TAHKISED Lastes vedelal lahusel tahkestuda, saadakse tahkeid lahuseid. Tahketest lahustest moodustavad olulise klassi sulamid. Sulamid on ühe või mitme metalli või mittemetalli tahked lahused teises metallis, mis moodustab sulamist olulise osa. Võrrelduna algse metalliga, on sulamitel tavaliselt hoopis erinevad omadused. Näiteks on puhas alumiinium väga pehme. Lahustades väikse hulka vaske ja teisi elemente, saadakse vintske kerge sulam, mida nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiinium on eriti kerge, aga väga tugev, nii et seda kasutatakse lennukite kerede ja tiibade valmistamisel. Nagu teistel lahuse tüüpidel, nii on ka tahketel lahustel piirid, kui palju lahustuvat ainet võib seal lahustada. Näiteks on puhas raud pehme, plastiline metall. Lahustades väikse hulga vesinikku sulas rauas, saame terase, mis on palju tugevam. Süsiniku aatomid on hajutatud ühtlaselt üle kogu tahke lahuse
Kasutatakse piisavalt odavat aktiivset metalli, näiteks koksi ehk siis sütt või süsinikoksiidi: · Fe3O4+4C=4CO · Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik toota ja kui keegi toodaksi siis see oleks liiga pehme, vähem vastupidav ja liiga kallis, See sisaldab alati mõningal määral süsinikku+lisatakse teisigi aineid. Kõik ained aga rauale head ei tee.Näiteks väävel rikub seda, teeb selle hapraks. Kuna selline sulam on korrosioonile (metalli hävimine keskonna toimel ja mõjul) vastupidavam, siis tööstusilikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Ajaloost: · Raud avastati umbes 3400 e. Kr. Egiptuses. · Inimkond õppis rauda tundma umbes 50006000 aastat tagasi. · Rauda maagist tootma õpiti 2. aastatuhandel e. m. a. · Esmalt kasutati rauda majapidamistarvete valmistamiseks, relvade (kilpide, mõõkade, odade) tegemiseks.
all loetletud põhjustest. nt. Rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, töötatööline, maatamees, peataolek, peastarvutus, seenelkäik. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku. nt. Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, meie maja, omal ajal, kolm nurka,
Jootmine on väga levinud ühendusviis elektro- ja raadiotehnikas, aga ka majapidamisriistade. valmistamisel. Joodisena kasutatakse värvilisi metalle ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega. Sulamistemperatuuri järgi jagatakse joodised kergelt sulavaks ehk pehmejoodisteks (sulamistemperatuur alla 450 oC) ja raskelt sulavateks ehk kõvajoodisteks (üle 450 oC). Harilikuks joodiseks on tina ja plii sulam, milles 60 - 90% moodustub tina. Seetõttu nimetataksegi tinapliijoodist mõnikord ka jootetinaks ja jootmist tinutamiseks. Tinapliijoodise sulamistemperatuur on olenevalt koostisest 183 250 oC. Sellega saab joota teras-, vask- ja messingplekki, kuid mitte alumiiniumplekki. Eriti hästi märgab sula jootetina tsingitud plekki ja valgevaske. Jootmisel peavad ühendatavad metallipinnad olema hoolikalt puhastatud. Kuid kuumuse toimel tekib ka hoolikalt puhastatud pindadel oksiidikiht,
Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemisesosas või maakoore alumises osas. Magma ün üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid. Seetõttu, kui magma on tekkinud, haakkab ta liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad siis, kui magma jõuab maapinnale. Sulanud kivim, mis paineb maa sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse seda laavaks. Laavakivim on magmakivim, mis on tardunud maapinnale.Viskoossus on sulam või vedeliku omadus vastu seista voolamisel. Sulanud kivimite viskoossused varieeruvad suurel määral. Magma viskoossus on määratud põhiliselt kolme faktori poolt: 1)sulami keemilisest koostisest, 2) temperatuurist 3) gaaside sisaldusest Vulkaanil on mitmeid erinevaid tüüpe, näiteks Slakikoonus, Maar, Kaldeera, Supervulkaan, Merealune vulkanism,ning põhilised kiht- ja kilpvulkaanid Kilpvulkaan
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
Igal aastal alandati tema hinda 20%. 1) Arvutame raamatu hinna esimesel aastal. 20% x 100% 100 kr - - Uus hind on 100 20 = 80 krooni. 2) Teisel aastal alandati raamatu hinda veel 20%. 20% y 100% 80 kr - - Uus hind on 80 16 = 64 krooni. 3) Ka kolmandal aastal alandati raamatu hinda 20%. 20% z 100% 64 kr - - Uus hind on 64 12,8 = 51 krooni 20 senti. Vastus: Teatmeteos maksab nd 51 krooni 20 senti. Protsentlesanded lahendustega 23. Manangiin on sulam, mis sisaldab 85% vaske. Mitu kilogrammi vaske on a) 50 kg; b) 12 kg; c) 180 kg manangiinis? Lahendus: a) 50 kg-s manangiinis on vaske 85% ehk 85% x 100% 50 kg - - b) 12 kg-s manangiinis on vaske 85% ehk 85% y 100% 12 kg - - c) 180 kg-s manangiinis on vaske 85% ehk 85% z 100% 180 kg - - 24. Inimese peaaju mass moodustab umbes 2% inimese keha massist. Kui raske vib olla inimese peaaju, kui inimene kaalub a) 40 kg; b) 65 kg; c) 80 kg; d) 140 kg? Lahendus:
