needsamad õigused, mis ta enesele nõuab. Üks küpsuse märke on võime tunda end mugavalt inimeste seas, kes on meist erinevad. Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada. Mitte vanne ei pane meest uskuma, vaid mees vannet. Sõbrad võivad tulla ja minna, kuid vaenlased kogunevad. Kuulsus pole surematus, samamoodi nagu inimesest jäänud jälg pole tema juuresolek. Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. Mida me saame kergelt, seda me ka hindame vähe. Me oleme kõik võhikud, ainult erinevates valdkondades. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse.
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
on täielik mötetus." · Öhku, eetrit, vett ja muid tegureid ei saa nimetada mitte pöhjusteks, vaid hädavajalikeks tingimusteks. Kui maailmas tegelikult polegi mingit möistuslikku ja head alget, mis oleks eetiline eesmärk ja körgem eetiline ideaal, siis muutuks ülearuseks ka inimese pöhiline eetiline ülesanne - enesetunnetamine ja hool hinge eest. Üleliigseks muutuks ka inimese peamine siht - olla möistuslik ja hea olend. · Hinge surematus · Kui Kriton Sokrateselt küsib: "Aga kuidas me peame sind matma?" (St. kas matma vöi pöletama) vastab Sokrates: "Muidugi kui te suudate mind tabada ja ma teie eest pögenema ei pääse." · Hing, mitte ainult, et elab kehast körgemal tasandil, vaid ta erineb kehast samavörd nagu igavene erineb ajutisest. Kehaga surmaga eraldub hing köigest mateeriast, köigest sellest, mis allub füüsikaseadustele, ning läheb üle teise,
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maal...
saj. e.m.a Teos ,,wu wei" = toimimine toimimata Loomulik olemine Suhtelisus jiao Midagi ei tohi olla liiga palju ega liiga vähe Hea ja kurja suhe suhteline o Ilmusid taevast meistrid Religioosne taoism o Zhang Daoling Taevased meistrid o Surematus o Saavutades tasakaal erinevate elementidega oma kehas Elavhõbe aitas surematust kultiveerida Alkeemia tasakaalu saavutamine o Qi hingus, energia o Qiqong eluenergia/eluhingus · Budism - Ainus usutraditsioon, mis on suutnud hiinastuda HIINA TSIVILISATSIOON: · Kõige pikem ajalugu - Järjepidev hiina kultuur
Põhjuse ja tagajärje seadus on tihedalt seotud polaarsusega ja toob meile õiglaselt tagasi selle, mis me teistele oleme teinud. Nagu pendli kiikumine, ta tuleb alati sinna tagasi kust algas liikumist. Piiblis on öeldud:"Mida Sa külvad, seda ka lõikad." "Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks." See printsiip näitab meie reaalsuse paradoksaalsust: positiivne ja negatiivne, valgus ja pimedus, armastus ja hirm, surelikkus ja surematus. 71 .Palve ja meditatsiooni seadus. Palve on kooskõlastatud pingutus suhtlemaks Elu Alateadvusega ja tema Loojaga. Palve on alati joonduv, puhastav protsess avamaks meie sisemist mina Elu Allikale. Ja näitab, et me püüdleme valgustuse ja juhatuse poole. Palves pöördume küll Jumala poole, aga väga tihti me ei oota ära vastust. Meditatsioon on vabanemine ja tühjendamine tõketest ning laseb meil ühendust saada Jumaliku Jõuga nii vaimselt, mentaalselt kui ka füüsiliselt
Sündivale lapsele ei omistatud praktilislt meeleelundite tundlikkust ( laps ei kuule, ei näe), imikutel arvati, et valutundlikkus puudub (protseduure tehti ilma valuvaigistiteta). - Inimeste tervisenäitajad hakkasid halvenema ja hakati uurima, kuidas muuta rasedust turvalisemaks. Milline on järglase saamise tähendus olnud inimesele läbi aegade? Pärandus, bioloogiline tung, abistamise ja toetamise roll (töökäsi feodaalajastul), surematus mis saavutatakse läbi laste, elukutse edasi andmiseks, soov jagada hellust ja soojust... Müüdid- Laste saamisega seotud jne Traditsioonid- ristimine, nime pärandamine toome palju sotsiaalset konteksti, mis määrab sotsiaalse raamistiku Tabu- vallaslapsed, mida raseduse ajal tohiks teha ja mida mitte. Lapse sündi on läbi aegade toetanud sotsiaalne raamistik. Protsess kasvamine- akt lapse sünd. Inimese ühe paljunemise tsükli (menstruaaltsükkel) edukus on 25-30%, imetajatel aga 80%.
