iga alluva vaeva eest. Alluv aga panustab erineval määral ülesannete täitmisega, lojaalsusega või juhi respekteerimisega. **Võim=vastutus, kontroll, raha, austus, hirm, usaldus, võimuvõitlus, kompetentsus. Autokraatlik käsitlus- kindel suurus, mille võib keegi ära kaotada ja teine leida. Dem käsitlus- muutuv suurus, mis võib suureneda ilma, et kellegilt midagi ära võetaks. **Suhtlemine=inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine. Suuline suhtlemine- dialoog jne. Kaudne suhtlemine- arvuti, telefon. Massiline teabelevi- meedia, massikomm. Formaalne viis- vastavalt kehtestatud võimule. Informaalne viis- eirates org struktuuri,isiklikud suhted. Suhtlemistõkked- barjäärid mis osaliselt või täielikult blokivad info või tekib ebaõige info. Keskonnast ting= keelebarjäär, kellaaeg, müra.(+edastaja,vastuvõtja poolsed)
Tasakaal-keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik liikumine ärritab vastavaid meelerakke meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse · Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. Maitsmine. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimese maitsmiselundid on keele pinnal. Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid paiknevad keelenäsade tipus või külgedel. Inimene tajub nelja põhimaitset : soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. Haistmine. Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, ninaõõnest mida
aistingute tajumise ja tajupildi kokkupanekus aktiivselt ja valime ise oma stiimulid) - ülalt-alla infotöötlus (Gregory 1970), mis võtab aluseks aset leidvad mõtted, emotsioonid - alt-üles töötlus (Gibson 1966), mille kohaselt tajume tähti, millest moodustuvad tervikud TAJU PROTSESS 1) sensoorse stiimuli vastuvõtt 2) valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest) 3) tajuline töötlus (pannake kokku tervik, mida hetkel tajumine (nt ruumiline nihke arvutamine) 4) interpretatsioon (tõlgendamine, tähenduse andmine - meil on olemas visuaalne pilt ümbrusest) + apertrepatsioon (taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist) 5) käitumine TAJU VALIVUS (nt kokteilipeo effekt) TAJU ALGÜHIKUKS ON AISTING - kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus) - distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) RETSEPTORITE ALUSEL AISTINGUD
- Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Käitumisviiside kinnistumine läbi biheivioristliku seletuse Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist
Suhtlemise komponendid Suhtlemine koosneb: Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon, tajumine, mjutamine Kommunikatsioon-allikas, teabe edastaja sõnumi vastuvõta saadab sõnumi (müra, enda mõtted) Teabe vahetamine tähendab info edastamist ja vastuvõtmist. Teabekanalid sõnumi edastamiseks on: otse(müra õues, hääl lheb ära, keegi segab vahele), interneti kaudu(internet läheb ära,keegi tuleb segama ja küsib hoopis teisel teemal),
hulk see, mis on huvitav või vajalik. · Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Spontanne või tahtlik tajumine · Spontaanselt kerkivad teadvus esile stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata,
seda, mis jääb konventsionaalse psühholoogiateaduse piiride taha, eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Skeptikud peavad parapsühholoogiat pseudoteaduseks või okultismi teaduszargooni kasutavaks haruks. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, kuulmine, tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paranormaalne mõju: psühhokinees e telekinees, teleportatsioon, levitatsioon, astraalprojektsioon,