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
6. Araablaste ühtsus ja eripära: keel, kultuur, traditsioonid, etniline päritolu, usk, valitsemine Traditsioonid: koraan ei säte sta naistel nõu et kanda loori, kuid ena miku s isalmim a a d e s on sed a traditsioonilis elt n õutud, riietus väga kaetu, palvus e d Keel: araabia ke el, ka se al, kus kohalikud ke el e d püsisid, levis araabia ke el kultuurike el e n a Usk: islam Kultuur: on sulam araabla st e võimu alla ühen d atud kõrg elt aren e n u d maa d e kultuuripärandist. Kõiki ühen d a s islam ja araabia ke el, tuntuks sai europ p a s araabia numbrid, arv 0 ja male; paljud m õiste d pärinevad araabia ke el e st ( siffer, alman a h h, alge bra, tariif, alke e mi a ) Valitsemina: kõrg ei m usujuht ja valitseja on üks ja se e sa m a isik 7. Mille poolest erinevad siiitide ja sunniitide vaated?
aktiivsed,. Õhu käes oksüdeeruvad väga kiiresti, K-Na vahekord elusorganismides tähtis, esinevad veres, lümfis, seedemahlades, K rakkude sisemuses, Na rakkudevah vedelikus, Avastamine: Na, K: Davy (19 saj alg - eraldas vabu LMe vastavate sulatatud leeliste elektrolüüdil); Li - veidi hiljem, Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61 spektraalanalüüsiga Bunsen, Kirchhoff, Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe Kasutamine – K-Na sulam , Li - tuumareaktoris soojuskandjana, seoses fotaefektiga fotoelemendis, eriotstarbelistes gaasitorodes, Cs telekate elektronkiiretorudes, Pb-Na sulamid bensiinid ja kuullaagrites, na mettallurgias redutseerijana, Li keem vooluallikate anoodid, kõik Lm radioaktiivsete isotoopidena. Leidumine looduses: Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises; NaCl – kivisool; Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool; Na3AlF6 – krüoliit;Na2B4O7
Legeerteraste tootmisel kasutatakse legeerivaid lisandeid, sest need parandavad mitmeid terase omadusi (legeerivad lisandid nt. nikkel, kroom, mangaan). 24. Kirjelda alumiiniumi ning duralumiiniumi kasutuskohti ehitusel Alumiiniumust tehakse traati odavamate elektrijuhtmete ja kaablite tarbeks. Temast tehakse plekki, käepidemeid, liistdetaile jne. Väikese tugevuse tõttu ei sobi lisanditeta alumiinium kandekonstruktrsioonideks. Duraalumiinium on sulam, mis sisaldab vaske, magneesiumi ja mangaani. Nende lisandite toimel sulami tugevus tõuseb. DA venivus on lisanideta alumiiniumist ca 4x väiksem. Ta muutub aja jooksul tugevamaks (vananeb), aga tema sitkus langeb. Teda on võimalik kasutada kandeelemendina, sest ta on tugevam kui tavaline alumiinium. 25. Too välja vasele, messingule ning pronksile kasutuskohti ehitusel Vaske ja tema sulameid kasutatakse torude, kraanide, ventiilide, käepidemete jne valmistamisel. Ta on
1965-75 Isostaatiline kuumpressimine 1965-70 TiC-Mo2C-Ni,Mo 1969-71 Termomehaaniline pinna tugevdamine 1968-70 (Ti,Mo)C-Ni,Mo 1974-77 Teemantpinded WC-baasil kermistel 1969-70 TiC-TiN-Ni 1973-78 Kombineeritud mitmekihilised pinded 1968-73 TiC- Al2O3 1976-79 Ru-miga legeeritud kermised 1972-75 TiC-TaN-Ni 1981 AlON õhukesed pinded kermistel 1979 TiC-TaC-Mo2C-Ni sulam 1992-96 CVD teemantpinded kermistel 1980 Ti(C,N) -supersulam 1995-96 CVD boornitriid pinded kermistel 1990-94 CVD ja PVD pinded 1999 Nanostruktuursed kermised 2001 Nanostruktuursed TiC ker. Seega tänapäeval valmistatakse kermised pôhiliselt WC baasil ja vähesel määral TiC ja Cr3C2 baasil. Teine kermise komponet sideaine- on samuti olulise tähtsusega, 6
Keemilised omadused väheaktiivne metall Ei reageeri lahjendatud hapetega Reageerib HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4’ga. Vask looduses bioelement, mis aitab ensüümidel rakkudes teostada energiaülekandeid täiskasvanud inimene vajab ca 1,2mg vaske, liigsetes kogustes on mürgine VASESULAMID Põhilised vasesulamid Pronks - vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Messing (ehk valgevask) - Cu ja Zn (kuni 45%) sulam. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks.
