kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: - trubatuurid(Lõuna-Prantsusmaa) - truväärid(Põhja-Prantsusmaa) - minnesingerid(Saksamaa) 8. Rändlaulikuteks.Neid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest (armastus, kangelased, Neitsi Maarja teema jne). 9. Organum on saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Oragnume oli kolme tüüpi: paraleelorgaanum(kus hääled liiguvad paraleelselt),vaba organum(kus hääled liiguvad vabalt, häältes erinev rütm vastupidine liikumine jms.) ja kaunistatud organum. Motett oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis
Seepärast nad ei võitle enda eest, vaid lasevad ajal end kaasa tõmmata, sest nii on määratud. Üheks tema räigemaks põhimõtteks oli: "PARIM, MIDA INIMESELE VÕIB SOOVIDA, ON MAAILMA ÜLDSE MITTE SÜNDIDA." Ta põhjendas seda lauset järgmiselt: ,,Filosoofia sunnib inimesi vaatama omadusi kui asju, millega tema tahe võib nõustuda, kuid hing ja mõistus mitte iial. Poe pidas kõige õigemaks nii enese kui maailma tunnetamises vaistu, ehk intuitsiooni, aga selline mõttelaad ei sobinud tolle ajastuga kokku, ning seepärast olid tema teosed sajandi jagu keelatud. Aga enne kui Poe teosed jõudsid Ameerikas ilmuda, ilmusid ma enne Euroopas ja neid vahendas Eurooplase Charles Baudelaire. Ta oli hüljatud munk, kes oli saadetud pagendusse. Eestisse jõuab E. A. Poe 1903 aastal, Noor Eesti teises albumis. Tõlkijaks oli, tulevane keelemees, Johannes Haavik. Poe arvates on inimene mängukann saatuse käes, keda on vallutanud saladuslikud jõud
ülejäänud aastatel, sest huvi oli nii suur, et võrguühenduse eest tuli tal maksta kuus enam kui 1000 dollarit. Kaamerad olid ka vannitoas ja magamistoas. Ringley sooviks oli pakkuda "aken inimloomaaeda", (Burkeman 2004). Nüüdseks on aadress http://www.jennicam.org suletud, seoses konfliktiga firmaga PayPal, kes tegeles külastajate raha vahendamisega Ringleyle. Probleemiks sai "sobimatu alastus" Ringley leheküljel, mis finantsettevõte põhimõtetega ei sobinud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eye Of The Sea - World's First Live Underwater Webcam SLÕL online 22.12.2006 13:37 Tartu raekoja küljes asub Eestis esimene veebikaamera, millega saab endast raekoja platsi taustal pilti teha ning saata foto enda või sõbra e-mailile.
Algteadmised koolihariduses sai ta arvatavasti kodust. Noormehe koolitee algas Tallinnas, Baltimaade ainukeses gümnaasiumis, kus ta valmistus ette Saksamaal ülikooli astumisks. Ülikoolis õppis Forselius õigusteadust. Sellel ajal sai Forselius aru, et Baltimaade rahvaharidus on Lääne-Euroopast palju maha jäänud. Koju tagasi tulles proovis ta lapsi häälikumeetodil lugema õpetada. Selgus aga, et käibelolevad raamatud ja ortograafia ei sobinud uue meetodi rakendmiseks koolitöös. Forselius asus tegelema keeleuuendamisga. Tema sihiks sai ortograafia parandamine ja uue aabitsa väljaandmine. Forselius oli veendumusel, et rahvale pidi õpetatama lugemist, katekismust, laulmist, edasijõudnutele ka kirjutamist ja arvutamist. Rahvakoolidele tuli muretseda ka lauluraamatud. Forselius, otsutanud rahvast õpetada, rajas Rootsi kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopi mõisa seminari, kus ta hakkas õpetama tulevasi koolmeistreid
Vilen Künnapu, Ain Padrik, Narva mnt. 51, 2000 Metodisti kirik on kõikidest teistest nähtud hoonetest kõige uudsema stiiliga, väga modernne. Katusel olevad suured klaasipinnad toovad siseruumidesse palju valgust ja silma jäävad kolmnurksed ning viltused tasapinnad. Alguses, kui kirik ehitati, oli see silmale pisut võõras ja justkui ei sobinud sinna, aga aja möödudes ja teiste uute hoonete ehitamisega sinna kanti, muutus ka see ehitis nii öelda loogilisemaks.