suurt mõju avaldada. Kuulekuse uurimused näitavad, et inimesed kuuletuvad võimuesindajaile isegi siis, kui teiste elud ohtu seab. Mässu uurimused on näidanud, et võimule astutakse vastu, kui saadakse aru, et inimestega manipuleeritakse, et midagi ebamoraalset korda saata. Grupiprotsesside uurimused hõlmavad uuringuid grupi polariseerumisest ja grupimõtlemisest. Liidriksoleku uuringud on leidnud, et grupid valivad liidreid ülesandest lähtuvalt. 4. Inimeste tajumine, veetlus ja inimsuhted Teiste tajumine on protsess, mida mõjutavad isiksuse tavateooriad ja stereotüübid, isiklikud konstruktsioonid, esmamõjud ja mälestused teistest. Enesetaju teooria väidab, et ennast õpime tundma end ise kõrvalt jälgides. Enesetõhususe teooria väidab, et meie käitumist mõjutavad uskumused selle kohta, milles ennast kompententseks peame. Inimestevahelise veetluse uurimused on välja toonud füüsilise veetluse, sarnasuse ja
on oluline matem. Ja loogika ül. Lahendamisel. 3)Ruumialane intel. Tähendab head ruumitaju 4)Kehalis-kinesteetiline inteligentsus on seotud enda tunnete tajumisega, liigutustega. 5)Muusikaline inteligentsus hõlmab muusika mängimist, kuulamist,loomist. 6)Personaalne intel. Jaguneb omakorda Interpersonaalseks(isikutevaheline)-tajumine ja mõistmine teisi inimesi ja oskus teistega suhtelda. Intrapersonaalne(isikusisene)-enda võimete, seesmiste seisundite, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. A. Binet koostas esimese testi. Inteligntsuskvoot e. IQ mõõdetakse intel. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole.3 liiki vajadused.* Füsiolooloogilised vajadused, mille rahuldamata inimene elada ei saa, sureb.nt jook , õhk.*Psühholoogilised, primaarsed vajadused, nagu uudishimu, tunnustus ja suhtlemisvajadus. * Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt koos kultuuriga
kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad. Kanep ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused. Põhjustab kopsuvähki. Kas seda et kanep maksa kahjustab ei ole teada. Kanep ka leevendab halba enesetunnet. Ta lisab söögiisu. Kanep kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Reageerimine välisärritajatele nõrgeneb, kuigi aistingute taju võib vahel muutuda tugevamaks. Suguelundite hormoonide tasakaal on häiritud. . Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhete vastu, võimendab seksuaalkogemust . Kanep vähendab Meeste sugurakkude arvu ja tagajärjeks on tavaliselt impotentsus. Naistel põhjustab häireid menstruatsioonitsüklis ja võimalus jääda rasedaks väheneb. Põhjustab raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi. Tihti sünnivad alakaalulised lapsed
Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeeterid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid – lm) Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silma osad: *pimetähn *lääts *optiline närv *reetina Valguse tajumine toimub rakkude abil, mida nimetatakse fotoretseptoriteks. Need asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja. Vikerkest ehk iiris on ringikujuline silelihas, mis ümbritseb pupilli ava, mille kaudu valgus siseneb. Sarvkest ja lääts fokusseerivad samamoodi nagu kaamera lääts. Võrkkestal on kahte tüüpi retseptorrakke – kepikesed( reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reag tugevamale valgusele, kutsuvad
Klaustrofoobia Klaustrofoobia on hirm kinniste väikeste ruumide ees, mille sümptomid võib esile kutsuda näiteks liftis, tunnelis või muus akendeta ruumis viibimine, harvemal juhul isegi kõrge kaelusega riiete kandmine. Peamisteks klaustrofoobia sümptomiteks on lämbumistunne ning ümbritseva keskkonna piiratuse tajumine. Klaustrofoobikuil pole tingimata hirm just nende teatud kohtade ees, vaid nad kardavad rohkem seda, mis nendega seal juhtuda võib, peamiselt on neil hirm õhu otsa saamise ees. Sageli hakkavad klaustrofoobikud kinnistes ruumides riideid seljast vähemaks võtma, uskudes, et see leevendab sümptomeid. Kõiksugu klaustrofoobiliste sümptomite esinemine võib viia tõsiste paanikahoogudeni. Wisconsin-Madisoni ülikooli neuroloogia osakonna korraldatud uuringu