mõjutavad ainult üht osa laeva pikkusest, (tekiehitus, platvorm, peamasin) mõjutavad ühte kohta (piki laeva) (vahesein, põikitalastik, mast ) 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid metallkerega laevad, teras, kergsulam (alumiinium-mangaan),puitkere, raudbetoonist kere, plastmassist kere , komposiitlaevad. Laevakere põhimaterjal tänapäeval on teras Teras on raua ja süsiniku sulam süsiniku sisaldavusega alla 1,7% Keevitatud laevakeredes kasutatakse pehmemat (väiksema süsiniku sisaldusega mitte üle 0,27%) terast.Miks? Suurema süsiniku sisaldusega materjal keevitamisel karastub ja muutub hapraks.Teras on: -tugev, -tehnoloogiline (laseb end töödelda: lõigates, keevitades, kuumalt ja külmalt pressides; saab sepistada, painutada, venitada jne.). Samas on odav, kuna teda legeeritakse odavate elementidega (räni, kroom, mangaan).
puutumatust loodusest. 1,3 km pikkune terviserada kulgeb ümber Kaisma Suurjärve, saad nautida järve äärset ilu, raba- ja metsakeskkonda. Osaliselt laudteedel kulgeva raja kaardi leiad selle algusest. Rajale jääb mitmeid loodust tutvustavaid infotahvleid ja vaatetorn. Järve äärsest puhkealalt saad laenutada paadi ning minna järvele sõudma. Samuti saad seal ööbida ja teha sauna, telkida või peatuda karavaniga KIHNU SAAR Kihnu saar on omapärane sulam kaasajast ja minevikust. UNESCO pärandi nimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on tänaseni elav ja toimiv. Nii kannavad saare naised igapäevaselt enda kootud rahvariideseelikuid körte, juba väiksed lapsed oskavad Kihnu tantse ja laule ning Kihnu keelemurret õpetatakse koolitundides. Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine, saare ümber on rohkesti väikeseid laide. Kihnu väin on üle-euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala
Terase termotöötlemine Terase struktuurimuutused termotöötlusel Terase termotöötlemine seisneb terase kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: · lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutamisega faasimuutused toimuvad täielikult), · karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb Survetöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Kulumiskindlus Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb Sõltuvalt temperatuurist on raua- süsin. Sulamites järmised struktuurid:...
rentnikeks olid Graebnerid. Algul väikest mõisa suurendati järk-järgult kuni selle käes oli ligi 200 ha. Mõisa maad harisid kihnlased (sel ajal umbes 400) teokohustuse korras, mis oli siiski väiksem, kui mandrimõisates. Peale selle tuli püüda mõisale kalu ja küttida hülgeid. Elanikkonna elatisallikaks olidki põlluharimine, kalapüük ja hülgeküttimine. Kultuur ja traditsioonid Tänapäeva Kihnu on omapärane sulam kaasajast ja minevikust. Kõrvuti isaisade aegadest pärit tarkuste, kommete, esemete ja tööriistadega kasutab kihnlane moodsat tehnikat ja hoiab end kursis mujal maailmas toimuvaga. Eraldatus suurest maast on muutnud kihnlase vähenõudlikuks, visaks ja ettevaatlikuks väljastpoolt tuleva vastu. Ta armastab nalja, eksisteerib n.ö. sotsiaalne kontroll, mis avaldub veidi sarkastilistes hinnangutes ühele või teisele elujuhtumusele.