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
-metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid -võime jagada hukatust ja edu -ohvrite toomine jumalatele -jumalad on üks suur perekond -elasid Olümpose mäel *ZEUS >> taeva-, tormi-, ja piksejumal ning peajumal. HERA >>Zeusi naine, taeva kuninganna, abielu kaitsja HADES >> Zeusi vend, allmaailma ja surnute alitseja POSEIDON >> Zeusi vend, merejumal DEMETER >> Zeusi õde, viljakuse ja musta mulla jumalanna ARES >> Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal
alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Ontoloogia ja metafüüsika tegelevad küsimustega oleva olemuse kohta, oleva olemise kohta, olemuse loomuse kohta. 101. Selgitage Platoni ideede-teooriat Ideed ei ole midagi muud kui arheotüübid. Platoni epistemoloogiline seisukoht: see, mis näib olevat, ei ole see, mis tegelikult on (seotud Platoni koopaallegooriaga). Need asjad, mis näivad olevat (silmaga nähtavad asjad) on muutlikud ja mittepüsivad, mitteolevad. Tegelikud asjad
ehk üheselt määratlemata või ei vasta üheselt meeltekogemusele ja teadmine maailmast on alati teadmine mingist keeles. Vaimufilosoofia: Nn analüütilise vaimufilosoofia keskne küsimus on, millest me siis ikkagi räägime rääkides oma vaimuseisunditest- mõtlen, olen teadvusel jne. Filosoofia ajaloos on vaim olnud kehaga võrreldes privilegeeritud seisundis – Platoni hingeõpetus ja mõtlemise primaat, kristlik hinge surematus, Descartesi kahtlemine meeltetajus ja mõtlemise usaldamine. Moodsa vaimufilosoofia püüdlus on pigem vaimu füüsikale taandada. See algab juba Thomas Huxley epifenomenalismi ja biheiviorismiga psühholoogias. Huxley arvates on vaimsed nähtused füüsikalistest tingitud ja ise neid mõjutada ei saa. Biheiviorism üritas taandada vaimuseisundid käitumisele. Filosoofiasse tõi sellise lähenemise Gilbert Ryle, kelle arvates vaimust nimisõnana rääkimine oli kategooriaviga.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolk...
See vaatlus on tähtis näitamaks kuivõrd mitmekihiline ja struktureeritud on Tolkieni loodud maailm koos oma ajalooga. Haldjate loojaks on Taeva Emand Varda, kes on üks valaritest (valarid on suured jõud, kes lõid Nägemuse järgi maailma). Lisaks haldjaile lõi Varda ka tähed, mis olid esimesed asjad, mida haldjad silmi lahti tehes nägid. Tähevalgus jäi haldjate silmadesse püsima. Tolkieni haldjaid iseloomustab surematus ja eatus, nad võivad elada sama kaua kui Maa ise. Ometi võivad nad surra – “ /.../ neid võib tappa tule või terasega sõjas, neid võib mõrvata ja nad võivad surra isegi rängast kurvastusest.” (Day 2002:82) Haldjad on kõigist rassidest kõige ilusamad (seetõttu nimetatakse neid ka Kauniks Rahvaks) ja targemad, vanus annab neile tarkust ja sarmi juurde. Esimesed haldjad olid kvendid, kes elasid Keskmaal, siis kutsusid valarid neid Läände
suuremad vastolud ja vältida seeläbi türannia kordumist. Üritati ka senisest täpsemalt sõnastada riigielu reegleid ning üksikasjalikumalt sätestada kodanike õigusi ja kohustusi. Sel moel aitas türannia kaasa riigikorralduse arengule ja kindlustumisele. Religioon, pidustused ja vaimuelu Jumalad Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimestest eristas jumalaid eelkõige vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Ühelt poolt oli palju kohaliku tähtsusega jumalusi, keda me tänapäeval teadagi ei tarvitse, ja kes võisid samalaadsete ülekreekaliste jumalatega ühte sulada, nii et on raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme erineva jumalaga. Teisalt on võimatu tõmmata selget piiri kreeka ja võõramaiste jumalate vahele. Kreeklased tavatsesid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks võtta, neid seejuures vahel ka enda omadega samastades.
