
Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt.
Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist.
Merkuuril läbimõõt tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit.
Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Maininer 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975.
Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul. Raskuskiirendus on 3,71 m/s².
Esimene kosmiline kiirus on 3,0 km\s.
Pöörlemine
Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10  edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi (58,6462 ööpäeva; 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist.
Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike.
Vaadeldavus
Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil  Hämarik on lühike.
Merkuuril on faasid nagu Kuul.  Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina . Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Mõlemas ühenduses tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa.  
Pinnavormid
Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega Kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taeva kehad kiiremini.
Atmosfäär
Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaljumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdeoksiidist , neoonist ja argonist. Jälgi on ka krüptoonistja ksenoosist. gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10−9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku.
Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi - või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest).
Temperatuur
Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne 90 K (−173 °C; enne koitu) ja maksimaalne 700 K (427 °C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K.
Päikese ja planeetide paiste
Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Kogukiirgus on 3566 W/m². Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. 
Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust hajutaks. Koorekarva Veenus ja sinine Maa paistavad eredate tähtedena.
Magnetväli
Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale.
Keemiline koostis
Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest.
Pinnastruktuuri sarnasuse tõttu arvatakse, et Merkuuri koore tihedus on umbes sama mis Kuu omal.
Raudtuuma raadius on 1800 – 1900 km ja ümbermõõt umbes 3600 km.
Viimast sajandite Merkuuri uurimine
Võiks arvata, et Merkuuril ei saa olla vett ega jääd, sest atmosfäär on hõre ja Päike kütab planeedi pinna väga kuumaks. Ent 1991. aasta radarivaatlused annavad alust oletada, et Merkuuri põhjapoolusel (mida Mariner 10 ei kaardistanud) võib olla pinnal või pinna lähedal tolmu all pisut veejääd. Kui seal tõesti vett on, siis tõenäoliselt ta paikneb kraatripõhjades, mis jäävad alati päikesevarju, sest põhjapoolusel on Päike alati madalal horisondi kohal. Seal võib olla külmem kui −161 °C. Vett on sinna arvatavasti toonud komeedid . Võib ka olla, et vesi oli seal algusest peale olemas ning ei saanud madala temperatuuri tõttu ära aurata.
Et ükski kosmoseaparaat ei ole teinud tiiru ümber Merkuuri ega laskunud planeedi pinnale, on meie teadmised Merkuurist umbes samasugused nagu teadmised Kuust 1950. aasta paiku.
Marien 10
Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Marien 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3 korda mööda. Neist esimene möödalend toimus 29. märtsil 1974, kui ta jõudis planeedi pinnast 705 km kaugusele. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16 märtsil 1975. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast. Ei olnud võimalik jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide (Hubble´i teleskoop ) abil Maalt, kuna Merkuur on Päikesele liiga lähedal: Päike kahjustaks teleskoopi.
Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli.
Messenger
14. jaanvuaril 2008 alustas Messenger möödalendu Merkuurist. Ta lähenes planeedile kuni 200 km kaugusele. 55-tunnise vaatlusoperatsiooni jooksul oli kavas koguda ligi 700 GB infot. Pildistati Merkuuri seni varjatud poolt. Samuti loodetakse sondi abil saada kvaliteetsemaid andmeid planeedi pinnavormide ning sisemuse kohta. Andmete põhjal loodetakse Merkuuri tekkelugu paremini mõista.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Merku
Lisad
Pildid