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes ka nn progressiiv...
annab piiramatu tardlahuse. Esimesel juhul vastavalt joonisele 1.45a, lk 42 toodud faasidiagramille koosnevad kõik sulamid peale kristalliseerumist tardlahuse kristallidest (komponendi B piiramatu tardlahus komponendis A). Sulamites koostisega A-C kristalliseerub temperatuuri alanedes tardlahus ümber tardlahuseks (komponendi B piiratud tardlahus komponendis A). Allpool joont EC (polümorfse muutuse algtemperatuurid) koosneb sulam ainult tardlahuse kristallidest; joon ED vastab polümorfse muutuse lõpptemperatuuridele. Joonte EC ja ED vahel on tasakaalus mõlemad tardlahused ja . Teisel juhul vastavalt joonisel 1.45b, lk 42 toodud faasidiagrammile koosnevad kõik sulamid normaaltemperatuuril tardlahuse kristallidest (komponendi B piiramatu tardlahus komponendis A), kõrgtemperatuurne modifikatsioon A annab komponendiga B piiratud tardlahuse . Joon CPD viitab peritektmuutusele. Joonisel 1
mille suurus sõltub kontakti temperatuurist. Üks termopaari ots (külm ots) hoitakse püsival temperatuuril, teine paigutatakse keskkonda, mille temperatuur mõõdetakse. Termopaari otsad lülitatakse tundliku galvanomeertiga, mis on gradueeritud soojagraadides, joon. 15.1a. Termopaaridega saab mõõta nii madalad, kui ka väga kõrged temperatuurid, mis on võimatu tavaliste termomeetrite kasutades. Termopaarides võib kasutada mitmed erinevad traatide kombinatsioonid: Pt Pt10 %Rh sulam, W Mo, kromel alumel (FeCr ja FeAl sulam) ja mitmed teised. Plaatina termopaari eeliseks on selle kõrge töötemperatuur kuni 1300 0C, kuumusdikindlus õhus ja EMJ sirgjooneline temperatuurne sõltuvus, mida ei ole termopaaridel mitteedelmetallidest, joon 15.2. Plaatina termopaarid kauaaegsel kasutusel õhus ei vaja sellepärast individuaalset gradueerimist. Täpsema temperatuuri mõõtmiseks termopaari külmad otsad vaja termostateerida so
Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid Laevaehituses kasutatavad materjalid Laevaehituses kasutatakse metalle ja mittemetalle. Metalle võib veel jaotada mustadeks ja värvilisteks ning sulamiteks. Nõuded laevaehitusmaterjalidele on: · tugevus ja sitkus, · vastupidavus väliskeskkonna mõjudele, · tulekindlus, · tehnoloogilisus (töödeldavus), · võimalik odavus. TERAS on tänapäeval laevakereehituses põhiline materjal. · Teras on raua ja süsiniku sulam süsiniku sisaldavusega alla 1,7% · Keevitatud laevakeredes kasutatakse pehmemat (väiksema süsiniku sisaldusega mitte üle 0,27%) terast; · Suurema süsiniku sisaldusega materjal keevitamisel karastub ja muutub hapraks. · Terase tihedus on 7,8 g/cm3 kohta. · tugev, · -tehnoloogiline (laseb end töödelda: lõigates, keevitades, kuumalt ja külmalt pressides; saab sepistada, painutada, venitada jne.).