suuremad vastolud ja vältida seeläbi türannia kordumist. Üritati ka senisest täpsemalt sõnastada riigielu reegleid ning üksikasjalikumalt sätestada kodanike õigusi ja kohustusi. Sel moel aitas türannia kaasa riigikorralduse arengule ja kindlustumisele. Religioon, pidustused ja vaimuelu Jumalad Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimestest eristas jumalaid eelkõige vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Ühelt poolt oli palju kohaliku tähtsusega jumalusi, keda me tänapäeval teadagi ei tarvitse, ja kes võisid samalaadsete ülekreekaliste jumalatega ühte sulada, nii et on raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme erineva jumalaga. Teisalt on võimatu tõmmata selget piiri kreeka ja võõramaiste jumalate vahele. Kreeklased tavatsesid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks võtta, neid seejuures vahel ka enda omadega samastades.
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteed...
portselaan, sisse ja väljaveo tollid, sietollide kaotamine, maanteede ja kanalite rajamine Liikluse paranemine, postiteenistus ajakirjandus Esimene gloobus 1492 Reisisid aadlikud, kaupmehed, käsitöösellid, üliõpilased, palgasõdurid Info liikus edasi inimese liikumise kiirusel Pilet 10 1.Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus · Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult · Inimestest eristas jumalaid eelkõige vägi ja surematus Kreeka jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. · Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. · Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure, aeg-ajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku perekonnana · Pühamu keskpunkt oli altar see oli madal, enamasti kividest laotud alus · Tähtsaimatest pühamutes oli ka jumala koda e tempel suuremates oli nii templeid kui altareid mitu
9. Mis oli ühissöömaaegade korraldamise eesmärk? JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS Jumalad Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimestest eristas jumalaid eelkõige vägi ja surematus. Juamalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt
Galaktikate seas on kik asjad thiasjad Kui ks ei taha, siis kaks ei saa vaielda Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad Teline tsivilisatsioon on see, kus iga mees annab ka kigile teistele needsamad igused, mis ta enesele nuab ks kpsuse mrke on vime tunda end mugavalt inimeste seas, kes on meist erinevad Kergem on oma phimtete eest videlda kui nende jrgi elada Mitte vanne ei pane meest uskuma, vaid mees vannet Sbrad vivad tulla ja minna, kuid vaenlased kogunevad Kuulsus pole surematus, samamoodi nagu inimesest jnud jlg pole tema juuresolek Mida me saame kergelt, seda me ka hindame vhe Haridus on see, mis jb prast pitu unustamist Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmistetavat Ei loe mitte see, mida sa tled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse Aega ei ole vimalik kokku hoida, aega saab vaid kasutada Mees, kes on kaotanud usalduse, ei suuda kindlalt seista Milleks kraapida varandusi nagu vargad vi jagada neid nagu sotsid, kui sa vid ignoreerida neid nagu targad?
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktika...
