Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esimene veebikaamera (0)

1 Hindamata
Punktid
Esimene veebikaamera
Janar Mäekivi
Esimene veebikaamera müüdi
oksjonil 83 000 krooniga
Saksa ajakirja Spiegel online-haru
ostis ära Cambridge'i ülikooli
arvutilaborile kuulunud kohvimasina.
Oksjonil kümnenaelase alghinnaga
pakutud masina eest maksid
sakslased lõpuks 3350 naela (üle 83
000 krooni).
Kohvimasin sai kuulsaks sellega, et
1991. aastal seati selle juurde üles
maailma esimene veebikaamera.
Nagu paljude leiutiste puhul, oli siingi
edasiviivaks jõuks laiskus.
Umbes 15-liikmeline paadunud kohvijoojate seltskond
pidid kõik kasutama üht ja sama kohvimasinat.
Tihtipeale oli masin aga tühi ja kohvisoovija pidi
pettunult ilma joogita masina juurest tagasi pöörduma.
Mõttetu edasi-tagasi sebimise vältimiseks otsustati
masina juurde üles seada kaamera. See edastas pilti
arvutivõrku ja igal hetkel oli täpselt näha, kas kohvi on
või mitte. Kujutis oli küll must-valge ja imepisike, aga
ajas asja ära. Paar aastat hiljem, kui
internetikasutamine massiliseks hakkas muutuma, sai
sama pilt kogu maailmale nähtavaks (viimati aadressil
www.cl.cam.ac.uk/coffee/coffee.html) - ning Trojan Room
Coffee Machine muutus kiiresti kultusobjektiks.
Ootamatult sülle kukkunud raha eest (müügist loodeti
kõige rohkem 600 naela) kavatsevad Cambridge'i
mehed osta uue läikiva espressomasina.
Mida odavamaks muutus
infotehnoloogia ning mida
suuremaks läks võrgu
läbilaskevõime, seda
rohkem veebikaameraid
tekkis Internetti.
Veebikaamerad seati üles
nii avalikesse ruumidesse
(näiteks linnapildid
meteoroloogiaportaalis
http://www.ilm.ee) kui
personaalsetesse
ruumidesse.
Tuntuimaks veebiekshibitsionistiks võib pidada Jennifer Ringley't.
20aastane Ringley paigaldas veebikaamerad oma ühiselamutuppa
1996. aastal ning koolist lahkudes ka oma koju. Internetikasutajatel
oli võimalik seitsme aasta jooksul vaadata ööpäevaringselt seda, mis
toimus seal, kus Ringley elas. Kaamerad pildistasid ühe pildi iga
kolme minuti kohta. Esimesel aastal Ringley tasu ei küsinud, küll aga
ülejäänud aastatel, sest huvi oli nii suur, et võrguühenduse eest tuli
tal maksta kuus enam kui 1000 dollarit. Kaamerad olid ka vannitoas
ja magamistoas. Ringley sooviks oli pakkuda "aken inimloomaaeda",
(Burkeman 2004). Nüüdseks on aadress http://www.jennicam.org
suletud, seoses konfliktiga firmaga PayPal, kes tegeles külastajate
raha vahendamisega Ringleyle. Probleemiks sai "sobimatu alastus"
Ringley leheküljel, mis finantsettevõte põhimõtetega ei sobinud.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Eye Of The Sea - World's First Live Underwater Webcam
SLÕL online
22.12.2006 13:37
Tartu raekoja küljes asub Eestis esimene veebikaamera, millega saab endast raekoja
platsi taustal pilti teha ning saata foto enda või sõbra e-mailile.
Kaamera asub raekoja fassaadi küljes akna taga, vaatega raeplatsile ja
kaarsillale. Samuti on kaamera kõrval ekraan, millelt pildistaja ennast
näeb ning mis annab eesti ja inglise keeles täpseid juhiseid sõnumi
saatmiseks ja pildistamiseks.
Foto tegemiseks tuleb saata sõnum tekstiga SNAP ja meiliaadressiga,
millele pilti soovitakse, numbrile 1789. Sõnumi jõudmisel
sõnumikeskusesse teeb programm pildi ning viide fotole saadetakse
sõnumisse kirjutatud e-mailile. Samuti tuleb saatjale sõnum, millelt saab
sama pildi mobiiltelefoni laadida.
"Kvaliteedilt see foto muidugi midagi suurepärast ei ole, pigem on
tegemist suveniiriga," ütles linnavalitsuse infotehnoloog Jaak Vaas, kes
soovitas foto kvaliteedi mõttes teha pigem valgel ajal. Pildistamiseks
lühinumbrile saadetav sõnum on paketipõhise tavasõnumi hinnaga,
välismaa telefoninumbrilt tuleb sõnum saata pikemale tavanumbrile.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
World's first 3D webcam, Novo Minoru
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Vasakule Paremale
Esimene veebikaamera #1 Esimene veebikaamera #2 Esimene veebikaamera #3 Esimene veebikaamera #4 Esimene veebikaamera #5 Esimene veebikaamera #6 Esimene veebikaamera #7 Esimene veebikaamera #8 Esimene veebikaamera #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jann1992 Õppematerjali autor
Siin on siis powerpoint esitlus tehtud veebikaamera kohta.