Kehtis ainuparteisüsteem, majandus võeti riigi kontrolli alla, algas juutide tagakiusamine. Venemaa Sõjakommunis enamus ettevõteid riigistati, kehtestai üldine sunduslik töökohustus. NEP Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindlaks määratud maksuga. Ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul. Viidi läbi rahareform - taastati rahaväärtus Taastati kauplemis vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla. NEP ei sobinud aga kokku kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. 1924 suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. Võimule sai aga Stalin. 1929 oli Stalin saavutanud ainuvõimu. Stalini võimuletulek lõpetas NEP-i. Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, algas industrialiseerimine. Demokraatia · Liberalism väärtustatakse üksikisiku vabadusi, pärast I maailmasõda muutub vähetähtsaks euroopas. · Konservatism · Sotsialism
Järgmiseks maaliks oli ''Muusad'' . Erinevalt eelmisest maalist, olid värvid siiski samad taustal, aga neid oli tumedamalt kujutatud ja ei läinud sujuvalt üle. Pildid kujutati jällegi alasti naist, kes seisaks kui peegli ees, kuna pildil oli kujutatud ka tema peegelpilti. Ainuke asi, mis mind pildijuures segama jäi, oli see, et pildi , paremal üleval nurgas oli kujutatud karikakra sarnast lille, mis minu arvates sinna ei sobinud. ''Mona Lisa'' maal oli samuti alasti ja kujutati ainult ülemist osa pildil. Mulle meeldis, kuidas maalil tema juukseid kujutati, nimelt need olid krunni pandud ja langesid natuke ka näole. Taust oli jaotatud kaheks, pool tausta oli oranz ja pool oli valge. Ruti Jõgi oli ka pannud üles oma kolm Kontrasti, mis olid kujutatud kui ühemaalina. Kontrastides oli kujutatud enamasti sinist, rohelist, oranzi , punast ja kollast värvi. Ning , et
kui nukraid, kuna need tooksid esile mitte õnnetud inimesed, kes on millegi halvaga hakkama saanud, vaid õnnelikud inimesed, kes on teinud head. Ta loodab, et headus paneks kõiki elu üle järele mõtlema, ja ma nõustun sellega, kuna nii oleks eeskuju olemas - jääks üle ainult tegutseda ja samasugust headust meisterdada. Artikli pealkiri "Palun vabandust, ma löön teid" oli võetud tsitaadina autori lapselapse romaanikatsetusest, ent ei sobinud antud teemale. Artikkel ise oli suurepäraselt kirjutatud, iga järgnev lõik haaras kaasa lugema, kuid totter pealkiri rikkus tervikliku tunde ära. Säärase aktuaalse teema käsitlemiseks oleks võinud valida midagi kaasakiskuvamat, nagu näiteks "Õnnelikud ja Õnnetud inimesed" - see kohe meelitab edasi lugema, ning kui esimene lõik loetud, köidab edasi juba tekst ise. Jelena Skulskaja artikkel pani elu üle järele mõtlema, nägema erinevust kriminaalide vahel
Kui too tundmatu sai teada, et gaskoonlaneon de Treville'i kaitsealune, siis oli ta asjast väga huvitatud, ning varastas oimetult d'Artagnanilt tema väärtusliku kirja. Enne kui võõras jõudis kõrtsist lahkuda, märkas d'Artagnan teda vestlemas imekauni mileediga. Pariisi saabudes müüs d'Artagnan oma setuka maha ja läks kohe järgmisel päeval härra de Treville'i jutule. Ootetoas kuulis ta kardinali laimavaid jutte, mis ei sobinud tema isale antud lubadsega austada nii kuningat kui kardinali. De Treville'i, kes uskus juttu, et ta kiri on varastatud soovitas tal minna kaardiväkke teenima, et ta võiks hiljem saada musketäriks. Härra de Treville'i kabineti aknast nägi ta meest Meung'ist, ning tormas talle järele. Trepil tormas ta otsa haige õlaga Athosele, kes ta seepeale duellile kutsus. Sama tegi ka Porthos, kelle kallal ta teravmeelitses ning Aramis, kelle d'Artagnan pani piinliku olukorda.
majanduskriisi näol osutunud näilikuks. Sama lugu oli ka USA-s enne Teist maailmasõda ning sarnasused andsid head eeldused kohandada ka tänapäeva jaoks sobiv tekst. Näitlejaid oli kokku 4 ning kõik nad tegid väga head tööd. Kuido Kangur kehastas 89-aastast juudist kaupmeest Solomoni, kes oli hingelt noor, elav ja ehk kavalgi. Kangur suutis tegelase välja mängida hoopis omapäraselt. Kuigi tegu oli draamaga, oleks näitleja miimika sobinud vabalt komöödiasse. Solvumised ja muud veidrused lisasid vaid vürtsi juurde. Hea oli jälgida, sest tegelikult dramaatilise sisuga loosse süstiti Kanguri abil veidi rahvast naerutavat huumorit. Riho Kütsar kehastas politseinikut Victorit, kes elas tavainimese rõõmsate seikadega elu. Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle. Minu arvates sobis Riho Kütsar sellese osasse hästi. Oli tunda, et mees oli oma rolli väga sisse elanud, mis
1773.a. Jemeljan Põhjused: Tahtis võimu haarata, nimetades enda Peeter III'ndaks. Tulemus: Pugatsov võeti kinni ja hukati. 13. Katariina II reformide tagajärjed. vihik Koostas Venemaa uue seadustekogu projekti Muutis haldusjaotust Laiendas Venemaa territooriumi 14. Too näiteid Katariina II valitsusaja kohta, mil ta käitus kui valgustatud monarh, ja mil ta käitus kui absolutistlik monarh. Tahtis saavutada seadusi, mis oleks ka alamatele sobinud, kuid ilma seaduskoguta. (valgustatud monarh). Riigistas kiriku maid (absolutislik monarh).
