Mõiste "liberalism" pärineb sõnast "vaba" (ladina keeles - 'liber'). Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalidena usume, et iga inimene on parim otsustaja omaenese huvide üle ja seepärast tuleb talle otsuste tegemiseks tagada maksimaalne ühiskondlikult vastuvõetav vabadus. Arvestame tegelikke vajadusi Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Riigistatud ja monopoolne tootmine aga pakub vaid neid kaupu ja teenuseid, mida ta ise arvab inimesi vajavat. Pahatihti osutub see arvamus ekslikuks! Eraomanik on parem peremees kui riik Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapooletute reeglite alusel
Keskerakond Asustatud: 1991 Esimees: Edgar Savisaar Ideoloogia : tsentrism, sotsiaalne turumajandus Liikmete arv: 14 298 (19.juuni.2015) Eesmärk: Tugeva keskklassi moodustamine Eestis Sotsiaaldemokraatlik Erakond Asustatud: 1990 Esimees: Jevgeni Ossinovski Ideoloogia: Sotsiaaldemokraatia Liikmete arv: 6232 (10.09.2014) Põhiväärtused: Tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. SDE sümboolika Meie logo punane roos osutab ühiskonna kooskõlale ja sellest lähtuvale ideoloogiale sotsiaaldemokraatiale. Punane roos on paljude sotsiaaldemokraatlike erakondade sümboliks üle maailma. Eesti Vabaerakond Asustatud: 2014 Esimees: Andres Herkel Ideoloogia : Rahvuslik konservatiivne Liikmete arv: 642 (7.10.2014) Motto: „Anname riigi rahvale tagasi“ Reformierakond
NSVL NÕRGENEMINE · Ainuke tuluallikas nafta (Siberis) o Võimaldas Läänega sammu pidada · Defitsiit toidu- ja tarbekaupade puudus · Süvenes stagnatsioon ehk seisak (ei soovitud muudatusi) · Riigijuht: Leonid Breznev o 4 kordne NSVL kangelane o Marssal o Võidu orden (II MS väejuhtidele jagatud, ta ise jagas selle endale) o Rahupreemiad o Jne o ''Väikemaa'' (tegelikult ei olnud ta seda kirjutanud, koolis tuli see läbi lugeda) o ''Uudismaa'' · NSVL riigikorraga ei olnud rahul (teisitimõtlejad): o A.Sahharov- tuumafüüsik, teisitimõtleja o A.Solzenitsõn- Nobeli preemia laureaat, kirjanik · Afganistani sõda 1979-1989 o Breznevi ja ta kaastööliste mõte, sõjaväe juhid mõistsid mõtte hukka o Majandus kurnati välja · Johannes Paulus II valiti paavstiks 1978 o Poolakas!!! o Poola suur välisvõlg, tõsteti toidukaupade hinda ...
Iga ühiskond polariseerub klasside vahel, tootmissuhete järgi (feodaal – talupoeg, kapitalist – tööline). See viib konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Võõrandumine – lisaväärtus tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel, tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemustest, kuna tal pole selle üle kontrolli – tööjõud kui kaup 3. Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Mehhaaniline solidaarsus – kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus Orgaaniline solidaarsus – sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu Anoomia – sotsiaalsetest muutustest tingitud normide kadumine, tähendusepuudus, sihitus, äng 4. Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid;
Kindlalt võib väita et Eurooplased ühendab – mitte ainult kultuur, aga võrdsed õigused kõigele ja ühised väärtused mille peal asutati Euroopa Liidu. 4Väärtused, millele liit on rajatud, on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas õiguste vähemuste hulka kuuluvate isikute. Need väärtused on ühised liikmesriikide koos, mis iseloomustab pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ja võrdsus meeste ja naiste vahel, "- ütles Maastrichti lepingus - dokument legaliseeris Euroopa Liidu loomine. 3 Robert Bartlett (2001). Euroopa sünd. Vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus950-1350. Tallinn: Kunst. 4 http://europa.eu/eu-law/decision-making/treaties/index_et.htm 3 PIDEVA MUUTUMISES, ARENGUS ELi PIIRE Edasi laienemine Euroopa Liitu on avatud igale Euroopa demokraatlik riikidele,
Maailma majandus pärast II maailmasõda. Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole * madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus. Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid. 1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond. Eesmärgiks ...
