Kordamisküsimused tööks: 1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid. Kolm põhinõuet: Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Vabade valimiste toimumine, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste kaitsmine. 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid. Majoritaarne enamusvalimiste süsteem, ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). +...
paljud riigid pöördlesid iseseisvuse poole. Selgemaks sai see, et NL võim oli kadumas. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus. Moskva juhtidel ei õnnestunud poliitilist segadust likvideerida, kuigi nad püüdsid. NL lagunemist kiirendas riigipöörde läbikukkumine. Varsti kuulutasid välja nii mõnedki iseseisvuse. Idablokil toimusid muudatused kõikjal. Ida Euroopas ammendus sotsialism. Berliinimüür lammutati ning mindi üle käsumajanduselt turumajandusele. Ka poliitikas toimusid muudatused. Ida Euroopa riikide poliitiline areng on olnud erinev pärast kommunistliku reziimi lagunemist. Kõiki iseloomustab uue riigikorra ülesehitamine, püüd integreeruda Euroopaga ja demokraatliku valimissüsteemi juurutamine. Kommunistlik reziim lagunes minu arvates selle pärast, et Venemaal tekkisid probleemid enda riigiga
Kontrolltöö 9.kl ptk 7-9 1. Miks kasvas peale 1MS demokraatlike riikide maine? Sest sõja võitisid demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt. Peale seda said kõik võimule olenemata varast, isegi naised said valimisõiguse. 2. Kirjelda liberalismi peale 1MS Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. 3. Kirjelda konservativismi peale 1MS Nende arvates oli hea see mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 4. Miks tekkis pettumus demokraatias? Sest sõjast väsinud inimesed arvasid, et demokraatlik valitsus suudab kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagab rahvale heaolu. 5. Mis iseloomustab sotsiaaldemokraatiat? Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Eesmärgiks sotsialism ehk ühiskond. Rikastele suuremaid maksud ning raha võrdselt ära jagada, et l...
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
20.saj esimesed aastad Äsja oli lõppenud suur venestamine ja tuli suur ärkamisaeg:"Aitab vene võimust, me tahame nüüd eestlased olla!" Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Rõhutati avalikult ja kõvasti eesti keelt. 1901 tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstatin Päts. Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H
Tööstusrevolutsiooni eeldused Tehnoloogiline areng, leiutati palju uusi masinaid, mida hakati tootmises üha enam kasutama.Manifaktuurid asendusid vabrikutega. Kuidas on mõjutanud industriaalühiskond 19. sajandi eluolu. Muutused eluviisis, vaimulaadis, ühiskonnas, tootmises. Millal ja kus tekkis. Proletariaat, kodanlus. Inimesi tabas tööpuudus, toimusid tööliste protestid,samas said paljud kaubad paremini kättesaadavaks, tootmisviljakus suurenes ja hinnad alanesid, proletariaat-palgatöölised, kodanlus- sinna kuulusid kõik ülejäänud(haritlased, pankurid v.omanikud jne) Konservatism?mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Edmund Burke Liberalism?uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. iik ei tohi sekkuda ei maj...
Revolutsioon kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Kontrrevolutsioon revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merk...
Ühiskonnas toimuvad muutused ei saa tuleneda altpoolt, lihtrahvalt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seatud korraga. 19. sajandi keskpaigani taunisid konservatiivid ka konstitutsioonilist riigikorda ning põlastasid rahvuslikku liikumist. 19. sajandi teisel poolel toimus aga konservatiivide leeris suur muutus. Konservatiivid kaitsesid riigi põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Liberalism Liberalismi pooldajad esitasid nii poliitilisi kui ka majanduslikke nõudmisi. Majanduslik liberalism sündis mõnevõrra varem, juba 18. sajandi teisel poolel, ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. sajandi teisel kümnendil vastukaaluks Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja
1. Mis on tööstuslik pööre?18. sajandil hakati manufaktuure asendama masinatööstusega(Algas Inglismaal).Põllumajandusest liikusid inimesed tööstustesse ja maalt linna. Kaubatootmine suurenes oluliselt, ning tootjata vahel oli konkurents mis pani tootjad kvaliteeti tõstma. Turg mõjutas tootmist. Teadus ja tehnikasaavutused olid tööstusliku pöörde eeldusteks. Kasutati langevat vett, tuult ja aurumasinat et masinad käima panna. 2.Auruajastu algus? Esimestes vabrikutes kasutati lagevat vettmis pani liikuma vesiratta mis omakorda mehanismid; aga sellepärast pidi ehitama vabrikud veekogu äärde. James Watt leiutas esimese aurumasina mida hakati kasutama rongides ja aurikutes. 3.Saksa tolliliit?Napoleoni sõdade järel majanduslik areng kiirenes, mis oli eelduseks tööstuslikule pöördele.Saksamaa majanduslikku aregut takistas riiklik killustatus, puudus ühtne tollisüsteem. Presisimaa eestvõttel moodustati saksa Tolliliit, sinna kuulusid 18 Saksa...
