Oliver Twisti arvustus (43)

„Oliver Twist“
Arvustus käib inglise realismi suurimaks esindajaks Charles Dickens ´i teose „Oliver Twist“ kohta. Teose tegelasteks on loomulikult Oliver, Sikes, Fagin , Kaval Vigurivänt, Nancy , Rose Maylet ja vanaisa.
Oliver on 11 aastane orb. Ta kasvab üles vaestemajas vaesuses ja viletsuses. Ta ema suri ja siis pandi ta sinna. Sel ajal kui lapsed nälgivad, naudivad lastekodu ülevaatajad rikkalikke lõunaid.
Ühel päeval, sai Oliveri sõbral söök otsa ja Oliver läks juurde küsima. Kõik vaatasid ümberringi, et mis nüüd edasi saab. Seda ei tohtinud teha. Oliver sai pahandada . Ja tema koos tolle sõbraga visati kartsu. Kuna Oliver pole mingi papist poiss ja julgeb oma õiguste eest seista, otsustab vaestemaja omanik ta edaspidiste probleemide vältimiseks surnumatjale abimeheks müüa. Aga kuna surnumatja ütles halvasti Oliveri ema kohta. Kannatamata välja ebaõiglast kohtlemist ja uus töökoht pole ka Oliverile mokka mööda ja ta põgeneb, sattudes ihuüksi suitsusesse ning haisvasse Londoni tänavatele, kus satub Noorte Taskuvaraste Akadeemia juhi Fagini ja tema poiste kampa . Vigurvänt nägi teda Londonis turuplatsil magamast. Ta äratas ta ja küsis, kas sa süüa tahad . Tänu sellele, et ta nõustus, sai temast vargakampa liige. Nad pidid kelleltki kella varastama, aga nad jäid vahele, ja siis pidi Oliver kohtusse minema. Tänu kohtusse minekuga sai Oliver teada, oma sugulased Rose Maylet ja vanaisa. Rose Maylet ütles, et Oliver ei varastanud. Ja ütles, et raamatupoe pidaja võib sama kinnitada. Oliver lasti vabaks ja ta läks elama Rose Maylet ja vanaisa juurde. Ühel päeval, nädala aja pärast otsustas Rose Maylet Oliveriga jalutama minna parki, kuna teine pole toast lahkunudki. Aga vanaisa andis raha ja raamatud, et Oliver viiks nad tagasi raamatupoodi. Seda ka Oliver tegema läks, kuigi, Sikes ja Nancy tulid ja röövisid Oliveri. Nad võtsid kõik mis tal oli – nii raamatud kui ka raha, mis vanaisa andis, usaldades, et ta tuleb ikka tagasi, mitte ei varasta ära, mida ta ka tegelikult ei teinud. Lõpuks hakkab Nancyl temast kahju ja ta lepib Rose Mayleti ja vanaisaga kokku, et keskööl saate te Oliveri tagasi. Muidugi vahepeal oli vigurivänt ette kandnud Sikesile, et mida ta naine teeb. Sikes läheb keskööl silla juurde ja märkab oma naist ja tapab ta. Siis läheb ta jooksuga Fagini juurde, kus ta leiab Oliveri eest. Ja siis tuleb Fagin ka. Sikes kukub ja saab surma (poos üles, kuigi mitte meelega). Vigurivänt läheb vanglassse ja Fagin ka.
Selles filmis taheti näidata, kuidas on tänaval elada ja hakkama saada. See pole sugugi lihtne, alati tõmmatakse nahk üle kõrvade. Kui valus see ka poleks. Kuna Oliver oli tark ja seisis oma õiguste eest läks tal hästi, ta sai oma sugulased üles leida ja nendega elada ja oma lapsepõlve mööda saata.
Filmi käsitlus tuli päris hästi välja, kuigi oleks võinud olla natuke erksamad ja mustemad värvid. Filmis oli ainult tuhmunud värvid, see ei sobinud hästi. Aga hästi oli eristatud küll rikkad ja vaesed. Aga kas tõesti oli vaesed nii vaesed kui näitati? Näitlejate valik oli hea. Kõik mängisid oma rolli hästi välja, kui vahel oli ka näha kuidas näitleja läks hästi endast välja. Või ma nägin ise valesti. Seda ma ei oska öelda.
Film oli väga hea. Mulle meeldis, sai emotsiooni näha, mitte neid endale ette kujutades raamatu lugemisega. Kuigi vahel on parem raamatut lugeda, siis jätad õudsemad kohad välja või kujutled ette, et kõik juhtub kuidagi kergelt.