Isikutaju Isikutaju on ümbritseva keskkonna tajumine, mõistmine ja hindamine meeleelundite kaudu. Vaatamine - tajud, et lund sajab. Rääkimine - tajud vestluskaaslase meeleolu. Keskkond - tajud, et väljas on külm. Inimesed tajuvad ümbritsevat keskkonda erinevalt. Tekivad erinevad isikutaju liigid. Isikutaju liigid * Edasiantava sõnumi mõistmine (tekstitaju) * Olukorra erisuse mõistmine (olukorrataju) * Teiste inimestega kontakti olemasolu või selle puudumine (kontaktitaju) * Veendumus, et teineteist mõistetakse (mõistmistaju)
· Maitse tajumises osaleb ka haistmine. · Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad närviimpulsse ajusse. · Maitseaistingu kujunemisel on oluline osa selles, milline on toit: kas külm või kuum, kas tahke või vedel vms. · Suitsetajatel on maitsmisnäsade närvirakud kahjustada saanud ning nende maitsmismeel on tuimenenud. Millest võib sõltuda toidu maitse? · Maitse tajumine on keerulisem, kui võiks arvata, sest maitseaistingus osaleb mitu meelt. · Leidub ninas rakke, mis tunnevad ära mõrule maitsele omaseid keemilisi ühendeid. · Küllap oled kogenud, et kaunilt serveeritud toit maitseb paremini. · Väidetavalt mõjutavad joogi maitset ka tassi värvus jt näiliselt neutraalsed omadused.
pole teadlaste seas üksmeelt. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka tülgastustunnet. 16. Kirjeldage näidete abil erinevaid adaptatsiooni liike meeleorganites (pos, neg, selektiivne) Miks on adaptatsioon oluline ? mis juhtuks ilma selleta? TAJU 1. Sügavustaju monokulaarsed tunnused. Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Millise kahe tunnuse kombineerimisel saadakse tektuurigradient ning mida see kirjeldab? · interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · varjud ja valgusnurk · õhuperspektiiv · tekstuurigradiendid · tuttav suurus · suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + + tekstuurigradient · liikumistunnused
kättesaamiseks, ning mõjutada inimest tarbima just seda kaupa/teenust. (Bachmann 1994:25) Reklaami võtmeküsimuseks ongi õige, soovitud mõjuga sõnumi koostamine. Reklaami mõju on otseselt seotud sellega, kuidas vastuvõtja töötleb (või ei töötle) temale suunatud reklaami. Üks kasutatavamaid reklaamiteate töötlemise mudeleid on toodud joonisel 1. (Roose 1996:29-35) Avastamine (exposure) Tajumine (attention) Arusaamine (comprehension) Nõustumine (agreement) Talletamine (retention) Meeldetuletamine (retrive) Otsustamine (decision making) Tegutsemine (action) Joonis 1. Reklaamiteate tarbijapoolse töötlemise etapid
Dünaamika ahendid kompressorvõimendid D 10...15 dB 3) Helirõhk p [Pa] lisarõhk, mis helilaine läbimisel keskkonnast liitub keskkonna rõhule. Kuuldelävi p0 = 2*10-5 Pa Valulävi pmax =20 Pa PdB = 20 log p/p0 Helitugevus ja helirõhk on omavahel ruutsõltuvuses, st 4-ja kordne heli tugevdamine suurendamine põhjustab 2-e kordse helirõhu suurendamise. p= I =p2 4) Heli valjus helitugevuse subjektiivne tajumine inimkõrva poolt ja on võrdeline logaritmiga helirõhust. Helitugevuse tajumine oleneb heli sagedusest ja heli tugevusest. Kõige tundlikum on inimese kõrv sagedusalas 500 Hz...4000 Hz. Kõige halvemini tajub kõrv madalasageduslikke nõrku helisid. Sellek, et kõrv tajuks 20Hz-list heli sama tugevalt kui 1000Hz-list tuleb esimesele anda juurde 70 dB helitugevust. Helivaljuse ühtlaseks muutmiseks valmistatakse paremates aparaatides toonkompensatsioonahelatega regulaatorid.
ja haput maitset tajub.Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.elundid asuvad keelepinnal.Kompimine-on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju jne.kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsiooniga.Haistmine-on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundite abil,need paiknevad ninaõõne ülaosas.
seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust. Ultraheli- on kõrge sagedusega(20000 Hz) heli, mida inimese kõrv ei taju. Detsibelid(dB)- näitavad helitugevust. Kuulmislävi- näitab, kui vaikset heli inimene kuuleb . Inimese k6rv koosneb kolmest osast: välis-, kesk-, ja sisekõrvast. Maitsmine on lahustunud ainete mitmesugune keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. (retseptorid, keele tipus ,millega tunnene maitset) Inimene tajun 4 põhimaitset :soolast, magusat, kibedat ja haput. õ huga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jms. Nahas on retseptorid, mis tajuvad puududust, survet, valu, kylma ja kuuma.
Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. EESTI KIRJANIKE LIIT 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanike Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat – kokku 12 artiklit ja retsensiooni. ‘’PALAVIK’’ Avaldati 1924.a. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism). Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujutamine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ‘’KOHTUPÄEV’’ Avaldati 1937.a. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat – ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust.
Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13. Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria. 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1.keelealane e. lingvistiline intelligentsus. Keelekasutus. 2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine) 4. kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. * interpersonaalne(isikute vaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda. * intrapersonaalne(isikusisene)- enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja käitumise põhjuste tajumine. 14.temperamenditüübid koleerik-kergesti ärrituv, tundlik, äge melanhoolik-kurvameelne, aeglane, murelik sangviinik-seltsiv,tormakas
nähtused, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja teadusliku maailmapildiga. Saab oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta. Parapsühholoogia uurib eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, -kuulmine, -tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paranormaalne mõju: psühhokinees e telekinees, teleportatsioon, levitatsioon, astraalprojektsioon, kehaväline kogemus, surmalähedane kogemus, "nõiavitsa" või
Lõhn Lõhn-toidu organoleptiline omadus inimene tajub oma lõhnaanalüsaatori ehk nina abil Lõhnaaistingu tekitab enamasti gaaside segu nuusutamisel satuvad kergestilenduvate ühendite molekulid koos sissehingatava õhuga ninasõõrmetesse, kust kanduvad nina ülemise piirkonna limaskesta haistmisepiteelil asetsevate retseptoriteni, mis reageerivad lenduvate ainete osakestele > lõhna tajumine. Ajju edastatud signaali tulemusena tekib inimesel vastav käitumismuutus söögiisu, hirm, meeldiv emotsioon või vastikustunne. Lõhna tajumine Eristatakse: Nasaalsed lõhnaaistingud lenduvate ainete nuusutamisel (õhu hingamisel läbi nina) Tajutavad lõhnaaistingud; Retronasaalsed aistingud – nina kaudu õhuvooluga toodud maitse-ja lõhnaaistingud suulae ja kurgu tagumises osas toidu mälumisel
Seda kirjeldatakse kui laste võimet võrrelda ja hinnata oma käitumist standardiga. Antud mõtete standard võib olla välimine (õpetaja või lapsevanema karistus või kiitus) või sisemine. (Lewis, 1992). Esimese kolme aasta jooksul omandab laps välja töötatud ja kompleksse Emotsioonide mõistmine 10 emotsionaalse süsteemi. Ehhki see süsteem veel laieneb, on põhilised struktuurid selleks ajaks juba välja kujunenud. Denham (1998) väitis, et emotsioonide tajumine, mõistmine ja väljendamine on tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Seega viib parem emotsioonide tajumine ka paremale mõistmisele ning väljendamisele ja vastupidi. Saarni ja Harris (1989) oletavad samas, et emotsioonide väljendamine eelneb emotsioonide mõistmisele (laps nutab ka enne seda, kui mõistab kurbuse kontseptsiooni). Ladd (2005) kirjeldas erinevate uurimuste kokkuvõttena, et lapsed, kes emotsioone paremini ära tunnevad ning neile kooskõlalisemalt