isegi kui nad on teistsugused. Tolerantne ei pea olema ainult nende suhtes, kes erinevad, vaid ka kõige muuga. Näiteks loodus ja selle varad on need, mille suhtes peaksid absoluutselt kõik inimesed tolerantsemad olema. Mida rohkem me nendest hoolime, seda kauemaks meile neid jätkub. On ilmselge, et maailmas ei saa olema täielikku sallivust kunagi, sest on palju inimesi, kes on ülejäänud ühikonnast eri arvmusel, mis on täiesti normaalne. Siiski peaks valitsema mingisugune solidaarsus, et õigeid asju sallitaks piisavalt. Kui tahame, et meie ümber oleks rohkem sallivust, siis ei aita see, kui üksikud inimesed on tolerantsed, vaid peame ka üles kutsuma teisi inimesi, andes neile mõista, miks peaks sallima üksteist ning meid ümbritsevat. Maailmas algab rahu siis, kui meil on piisavalt tolerantsust ja austust teineteise vastu.
efektiivne heaolumudel peaks seisnema. Aastakümnete jooksul on tähele pandud, et heaoluriik tähendab sisuliselt väga erinevaid asju, sageli ka selliseid, mis on ühiskonnale pigem kiviks kaelas kui kergenduseks. Minu arvatesiseloomustabEesti ühiskonnaheaolumudelit järgmine reziim: Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostubtänapäevaleeskättskandinaaviaga. Selle mudeli märksõnakson solidaarsus,mis tähendab,et sotsiaalhüvesid peaksidsaamakõik kodanikud,olenematasissetulekustvõi sotsiaalsest staatusest.Õigussaadasodsiaaltoetust,tasutaharidustvõi arstiabion samasugunekodanikuõigusnaguõigusvalidavõi pöördudakohtusse. Peamiseksheaolupakkujakson sotsiaaldemokraatlikusheaolumudelisriik . Et rahastadaharidus ja tervishoiusüsteeminingtehaväljamakseid pensionideks,abirahadeksja lastetoetusteks,kehtestataksekõrged maksud.Lisaksmajanduslikelevajadusteletäidabprogresseeruvtulumaks
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Erakondadest üldiselt Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond on Eestis kõige enam Euroopa Liiduga lõimumise poolt. Erinevalt teistest parteidest oli selge sõnum ELi sotsiaalharta täies mahus vastu võtta. Ja seda suurendada. Meil on paljude kärbetega variant. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat. Enne kandis nime "Rahva Hääl" 1998. aasta jaanuarist Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena
tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist. Poola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub AÜ-d ise maha või tulevad Poolasse NSVL tankid. 13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Tegelikult suruti nad lihtsalt põranda alla.
võrgustikes vm sotsiaalses struktuuris. Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Tihedad/ tugevad sidemed (siduv kapital): Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel (civic virtue) (Putnam 2000); Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll; Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid); Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandi mõistena (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna ,,omadusena"). Avatud/ nõrgad sidemed (sildkapital): Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed ,,tühimikud" ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu; Heterogeensemad ressursid;
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne majandus(maade juurdehaaramine,loodusvarade kasutuselevõtt,sissetulekuallikaks toor...
kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet. · 1898.aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu "Année sociologique" esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal. · Sotsiaalsed faktid 2 Sotsioloogia alused Liina Käär · Solidaarsus (Durkheimi huvitas, mis hoiab ühiskondi koos, mis takistab kaose tekkimist solidaarsus. Solidaarsus on olemas kui indiviidid on edukalt integreerunud sotsiaalsetesse gruppidesse ning on reguleeritud teatud jagatud väärtuste ja tavadega.) · Durkheimi sotsiologism sotsioloogia teoreetilised printsiibid ja metodoloogia. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele)
· Üleminek tulumajandusele, liberaliseerimise ja privatiseerimise teel. 2) Poliitilises elus : · Uue riigikorra ülesehitamine. · Demokraatliku valitsemissüsteemi juurutamine. · Euroopaga integreerimine. 7. Täida tabel. Poola · Peaministriks sai mittekommunist. 1989 1990 a. · Valiti presidendiks Lech Walesa · Juhtiv jõud ametiühingu liikumisele solidaarsus Tsehhoslovakkia · Sametrevolutsioon 1989 a. · Inimeõiguste eest võitleja, Vadav Havil sai presidendiks. · Hakati üles ehitama demokraatiat. · Vanameelsete kõrvaldamine. Rumeenia · Rahvaülestõus. 1989 a.