NSV Liidu lagunemine 1990-1991 Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel 11.03.1990 Leedu taasiseseisvub 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks Balti küsimus rahvusvaelisel areenil 1990 NSV Liidu presidendiks M. Gorbatsov, vastasseis Boriss Jeltsiniga NSV Liidu poolt sõjalise jõu rakendamine: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 jaanuaris Leedus Vilniuses teletorni kaitsmisel hukkus 14 inimest, Lätis, Riias, hukkus 5 inimest Maailma reageering tugev Vene Föderatsiooni esimees B. Jeltsin kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Balti küsimus rahvusvaelisel areenil Leedu, V...
9. Proletariaad – palgatööliskond, sündis koos tööstusliku pöördega. 10. 20.sajandi ühiskondlikud liikumised – liberalism,sotsialism, sotsiaaldemokraadid, anarhistid. 11. Anarhistid – valitsemisvormide kokutamine, ametiühingutegevused, terroriaktid, radikaalsus. (Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa) 12. Liberalism – Vabadus ja võrdsus töölistele. Rikkad jäävad rikasteks. (Suurbritannia, Prantsusmaa) 13. Sotsialism – Tööliste huvide kaitsmine. Varalisele ebavõrdsusele ei. (Venemaa) 14. Sotsiaaldemokraadid – Õpetuste revideerimine. Järk-järgulised reformid. Vägivalde revolutisoon, tääliste huvide kaitsmine. (Saksamaa, Venemaa, Bulgaaria) 15. 20.sajandi rahvusvahelised liikumised – revisionistid, vene enamlased, tsentristid. 16. Revisionism – taotlesid Marxi õpetuste uuendamist. Järk-järgulised reformid. 17
See aga omakorda tõstatab probleemi: masinaid hakatakse massiliselt kasutama ning tööjõud jääb suurel määral töötuks. Läbi säärase klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi lävele. Kommunismi kui külluse ühiskonna marksistlikus sotsiaalteoorias on kommunism ühiskonna kõige kõrgem arengutase. Kommunism on tööinimese kõrgtootlik tulevikuühiskond, milles saab teoks isiksuse igakülgne areng. Esimeseks etapiks kommunismini jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema töö järgi. Selline külluse ühiskond on järgmine etapp ja see saabub siis kui talitatakse nii, et igaüks annab vastavalt oma võimetele ja saab vastavalt vajadustele. Majanduses toimub tootmine ühiskonnale kuuluvate tootmisvahenditega. Sotsialistid pidasid just koostööd inimloomuse põhielemenediks. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas
konservatism-alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand- konservatiivsed vaated judsid aktiivsesse poliitikasse. 1830-moodustati konservatiivne partei(tuntuim inglismaal, ja tegutseb tnapevalgi). 19 sajand-kodanluse sajand. liberealism-vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand oli liberealism levinuim poliitiline vool. rahvuslus ehk natsionalism. 19 sajandil sain kesk- ja ida-euroopas ning balkanil hoo sisse rahvuslik vabadusliikumine, mille eesmrk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine. (selleni juti 20. sajandil). 19 sajandil kiirendas teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises hiskonna arengut.(vead: polnd korereid. Veevarustus, kanalisatsioon, arstiabi, koolivrk ei tulnud toime).tliste haridustase oli paranenud. rikkad vabrikandid. sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaa...
III aste Riigikohus (Tartus) Kodanike osalemine poliitikas · Erakonda kuulumine · Valimistel osalemine · Massiliikumistes osalemine · Kodanike ühendustes osalemine Erakond ehk partei on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus · Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik · Ühte erakonda võib kuuluda korraga · Erakonna liimeid ühendab sarnane maailmavaade Vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond) · Sotsialism (ühiskondlik) · Pooldavad ühiskonda kus on saavutatud üldine võrdusus ning erinevused sissetulekutes ja võimalistes pole eriti suured Parempoolsed ( Reformierakond, IRL ) · Esindavad peamiselt jõukamate ja ettevõtlusega tegelevate inimeste huve · Edukas majandus · Inimene vastutab ise oma toimetuleku ja käekäigu eest Eesti Vabariigi kodanikud Kodakondsus mingi riigi kodanikuks olek
koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. 3)sotsialism, poliitiline ja majanduslik kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides. Püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. 4)utopistlik sotsialism, Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. 5)marksism.