L6 kultuuri ja käitumisreegleid näiteks. Objektiivne annab edasi fakte aga Mis on sõna objektiivne ja subjektiivne subjektiivne on kellegi arvamust kajastav ÕO6 sisu? sisu. Erinevate häälikute tajumine tuleneb Kuivõrd spetsiifiline või universaalne on elukeskkonnast. Imikud tajuvad väga ÕO6 erinevate häälikute tajumine ning millest paljusid häälikuid aga täiskasvanuna see sõltub? eristame me neid häälikuid millest koosneb L6 meie emakeel. Tugev versioon on. et keel määrab L6 Milles seisneb Sapir-Worfi hüpotees
Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab verem õpitut. Õppimine on inimese kõigi psühiliste protsesside koostoime. Oluline on taip, uute teadmiste hankimine ja ühendamine varasemaga, mõistete moodustamine, abstraktne mõtlemine. Õppimine on vaimse tegevuse operatsioonide jada: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt ja mõistmine, meeldejätmine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Õppimise põhimotiiviks on õppija anda sisemine huvi ja sellest tulevnev aktiivsus, mille tulemusena ühendatakse uued ideed meie varasemate teadmistega. Õppimise tulemusena saavutame oma eesmärgid. Tulevikus saavad meist siis väärtuslikud töölised, suuremate teadmistega. Õppimine on tähtis. Keegi ei õpi vanemate jaoks, ei õpi õpetaja jaoks , vaid iseenda jaoks. Õppida on vaja.
Suhelda on mõnus Mis on suhtlemine? Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine. Suheldes antakse edasi teadmisi, informatsiooni, emotsiooni, vilumusi ja oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Kuidas, kellega ja millal tuleks suhelda? Suhelda tuleb viisakalt. Enamus tänapäeva noortest ei oska seda reeglit küll järgida, kuid see on äärmiselt tähtis. Suhtlemisoskust rikuvad näiteks keelepärase sõnavara ehk slängi kasutamine.Noored ei tee tihti vahet, kellega võib slängi
· Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. · Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde;Meeleheite; ärrituvuse; hirmu; ja unepuuduse all. · Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Krokodilli narkootikumi tagajärg Narkootikumide tarvitamine · Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. · Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine ja tajumine on korrapäratud. · Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Narkootikumid · Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning Inimene Hukkub. · Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. · Paljudes kapitalistlikes maades hukkub selle pahe tõttu sadu noori. Heroiin
kui inimest tervikuna. See kehtib ka õendushetke käsitledes – reageeritakse intuitiivselt mingis konkreetses olukorras, vaadeldes patsienti ja tema haigust tervikuna. Fenomenoloogia aitab mõista õendushetke kui sügavat intuitiivset arusaamist sellest, mida patsient antud hetkel tunneb (kogeb) ja vajab, ning reageerimist sellele. 2) Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab kõigepealt tajumine ning arusaamine, mida patsient kogeb ja tunneb, seejärel arusaam, mida patsient vajab (Artiklist: „Ma tundsin tema allasurutud frustratsiooni ja meeletut pinget” - patsient ei saanud liigutada ega rääkida, tal oli raske hetk.→ „Ma karjun sinu eest”- õde pakkus, et maandab pingeid patsiendi eest). Õe pakutav tugi sõltub konkreetsest situatsioonist ning patsiendist. Selleks võib olla lihtsalt kuulamine, puudutus, julgustamine etc. Iseloomulik on ka õendushetkele järgnev rahulolu
ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl enesetee...
- motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline Suhe või eesmärk? Suhe või eesmärk? Tagasitõmbumine ja probleemi ignoreerimine - Eesmärk pole oluline, suhe on - Ignoreerimine tekitab suhte jätkumise korral vaenulikkust, emotsionaalselt kurnav - Pikaajalise suhte korral kergem, kui probleemiga tegelemist ei väldita Võit-kaotus - Kui suhe pole oluline, kuid eesmärk on - Suhte jätkumisel kaotaja hilisem reaktsioon (kättemaks)
kaevanduses aasta aega. Pärnus lõpetas gümnaasiumi, läks Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda aga jättis ka selle pooleli. Abikaasa oli Betti Alver. Talvik rehabilideeriti 60nendatel aastatel. Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. Ta on pihtimuslik. Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku. Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist nagisev trepp, hingeldavad hauad.