Objekti tegeliku eksistentsi kohta ei ütle aga midagi. roosi enam poleks? · Intuitiivne ja abstraktne tunnetus · Sic et Non · Nii näiteks ei ole mõistusega tõestatav hinge · Selles teoses kogub ta terve rea kirikuisade ja surematus, kuna sellel puudub kogemuslik alus. Piibli vastukäivaid väljendusi, näidates, et autoriteetide tekstid vajavad seletust. · Topelt tõde · See andis skolastilise meetodi arengule olulise · Occam õpetab "topelt tõde", lõigates usu ja tõuke. teadmiste vahelised sidemed läbi. · Tunne iseennast
kui ka teistest. Eetika tarvilikud postulaadid ehk põhieeldused: 1 Vaba tahe. Vabadus on kõigi mõistuslike olendite tahte omadus. Ainult tõeliselt vaba olevus saab olla autonoomne ja anda endale ise käske ja seadusi. S.t ollakse kõrgemal looduse paratamatuse põhjus-tagajärje mehaanilisest vahekorrast. Vaba tahe on tahe, mis allub kõlblusseadusele, inimloomuse seadusele. Eetika tarvilikud postulaadid: 2 Hinge surematus. Moraaliseadus käsib meil olla moraalselt täiuslikud. Kuid me ei saavuta täiust selles elus, sest ülesanne on olemuselt lõputu. Järelikult peab olemas olema ka teispoolne elu, kus me jätkame ideaali poole liikumist. Eetika tarvilikud postulaadid: 3 Jumala olemasolu. Peab olema keegi, kes moraali-seadusi jõustab. Et moraaliseadus oleks täielikult õigustatud, peab moraaliseadus lõppema tasuga õnne näol, mida Kant nimetab "täielikuks hüveks"
pidamiseks varakristlikul ajal orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessansis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, ristimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol hingerahu ankur - varakristlik lootusesümbol hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse)
müstiline õpetus, mis oli kirja pandud mitmetes raamatutes, mille autoriks peeti jumalust Hermest (tris megistos kolmekordselt suur). See oli selline astroloogiat ja stoa filosoofiat ühendav süsteem, mis rääkis ka kõige ettemääratusest ja hinge kui mikrokosmose otsesest seosest sellega. See annab endast mõrku planeetide liikumise läbi, mille kaudu on võimalik jumalikku ettemääratust ette ennsutada. Teatud maagiliste võtetega on end võimalik sellest vabastada ja saavutada hinge surematus. Religioon. Kõiki vanu jumalaid austati edasi (kreeka omi), aga üha enam hakati neid samastama erinevate idamaade jumalatega ja hakati võtma omaks ka mitmeid idamaa jumalaid suht puhtal kujul, hakati nende austamisele ka tähelepanu pöörama sünkretism (idamaa ja kreeka religiooni ühtesulamine). Idamaised mõjud olid just religioonis kõige selgemad. Uutest jumalatest tähtsaimad Kybele mägede emand, kelle juurde kuulus ka tema imekaunis armastatu Attis, kes end kastreeris ja
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik..............
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
–5. sajand eKr) oli Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik. Viljeles mitmesuguseid koorilüürika žanre, loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Kirjutanud palju ülistus- ja võidulaule valitsejatele, sportlastele, flöödimängijatele jt. Võidulaulu ülesehitus: võitja ja tema suguvõsa kirjeldus räägitakse võitluse kohast, selle laadist Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Pindarose büst Kapitooliumi muuseumites (http://et.wikipedia.org/wiki/Pindaros) PLATON – Sokratese kuulsaim õpilane, rajas pärast mitmeid aastaid võõrsil rändamist Ateena linna lähedale filosoofiakooli – akadeemia;
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
54. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad. 55. Tõeline tsivilisatsioon on see, kus iga mees annab ka kõigile teistele needsamad õigused, mis ta enesele nõuab. 56. Üks küpsuse märke on võime tunda end mugavalt inimeste seas, kes on meist erinevad. 57. Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada. 58. Mitte vanne ei pane meest uskuma, vaid mees vannet. 59. Sõbrad võivad tulla ja minna, kuid vaenlased kogunevad. 60. Kuulsus pole surematus, samamoodi nagu inimesest jäänud jälg pole tema juuresolek. 61. Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. 62. Mida me saame kergelt, seda me ka hindame vähe. 63. Me oleme kõik võhikud, ainult erinevates valdkondades. 64. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. 65. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 66. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. 67
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
kohusetunne, mõistuspärase tunnetamine, usuline innukus, maiseid-ajutisi asju peeti põlastusväärseks. Kristlus muutus ka religioonina. Neljandal sajandil paganpühad ja tavad ristiusustati (nt jõulud, templid jne), müsteeriumireligioonidest võetakse üle mitmed hoiakud (Mithra, Isis ja Osiris, Kybele inimeste uuestisünd, hea ja kurja vaheline võitlus): 1) 204 eKr hakkas Rooma riigis kehtima Kybele müsteeriumiusund, mille läbivateks teemadeks olid surematus, looduse taassünd ja inimeste uuestisünd. 2) Isise ja Osirise kultus tõi samuti surmajärgse uuestisünni lootuse. 3) Mithra kultus levis Roomasse 1. sajandil pKr, peale seda kui Keiser Nero lasi end pühendada Mithra müsteeriumisse, aastal 307 kuulutati Mithra "võitmatu päikesejumalana" (sol invictus) riigijumalaks, kelle sünnipäev oli 25. detsember. Mithra kultusega seostuvast õpetusest on vähe teada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