1956. aasta oktoobris Moskva poolt ametisse pandud Władysłav Gomułka tegi tagasihoidlikke reforme, kuid edutult. Majandusliku olukorra halvenemine ja hinnatõus (eriti toiduainete) vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva režiimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Wałęsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku režiimi kehtestamisele Tšehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948
Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid (Redlich, 2000). Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid peaksid saama kõik kodanikud ja kõikide kodanike toimetulek peaks olema kindlustatud (Redlich, 2000). Heaoluriik keskendub kodanike elujärje ja inimarengu edendamisele. Seejuures jäävad nii
Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond tekkis 7. veebruaril 2004. Erakonna ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia. Erakonna esimees on Ivari Padar. Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Kokkuvõtteks Eestis on palju erakondi, kellel on ilusad unistused perfektse Eesti loomiseks. Kahjuks on tänu tänapäeval toimuvale suurele kekutamisele inimeste usk poliitikasse ning poliitiliselt suures osas kadunud. Vähesed usuvad, et need lubadused, mida lubatakse, ka tõesti reaalsuseks muutuvad. Siiski, kõigest sellest hoolimata, jättis mulle parima mulje Eestimaa Rohelised ning teisejärguliselt Isamaa ja Res Publica Liit. Halvima aga
Kolmas tee ja sotsiaalliberalism: · solidaarsuspõhimõtte ühendamine positiivse vabaduse ideega · omavaheline sisuline lähedus · tähelepanu inimeste vaba algatuse ja osalusdemokraatia soosimine Vahevormid: · põhjamaade tsentrism- sotsiaal-liberaalsete ideede põimimine rohelise ja konservatiivse mõttega · kristlik demokraatia: kiriku ja kristliku moraali oluline osa solidaarsus kesktee vabakapitalismi ja sotsialismi vahel · rohelised: inimene kannab vastutust holism- küsimuste käsitlemine terviku seisukohast skeptilism progressi suhtes ,,Kosmoselaev Maa" edasikestmine ökonatsid Rahvuslus: · rahvused inimkonna loomulik jaotus · iga rahvus unikaalne · rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas
Eesti Euroopa Liidus - positiivsed või negatiivsed kogemused? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. Mail 2004, 2011 aasata 1. Jaanuaril läksime üle ka Euroopa Liidu ühisrahale- eurole. Euroopa Liit on toonud kaasa palju positiivset kuid ilmnema on hakanud ka suured probleemid. Euroopa Liidu ühed põhiväärtused on vabadus, võrdsus ning solidaarsus- iseenesest üllad eesmärgid, kuid kohati minnakse nendega liiga kaugele. Väheneb religiooni osakaal, üritatakse kaotada rahvuslikke erinevust ning sallimatust, mis kohati tundub naeruväärne ning lõhub peretraditsioone. Eesti seisab silmitsi kõigi nende probleemidega. Näiteks geipaarid, mis on tänapäeva Euroopas saanud igati normaalseks nähtuseks. Mõningates Euroopa Liidu liikmesriikides seal hulgas Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias ja Rootsis on juba lubatud ka geiabielud. Eestis veel samasooliste abielud lubatud ei ole, kuid toimuvad geiparaadid ning arvan et kaugel ei ole ka geiab...
EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLID...
kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab heaolutaseme, kuna enamus sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. Heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Mudeli traditsioonilised jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks võib olla solidaarsus, mis võiks tähendada, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Riik on peamiseks heaolu pakkujaks sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis. Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud
1. Sotsialismi ammendumine. Majanduse allakäik. 2. Rahvaliikumiste tekkimine, rahulolematus, rahutused. 3. Poliitilise opositsiooni tekkimine reformimeelsete tugevnemine. 6. Idabloki lagunemise tähtsamate sündmuste kronoloogia. Riik Sündmus Aasta Peaministriks sai mittekommunist. 1989.a. POOLA Rahvaliikumist juhtis ametiühinguliikumine Solidaarsus eesotsas Lech Walesaga. Lech Walesa sai presidendiks. 1990. a. TSEHHO Kõrvaldati võimult vanameelsed liidrid. SLOVAKKIA Sametrevolutsioon. 1989.a. Presidendiks sai Vaclav Havel, hakati üles ehitama demokraatiat. Ceausescu nõudis Moskvalt sõjajõu kasutamist, kuid kasutult.