rokkmuusika, popmuusika, tantsumuusika, instrumenaalmuusika, jazz-muusika jne. Iga liik edastab tundeid erinevalt. Filmides on muusikal väga tähtis roll. See edastab hirmu, põnevust, armastust. Tegelased võivad mitte rääkida, kuid mängivast muusikast on võimalik aru saada, mida tegelane tunneb ja mida sel hetkel mõtleb. Õigesti valitud muusika võib oluliselt filmi paremaks teha. Laulud mida me iga päev raadiost kuuleme on ka muusika. Meie tajumine muusikat sõltub ka esitajast ja laulusõnadest, kuid kõige tähtsamat osa sellest moodustab ikkagi meloodia. Läbi ajaloo on püütud seletada mis on muusika, kuid tänaseni puudub ühtne muusika definitsioon. Minu jaoks on muusika väga tähtis. Mulle meeldib kuulata muusikat. See tekitab minu naudingut ja heat meelt.
1 Teine meetod, mis kaitseb oksüdatiivse stressi eest on superoksiidi reduktaasi süsteem, mis esineb näiteks bakteritel Desulfovibrio vulgaris ja Pyrococcus furiosus. Ta redutseerib superoksiidi vesinikperoksiidiks ilma dismutaasita ning selle süsteemi eeliseks on superoksiidi elimineerimine ilma molekulaarse hapniku tekketa. Selle süsteemi funktsioon on koostoimes NADH peroksüdaasiga, mis redutseerib vesinikperoksiidi veeks. Oksüdatiivse stressi tajumine Oksüdatiivse stressi vastase kaitse juurde kuulub ka hapniku produktide tajumine ja selleks on vastvad sensorid rakus. "Peroksiidide tajumine on sensorites olevate redoks-aktiivsete tüsteiinide vahendatud nagu näiteks OxyR, Ohr ja Hsp33 valgud." 4 Bacillus subtilis puhul on selleks PerR, mis tajub peroksiide metalli-katalüseeritud oksüdatsiooni abil. Valgu oksüdatsioon, mis on katalüüsitud seotud raua iooni poolt, viib hapniku lülitamiseni histidiin 37 või 91 koosseisu. See
Intiimsus (armastus, sümpaatia, toetus) c. Stiimul-väärtus-rolli teooria (murstein, 1970, 1976)- vastastikune i. Stiimul (välised tunnused, füüsilisne atraktiivsus ja käitumine) ii. Väärtus (väärtused, hoiakud, suhtumised) iii. Roll (sobivus erinevatesse rollidesse: abikaasa, lapsevanem..) d. Eelkooselu düaadi mudel (lewis, 1973)-vastastikune Perekonnaelu ökoloogia ja eetika i. Sarnasuse tajumine (demograafilised tunnused, väärtused..) ii. Paari vaimne side (poitiivsed emotsionaalsed ja käitumuslikud reaktsioonid) iii. Eneseavamien (personaalsed kogemused ja sündmused) iv. Partneri rollivõtmine (võime näha partneri perspektiivi ja rõhutada tema rolli suhtes) v. Vastastikune rollide sobimine (rollide sarnasused ja vastastikune täiendamine )
kauguste ja kiiruse ülekattumine, kui üks asi on teise peal, siis see on tajumine? meile lähemal. Samuti ka silmalihaste abil (objektid tekivad erineval kaugusel silmade erineval kohal reetinale), valguse ja varju abil, lineaarperspektiiv e kui jooned kauguses sügavusse kooonduvad, joonte tiheduste muutusest. Kiiruse tajumine on hoopis staatiliste piltidena, mille vahel on pausid. Kiiruse tajumine käib väliskeskkonna muutuse võrdlemisel. Kiirust tajutatakse ka võrdlusega eelmise mineviku pildist. 26. Mis on lateraalne Lateraalne pidurdus on vastastikmõju neuronite pidurdus? Tooge selle vahel, kus ühe neuroni aktiivsus pidurdab kontaktis kohta näiteid
SOKRATES · Oli vana-kreeka filosoof, kelle kohta pärinevad andmed tema õpilaselt Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. · Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena · filosoofias ei usuta midagi ilma mõistuspäraste põhjendusteta. · vankumatu järjekindlus. oluliseks oma seisukohtade väljaarendatust. · teadmine peitub inimeses eneses. Tõe leidmiseks on vaja uurida iseend. 1.2.1
töötavad inimesed peavad aga kõrvu kaitsma kõrvaklappidega. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule. Nina kui haistmiselund Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas ja põhjustavad haisterakkudes närviimpulsse. Inimese haistmismeel on nõrgalt arenenud. Lõhnataju abil saab infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. Lõhnade tajumine võib esile kutsuda naudingut (meeldivate lõhnade korral) või tülgastust (kui lõhn on ebameeldiv) Mis mõjutab haistmiselundi tööd?