mehhaaniliselt töödelda või on töötlemine lihtne, peaaegu asendamatu suure pinnaga leht-ja tahvelmaterjalide ühendamisel, liimiühendus väga tugev, kõige ökonoomsem. Kuid kõiki materjale ei ole võimalik ühtviisi hästi liimida, suurem osa liimühendusi kaotab oma tugevuse kõrgemal temperatuuri, on tundlikud orgaaniliste lahustite, või ka vee suhtes, vananevad õhu ja valguse toimel, muutuvad rabedamaks ja nõrgemaks iseenesliku lagunemise tõttu. Pilet 8. Sulam saadakse kahe või mitme metalli kokkusulamisel. Erinevalt vedelatest lahustest, milles osakesed saavad võrdlemisi vabalt liikuda, saab tahkes lahuses ümberpaigutuv osake liikuda ainult väga aeglaselt ja vaevaliselt, trügides kristallivõres ühe sõlme kaupa edasi. Tahke lahus moodustub ühe aine aatomite või molekulide sisestumisel teise aine kristallivõresse. Metallide puhul nimetatakse seda sulamiks. Sulami teke toimub kas
Platvorm stabiilne ala, kus esineb kõikuvliikumisi Antarktika, Austraalia, Indo - Euroopa, Aafrika, Siberi platvorm 2)Kurrutusliikumised orogeneetilised liikumised liikumised mille tagajärjel tekivad maakoore lained,kurrud - kurdmäestik nooremad - pangasmäestik keskmine - kurdpangas - vanemad 3)V ulkanism - seotud magma tekkimisega maakoores, seotud murrangu vööndiga Magma - Maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid: a) Lõhepurske vulkaanid tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid Mauna kea - kuhikvulkaanid Etna Tuff vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal Kuumaveeallikad geisrid vulkaanide levikuga seotud 4) Maavärinad - seismograafiga - lumelaviinid - võivad kaasneda maa nihked
Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Maalikunst Eestis: Eesti barokk on omalaadne sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Milles avaldub barokk-kunsti kirevus? Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus
a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose. Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust. Euroopasse ilmus minimalism 1970. aastatel. Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss-muusikat. Tulid käibele mõisted "uuslihtsus" ja "uustonaalsus" ja "uusromantism". Modernismi kõrvale tekkinud muusikavoolud ei tõrjunud modernismi välja vaid jäid alternatiiv-vooludena eksisteerima.
2Ni+O2=2NiO 2. metall+ hape=sool+vesinik Ni+H2SO4=NiSO4+H2 Ni+2HCl=NiCl2+H2 3. metall+sool=uus metall+uus sool Ni+2KCl=NiCl2+2K 4. metall+mittemetall=sool Ni+2Cl=NiCl2 ühendid: Vase-nikli-tsingi sulamit hakati kasutama hõbeda asemel. Ligi pool nikli maailmatoodangust kulub roostevaba kroomnikkelterase toomiseks. Nikli ja kroomi sulamist tehakse elektripliitide ja -ahjude küttekehasid. Nikli ja vase sulamit kasutatakse laeva- ja masinaehituses, elektrotehnikas ja keemiatööstuses, sest sulam on keemisele toimele ja korrosioonile vastupidav. Nikkel on hüdrogeenimiskatalüsaator keemiatööstuses ja toiduainete tööstuses. Niklit kasutatakse veel patareides, müntides, auto osade katmisel kui ka vannitubade ja köökide sisustuses. Inimestele võib tekitada lööbe. toimed inimorganismile: Biofunktsioonid on ebaselged. Lindudel mõjutab nikkel sulestiku kujunemist. Nikliühendeil on kantserogeenne toime. Metalne nikkel põhjustab nikliallergiat:
kaevandusseadmete jm. Jaoks. Rööpmeteras sisaldab 0,9 1,6% Mangaani. Toodetakse ka Ni- vaba roostevaba terast, mis sisaldab kroomi ja mangaani ( 14% Cr, 15% Mn). Sulamil manganiin (12% Mn, 85% Cu, 3% Ni) on suur elektritakistus, mis I sõltu temperatuurist, seepärast tehakse sellset sulamist elektrimõõteriistadele takisteid. Kuna aga manganiini takistus sõltub rõhust (seejuures lineaarselt), kasutatakse manganiini elektrilistes manomeetrites. Mangaani sulam vase ja alumiiniumiga (14% Mn, 76% Cu, 10% Al) on ferromagnetiline, kuigi ükski koostismetall ferromagnetiline ei ole. Intermetalliline ühend MnBi on tugev püsimagnet. Mangaaniga kaetakse veel ka korrodeeruvaid metalle. Mangaandioksiidi kasutatakse näiteks värvuseta klaasi tootmises ja keemilises analüüsis, kaaliumpermanganaati (KMnO4) oksüdeerijana ja antiseptikumina. Rodoniit on hästi poleeritav ning kasutatakse sageli vooderdamisel. (2, 3, 5, 6) 7. Biotoime
Maria Paat LEGEERTERASED REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-21a Juhendaja: T. Pihl Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele)
14. Leia hapniku aatomite moolide arv 3,011022 molekulis lämmastikhappes. (0,154 mol) 15. Kui suur on 9,031026 CO molekulist ja 3,011025 molekulist lämmastikdioksiidist koosneva gaasisegu mass? (2,3 kg) 16. Arvutada 5,6 m³ gaasisegu mass kui see koosneb 60 mahuprotsendist vääveltrioksiidist ja 40 mahuprotsendist süsinikdioksiidist. (4,4 kg,12 kg) 17. Leida hõbeda ja kulla sisaldus massiprotsentides, kui sulam koosneb 0,5 moolist Ag-st ja 0,25 moolist Au-st. (52,3%,47,7%) 18. Mitu mooli lämmastiku aatomeid on segus, mis koosneb 15 moolist lämmastikdioksiidist ja 50 g gaasilisest lämmastikust? 19. Mitu vesiniku aatomit on klaasitäies vedelas vees (klaasi ruumala on 200 ml ja (H2O) 1 g/cm3)? 20. Mitu süsiniku aatomit satub inimese organismi ühe tableti aspiriiniga (C9H8O4, tableti mass on 500 mg)? 21. Segul (nt) on järgmine koostis: 150 dm3 H2 + 30 g HNO3 + 3 mol H3PO4.