1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? *Avalik sektor- kõik kuulub riigile, nt koolid *Erasektor- kõik ettevõtted, nt lajos *Mittetulundussektor- kõik kodanikuühendused, nt spordiklubi sportkunda 2. Mõisted 2. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastusviis Pluralism- mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. *Selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonna grupid *See täiendab parteide tegevust ega lase parteidel otsustamisel domineerida *Kasvatab demokraatlike väärtusi. Nt. sallivus ja koostöövõime *Mõjutab poliitikat, avaldab seisukohti valimiste kohta 4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Näited. Iseloomulikud tunnused? Kodanikuühiskond- avaliku elu valdkond, mis eraldub avalikus- ja erasektorist. Nt. seltsingud *ei taotle tulu, *va...
Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sa Vene Föderatsioon. 2)Sotsialismi leeri lagunemine · Esimesena langes Poola (88 89) Suur streigilaine, mis tõi kaasa majanduse seisaku. .... (solidaarsuse juht) oli võimalus streik lõpetada toimuski ümarlaud. ..... lubas korraldada osaliselt vabad valimised. 89 juunis valimised ja võimu saavutas solidaarsus. Presidendiks sai esimene mittekommunist sotsialismi leeris. Jaroslavski oli sunnitud määrama ametisse mittekommunisti. 1990 astus Jeltsin (Jaroslavski)? tagasi ja presidendiks valiti LEHVA LEESA. · Ungari 1987 alustas suhteliselt reformimeelne juhtkond dialoogi opositsiooni (Nõudis ajaloo sündmuste ümberhindamist 56ndate aastate ülestõus ja Nõukogude vägede väljaviimine) ja teisitimõtlejate vahel.
õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism Paremliberalism- negatiivne vabaduse idee Sotsiaalliberalism- positiivse vabaduse idee Liberalismi võtmeteemad: - Usk inimmõistusesse - usk avatud ja vabasse arutellu - usk inimese - Pos vs negaitiivne vabadus Negatiivne vabadus- vabadus piirangutest teha ükskõik mida Pos
c. Heaoluriik riik, kus sotsiaalsele poliitikale pööratakse suurt tähelepanu, riik sekkub majandusse, jagab maksupoliitika abil ümber tulusid, garanteerib sotsiaalse turvalisuse. Mudelid: a. Konservatiiv-korporatiivne heaolumudel Orienteerub palgatöötajaile, hüvitiste suurus varieerub kvalifikatsiooni ja elualade kaupa. Konservatiivne suhtumine perekonda ja naisesse. Vanurid suguvõsa hooldada. b. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Solidaarsus, kõigile samad hüved. Riik kehtestab kõrged progresseeruvad maksud. Eeldab rahvuslikku üksmeelt. c. Liberaalne heaolumudel Inimesed vabad ja võrdõiguslikud, riigi ülesanne pole tagada tasuta sotsiaalteenused, vaid luua palju töökohti ja tagada konkurents. Karjäär ja läbilöögivõime väga olulised. d. Siirdeühiskond ühiskonna arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega.