ähmaselt aimduv? Nõnda ongi meie käsutuses mitu Heiti Talvikut ja ma ei kiirustaks a priori mõnda neist teistele eelistama. Looming Lemmikud väliskirjandusesest olid Baudelaire, Rilke, Dostojevski, Villon. Esimesed luuletused 1924. 10 a pärast esikkogu ,,Palavik". Pärast selle ilmumist võeti ta Eesti Kirjanikke Liitu. Oma eluajal ilmus temalt kaks luulekogu: ,,Palavik" Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ,,Kohtupäev" 1937 ilmus ,,Kohtupäev", mida peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid
Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi ja oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teistele inimestele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite raadio, televisioon ja ajakirjanduse kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud
varamu,arutluse ja teadmise materjali saab ta läbi kogemuste, sest sellest tulenebki kogu teadmine. Tema sõnul võib jaotada ideede lähteallikad kaheks : oma ettekujutluse asjade omadustest (värv,materjal jm) saame läbi meelte tajumuste ning neid materiaalseid asju nimetab autor aistimiseks. Kui meie vaim tegeleb ideedega ja hing nende üle ,,arutlema" hakkab, täitub mõistus teist laadi ideedega sellistega, mis ei tule mitte väliste, vaid sisemiste faktorite poolt (nagu tajumine, teadmine, uskumine jne), seal saab inimese vaim teadlikuks omaenda tegevustest ja nende laadist. Tegemist on meelele väga sarnase allikaga ja nimetab ta seda reflektsiooniks. Ideed pärinevad Locke sõnul kõik mingist kindlast allikast ükski idee ei teki iseenesest või alusetult. Näiteks vastsündinud laps ei ole varustatud ideedega need hakkavad järk-järgult temasse tekkima, alguses, läbi valguse, värvide ja helide, ilmselged ja hästituntud ideed, hiljem ebatavalisemad
ISIKUTAJU - 1.1 Isikitaju etapid: Suhtlemiskäikude e. transaktsioonide omadused · Üksteist täiendavate · Äratundmine · Ajatäited ehk small talk · Üldmuljekujunemine · Rituaalid · Sotsiaalsete tunnuste tajumine · Ristuvate transaktsioonid · Omavaheliste suhete prognoos · Varjatud transaktsioonid 1.1.2 Isikutaju mehhanismid 1.4 Suhtluhstõkked : · Stereotüpiseerimine · Kohtumõistmine : · Loogiline järeldamine · Analoogiate kasutamine - Kritiseerimine · Projektsioon - Sildistamine
Kui asiting on vastu võetud, salvestatakse see lühimälus, seejärel olenevalt tegurite arvust salvestatakse osa informatsiooni püsi- ja pikaajalises mälus. Väikesed lapsed vajavad ühe ja sama sündmuse korduvat kogemist, enne kui see püsimälus talletatakse. Kui lapse kogemuslik taust laieneb, läheb informatsioon edasi lühimällu ja talletatakse püsimälus. Tuttavat objekti tajudes meenuvad lapsele ka need detailid ja tunnused, mida hetkel ei tajuta Tähelepanu, tajumine, mälu ja mõtlemine on üksteisega tihedalt seotud protsessid. Kui laps ei suuda tähele panna, ei saa ta ka informatsiooni vastu võtta, seda püsimälus talletada, ega selle üle juurelda.