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
46. Inglismaa 19. sajandi 1. poolel Üleminek vabrikutootmisele tekstiilitooted metallurgiatehased söekaevandused Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud...
Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline sõjategevus. Ameeriklased tõrjuti välja P.-Koreast. 1953 vahetusid riigi juhid ja samal aastal suri ka Stalin, kelle mantlipärija oli Hrustsov ("sula" periood). 1953 juulis sõlmiti vaherahu. Riik jäi jagatuks endiselt kaheks. 6 miljonit inimest langes selles sõjas. Vietnami sõda Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents, kus otsustati sõjategevus lõpetada (sekkunud oli selleks ajaks juba Jaapanile lisaks ka Prantsusmaa). Kui väed välja toodi jagunes kaheks - Põhja-Vietnamiks (Vietnami Demokraatlik Vabariik, mis oli kommunistlik, pealinn oli Hanoi, u. 14 miljonit inimest) ja Lõuna-Vietnamiks (pealinn oli Saigon, tekkis demokraatlik vabariik )
1.)Modernism on 19-20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühis nimetus.Sai alguse Prantsusmaalt.Modernismi alguseks vaadatakse 2 perioodi.Modernismi sünd on seotud ühiskonnas toimuvate suurte nihetega *ühiskonna korraldus,*teadus ja tehnika,*linnastumine,*auto, lennuk,*raadio 2.)A. Schopenhauer-sai kuulsaks pessimismi teooriaga.Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast.Parema tuleviku ja progressi eitamine. F.Nietzsche- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik...
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid s...
Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega v...
• Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esindajad • Kutsuti kokku rahva esinduskogu • Sätestati kodanike ülddemokraatlikud õigused ja vabadused • Lühendati tööpäeva pikkust Saksamaa ühendamine õ
Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust 3) majanduses on vaja kaitsta omanike huve; nagu liberaalidki ei poolda nad riigi sekku- mist ettevõtja tegevusse 4) sotsialse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema selle küsimusega siis, kui esimne tasand ei toimi 5) riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut - seda peavad tegema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Sotsialismi seisukohad on järgmised: 1) ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused - võimaluse saada haridust, oman- dada elukutse ja saada tööd 2) pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes
background. A lady's education was taken, almost entirely, at home. There were boarding schools, but no University, and the studies were very different. She learned French, drawing, dancing, music, and the use of globes. If the school, or the governess, was interested in teaching any practical skills, she learned plain sewing as well as embroidery, and accounts. 1. 19. sajandi ideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism (utoopiline s, revolutsiooniline s (marksism e kommunism), reformistlik s. Tekke põhjused, vaated riigivalitsemisele ja majandusele, peaideoloog). Natsionalism, imperialism. Konservatism (18.sajand): Tekke põhjused Ümberkorraldustele vastukaaluks tekkisid ühiskonnas ideed, mis toetasid alalhoidlikust ja ei pooldanud kiireid ja põhjalikke muutusi. Vaated riigivalitsemisele ja majandusele Ei pooldanud naistele valimisõiguse andmist, ei
midagi, nad väljendavad ainult inimese tundeid. 63. moraaliagent huvid ja sõltuvad õigused ühishüve määramise osas. 64. eutanaasia kaasaaitamine teise inimese surmale, kui ta ise on selleks võimetu. 65. retributiivne karistus õigustamine on tagasivaatav (silm silma, hammas hamba vastu). Selle teooria järgi tuleb kurjategijale põhjustada sama palju kannatusi, kui põhjustatud ohvrile. Karistust võib tõlgendada kättemaksuna. 66. sotsialism Tekkis 19. sajandi esimesel poolel. Esindajateks Owen,Fourier, Saint-Simon. Kui ühiskondliku lepingu teooria rõhutas vaid inimeste võrdsust seaduse ees ja samas ka vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone,kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. 67
(народная демократия) Varssavi Lepingu Organistasioon (= VLO) – kommunistliku idabloki sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991. (Организация Варшавского договора, ОВД) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (=VMN) – sotsialistlike riikide majanduskoostöö organisatsioon aastatel 1949-1991. (Совет экономической взаимопомощи, СЭВ) inimnäoline sotsialism – Tšehhi kommunisti Aleksandr Dubčeki idee ühendada sotsialism ja lääne demokraatlikud vabadused. Praha kevade üks juhtmõtteid.
Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Majanduslik liberalism vaba turg ja vaba kaubandus Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism.
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ...
propageerisid suuremat riiklikku sekkumist majandussfääri. Nende kahe mõtteviisi vaheline debatt on tänapäevani lahendamata ning Hayeki vaatepunkt on 1970ndate lõpust alates toetust kogunud. Hayek oli veendunud, et kõik kollektivismi vormid (isegi teoreetiliselt vabatahtlikul koostööl põhinevad) vajasid toimimiseks mingit keskset võimuorganit. Oma populaarses raamatus Teekond pärisorjusesse (1944) ja sellele järgnenud töödes väitis Hayek, et sotsialism nõuab majanduslikku planeerimist ning selline planeerimine muudab ühiskonna altiks totalitarismi tekkimisele, kuna keskne võimuorgan peab omama jõudu ka sotsiaalelu mõjutada. Raamatus "Teadmiste kasutamine ühiskonnas" (1945), argumenteeris Hayek, et hinnamehhanism aitab jagada ja sünkroniseerida kohalikku ja isiklikku teadmist, lubades ühiskonna liikmetel saavutada mitmekülgseid ja keerulisi eesmärke spontaanse iseorganisatsiooni põhimõtte abil
Rahvuskongressi ühe suurema partei juhte juristidiplom Cambridge'i ülikoolist 23.a tagasi Indiasse, asus tööle Allahabadis oma isa advokaadibüroos, Rahvuskongressi aktivist Teekond välisministriks saamiseni aktiivne osalus kampaanias mitte teha koostööd koloniaalvõimudega ning Inglise kaupu boikoteerida 10 aastat vanglates 1929.aastal valiti 40aastane Jawaharlal Nehru India Rahvuskongressi esimeheks 1936. aastal kinnitas, et tema arvates on India jaoks üksainus lahendus - sotsialism. Mahatma Gandhi ja Jawaharlal Nehru 1947.a juulis sai Jawaharlal Nehrust (58a) esimene iseseisva India valitsusjuht ja välisminister (1947- 1964) juunis otsustati luua Indias kaks iseseisvat riiki - India Ühendus ja Pakistan · 1947-1948 toimus India ja Pakistani vahel sõda Kashmiri provintsi pärast Nehru valitsusaeg Indias 1947-1964
,,Vangla on sotsialistide paradiis, kus valitseb võrdsus, kõik vajadused on rahuldatud ja konkurents kõrvaldatud." (Elbert Hubbard) Vangla, kui karistusasutus, ei toimi paljude inimeste arvates nii, kui see tegelikult toimima peaks. Seal toimuv on nagu sotsialism: kõik inimesed on võrdsed ja neile antakse nii materjaalne, kui ka vaimne heaolu. Kas selline karistusviis muudab inimese tulevikku ja on seda ka võimalik efektiivsemaks muuta? Praegult saab öelda, et paljude arenenud riikide vanglad on seal olevatele vangidele peaaegu paradiis. Nad ei pea tööd tegema, et endaga toime tulla, rahuldatakse kõik inimesele elementaarsed vajadused ning pakutakse isegi samu võimalusi, mis tavainimestele
suuremad volitused riigiasjade juhtimisel. Poliitilise elu reformimine 1989 valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917 aastat. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest hiljem kasvasid välja poliitilised parteid. Gorbatsov püüdis laveerida reformieelsete ja vanameelsete vahel, rõhutades vajadust säilitada sotsialism. Majanduspoliitika kukkus läbi ja riigis süvenes kriis. Riigipöördekatse augustis 1991 Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt tõstatanud enesemääramise küsimuse. Mitmed liiduvabariigid võtsid vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool toimusid verised kokkupõrked. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Boriss Jeltsin
EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLID...
keskklass, kes vastandub end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegale ja töölistele. Proletariaat on palgatöölised. Imperialism on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Imperialism tekkis suurriikide omavahelise konkurentsi alusel, taheti teistest paremad olla. 10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL (õpiku II osast lk 14-16) Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism pooldas ühiskonna sellist arengut, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks aeglaselt, evolutsiooniliselt. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivõimu avalikule arvustamisele. Liberalism oli esialgu suunatud vaid feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas eelkõige kolmanda seisuse majandushuve. Hiljem sai sellest laiem ühiskonnakäsitlus.