Saades teada, kui lahkelt me nendesse suhtume, imbub neid ainult juurde. Aina tulevad ja tulevad oma probleemide ja hädadega. Algul on nad valmis oma hinge müüma ühe korteri eest. Järgmiseks küsivad nad juba riideid ja natuke uurivad, kas saaks kusagil äkki töötada. Siis, kui nad end juba mugavalt hakkavad tundma, oskavad nad ka rohkem nõuda. Näite saab tuua meie põhjanaabritelt, kus alles oktoobri alguses hakkasid pagulased mässama, sest neile pakutav söök ei sobinud. Tuleb ära mainida, et pagulastele anti sama toitu, mida selle linna kooli- ja lasteaialastelegi. See on ilmselgelt märk sellest, et nad tunnevad ennast juba praegu liiga kindlalt, sest me oleme nende vastu liiga head olnud. Siinkohal tuleks meeles pidada traditsioonilist ütlust „parem karta kui kahetseda“. Euroopa ei tohiks võtta riski pagulaste majutamise ning rahalise abi osutamise näol ning massiimmigratsioonile tuleks leida mõni muu lahendus. Mõistlik oleks nad siiski oma
Algul ta rõõmustas, kuid siis hakkas nutma. Rahvast oli palju, aga kontsert jäi ära. Suvel ei sõida me Otepääle, vaid lendame Hispaaniasse. *Koolonit kasutame rindlauses siis, kui teine osalause seletab eelmise mõtet või järeldab midagi. ___________________ : _____________ . Peremees ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud. *Mõttekriipsu kasutame siis, kui on vaja eelneva osalause mõtet eriti rõhutada. ___________ ____________ . Ükski kleit ei sobinud nii ruttaski Mai uut ostma. *Semikoolon pannakse omavahel nõrgalt seotud osalausete vahele. _________ ; ________ . Väljas oli vihmane; inimesed vaatasid üksteist vaikides. Põimlause ... on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, kelle, keda, kellena, mis, mille, mida, kus jt). Kõrvallause eraldatakse pealausest alati
Nagu öeldakse, et ainult rasketes olukordades saad teada, kes on su tõelised sõbrad. Näiteks kui satud raskesse õnnetusse ja sinu endised sõbrad enam suhelda ei soovi, siis järelikult olid nad su kõrval mõnel muul eesmärgil. Zoey kõrvale jäi vaid tema vanaema, kuid uuest koolist leidis ta paar head sõpra, kes jäid temaga lõpuni. Teose taga kaanel oli keeld, et ei sobi lugemiseks lastele. Jah, raamatus oli paar sellist kohta, mis oleks sobinud rohkem täiskasvanud lugejale. Kirjeldatud oli alkoholi ja narkootikukumide tarvitamist, oraalseksi ja veriste silmadega kummitusi. Kuid kui tegu on noorteromaaniga, siis kust jookseb piir lapse ja teismelise vahel? Tegu oli raamatu esimese osaga. Teost oli põnev lugeda kuna ma ei osanud hetkekski ette aimata, kuidas see lõpeb. Lugu oli äärmiselt kaasahaarav. Kokku on raamatul 12 osa. Eesti keelde on tõlgitud 6. Algul olin väga põnevil ja soovisin kindlasti teisi osi ka lugeda
RL nõudis, et JP viiks oma väed Hiinast välja. Valitsus eiras seda nõuet ja RL kuulutas JP sõjaalgatajaks ja vallutajaks. JP lahkus RL-st, kuid mitte Hiinast. - IT. 1935. a tungisid fasistliku IT väed Etioopiasse. RL kuulutas IT tegevuse vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. IT hakkas toetama RL-st lahkunud SM. Etioopia muudeti IT asumaaks. RL loobus IT karistamisest, Etioopiat peeti siiski iseseisvaks riigiks, mis ei sobinud IT-le ja ta lahkus RL-st. - HSP. Sõjaväelased ei olnud rahul valitsusega, puhkes mäss ja peale seda kodusõda. Sekkusid ka teised riigid, valiti pooli, katsetati uusi relvi II MS jaoks. RL püüdis saata sõjapiirkondadesse abi korras toiduaineid, ravimeid ja riideid ning üritas meresõitu HSP vetes ohutumaks muuta. 6. MIKS TERVANES RAHVUSVAHELINE OLUKORD 30NDATEL? KRIISID! - SM soov saada revansi Versailles' rahulepingu alandavate tingimustega - JP ja IT solvumine ja soov saada asumaid
Peamine õigus oli panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, mis võis kahjustada lihtrahva huve Rahvakoosolekud Kutsuti kokku vaid selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepaneku üle ROOMA ÕIGUS – tsiviilõigus Roomas pannakse alus õigusteadusele Õigusstruktuur on pärit Roomast VABARIIGI LANGUSE PEAMISED PÕHJUSED: Vabariiklik valitsemisvorm ei sobinud enam Kodusõjad Mariuse sõjaväereform: Isikliku varustusega Rooma kodanike teenistus sõjaväes muutus üha raskemaks -> Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks Relvad/varustus saadi väepealikult Pensionile minnes saadi maalapp Väepealikud said piiramatu võimu ning senat ei suutnud neid enam ohjata ja hakkas kaotama tähtsust. Väepealikute vahel puhkes võimuvõitlus
Selles filmis taheti näidata, kuidas on tänaval elada ja hakkama saada. See pole sugugi lihtne, alati tõmmatakse nahk üle kõrvade. Kui valus see ka poleks. Kuna Oliver oli tark ja seisis oma õiguste eest läks tal hästi, ta sai oma sugulased üles leida ja nendega elada ja oma lapsepõlve mööda saata. Filmi käsitlus tuli päris hästi välja, kuigi oleks võinud olla natuke erksamad ja mustemad värvid. Filmis oli ainult tuhmunud värvid, see ei sobinud hästi. Aga hästi oli eristatud küll rikkad ja vaesed. Aga kas tõesti oli vaesed nii vaesed kui näitati? Näitlejate valik oli hea. Kõik mängisid oma rolli hästi välja, kui vahel oli ka näha kuidas näitleja läks hästi endast välja. Või ma nägin ise valesti. Seda ma ei oska öelda. Film oli väga hea. Mulle meeldis, sai emotsiooni näha, mitte neid endale ette kujutades raamatu lugemisega. Kuigi vahel on parem raamatut lugeda, siis jätad õudsemad kohad välja või
Teaduse ja tehnika saavutused keskaja vältel Kui võrrelda antiikaja teaduse arengut, siis võib öelda, et keskaja oma jääb kõvasti alla. Kuigi kõik arenes ja leiutati samuti on see nii pika ajajärgu kohta isegi vähe. Kuid sõjaliselt arenes keskaeg kindlasti jõudsasti edasi. Esimesed tulirelvad leiutati 14. sajandi algul. See tulirelv suutis vaenlast ohustada kaugemalt. Väimuselt meenutasid need kolbi või vaasi. Esialgul lasti neist nooli. Kuid suhteliselt kiiresti arenesid neist välja suurtükid ja püssid. Sellised relvad pakkusid juba konkurentsi heitemaisnatele ja ambudele. Loomulikult sõjalise poole pealt täiustati ka kaitsevarustust. Ehitati täisraudrüüd. Ma olen alati arvanud, et sõja käigus leiutatakse kõige enam asju. See on koguaeg nii olnud. Algselt olid küll tulirelvad rohkem ehmatuseks vaenlase eest, kuid pärast juba tapmiseks valmis. Keskaja üheks suurimaks saavutuseks on kindlasti trükikunsti välja kujune...
RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas... või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt); kõrvallause eraldatakse pealausest alati
Retsensioon 1. Lavastuse üldised omadused Üldmulje on hea. Mulle väga meeldis. Ei meeldinud ainult, et lõpp veidi pikaks venis. Niimoodi muutun kannatamatuks ja võib juhtuda, et inimene kaotab huvi. Varasematest teatrikogemustest on see kõige parem. Minu arvates sidus tervikuks selle etenduse peategelane. 2. Lavakujundus Laval kujutati Jannseni trükikoda või kabinetti ja ka tsaar Aleksander II korterit, Kreutzwaldi kodu, Lydia Koidula mehe kodu, Liivi kodu ja hullumaja tuba. Lavakujundus mõjus üsna realistlikult. See oli väga lihtne ja laval oli vähe mööblit ning aksessuaare. Ei saaks öelda, et see väga ilus oleks olnud, sest see polnud peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega. 3. Valguskujundus Valgus oli mahe, rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud. Mingeid värvilisi tulesid ei olnud. Oli ainult tavaline kollakasvalge, mis mõjus realistlikult. 4. Esemed Põhiesemetena l...
Hannesele ei meeldinud enam kodus, kuna seal elas Klausi väljavalitu, siis otsustaski ta minna. Seal kohtas ta Tondioja Liidat, kes viskas talle kohe silma. Liida oli minuarust natukene uhke tüdruk kes oli väga armukade. Lõpuks Hannes otsustaski Liidaga abielluda. Pulma tulid Hannese sõbrad ja ta isa ja vend Klaus. Pulmad olid uhked ja isegi Hannese isa kelle tervis oli kehvaks jäänud oli pulmas. Nii saigi rannakalurist järsku põllumees. Minu arvates ei sobinud põllumehe amet Hannesele, sest ta oli ikkagi koguaeg merel olnud. Abielu sujus alguses hästi, kuid Hannes hakkas mere järele igatsust tundma, siis tekkisid ka abielus probleemid. Hannesele lisandusid ka veel uued probleemid. Nimelt oli vend Klaus tormis hukka saanud ja nüüd olid Luise ja Hannese Isa kahekesi seal majas. Isa tervis oli aga halb ja ta ei saanud kala püüda. Arvan, et see oli Hannesele väga raske, kuna ta hoolis isast väga, aga ta oli ise sisemaal
näitemängu ajal. Laval oli vaid laud, toolid ning teadetetahvel. Sellise lavastuse puhul oleks piisanud vaid telefonist ning toolist, kuid eks kõik need asjad andsid etendusele midagi juurde. Kogu paberite pahn, mis laual ja selle ümbruses asetses, läks väga hästi kokku teose süzeega, mis oli üpris tormikas. Valgustuseks oli tavaline tuli ning see sobis lavale kõige paremini. Arvan, et igasugune värvide mäng ei oleks mitte kuidagi sinna sobinud, kuna tegemist oli siiski tavalise tööpäevaga. Muusikalist poolt arendas jaan Allikmaa, millele pöörati selles etenduses väga vähe tähelepanu. Harva esines vaikset taustamuusikat, mis süvenenult näidendile võis isegi kuulmata jääda. Üldiselt ei olnud vajalikkust heliefektidele, kuigi mõnes naljakamas kohas oleks võinud veidi valjemat heli kostuda. Kokkuvõtteks andis see etendus mulle väga positiivse mulje. Kindlasti oli selle
Talurahva seaduste vastuvõtmise põhjused: -Mõisniku seaduse kohalt: 1. Mõisamajandus ei õigustanud enam ära ja ei andnud tulemust -Tsaari seisukohalt: 1.Alexandr 1. pooldas reforme, soovis oma mainet eurooplaste silmis tõsta, et näidata et ta on liberaalne tsaar. Alustati selle näitamist Baltikumist sest oli rohkem euroopale avatud, kui venemaa. 3.Haritlaste seisukohalt: 1.Pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega. Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara, võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj
külvatut ja istutatut. Hoiduti pesu pesemisest, mis toovat kaasa õnnetusi või rikkuvat pesu vereplekkidega. Küll aga küpsetati kooki ja leiba. REEDE Nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja nimest. Reedet peeti kõige halvemaks nädalapäevaks juba keskajal kogu Euroopas. Esiteks oli tegemist paaritu päevaga, teiseks oli see mitmete ususündmuste tõttu neetud ja halb päev: suur reede ehk Kristuse surma, kuradi taevast allaviskamise päev jm. Reede ei sobinud tööde alustamiseks ja suuremate muudatuste ettevõtmiseks, kolimiseks, reisideks, pulmadeks, kosjadeks, ristseteks ega isegi matusteks. Keelatud oli karjalaskmine; lammaste niitmine, loomade tapmine. Reede sobis üksnes selliste tööde puhul, mille sihiks oli millegi kahjustamine, lõpetamine või kahandamine, nagu näiteks tüütute söödikute ja putukate tõrjumine (ehkki sedagi oli soodsam neljapäeviti, eriti vanakuu neljapäeviti alustada). Viie reedega kuud peeti õnnetuks
kunsti eelkäijaks, ei olnud ta tahtmiseks mineviku vastu mässamine. Ta sai traditsioonilise koolituse, lähenes oma tööle meisterliku käsitööga ja ihaldas akadeemilist tunnustust, kuigi Pariisi tähtsamaisse kunstikooli teda ei võetud. Skulptuuride osas valdas ta ainulaadset oskust modelleerida savist Rodin 1914. aastal keerulist ja liikuvat pinda. Paljusid Rodini kõige silmapaistavamaid skulptuure kritiseeriti tema eluajal. Ta tööd ei sobinud kokku eelnevalt võimul olnud traditsioonidega skulptuuris (varem olid skulptuurid dekoratiivsed ja eriti temaatilised). Rodini kõige originaalsemad tööd jätsid maha mütoloogia ja allegooria traditsioonilised teemad ja kujutasid inimkeha realistlikult, hoides aus individuaalset iseloomu ja füüsist. Rodin oli tundlik oma tööde tekitatud vastuolude suhtes, kuid ei muutnud oma stiili. Järgnenud tööd tõid talle soosingut valitsuse ja kunstikogukondade poolt.