Silmi hoiavad paigal silmalihased. Eestpoolt katab sarvkest. Silmaava ümbritseb vikerkest. Kepikesed eristavad musta valget (heledust, tumedust). Kolvikesed tajuvad värvusi. Nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus Kõrv- kuulmiselund. 3 osast koosneb: väline-, kesk- ja sisekõrv. Väline- kõrvalest, kuulmekäik. Kesk- trummiõõs, kuulmetõri, jalus, vasar, alasi. Sise- tigu, poolringkanalid, närv. Sisekõrv aitab tasakaalu hoida. Maitsmine- maitsete tajumine Haistmine- lõhnade tajumine Kompimine- puudutas teha kindlaks kuju jne. 19) Mutatsioon Mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu. 20) Ainering Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi 21) Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse ajaloolist arengut esimestest elusolenditest tänapäevani nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 22) Inimrassid
..............................................................12 Sissejuhatus Paranähtuseks nimetatakse nähtust, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja üldtunnustatud teadusliku maailmapildiga. Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab nn paranormaalseid nähtusi. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, -kuulmine, -tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paranormaalne mõju: psühhokinees e telekinees, teleportatsioon, levitatsioon, astraalprojektsioon, kehaväline kogemus, surmalähedane kogemus, "nõiavitsa" või pendliga
Tugi- ja liikumiselundkond elunditeks on skelett, luud, kõhred, liigesed, kõõlused. Skeletilihased Nahk - epiderm e. marrasnahk, derma e. pärisnahk, nahaalune kude. Nende põhi funktsioon on keha kuju moodustamine; pea- ja seljaaju, rinnakorvi ja kõhuõõneelundite kaitse, tugi, elundite liikumine. Naha ülesanne on kaitse mehaaniliste ja keemiliste vigastuste, viiruste, mikroobide eest; termoregulatsioon; kuuma, külma, valu, puudutuste, koormuste tajumine Endokriinsüsteem --elunditeks on sisenõrenäärmed: hüpofüüs, harknääre, käbikeha, kilpnääre, Pankrease saarekesed, neerupealsed, sugunäärmed. Nende ülesanne on tugevasti diferentseeritud rakkude, kudede, organite tegevuse koordineerimine. Seedeelundkond -- Suuõõs, kurk neel, söögitoru, magu. Peensool, pimesool, ussripik. Seedenäärmed: sülje, mao ja soolenäärmed, kõhunääre, sapipõis, neerupealsed - Ülesanne on toiduainete org. ühenditelagundamine
Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljud noored mõtlevad, et ah mis see üks
Ta väitis, et kehad, mida ta näeb selgelt on Jumala loodud selleks, et kõik näeksid ja tajuksid neid ühesugusena. Aga kõik ülejäänu, mida mida nähakse udusena või hajusalt, nagu aistingute poolt tajutavad kehad, jäävad nähtamatuteks, kui ma ei mõtleks. Kõik jääks materjaalseks ja siis oleks kõik toimingud automaatsed. 3. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Descartes'il jääb tõestamata selgelt piiritletava keha valesti tajumine. Me küll näeme üldise kehana kindlaid objekte, aga kõik ei näe neid samasuguselt. Eriti, kui tegemist on keerulisema objektiga. Objekti kontuur on küll ühine, aga kontuuri sisse jääv osa tajutakse ja nähakse erinevate inimeste poolt erinevalt. Lihtamad objektid näivad tõesti kõigile ühesuguselt aga keerulisemate objektide puhul tuleb mängu isiku vaimne mõtlemine, aistingud aga ka meditsiinilised probleemid. See, kuidas indiviid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