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet...
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2
Selle vastu ei saa tavaliselt ka mõistus, mis on teatud olukordades sunnitud südamele alistuma. Miks on siiski nii palju inimesi, kes umbusaldavad teisi sedavõrd, et eelistavad jääda oma mõtete ja tunnetega üksi ? Inimesi, kelle südame uks jääb kõigile suletuks ? Põhjusi on loomulikult palju. Üks suurem depressiooni ja endassetõmbumise põhjustaja on ühiskond. Näite võib tuua kas või meie rahva ajaloost. Sotsialism tegi inimestest kinnised olendid, kellel ei olnud ei isiku- ega sõnavabadust, kes umbusaldasid kurjuseriiki. Olgu see siis Eestis või mujal, kuid ühiskonna poolt muserdatud ja ärahirmutatud inimene on arg ja valvas ega julge oma mõtteid ja tundeid kellelegi avaldada. Nende inimeste kohta võib öelda, et nende südame uks on lukus ja selle avamiseks on vaja aega ja jõupingutusi. Ka heaoluriigis esineb teatud rahvarühmade diskrimineerimist. Kõigile on tuttavad
Maailm 20. sajandi alguses Mõisted: 1)Imperialism-suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 2)Sovinism-marurahvuslus ehk oma rahvusluse paremaks pidamine teistest rahvustest. 3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid. 4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. 5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa pa...
Berliin kui kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol. · Berliini müür 13. Aug 1961. Hrustsovi käsul rajasid NSVL sõjaväelased põhimõtteliselt ühe ööga Lääne-Berliini tihedalt sulgeva Berliini müüri, et idasakslased ei saaks läände põgeneda. Müüri tugevdati, lisati kaitseriba, kus inimesi ette teatamata põgenemiskatsel tulistati. Külma sõja sümbbol, mõjus NSVL mainele väga halvasti, näitas, et sotsialism on vangla. · Kuuba e Kariibi kriis 1961-1962. Kuubal tuli 59' a võimule Castro, tegi sotsialistlikku revolutsiooni, kehtestas diktatuuri, vaenlaseks USA, toetajaks NSVL, kes paigutas saarele tuumaraketid. USA seadis Kuuba ümber karantiini, president Kennedy teatas maailmale, nõudis raketibaaside likvideerimist maailm oli tuumasõja lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada
8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline monarhia, jakobiinid, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K.Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1.reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine 4. Miks kujunes humanism? 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? 6
Kõik tundub iseenesest ideaalne, kuid nagu üles Winston Churchil:"Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks praegu välja mõeldud". Oma essees toon välja demokraatia plussid ja miinused. Demokraatial on muidugi palju plusspooli, kuid praegu toon välja ainult paar neist. Esiteks on demokraatia rahvavõim, kus just eelkõige rahvas määrab, kes korraldab riigi elu. Seega saavad nad ka valida enda jaoks just selle õige suuna, näiteks liberalism või sotsialism. Rahva valikust lähtuvalt hakkab kujunema ka kogu riigi süsteem, mis otseselt puudutab kodanikke. Ehk rahval on võimalus valida, millises ühiskonnas ta elada tahab.Kui võrrelda demokraatiat diktaktuuriga, kus otsustab kõik kas üks inimene või väike seltskond, on demokraatia kui taevakingitus. Teiseks demokraatia plussiks oleks sõnavabadus. Kuigi see käib suureosas esimese plussi alla, väärib see minu arust siiski väljatoomist. Nagu ütleb Eesti vanasõna: ,,Vaidluses selgub tõde
seisuslikud privileegid. Turumajandusel tuginev liberaal-demokraatlik riigkord hakkas järk- järgult kinnituma üle kogu maailma. Streigid ja meeleavaldused, sotsialistlikku suunitlusega töölisajalehed ning sotsialistide parlamendifraktsioonid muutusid 20.sajandi alguse Euroopas tavaliseks nähtuseks. Võitluse sisuks oli küsimus, kas kehtiv kord saab parandada töölisklassi olukorda või on vaja kehtestada sotsialism. 19.sajandi revolutsioonilsed sotasialistid, nagu Karl Marx arvasid, et kehtiva korra lammutamine revolutsiooni teel on möödapääsmatu. Sotsiaalprobleemide kõrval ohustas Euroopat 20.sajandi algul ka rahvusküsimuse teravnemine. 20.sajandi algul jõudis rahvluslik eraldumisprotsess lõpule Soomes, Tsehhis Ja Batlimaades: Seepõhjustas Habsburgide monarhia lagunemise , rahvuslike ääremaade eraldumise Vene keisririigist ning suurendas ka sõjaohtu Euroopas. Imperialism ja maailmarahvad. 20
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulen...