Table of Contents Table of Contents........................................................................................................................1 I MÕISTED................................................................................................................................2 II TÄHTSAD AINED................................................................................................................2 METALLID................................................................................................................................ 5 SULAMID.................................................................................................................................. 6 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD....................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
* Metalli saab enamjaolt maa seest maakidena: -) Aktiivsed metallid sooladena (leelismetallid kloriididena ja leelismuldmetallid karbonaatide ja solfaatidena) -) Vähemaktiivsed metallid oksiideide ja solfiididena -) Väärismetallid ehedalt. * Töötlemise etapid: -) Maagi rikastamine lisandite eraldamine; -) Särdamine üleviimine oksiidideks; -) Redutseerimine puhta metalli eraldamine. *) Kasutatakse koksi (põlemine + CO), vesinikku ja aluminotermia (Al). * Sulam kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal -) malm (Fe + 2+% C); teras (Fe + 2-% C); eriteras Fe+ (Cr & Ni = roostevaba; Mn = kulumiskindel, Mo = soomusteras); messing (Cu + Zn); pronks (Su + Sn); melhior (Cu + Ni); duralumiinium (Al + Mg,Mn,Cu); amalgaamid (Hg sulamid); joodis (Sn + Pb) * Korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskonna mõjul. Elektrolüüs
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntak...
püsiva väärtusega. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuri (- 273C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nim üldjuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuritegur väga väike. Näiteks konstantaani (peamiselt vase ja nikli sulam vähese mangaani, raua ja kroomi sisaldusega) temperatuuritegur =0,000005 1/K Konstantaani kasutatakse mõõteriistade ja lisatakistite valmistamisel, so sellistel juhtumitel, kui takistus ei tohi temperatuuri kõikumisel muutuda. Söel ja elektrolüütidel on takistuse temperatuuritegur negatiivne. Ohmi seadus vooluringile Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöörvõrdeline ahelaosa takistusega.
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
· Metalli niisugust struktuuri nimetatakse polükristalseks. · Reaalsetes polükristalsetes ainetes ei ole paljudel põhjustel võimalik korrapärase kujuga kristallide tekkimine. 20. Mis on tahke lahus? Tahke lahus moodustub siis, kui kaks metalli on üksteises täielikult lahustuvad nii vedelas kui ka tahkes olekus. · Tahke lahus tekib, kui kaks või enamat tüüpi (metallide) aatomit moodustavad tahkes olekus homogeense segu. 21. Kuidas tekib sulam? Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine. · Sulatamisel lisatakse sulanud metallile üht või mitut metalli (mittemetalli), mis segunevad või reageerivad omavahel. 22. Millised on sulamite liigid? -Kristallide segu, Intermetalsed sulamid, asendussulamid, sisestussulamid 23. Kuidas toimub kristallisatsioon? -Kristallisatsioon järk-järgult
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee...