Sarnased õppematerjalid

Leonhard Lapin
15
pptx

Leonhard Lapin

Leonhard Lapin Rainis Kokla 12.A Jõgeva Gümnaasium 2013 Leonhard Lapin Click to edit Master text styles § Sünniaeg 27.detsember 1947.a Second level § Sündis Räpinas § Rahvuselt eestlane Third level § Kunstnik,arhitekt,luuletaja Fourth level § Kunsti õppinud ENSV Riiklikus Fifth level Kunstiinstituudis (ERKIs) Elukäik Lõpetas Räpina Keskkooli 1965.a Õppis 19661971.a ERKIs arhitektuuri eriala 19711974.a töötas arhitektina 1990.aastast ERKI õppejõud,1995.aastast ka professor 1991­2003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja Olnud külalisprofessor nii Helsingi ülikoolides kui ka Eesti Muusikaakadeemias Looming Alustas loomist 1960ndatel Avangardismi valdkonnas Liitus Tõnis Vindi kunstigrupi ANKga,mille kaudu

Kultuurilugu
Majutusettevõtete võrldus veebilehekülgede alusel
15
pptx

Majutusettevõtete võrldus veebilehekülgede alusel

Kolme erineva majutusettevõtte võrdlus kodulehekülje põhjal Maarja Janson H12 L'ERMITAGE HOTEL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level L'ERMITAGE HOTEL 1. klassi hotell, mis avati 2004. Aastal. Hotell L'Ermitage asub Tallinna vanalinna külje all. Hotellis on soome saun, konverentsiruum ning restoran. L'ermitage Hotel pakub mitmeid teisigi lisateenuseid (autorent, parkimine garaazis, jalgrattad jne). L'ERMITAGE HOTEL veebileht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level L'ERMITAGE HOTEL VEEBILEHE PLUSSID:

Majutus
Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo-PowerPoint
14
pptx

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo. PowerPoint

Fifth level orbiidil. Kuue grupi orbiidid asuvad üksteise suhtes sellise nurga all, et satelliidivõrgustik katab kogu planeedi. See võimaldab laevadel oma asukohta täpselt kindlaks määrata ka keset ookeani. Vaatlussatelliidid Vaatlussatelliitidele on paigaldatud ülivõimsad kaamerad, mille abil on võimalik näha maju, maanteid, põldu, mägesid ja järvi. Satelliidilt on näha ka rannajoon, saared, sadamad ning laevad. Kaamera võtab vastu maapinnalt peegelduvad valguskiired, muudab need raadiosignaalideks ning saadab maapealsetele jaamadele. Maal muudetakse raadiosignaal kujutiseks, mille abil koostatakse uusi ning korrigeeritakse vanu kaarte. Vaatlussatelliitide ajastu algas 1972. aastal Landsat 1-ga. Tänapäeval tiirlevad Landsat 4 ja Landsat 5 ümber maakera 15 korda päevas. Nende ülesandeks on edastada kujutisi maapinnast. Ilmateade kõrgusest