1. Saksamaa – sotsiaalne turumajandus (lk 27) Sotsiaalne turumajandus toimis Saksamaal 50.-60. aastatel. Riik ei sekkunud majandusellu, olid vaid kindlad reeglid, mida ettevõtjal tuli järgida. Eraettevõtjad. Kehtis ettevõtjate vaba konkurents ehk ettevõtjad on ühetaolised, võrdsed; vaba turg ehk ettevõtja võis oma toote hinna ise määrata. Eksisteerisid erakonnad ja raha püsis stabiilsena. Kõige selle töötas välja väga armastatud Konrad Adenauer. Saksa majandusime seisneski hämmastavas majandustõusus ja -edus. Tööpuudust polnud, inimeste elatustase tõusis ning tööstus toimis. Paraku aga kõik hea ei püsi igavesti. 1960. aastate II poolel puhkes majanduskriis. Tuli teha ümberkorraldusi: 1980. aastal sekkus riik majandusellu. Sel ajal oli Saksamaal võimule pääsenud Kristlik-Demokraatlik Liit eesotsas Helmut Kohliga. 2. Kahe Saksa riigi suhted 70.-80. aastatel (lk 28) 1960. aastate lõpul hakati ajama uut idapoliitikat, milles kõige enam t...
AJALUGU ABSOLUTISM Merkantilism-majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset. Sõltumatul majesteedil pidi olema õigus anda seadus välja ilma alamate heakskiiduta. Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja...
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene ...
Demokraatia ja diktatuuri võrdlus 1920-1930 aastatel DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva organisatsioonivorm, mida klassi poliitiline võim teiste klasside iseloomustavad rahva määrav osa üle ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti valib oma esindajad parlamenti, ...
Põhineb üldjuhul traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel ning eelistatakse järk-järgulisi muutusi väga järskudele muutustele. Kogukonna ning kollektiivi arengut peetakse tähtsamaks üksikisiku arengust. Majanduses ei pooldata liigset sekkumist kuid ollakse kõrgete maksude poolt. Hinnatud on eraomandi puutumatus, traditsiooniline peremudel ning religioossne moraal. Heaolu aluseks on töökus ja ettevõtlikkus. Vasakpoolsus: vasakpoolse maailma üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb, et ühiskonna arenguks on oluline saavutatu jagada võrdselt kõigi ühiskonna liikmete vahel. Sotsiaaldemokraatia ,,Võrdsed võimalused kõigile!". Riigivõim peab tagama tasuta hariduse, tervishoiu, kõigile võimaluse elukutse omandamiseks ning töö. Sotsiaaldemokraadid pooldavad segamajandust ehk on eraettevõtete kõrval palju riigiettevõtteid. Astmeline tulumaks. Filosoofia Teema: Eutanaasiaprobleem
1.Miks demokraatia pärast I maailmasõja laienes? · Sõja võitjad olid demokraatlikud riigid · Valimisõiguse laienemine (töölistel ja naistel) 2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks jõuks klassivõitlus- tööliste ja talupoegade
Palju muutusi toimus ka kultuuris. Hakkasid kujunema ja levima uued stiilid arhitektuuris, mis olid näiteks barokk ja rokokoo. Barokis oli eesmärgiks teha hooned võimalikult atraktiivseks. Üks tähtsamaid ehitisi selles stiilis on Püha Peetri kirik. Rokokoo kujunes absolutismi ajal ja selle eesmärgiks oli kaunistada interjööri ja pakkuda lõõgastust. Lisaks stiilidele kujunesid ka uued ideoloogiad. Tähtsamad ja levinumad neist olid konservatism, liberalism, sotsialism ja marksism. Lisaks sellele hakkas levima humanism, mis on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. See tõi kaasa muudatused moes, etiketi reeglid, moraali, tehnika ja teaduse. Teadus hakkas kiiresti arenema ja hakati leiutama erinevaid asju. Tähtsamad leiutised on telefon, elekter, grammofon, röntgen, kino, raadio jne. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Levis arusaam, et haridus ei ole mõeldud ainult kitsale väljavalitule ringile, vaid kõigile inimestele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