kolvisõrme ning kepsu kaudu väntvõllile. Kolvi liikumise kiirus silindris on ebaühtlane, olles surnud seisudes null, keskosas aga maksimaalne. Niisuguse kiiruse muutumine iga kolvi käigu korral tekitab suuri inerts jõude. Nende jõudude suurus sõltub kolvi ja temaga liituvate massist. Kolb peab taluma gaaside põlemisel tekkivat kõrget kuumust ja paisumist. Kolbide enam levinumaks materjaliks on alumiiniumi sulam. Nad on kerged, samas tugevad, juhivad hästi soojust, väikese hõõrde teguriga. Kolbi tugevuse saavutamiseks on see valatud ribidega ja on silmade kohalt kõige paksem. Kolvi pea on väiksema läbimõõduga kui kolvi alaosa seetähendab, et kolb on valmistatud koonilisna. Uus kolb on ka ovaalne. Kolvi läbimõõt on kolvi silmadega risti suunas suurem, kui kolvi silmade suunas. Töösooja mootori korral muutub kolb soojuspaisumise tulemusel silindriliseks
Akondriitideks neid jämedateralisi kivimimeteoriite, millel kondiitrid puuduvad. Need on tardunud silikaatsest sulamis, mis tähendab, et nad on magmalise tekkega. 5 Pilt 1. Meteoriit. Raudmeteoriitide keemiline koostis sisaldab peamiselt rauda(79-94%). ja niklit(5- 9%). Nendes leitakse kahte tähtsat nikkelraua sulamit. Vastavalt kamasiiti, mis on raudmeteoriitidele iseloomulik nikkel-raua sulam, milles on kuni 7,5% niklit. Veel esineb kivimites süsiniku, vaske, fosforit, väävlit ja koobaltit. Galliumi, germaaniumi, osmiuimi ja iriidiumi alusel eristatakse raudmeteoriitide hulgas mitut keemilist gruppi, mida märgitakse rooma numbritega I, II, III, IV. Struktuuri järgi jaotatakse nad aga kolme suuremasse rühma: heksaeedrid, milles on vähem kui 6% niklit, oktaeedrid, milles nikli sisaldus on7-13% ja ataksiidid. Raudmeteoriidid koosnevad kas ainult tamasiidist,
Vahtpolüstüreen väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Kasutatud materjal: http://www.estplast.ee/et/misoneps Ekstruuderpolüstüreen Hea soojusisolatsioonivõime Teras sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Juhib elektrit, reageerib hapnikuga ja veega. Happed ja soolad tekitavad terase korrodeerumist. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Teras Laineline tsementkiudplaat ilmastikukindel, talub suurt temperatuurikõikumist, pikk kasutusiga, Graniit hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Kasutatud materjal: http://et
LAAMTEKTOONIKA NOOREMAD KIVIMID ASUVAD OOKEANI KESKEL Riftiahelik- ookeani keskahelik Laamtektoonika põhjuseks soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale. MAAKOOR KOOS VAHEVÖÖ ÜLEMISE OSAGA ON PAKSEM MANDRITEL, ÕHEM OOKEANIDES Laamde vahelised piirid? *põrkuvad-seotud Vulkanismiga. Tekitab vulkaaniliste saarte rea *lahknevad- seotud Vulkanismiga *nihkuvad Vulkanism- protsesside kogum, hõlmab magama teket ja selle tungimist maapinnale Magma- gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam Vulkaan- looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas või tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib VULKAANI PURSE VÕIB OLLA PLAHVATUSLIK VÕI PIDEV LAAVA JA SUITSU IMMITSEMINE KRAATRIST VÕI PRAGUDEST. SÕLTUB VULKAANI EHITUSEST JA KIVIMITE HAPPELISUSEST Lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaaniline nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Ühed ohtlikumad nähtused Tefra ehk vulkaaniline sete- vulkaanist väljapaiskunud materjal
Tallinna Ülikool Matemaatika- ja loodusteadusteinstituut Sven Erik Reinumets Nikli mürgisus ja tähtsus eluslooduses referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Nikli tähtsus eluslooduses on suur, kuid ei olda päris kindlad veel selles, kuna väga kergesti muutub nikkel mürgiseks aineks organismis, kui ta satub valesse kohta. Nikkel (sümbol Ni) on keemiline element järjekorranumbriga 28. See on hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Inimkehas on niklit 0.9-9mg. Levik Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali, neist tähtsamad on sulfiidsed ühendid nagu näiteks pentlandiit (FeNi)9S8, milleriit NiS, aga ka mõned silikaadsed mineraalid, näi...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOL Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOL JA SELLE MÕÕTMINE Elektrijuhid on materjalid, mis sisaldavd palju vabu elektrone. Need on soojuslikus uitliikumises, milles elektronide kiirused on väga suured umbes 1000 km/s. Et see liikumine toimub juhuslikult kõigis suundades, siis keskmiselt on elektronid juba paigal. Harilikult kasutame palju elektrijuhte, millele on antud juhtme kuju. Kui juhtme kahe punkti vahel luua elektripotnetsiaalide erinevus, saavad elektronid täiendava triivliikumise madalama potentsiaali poolt kõrgema potentsiaali suunas. Sellel triivliikumisel ei ületa elektronide keskmine kiirus harilikult 0,1 cm/s. Elektronide suunatud triivliikumist, mille põhjustab elektripotentsiaalide erinevus, nimetatakse elektrivooluks...