Hiljem hakkas vivaldi ka oopereid kirjutama (kuna tol ajal oli ooper suurim tõmbenumber) ning esimene päris tema ooper mängiti 1715(arsilda, regina di ponto) teatris mida vivaldi ise juhtis ning mille tsensorid ära keelasid ning loa alles järgmiseks aastaks andsid. 1716 tegi vivaldi veel kaks ooperit millest üks (La costanza trionfante degli amori e degli odi) oli nii populaarne et seda mängiti aastaid hiljemgi. Tema ooperite stiil kõigile ei sobinud ning Bendetto marcello kirjutas temavastase lendlehe mille hilisema tagajärje tõttu sai marcello perekond õiguse teatri juhtimiseks mille juht vivaldi oli olnud. Vivaldi kirjast ühele patroonile 1737, vihjab ta oma 94le ooperile ning selle järgi arvatakse et vivaldi on koostanud 94+ ooperit. 1717,1718 pakuti vivaldile kohta kapellmeistrina prints filipi õukonnas mille ta ka vastu võttis kolmeks aastaks. 1721 oli ta milaanos esitamas pastoraali. 1722 oli ta roomas kus paavst
keeles, nagu ,,Õlitatud välk". Samas aga laul ,,Sandra Dee" ja ,,Suveööd" ei olnud pooltki nii head eesti keeles, kui nad on inglise keeles. Üldiselt olid laulud hästi välja lauldud ja ma ei kuulnud, et midagi oleks lauldes kellelgi sassi läinud. Samuti olid tantsud hästi välja tantsitud, kuid selle juures märkasin ma mõningaid vigu, apse ja komistusi. Kava vaadates ja esinejaid rollidega võrreldes sobis minu arvates Meribel väga hästi Sandy rolli, kuid Danny rolli oleks sobinud Uku Suviste paremini kui Priit. Lavaline liikumine ja kujundus olid põnevad ja väga nutikalt lahendatud. Publik oli väga rahul kontserdiga. Publiku seas leidus palju noori, kes aga ei osanud kõige paremini teatris käituda. Nimelt oli laulude lõppedes kuulda karjumisi ja vilistamisi, mis sobivad hästi vabaõhu kontserditele, mitte aga teatritesse. Kui see vahele jätta oli kõik väga hea. Vahepeal üle õla vaadates
Aastaid hiljem lõpetas Ird teatri tegevuse, millega Vanemuine muutus väikseks ja mahajäetuks. Siis lahkusid ka Unt ja Hermaküla Tallinnasse. Kuid Vanemuises tehti veel endiselt kunsti , aga mitte endise hooga, sest saalid olid tühjaks jäänud. Jällegi ei toonud teater sisse. Terves Eestis algasid teatrimajade rekonstrueerimine, et taastada müüki, mida eesti teatris kunagi nähtud. Suur rekonstruktsioon võttis endaga kaasa Evald Hermaküla. Endised tegijad haihtusid. Kust ei sobinud enam uutesse majandesse, mis oli täis valgusparke ja helipulte, arvuteid ja internetti, kuid mitte inimesi. Suleti nii vanu kui ka uusi uksi , inimene sai endale koodi ja pääses vaid sinna, kuhu tal õigus siseneda, mitte mujale. Võim oli võitnud, vaim oli kaotanud. Nüüd on aeg jälle käes. Kaotanud meest on jälle nähtud. Pärast Tartu pommitamist olevat keegi ta sõnadest aru saanud. Hull mees pomises rõõmsalt oma ette ennäe, tulukene siiski vilgub viimati...
esimest korda üht tütart kolmest, kes oli Moskini jaoks väga rabavalt ilus, kuid mitte nii ilus kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud pilt Nastasjast. Vürst sai endale üüritud korteri Ganja juures, kus tutvus ta esimest korda ka Nastasjaga. Kui Moskin kutsumata Nastasja korterisse sadas ja talle abielu ettepaneku tegi, otsustas Nastasja, et ta ei abiellu ei Ganja ega Moskiniga. Nastasja oli müüdud Ganjale abiellumiseks, kuid Nastasja otsustas hoopis Rogoziniga põgeneda. Vürst ei sobinud aga sellepärast tema meheks, et ta olevat liiga hea inimene. Varsti sõitis Moskin kuueks kuuks ootamatult Moskvasse et tädilt pärandus saada. Vahepeal külastas Moskvas vürsti ka Nastasja, kes tahtis end jälle temaga siduda, kuid tõdes jällegi, et vürst on tema jaoks liiga hea inimene. Kui vürst Peterburi tagasi läks, sai ta tänu Lebedevile omale suveks kodu peaaegu Jepatsinite suvila kõrvale. Sel suvel hakkas vürst Aglajat aina rohkem armastama. Nende vahel olid sügavad tunded
kliente edasi. Panin jope selga ning läksin temaga kaasa. Klient ütles, et ta auto ei käivitu ja tal ei ole krokodille kaasas. Kuna oli tipptund, siis oli tankurite juures väga suured järjekorrad. Ütlesin kliendile, et lükkame auto parklasse ja mõtleme edasi, mida teha. Pakkusin välja esimese variandi, et klient ostab meie poest krokodillid ning ehk leiame kellegi, kelle aku abil auto käivitada. See variant kliendile ei sobinud, kuna tal ei olnud piisavalt raha kaasas. Seejärel pakkusin välja puksiiri, kuid sellest loobust klient samuti. Oli näha, et klient oli väga närvis ning nõutu, kuna tal oli kiire. Mõtlesime veidi ning seejärel läksin esimese noormehe juurde, kes tankis. Küsisin klient nr 2 käest, et ega tal juhtumisi krokodille autos ei ole? Klient 2 vastas, et on. Ning seejärel ma palusin, et ta aitaks klienti nr 1. Klient 2 oli sellega nõus ning
Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Kodust eemal suurenes huvi rahvaviiside vastu. Naastes Eestisse töötas Tormis Tallinna Muusikakoolis. Süvenes huvi folkloori vastu ning ta leidis heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Tormis on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles
nii eesti kui ka teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. · Aastatel 19421943 võttis ta August Topmanilt orelitunde · 19431944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. · Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli üks esimestest lõpetajatest. · 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp. · 19511956 õppis Tormis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. · 19561960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas oli Kuldar Sink ja Tormisest vaid viis aastat noorem Arvo Pärt. · 19561969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989
Võrdle kaasuses väljatoodud asjaolusid seaduses sätestatuga ja loo seoseid, näidates, kas kirjeldatud juhtumis on toimitud õigesti või mitte ja kui mitte, siis mida tehti valesti? N-i ja M-i vahel ei olnud sõlmitud töölepingu ning N võis M-i kohe vallandada. N teatas M-ile 2 aprillil, et tema viimane tööpäev saab olema 17. aprill. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga TLS § 96. M ei sobinud antud töökohale ning tema katseaja eesmärk polnud täidetud. Paragrahvi 79 kohaselt võivad nii tööandja kui ka töötaja töölepingu igal ajal sõltumata põhjusest kokkuleppel lõpetada. Lepinguvabaduse põhimõttele tuginedes ei tee TLS täiendavaid takistusi ega näe ettetingimusi töölepingu lõpetamiseks, kui pooled on selles kokkuleppele jõudnud
Kuna sisserändajad vabastati maksudest ja aidati ka muul moel, tuli nendesse küladesse elama umbes 360 000 inimest ja seda ainuüksi Friedrich II valitsusajal. Töötati välja ,,Maakoolide reglement". Kuningas Friedrich II Preisi kuningas, tundud ka kui Vana Fitz ja Friedrich Suur. Tema valitsusajal sai Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks sõjaväeks. Valitsejana suhtus eitavalt parlamenti ning arvas, et reforme peab läbi viima selleks täielikku võimu omav valitseja. Talle ei sobinud oma isa, Firedrich Wilhelm I valitsusviis ning muutis päris palju oma käe järgi ära. Õpetas preislastele kartulikasvatust. Pilt kuningas Friedrich II-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.britishbattles.com/frederick/battle- hohenfriedberg.htm Ikka sõdades... Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Friedrich II põhjustas Austria pärilussõja, kui keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburide pärimusmaadele.
päevi nädalas. Teotöö ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul, said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist. Üldiselt arvan, et talupoegade olukord ei muutunud paremaks. Heaolu rikkus ka 1695-1697. aasta ajaloo suurim näljahäda. Näljahäda põhjuseks oli 1695. aasta kehv ilm, mis ei sobinud viljakasvuks. Hiline kevad ja suvel sadanud lausvihm põhjustasid täieliku ikalduse. Kuigi omati suuri viljavarusid, ei antud seda siiski eestlastele. Enamus viljast veeti Soome ja Rootsi, kus oli söögiga samuti kitsas käes. Kokku suri umbes 70000-75000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. Kuigi elu oli omamoodi paremaks muutunud, siis näljahäda näitas missugune on tegelik suhtumine. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. Rootsi tutvustas luterluse põhitõdesid
– Kui võeti kasutusele pärgament, hakati tegema miniatuurmaale, ehk värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 26.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? – Surnute matmiseks, kokkusaamisteks. Seina ja laemaalid. 27.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? – Sarkofaage. 28.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? - Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 29.Miks ei sobinud antiikaegnae tempel ristiusu kirikuks? – Usulistel ja praktilistel põhjustel. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. 30.Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? – Basiilika. 31.Kas seinamaalid ja mosaiigid on vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk? – Ka muu eesmärk, teha ruumid suuremaks, sümboolsed motiivid. 32.Millisest materjanlist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? – Siledatest
referaat Edgar Valter Pokumaast Pokuraamatu sünnikohaks on Võrumaa. Võrumaa soised lohud metsaste mäeküngaste vahel, see oli koht, kust võis leida piisavalt privaatsust ja varjulisust ümberringi vaid loodushääled. Pokkude õige sünnikoha leidmiseks kulus Edgaril küll palju aega ja kui oli nii mõngi koht, mis oleks peaaegu sobinud, siis miski oli alati puudu. Õige koht sai leitud tänu tuttava külamehe soovitusele. Kõik oli nii nagu pokud oleksid soovinud ja otsekohe tabas ka äratundmine. Koht oli tegelikult endine taluase metsistunud aiaga. Isegi endise talu nimi oli igati sobilik Padasoomäe. Tol hetkel metsajärv küll veel puudus, kuid selle korvasid ilusuti lähedalasuvad allikad ja kinnikasvanud tiik õuel. Esmakordsele Pokumaa ideele tuli tegelikult raamatu enese kirjastaja Ulvi Kuusk
Tema väitis, et barnocid ning vedas noormeestega kihla. Ta suutis oma väidet nii hästi tõestada, et võitis kihlveoga õhtusöögi. Seitmes novell Proua Filippa pettis oma meest armukesega ning mees sai neile jälile. Seaduse järgi pidi Filipa surema, kui ta rääkis end vabaks ning tänu temale muudeti ka seadust. Kaheksas novell Fresco vennatütar oli väga pirtsakas ja vinguv neiu, kellele ei sobinud mitte miski ega keegi. Kord ütles ta, et ta ei taha ebameeldivaid inimesi näha ning Fresco soovitas tal siis mitte peeglisse vaadata. Üheksas novell Hea jutumees Guido Cavalcanti oli kutsutud Betto seltskonda, kuid mees keeldus. Selle peale narrisid Betto ja tema kaaslased teda ning Guido otsustas neile tabavalt ent samas teravalt öelda. Seepeale ei tülitanud Betto ja tema kaaslased Guidot rohkem. Kümnes novell
ning ,,Prohvet Maltsvet", mida ühise temaatika tõttu hakati kutsuma triloogiaks. Olles sotsiaaldemokraat, võttis Vilde 1905. aastal (samal aastal ta ka abiellus noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga) osa revolutsioonist, mille tõttu ta oli veel sama aasta lõpus sunnitud minema maapakku. Pärast viibimist Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja mujal, otsustas ta 1911. aastal sõita New Yorki, kus ta abikaasaga asus toimetama eesti töölislehte ,,Uus ilm". Sealne õhkkond aga Vildele ei sobinud ning kuni 1917. aastani pesitses ta Kopenhaagenis. Esmakordselt sai Vilde rahumeelselt pühenduda kirjanikutööle. Ta jälgis kaasaegset saksa ja Põhjamaade kirjandust ning kodumaist kirjanduskriitikat. Pagulusaastatel asus mees kirjutama ka näidendeid. 1912. aastal valmis ,,Tabamata ime" ning sellest inspireerituna järgmisel aastal kiiresti populaarsust kogunud ,,Pisuhänd". Vilde viimane, isa ja poja ärilist konkurentsi kujutav draama ,,Side" ei ole saavutanud eelmistega võrreldavat edu
sammuti ka neid hästi teadma. Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines Hispaanias huglaarideks. peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja koondumine vennaskondadeks. rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul tähendabki keskaegset õukondlikku luulet. Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi peaaegu kõigest. Rüütlilaulude peamiseks teemaks oli aga:
Info kiire leviku tõttu viib rahvas ennast läbi meedia kõigega kurssi ning laseb sellel end mõjutada. Seega pole ka majanduskriisit tulenev hingevalu enam mitte midagi ebatavalist. Ka meie oma kodudes, kuhu on kujunenud justkui privaatne ühiskond, võib ette tulla probleeme, mida kriisideks nimetada saab. Tammsaare pentaloogias "Tõde ja õigus" seisid teose tegelased pidevalt silmitsi erinevate kriisidega. Vahel ei sobinud looduse poolt antud tingimused töö tegemiseks ja teisel korral oli millegist majas puudus. Kord oli puudus isegi majaperenaisest, kui Krõõt sünnitusest eluga välja tulla ei suutnud. Tema surm jäi tegelasi saatma tegelikult teose viimaste ridadeni ning keegi ei saanud sellest lõplikult rahu. Vargamäe probleemid olid endaga kaasa toonud hingelise kriisi, mida põdesid kõik isemoodi ja mis omakorda tekitas jällegi uusi pingeid. Siinpuhul ei
tundus väga võimas ja dramaatiline. Mulle meeldivadgi enamjaolt teosed milles on kiirem tempo ja esitlus on natukene energilisem kui tavaliselt. Kõige vähem meeldis mulle sellelt kontserdilt Maurice Raveli ,,seherezade" Kolm poeemi metsosopranile ja orkestrile (1903). Lugu aitas esitada ka solist Janja Vuletic, kes on pärit Horvaatiast ja kes oli minumeelest liiga karismaatiline. See lugu tundus mulle liiga üksluine, liiga rahulik ja liiga tavaline. Minu kõrvadele kindlasti ei sobinud ka see metsosopran, kuna ta vahepeal oma kõrgete helidega mu kõrvu hävitada üritas. Muidu kindlasti on Janja Vuletic väga hea solist, kindlasti on tal ka annet, kuna ta on ju võitnud mitmeid vokalistide konkursse ning tugev muusikaline haridus, mille ta on omandanud nii konservatooriumis kui ka Muusika- ja Kujutavate Kunstide Kõrgkoolis. Kuid kahjuks seekord ei läinud mulle Janja Vuleticu terav ja tugev metsosopranlik hääl peale
Baraskovade naabermõisnik, Afanassi Ivanovits Totski otsustas tüdruku koos noorema õega ühe oma mõisa valitseja, saksa rahvusest eruametniku paljulapselisse perre, kasvatada anda. Noorem laps suri peagi läkaköhasse. Pärast viit aastat külastas Totski jälle seda maamõisa ja märkas väikeses, 12-aastases, Nastasjas sirugumas haruldast iludust ning rikka mehena otsustas ta neiu võtta oma armukeseks kui too vanemaks saab, kuigi ta oleks tüdrukule vanuse poolest sobinud sama hästi kui isaks. Afanassi Ivanovits saatis Nastasja Filppovna Rõõmukülla, kus rikkuril oli oma maja, seal kasvatati ja hariti noort kaunitari Totski rahakoti najal. Kui mõne aja pärast mees tüdrukut Rõõmukülla vaatama sõitis, kiindus ta neidu ja sestpeale hakkas afanassi ivanovits sinna igal suvel külla sõitma, jäi tavaliselt kaheks kuuks, mõnikord kauemakski ja nii umbes neli aastat. Hiljem hakkasid visiidid harvenema ja lühenema.
Märdile tuli alati mõni ideaalne mõte, mistahes olukord ka oli. Märdi meelest oli haridus ülimalt tähtis ja tänu temale otsustas ka Mäeotsa Peeter, et Jüts, tema poeg, võiks haridusteed jätkata. Märt armastas Maiet väga ja tema armastus suurenes üha enam, kuna tal oli kindel soov Maiega abielluda. Maie ise oli samuti peategelane. Ta oli armas, veidi häbelik ja väga ilus noor naine, kellel oli aeg abielluda. Tal käis palju kosilasi, nagu eelnevalt mainitud, kuid talle ei sobinud keegi peale Märdi. Vahepeal oli Maie juba lootuse kaotanud ja arvas, et peab sunniviisiliselt Ennule naiseks minema, kuna isa seda soovib. Ta nimelt vihkas Ennu juures seda, et ta oli lühike, paks ja tal puudus põial. Mäeotsa Peeter, Maie isa, oli kangekaelne vanamees, kes ei tahtnud tütart mulgile naiseks anda. Ta pooldas pigem Ennu, kuna tema olevat rikkam ja palju parem. Enn ise pidevalt keerutas Peerti ümber ja ajas mesijuttu, et ikka Maiet endale saada. Peeter jäi ta
vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on ,,Carmina Burana" ( Beuerni laulud ) 13.saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. · Keskaja külades ja lossides olid keskaja ränd-ja rüütellaulikud rõõmutoojaks. Nende elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise,tantsu,nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Neid kiusasid taga kirikutegelased, sest nende arvates ei sobinud rändlaulikute elurõõmus kunst kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid : · Armastuslaulud- südamedaamikultus, Neitsi Maarja teemad · Kangelaslaulud- muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see,et kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on : · 12.saj trubaduur- Bernart de Ventadorn · 13.saj.truväär- Adam de la Halle
eelteadmisteta. Enamasti on ta luuletused lapselikult mänglevad ja naljakad, neis on ulakust ja musta huumorit, nad taotlevad mõnusat ütlemist, kuid saavutavad selle tihti väga kuiva ja vaese keelega. Kõige omasem on Ehinile meetriliselt organiseerimata kirjutusviis; värsimõõt võib sundida ta kõne ühetooniliseks, rääkimata riimist, mis võib muuta ka süntaksi puiseks ja tühistada kogu ütlemismõnu. See eest on aga Ehinile suurepäraselt sobinud mitmesugused sõna ja tähemängud, tähenduslik kahemõttelises, parafraasid ja paragrammid. Ehinile on iseloomulik ka fragmenteeritus, mistõttu mõni tema luuleraamat koosnebki lihtsalt kildudest, mille omavahelisi seoseid on raske märgata. +- + + - on trohheus tõusis tuul - + on jamb - + +- +- + - - + - - on daktül
Seljataga on neil mitmeid tuure üle Euroopa, järgmine tuur algab märtsist mis kannab pealkirja ,,We Rule the World". 2009 lõpus lahkus nende üks vokalist(Roland Johansson) pideva tuuritamise pärast ning tema asendatti Briti lauljaga kes kannab nime Nathan J. Biggs, kes on tehniliselt parem laulja, kuid hääle poolest ei sobi ta vägahästi sellisesse bändi, ning hiljuti lahkus ka nende teine originaal laulja Richard Sjunnesson, sest talle ei sobinud muusika suund mis oli tulnud uue lauljaga. Soojendus bändi kahjuks kuulama ei jõunud, sest ei tunne huvi pungi vastu. Bänd esituses kõlas siis mitmeid vanu kui ka uusi teoseid, vanem kraam kannab zanrit Gothenburg Metal/Melodic Death Metal ning uuemad asjad kisuvad rohkem Metalcori poole. Seal kuulsin esimest korda nende uut singlit ,,Burn this City" albumilt ,,We Rule the Night" . Lugude järjekord oli hea, kuid siiski eelneva lauljaga oli bänd ikka täiesti teine tera.
ka tõesti nii oli? Rootsi ajaga kaasnes palju pöördeid - üks neist oli usuelu ja selle üldise tähtsuse muutumine. Rootsi riik hakkas siiani katoliku usku olnud inimesi pöörama luteri usku ning tutvustama luterluse põhitõdesid. Kirikutes hakati ka pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Mina leian, et inimeste pööramine teise usku vastu nende otsest soovi ei ole õiglane ega paslik - kui tollel ajal poleks rahvale sobinud katoliku usk, oleksid nad ise otsinud vajalikke alternatiive. Rahva pööramine oli küll üsna pealesurutud, kuid siiski mitte nii türanlik, kui tegutsemisviisid Vene ajal. Sellest tuleneb ilmselt ka inimeste arvamus heast Rootsi ajast (millele järgnes palju hullem periood). Olulist rolli mängis ka talurahva eluolu muutus. Kui Rootsi aja alguses ei olnud veel kehtestatud pärisorjust, siis Eestimaal tehti seda aastal 1645 ja Liivimaal 1671
1224- kogu mandri Eesti peale Taru on vallutatud, toimus veresaun, maakondadega tehti uued lepingud 1227- Läänemeri jäätus, Muhus põletati kõik, rüüstati Ida-Saaremad, liguti edasi Valjalga, saarlased alistusid 4.Eestlaste allajäämise sisemised põhjused: ★ puudus riik, maakonnad tegutsesid killustatult ★ maakaitsevägi koosnes amatööridest, v.a saarlaste laevastik ★ relvad olid nõrgemad ★ linnused ei sobinud pikaajaliseks piiramiseks ★ Eestlaste allajäämise välimised põhjused: ★ korraga tuli võidelda Saksa, Taani ja Venemaa vastu ★ vastane oli hästi organiseeritud ★ vallutust rahastasid hansakaupmehed ★ rüütlid ja jalavägi olid elukutselised sõdurid, relvad paremad ★ eestlased ei saanud aru vallutuse eesmärgist ★ puudus koostöö lätlaste ja leedulastega 5
ning teadetetahvel rohkes koguses märkmekleepsudega. Sellise lavastuse puhul oleks piisanud vaid telefonist ning toolist, kuid eks kõik need asjad andsid etendusele midagi juurde. Suur paberihunnik, mis laual asetses, sobis väga hästi kokku teose süzeega. Kogu ruumis valitses täielik kaos, millele viitasid juhuslikult asetatud mööblitükid. Valgustuseks oli tavaline tuli ning see sobis lavale kõige paremini. Arvan, et igasugune värvide mäng ei oleks mitte kuidagi sinna sobinud, kuna tegemist oli siiski tavalise tööpäevaga. Muusikalise poole eest vastutas Jaan Allikmaa. Näidendis kõlas kogu aja vaikne taustamuusika. Telefonikõnede ajal oli kuulda inimeste jutuajamise suminat, mis lisas kõnedele omalaadse efekti. Kokkuvõtlikult arvan, et Teplenkov on väga andekas ja koomiline näitleja, kes suudab paljude erinevate rollidega toime tulla. Jäin näidendiga täiesti rahule ning julgen seda soovitada teistelegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