Sallivus tänapäeva ühiskonnas Maailmas elab umbes 7 miljonit elanikku, kellest kõik on iseseisvad isiksused. Koos eksisteerides peame aga üksteisega igapäevaselt kokku puutuma ja see eeldab igal sammul mingil määral tolerantsust. Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse. Raske on kujutada ette ühiskonda, kus puudub solidaarsus oma kaaslaste vastu. Tänapäeva maailmas on sallivuse tähtsus suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam tabu kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid indiviide, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Eestlaste üheks suuremaks sallivusprobleemiks on läbisaamine venelastega. Kahe
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi
a) majanduses inflatsioon, elatustaseme langus, tuli rajada uut turumanajdusele tuginevat majandussüsteemi b) poliitilises elus värvi vahetanud kommunistid 14. Mõisted Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnuts- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine Privatiseerimine - Sametrevolutsioon Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsete liidrite kõrvaldamine rahvaliikumiste survega Solidaarsus ametiühingukoondis, mis oli Poola 1980. Aastal valisteva reziimis vastaseks desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine
toote konkurentsivõime ja tehnoloogia osatähtsus selles on mõlemad üle keskmise c. toote konkurentsivõime on üle keskmise ja tehnoloogia osatähtsus selles alla keskmise Küsimus 13 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline loetelust ei kuulu innovatsioonikultuuri juurde? Vali üks: a. juhtimise avalikkus ja vastuvõetavus b. tootearenduse kiirus c. avatus ja tundlikkus ümbritseva suhtes d. meeskonna solidaarsus Küsimus 14 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Miks kadus kuulus lennukitootja Fokker? Vali üks: a. vahendite killustamine mitme tootearendusprojekti vahel b. suurenenud lennukiavariide arv c. äge konkurents keskmise suurusega reisilennukite turul d. ei suutnud leida strateegilist investorit Küsimus 15 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst
Poliitilised- poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud- tootmisviisid ja suhted, tehnoloogia Demograafilised- migratsioon, struktuursed: sündimus/suremus, vanusstruktuur jne *Moderniseerumine ja modernne ühiskond: mõiste- Indrustriaalühiskonnad- ,,arenenud" ühiskonnad; rahvusriigid ja süstemaatiline kapitalistlik tootmine sotsiaalsete suhete (Tönnies) muutus- Gemeinschaft kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus, traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus; traditsiooniline ühiskond, perekond Gesellschaft ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted, professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik, firmad solidaarsuse (Durkheim) muutus- Solidaarsus kui ühiskonna ,,liim" Industrialiseerumine, linnastumine, tööjaotuseteke -> sotsiaalse integreeritusemustrite muutus:
Minu jaoks oleks meelepärasem astmeline tulumaks, mis võrdsustaks ühiskonda, kuid samas miks peaksin mina maksma rohkem makse rohkem raha teenides? Ei peagi. See poleks enam demokraatia. Samas meeldib mulle ka see, et Reformierakond pooldab madalama sissetulekuga inimeste kaitsmiseks maksuvaba miinimumi, mille piiri tuleks samm-sammult tõstetakse. Viimased kaks põhjust, miks mulle just see erakond meeldib, on see, et Reformikate eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus, ehk siis et arvestatakse teiste inimeste huvide ja vajadustega. Ehk siis kui mina oleksin firma, siis ma jälgiksin mida on vaja toota mis teenuseid või tooteid keegi vajab, mitte et oleks monopoolne tootmine kus pakutakse vaid neid tooteid ja teenuseid mida arvatakse, et rahvas vajab. Ehk siis selles erakonnas kuulatakse inimest ennast, mitte ei üldistata ega oletata. Kõige tähtsama põhjuse, miks see erakond on mulle meelepärane jätsin viimaseks see on sallivus.
Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kui palju kulutavad Euroopa ja USA firmad oma kogukäibest teadus- ja arendustöödele? Vali üks: a. 2,5% b. 7,5% c. 5% d. 10% Küsimus 15 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline loetelust ei kuulu innovatsioonikultuuri juurde? Vali üks: a. tootearenduse kiirus b. juhtimise avalikkus ja vastuvõetavus c. meeskonna solidaarsus d. avatus ja tundlikkus ümbritseva suhtes Küsimus 16 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kellel on juhtiv roll firma tooteplaanimises? Vali üks: a. turundusosakond b. nõukogu c. tootearendusmeeskond d. juhatus
Vastasseisu lõpp - maailm sajandivahetusel 1. stagnatsioon- seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. 2. defitsiit- vajak, vaegus, puudus 3. dissident- inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. 4. Solidaarsus (ametiühing)- on Poola ametiühing, mis on tuntud oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Walsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse
Vastasseisu lõpp - maailm sajandivahetusel 1. stagnatsioon- seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. 2. defitsiit- vajak, vaegus, puudus 3. dissident- inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. 4. Solidaarsus (ametiühing)- on Poola ametiühing, mis on tuntud oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Walsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse
suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas – arutatakse, mida tehakse, kes on juht – produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist – grupp vajab tugevat juhti). 3. tööfaas – ollakse jõutud mingi lahenduseni – produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas – grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks – kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna „oma nina topiks“. • Max Weberi autoriteeditüübid: (küsis: „miks me allume uuele korrale?“, „mille abil valitsevad valitsejad?“) Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik
tööjõud kui kaup. Kriitika: • Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu • Alahindab mitte - majanduslike huvide rolli • Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, revolutsioon, kommunism) • Nn “Suur” teooria, empiiriliselt võimatu testida Emile Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu; Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Weber: Sotsiaalse muutuse olemus: Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus)
XI. Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp: 1. NSV Liit M.Gorbatsovi ajal (1985.a.-1991.a.): · Mihhail Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. pärast eelkäija K.Tsernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes "noormees"- 54 aastane. · Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. · Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatsovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatsov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. · Kindlasti...
10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. Pikalt töötades; puudub omaalgatus. BÜROKRAATIAL ENDAL POLE VAHENDEID NENDE VASTU VÕITLEMISEKS 17. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus TÖÖJAOTUSE ASTE MADAL KÕRGE SARNAS- KÕRGE Mehaaniline solidaarsus (jäigad Madal solidaarsus (diskrimineerimine, TUMIS- normid, kriminaalõigus) konfliktid, ülekorrastumine) TUNG MADAL Madal solidaarsus (anoomia, Orgaaniline solidaarsus (lepingud, lagunemine) sallivus, tsiviilõigus) Näide: rahvussuhted Eestis peale taasiseseisvumist 18. Sotsiaalne grupp, gruppide liigid, grupisuhtes esinevad struktuurid
näha inimesi viletsuses. · Inimese eetilist käitumist pole võimalik otseselt naudingu printsiibist lähtuvalt seletada, inimene teeb seda võib-olla selleks, et pälvida teiste tunnustus. · Kristluses on motivaatoriteks paradiis/põrgu. · Veendumus, et üksikindiviidi heaolu säilib kõige paremini siis, kui paljud üksikindiviidid toimivad ka üldise hüve heaks on ennast olelusvõitluses kogemuse kaudu maksma pannud. · Eetika on solidaarsus vaba mõtlemise alusel, mida pealegi ei tunta sama liigi indiviididega, vaid kõige elavaga üldse. (See on vastuväiteks darvinismile) · Schweitzer: Eetika seisneb selles, et ma kogen sundi suhtuda igasugusesse elutahtesse samasuguse aukartusega elu ees nagu enda elutahtesse. Mõtlemisparatamatu põhiprintsiip: hea on elu säilitada ja edendada, halb on elu hävitada ja takistada.
1. NSVL-i nõrgenemise põhused:*stagnatsioon süvenes veelgi *Kadus uuenduslikkus *Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus *majandussüsteem oli ennast ammendanud *kaupade puudus ehk defitisiit * 2. Kriis Poolas 1980: Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle. 13. dets kehtestas Jaruzelski sõjaseisukorra, kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. 3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud ressursse, NSV L jäi üha rohkem maha USAst, hädasti vajati reforme. , sisepoliitiline kriis, polnud tõsiseltvõetavat liidrit. 5. Gorbatšov (NLKP peasekretär al. 1985.a.)tahtsis NSV Liidus muuta: oli veendunud, et on vaja ümberkorraldusi. Eesmär...
Teisest küljest aga konservatiivne heaoluriik näeb naises koduperenaist. Seega ei ole naistel suuri võimalusi konkureerida tööturul, mis on osalt diskrimineerimine. Selle tõttu ei ole riik panustanud riiklikusse lastepäevahoidu, mis teeb elu keerulisemaks üksikemadele. Näiteks üksikema peab suutma käia tööl ja peret ülal pidama aga tööl käimise teeb keerukaks see, et lapsi ei ole kusagile panna. Sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi sümboliks on solidaarsus. Seega saavad kõik kodanikud riigi poolt sotsiaalhüvesid. Lisaks tasuta sotsiaalabile on veel tasuta haridus ning arstiabi. Selleks, et riigil oleks maksta rohkelt toetusi, on kehtestatud kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on sotsiaaldemokraatliku poliitika eesmärgiks. Riik jagab lastetoetust, olenemata pere majanduslikust seisust. Siit järeldub, et
Ptk 5 Kommunismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas 1. Miks varisesid Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Sisuliselt sellepärast, et Nõukogude Liit st Venemaa hakkas vaikselt koost lagunema. Nõukogude majandus käis üha enam alla ning see viis ka idabloki inimeste elujärje languseni, mis tähendas rahulolematust inimestes. Sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus ei toimunud, tunti puudust erinevatest toodetest ja kaupadest. Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega. Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja ...
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
Alates 2009. aastast on kõigil Saksamaa kodanikel ja Saksamaal töötavatel välismaalastel oma maksumaksja ID-number, maksukaart (,mis kajastab maksude suurust mõjutavat informatsiooni.) Maksustamise klassid: I = üksik inimene II = üksikvanem III = abielus, abikaasal pole sissetulekut või on väiksem sissetulek IV = abielus, abikaasaga sarnane sissetulek V = abielus, abikaasal on suurem sissetulek VI= teine töökoht Laste hulk mõjutab solidaarsus ja kirikumaksu suurust ning töövõimetus kindlustuse suurust. Erinevalt teistest Euroopa riikidest kehtib Saksamaal kirikumaks, mida peavad maksma protestantliku või Rooma- katoliku kiriku liikmed. Kirikumaksu suurus on vähemalt 8-9% kuusissetulekust. Nagu ka Eestis, peab tööandja kinni makse töötaja palgalt, kusjuures maksukoormus töötaja ja tööandja vahel on jaotunud võrdselt 50:50. tööandja/töötaja Kohustuslik kogumispension: 9,45%/ 9,45% Tervisehoid: 7,3%/ 8,2%
üleminekut sotsialismist demokraatiasse?- sametrevolutsioon Kuidas nimetati Eesti taasiseseisvumisperioodil rahvaliikumist, kuhu koondusid Nõukogude Liidu säilimist pooldavad, valdavalt venekeelsed inimesed?- Interliikumine Milline lühend tähistab 1987. aasta septembris Eesti teadlaste ja poliitikute poolt välja käidud plaani Eesti osalisest majanduslikust iseseisvusest NSVLi sees?- IME Millist nime kandis 1980. aastatel Poolas tegutsenud sõltumatu ametiühingukoondis?- Solidaarsus Millist nime kandis 1988. aasta augustis loodud Eesti taasiseseisvumisaja esimene poliitiline erakond? (täisnimi)- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Kuidas nimetati Eesti Kongressi alaliselt tegutsevat organit?- Eesti Komitee Nimeta koht Tallinnas, kus taasiseseisvumisajal hakkasid 23. augustil toimuma poliitilised meelevaldused.- Hirvepark Nimed: Kes oli tuntumaid Nõukogude Liidu dissidente ja nimekas kirjanik?- Solženitsõn Kes oli Eesti peaminister 1990-1992?- Edgar Savisaar
kes majanduslike nõudmistega esitas ka poliitilisi. 4.3 Mõne päevaga streik kogu Poolas. Walesa juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist. Vaba Euroopa raadiosaadete tugi. 31. august 1980 kirj valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused. Sai algus ametiühingukoondis Solidaarsus. 5. Poliitiline kriis Poolas 1980-1981 5.1 Gdanski kokkulepe kui pol. Elu aktiviseerija, meedia vabanemine tsensuuri alt. Kommunistlik juhtkond kaotamas kontrolli. 5.2 Oktoober 1980 nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhtidelt "kontrrevolutsiooni" peatamist, "korra" jaluleseadmist. 5.3 Kompartei etteotsa rahvalemmik kindral W. Jaruzelski, ent Solidaarsuse võidukäik jätkus. 5.4 13
Päts. Tõnissoni vaated olid mõõdukad, rahvusrealistlikud. Pätsi omad olid palju radikaalsemad. Sotsiaaldemokraatia - Kutsus ülesse sotsiaalsetele õigustele. Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna. 2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond ja selle asutaja oli Jaan Tõnisson, 1905 aasta novembris 6
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erase...
tänapäeval mõjukas. Konservatism-traditsioonid ja sotsiaalne stabiilsus, ühiskond areneb loomulikul teel, eelistatav riigivalitsemissüsteemiks parlamenraarne monarhia, majanduslikud taoltused: eraomandi kaitse, sotsiaalsed taotlused: ebavõrdsus on paratamatu, tähtis roll moraali hoidmisel, tänapäeval veidi oma positsiooni kaotanud. Sotsiaaldemokraaia-võrdsus ja solidaarsus, ühiskond areneb parlamentaarse demokraatia poole liikumisega, eelistav riigivalitsemisesüsteem on parlamentarism, majanduslikud taotlused: ebavõrdsuse vahendamine, astmeline tulundus, sotsiaalne taotlus: riigi suur osa sots. Süsteemi arendamisel, kiriku roll neutraalne ja tänapäeval mõjukaim ideoloogiad 6. Peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimissüseem- enamus valib, selgitatakse välja võitja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