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
*Kiviaja lõpus õpiti Eestis kangast kuduma. *tähtsamaks ihukatteks, eriti talvel, jäi ilmselgelt kauaks nahk, muutus tekstiili lisanudmine rõivastuse oluliselt mitmekesisemaks ja paindlikumaks. 2.PRONKSI JA RAUA KASUTUSELEVÕTT Pronksaeg *Inimesed õppisid metalli kasutama juba 9 aastatuhandel eKr Lähis-Idas. *Läks aega pikki aastatuhandeid, enne kui jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini, milleks oli vase ja tina sulam pronks, ja veel kauem läks aega, kui see jõudis Eestisse. Vanimad Eestist leitud pronksseseme leiud jäävad i u 1800 aastasse ekr. *Pronks oli harv ja kallis, mistõttu kogu pronksaja vältel valmistati ja kasutati ka kiviriistu. *U 1000 a eKr algasid suure muutused. Hakati rajama kindlusatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid,mehed hakkasid habet ajama.
puutepinnal. Metallide korrosioonist tingitud kahjude teimikud. Metalsete materjalide korral on põhi- korvamiseks kulub umbes 10% metalli aasta- listeks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plast- toodangust. Korrosioonikindlamad on keraamilised sed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõva- materjalid ja plastid. sulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi Kulumiskindlus ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingi- Kulumine on protsess, mis toimub pindade hõõrdu-
tundlikkust temperatuuri suhtes. Terasest kinnitusvahendid peavad olema tsingitud. 4.1.5 Vask ja tema sulamid Vask on pehme metall, erimassiga 8,96g/cm3. Ta on ilmastikukindel ja väikese elektritakistusega, seetõttu on ta peamine elektrijuhtme materjal. Vasest tehakse veel plekki, mis katukattena on väga püsiv (kattub roheka oksiidikihiga). Vase sulamitest on peamised messing ja pronks. Messing on vase ja tsingi sulam (tsingi sisaldus ca 40%). Pronks on vase ja inglistina sulam (tina 10...20%), harvem on ta vase ja alumiiniumi sulam. Vase sulamid on puhtast vasest tunduvalt tugevamad. Vaske ja tema sulameid kasutatakse veel torude, kraanide, ventiilide, käepidemete jne. valmistamisel. METALLMATERJALIDE TOOTMINE Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: · valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist
korrosioon, laiguline korrosioon, pisteline korrosioon, piirpinna korrosioon, pilukorrosioon, hõõrdekorrosioon, kontaktikorrosioon, kihtkorrosioon, kihtide vaheline korrosioon, kristallide vaheline korrosioon, kristallide sisene korrosioon, väsimuskorrosioon. . Kontaktkorrosioon toimub elektrokeemilise kemismi järgi kui kontaktis on 2 metalli või metallisulamid. Nendes kohtades moodustub galvaaniline baas, milles negatiivsema potentsiaaliga metall või tema sulam on anoodiks, see tähendab hävib positiivse potentsiaaliga metall katoodiks, mille pinnalt eraldub enam vesinik. Kontaktkorrosiooni korral hävib anoodiks oleva metalli see osa, mis on vahetult katoodi ümber. Tüüpjuhused: Cu-Fe (hävib Fe); Fe-Al (hävib Al). Ühtlast ja laigulist korrosiooni vähendatakse pinna katmisega, pisteliselt sobiva materjali valikuga vajalikule konstruktsioonile, piirpinna
Hipiliikumine ja rock Need kaks nähtust põimusid 60- ndate lõpus, keskuseks oli San Francisco. Hipiliikumine kutsus üles sõdimise asemel üksteist armastama (käimas oli Vietnami sõda), paraku kaasnes sellega ohjeldamatu narkootikumide tarvitamise kultus. Esile kerkis mitmeid omapäraseid soliste ja ansambleid, mille saatus kujunes sageli traagiliseks.(Jimi Hendrix, Jim Morrison, Janis Joplin) Sel perioodil läksid moodi ka suured vabaõhukontserdid majakõrguste võimendussüsteemide ja sadade tuhandete kuulajatega (Woodstock 1969). Janis Joplini tegelik tähendus ei ilmne küllap muusikas. Pigem on asi olnud tema vastuseisus naiselikkuse toonastele stereotüüpidele, tema pöördumises meeste kontrakultuuri (ennast)hävitavate liialduste poole (alkohol + narkootikumid). Sellest omamoodi vabadusihast sugenes tema kehasse nii lopsakat hedonismi kui ka piinavat masohhismi ning see kombinatsioon ta lõpuks ka tappis. Meile nüüd ja praegu pole tema trag...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