Meteoroloogiliste vaatluste meetodid
Futurismi esitlus
13
pptx

Futurismi esitlus

Futurism Futurism ­ ladina keeles futurum `tulevik' 1909. aastal tekkinud. "Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad". Umberto Boccioni Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Futurism kunstis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Futurism skulptuuris Click to edit Master text styles Second level Third level

Kirjandus
Eesti geograafiline asend ja äärmuspunktid
16
pptx

Eesti geograafiline asend ja äärmuspunktid

Eesti asend Pane kirja kõige tähtsamad arvandmed Eesti kohta. Mõtle ise, millised need võiks olla (abi saad https://www.eesti.ee/est/riik) v Rahvaarv: 1 318 005 (01.01.2012) v Pindala: 45 227 km² v Rahvastiku tihedus: 28,6 km² kohta v Maakondade arv: 15 v Valdade arv: 193 v Linnade arv: 33 v Telefonikood: 32 Kirjelda oma sõnadega võimalikult põhjalikult Eesti geograafilist asendit. Kasuta võimalikult palju geograafilisi väljendeid. Eesti riik piirneb maismaal Venemaa ja Lätiga Eesti piirneb põhjast Soomega ja läänest Rootsiga, kuid riikide vahele jääb Soome laht Eesti asub põhja-ja idapoolkeral Eesti asub 57.30-59.30 laiuskraadidel Eesti asub 22-28 pikkuskraadidel Eesti asub Euroopa maailmajaos ja Euraasia mandril Tähista kaardil Eesti äärmuspunktid sinise täpiga ning kirjuta juurde nende nimed. Vaindloo saar

Eesti loodus ja geograafia
Bütsantsi kunst
23
pptx

Bütsantsi kunst

Bütsantsi kunst Bütsants IdaRooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeerimi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Bütsants (IdaRooma), pealinn Konstantinopol (tänapäeva Istanbul). Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Oma 1000aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ka langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus 1 ajal. Loodi kuulsaim ehitusmälestiHagia Sophia kirik. Peale suuruse ja ilu köidab tähelepanu kupliga kaetud piklik nelianurkne ruum. Hagia Sophia kirik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Kunstiajalugu
Tehnika võidukäik 1920-1930 POWERPOINT
10
pptx

Tehnika võidukäik 1920-1930 POWERPOINT

Te h n i k a v õ i d u k ä i k 19 2 0 1 9 3 0 Tint Paul ja Anders veetamm.9c Elektri tootmine ja kasutamine Ehitati üha uusi elektrijaamu mis töötasid vee ja soojuse Jõul Elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel ning masinate ja konveierite rakendamisel Oli võimalus osta erinevaid elektrikaupe nt: raadio pesumasin , külmkapp jne S i d et e h n i k a Arenes sidetehnika eriti raadio. Nii demokraatlikes ja autokraatlikes riikides kasutati raadiot inimeste meelsuse mõjutamisel. Seepärast alustati 1920.a regulaarsete ringhäälingutega Pilti kah....... Elektrijaam Raadio Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth l

Ajalugu
Tallinn
16
pptx

Tallinn

·Turismiosakonna peaeesmärk: Aidata kaasa linna turismitulude suurendamisele Tallinna kui turismisihtkoha rahvusvahelise tuntuse suurendamisega igakülgse ja kvaliteetse turismiinfo jagamise kaudu. Turismi arengukava Ligi kuuekümne inimese koostööna on valminud Tallinna turismi arengukava, mis on pilootprojekt linna strateegilisele üldplaanile. Turismi arenguplaan koosneb kolmest osast: · Esimene osa tutvustab lühidalt töö metoodikat ning annab ülevaate turismi kui majandusharu osatähtsusest maailmas ja Eestis. · Teine osa keskendub linnale · Kolmas osa hõlmab tegevusplaane, näidates ära organisatsioonilised täiustused koostöös riigiga. Turismistatistika järeldus 2009 aasta novembris majutati Eestis kokku 139 600 turisti. Nendest 58% majutati Tallinnas. Kuna Tallinn on Eesti pealinn ja seal asub meie põhiline

Turism




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun