Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Neptuun (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Neptuun
2008
Sisukord
Sissejuhatus…………………………………………………………………………3
Avastuslugu…………………………………………………………………………4
Neptuuni andmed…………………………………………………………………4
Neptuuni rõngad…………………………………………………………………..5
Neptuuni kaaslased……………………………………………………………….6
Triton……………………………………………………………………………………7
Kasutatud kirjandus…………………………………..............................8
Sissejuhatus
Selles referaadis räägin ma planeet Neptuunist. Neptuuni läbimõõt on 4480 kilomeetrit ja mass 1,9 kuu suhtes. Neptuun on päikesest 4497 milj. Kilomeetrit kaugemal. Neptuuni tiirlemisperiood aastates on 164,7 ning pöörlemisperiood ööpäevades on 0,67. Huvitav on ka teada et neptuuni pinna temperatuur on -220 kraadi .Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest.
Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min.
Avastuslugu
Neptuuni asukoha arvutasid välja kaks erinevat matemaatikut erinevatelt maadelt.
Üks neist oli Urbain Le Verrier kelle arvutuste järgi leidis planeedi ülesse saksa astronoom Johann Galle 23. septembril 1846 aastal. Teine neptuuni asukoha välja arvutaja oli John Couch Adams , kelle arvutuste järgi leidis selle üles inglane James Challis. Tegelikult oli aga planeeti juba 1800 aastal vaadelnud prantslane Joseph de Lanande kes aga ei saanud aru mida tähendas ta avastus.
Neptuuni andmed
Mõõtmetelt on Neptuun väga sarnane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt . Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev , Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta, tuleb sellest kohtumisest. Maapealsetest teleskoopidest näeme me vaid rohekat ketast . Neptuun asub päikesest 4497 km kaugemal ja neptuuni läbimõõt on 49100 km. Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuun koosneb arvatavasti mitmesugustest erinevatest jäädest ning kivimitest koos vähese heeliumi ja vesinikuga . Nagu ikka gaasilised planeedid , on ka Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega ja suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.Voyager'i kohtumise ajal, oli Neptuuni kõige väljapaistvam tunnus Suur Tume Laik lõunapoolkeral. . Neptuuni tuuled puhusid Suure Tumeda Laigu lääne poole 300 meetrit/sekundis (700 mph). Voyager 2 nägi samuti väiksemat tumedat laiku lõunapoolkeral ja väikest ebakorrapärast valget pilve, mis vihises ümber Neptuuni iga 16 tunniga . Selle tõeline olemus jääb saladuseks.
1994. aasta HST Neptuuni vaatlused näitasid, et Suur Tume Laik on kadunud! Ta on kas lihtsalt hajunud või parajasti maskeeritud teiste atmosfääri aspektide poolt. Mõned kuud hiljem  avastas HST uue tumeda laigu Neptuuni põhjapoolkeral. See näitab, et Neptuuni atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinveustes pilvede üla- ja alaosade vahel.
Neptuuni rõngad
Ka neptuunil on rõngad. Maapealt vaadates nad nägid välja nagu poolkaared. Kuid lähema uurimise tulemustel saadi teada et need on tumedad terviklikud rõngad heledamate laikudega. Ühe rõnga välimus oli eriti huvitav see oli veidra põimunud välimusega. Neptuuni rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (mis sisaldab kolme peamist kaart, milliseid nimetatakse Liberty , Equality ja Fraternity), järgmine on nimetu rõngas kaasorbitaalne Galatea 'ga, siis Leverrier (mille välimisi laiendusi kutsutakse Lassell ja Arago) ning lõpuks ähmane, aga lai Galle. Neptuuni on võimalik vaadata binokliga kui tead täpselt kuhu vaadata, aga kui tahad näha midagi enamat kui pisikese ketta on vajalik teleskoop.
Kuu nr.
Objekti nimi
Avastamine
Kaugus
(1000 km)

Periood
(päeva)

Läbimõõt
(km)

Kalle
(°)

rõngas
Galle
"Voyager 2", 1989
41,9
15
0
VIII
Naiad
"Voyager 2", 1989
48,2
0,30
60
0
VII
Thalassa
"Voyager 2", 1989
50,1
0,31
80
4,5
V
Despina
"Voyager 2", 1989
52,5
0,33
150
0
rõngas
Leverrier
"Voyager 2", 1989
53,2
15
0
rõngas
Lassell, Arago
"Voyager 2", 1989
53,2
5800
0
VI
Galatea
"Voyager 2", 1989
62,0
0,43
150
0
rõngas
Adams
"Voyager 2", 1989
62,9
50
0
IV
Larissa
"Voyager 2", 1989
73,6
0,55
190
0
III
Proteus
"Voyager 2", 1989
117,6
1,12
420
0
I
Triton
W. Lassell, 1846
354,8
5,88
2700
157
II
Nereid
G. Kuiper, 1949
5513,4
360,13
340
29
Neptuuni kaaslased
Neptuunil on 8 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton.
  • Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
  • Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
  • Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
  • Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
  • Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
  • Proteus, kaugus 118 000 km, raadius 209 km, suurus 440×416×404 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
  • Triton, kaugus 3 55 000 km, raadius 1350 km, suurus 2706,8 km, avastaja William Lassell 1846. aastal.
  • Nereis, kaugus 5 509 000 km, raadius 170 km, avastaja Kuiper 1949. aastal.
  • Halimede , kaugus 15 686 000 km, raadius 31 km.
  • Sao, kaugus 22 452 000 km, raadius 22 km.
  • Laomedeia, kaugus 22 580 000 km, raadius 21 km.
  • Psamathe, kaugus 46 570 000 km, raadius 12 km.
  • Neso, kaugus 46 738 000 km, raadius 30 km.

triton
Tritoni täpsustatud diameeter on 2760 kilomeetrit. Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär. Tritonil on temperatuur -236 kraadi mis on veel madalam kui pluutol.
Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust .Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võib-olla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik.
Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine.Mitmes kohas on näha kuni 400 kilomeetrise läbimõõduga basseine, mis oma kujult tuletavad meelde Kuu meresid. Basseinid on täis mingit vedeliku mis võib olla isegi vesi kuid hiljem on see külmunud. Hea tahtmise korral on isegi näha tekkinud pragusi.Pinna kohal hõljub üksikuid pilvi.
Kasutatud kirjandus
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun
  • http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html
  • Füüsika õpik 9. klassile lk.112 (tabel)
  • http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html
    8
  • Vasakule Paremale
    Neptuun #1 Neptuun #2 Neptuun #3 Neptuun #4 Neptuun #5 Neptuun #6 Neptuun #7 Neptuun #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kallis Õppematerjali autor
    referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Referaat-Neptuun
    8
    doc

    Referaat "Neptuun"

    ........................................................................................6 Triton..............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. Suuruselt, diameetri järgi on Neptuun neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, Maast on aga Neptuun massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured

    Loodusõpetus
    Neptuun
    6
    docx

    Neptuun

    Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast, välimus on ka sarnane. Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Ilmselt hakkab peake Neptuuni Päikesesüsteem lõppema. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Neptuuni omadused Keskmine kaugus päikesest on 4497 miljonit km. Asub maast 63 valgusaasta kaugusel.

    Astronoomia ja astroloogia
    Neptuun
    8
    doc

    Neptuun

    Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine

    Astronoomia
    PÄIKESESÜSTEEMI PLANEET-NEPTUUN
    22
    docx

    PÄIKESESÜSTEEMI PLANEET: NEPTUUN

    minutit ning pöörleb tiirlemise suunas. Neptuuni ekvatoriaalne diameeter on 49 532 kilomeetrit, mis teeb temast suuruselt neljanda planeedi. Uuritava planeedi mass on 1,0243×1026 kilogrammi, mis on 17,15 korda suurem Maa omast. Joonis 1. Neptuuni suuruse võrdlus Maaga Joonis 2. Neptuuni kaugus Päikesest 2. AVASTUSLUGU Huvitavaim oli Neptuuni avastamise lugu. Teosed kirjeldavad seda kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurt saavutust. Teatavasti avastati Neptuun Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal. Sellest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Inglise matemaatik ja astronoom John Couch Adams ning temast sõltumatult Prantsusmaalt pärit Urbain Jean Joseph Le Verrier arvutasid uue planeedi asukoha välja. Viimase poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Gottfried Galle 23. septembril 1846. aastal. Arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone

    Astronoomia ja astroloogia
    Neptuun
    6
    doc

    Neptuun

    Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine

    Füüsika
    Neptuun
    14
    doc

    Neptuun

    ......4- 5 Neptuuni kuud.........................5-6 Triton...................................6-7 Sümbolism.............................8-9 Kasutatud materjal................... 10 Lisamaterjal (fotod)..................10-12 -1- Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, märgati, et Uraani liikumistee on mõjutatud mingi tundmatu keha gravitatsioonilise tõmbe poolt, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa - nelja ja poole miljardi kilomeetri kaugusel. Maa taevas paistab ta kaheksanda suuruse tähena - teda on lootusetu vaadelda palja silmaga

    Füüsika
    Neptuun
    4
    doc

    Neptuun

    Challis. Tegelikult oli Neptuuni aga vaadelnud juba 1800. aastal prantslane Joseph de Lanande, kes kahjuks ei taibanud oma avastuse sisu. Kahe avastaja Le Verrier'i ja Adamsi vahel tekkis planeedile nime valides rahvusvaheline vaidlus, kuid lõpuks nimetati see VanaRooma vetejumala Neptunuse järgi Neptuuniks. Asukoht ja välimus Neptuun on meie päikesesüsteemis kaheksas ja ühtlasi ka viimane suurtest gaasiplaneetidest planeetidest. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas, oma massilt on see planeet 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem kui Maa. Oma mõõtmetelt ja välimuselt on Neptuun sarnane Uraaniga. Neptuuni atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist, nagu Uraanis, on ka Neptuunis metaani, mis annab planeedile sinaka värvuse. Neptuuni ülemistest pilvedekihtides on rohkem metaani, kui Uraanil ja seega on Neptuun sinisem. Planeedi pinnalt võib leida ka heledaid ja tumedaid jooni

    Füüsika
    Referaat Neptuun
    5
    odt

    Referaat Neptuun

    Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Neptuun Ella-Lorena Miidu LM-08 Sisukord 1.Neptuuni lühikirjeldus 2.Avastamine 3.Mõõtmed 4.Asukoht ja välimus 5.Neptuuni kaaslane 6.Voyager 2 7.Triton 8.Neptuuni rõngad 9.Kasutatud kirjandus 1. Neptuuni lühikirjeldus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päiksesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (4)

    1234567891011 profiilipilt
    1234567891011: Väga normaalne.
    16:57 07-12-2009
    Meelis1234567 profiilipilt
    Meelis1234567: Päris hea
    16:30 01-02-2009
    vernikuku profiilipilt
    vernikuku: kälab kah
    10:09 18-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun