Teaduse ja tehnika saavutused keskaja vältel (0)

Teaduse ja tehnika saavutused keskaja vältel
Kui võrrelda antiikaja teaduse arengut, siis võib öelda, et keskaja oma jääb kõvasti alla. Kuigi kõik arenes ja leiutati samuti on see nii pika ajajärgu kohta isegi vähe. Kuid sõjaliselt arenes keskaeg kindlasti jõudsasti edasi.
Esimesed tulirelvad leiutati 14. sajandi algul. See tulirelv suutis vaenlast ohustada kaugemalt . Väimuselt meenutasid need kolbi või vaasi. Esialgul lasti neist nooli . Kuid suhteliselt kiiresti arenesid neist välja suurtükid ja püssid. Sellised relvad pakkusid juba konkurentsi heitemaisnatele ja ambudele. Loomulikult sõjalise poole pealt täiustati ka kaitsevarustust. Ehitati täisraudrüüd.
Ma olen alati arvanud, et sõja käigus leiutatakse kõige enam asju. See on koguaeg nii olnud. Algselt olid küll tulirelvad rohkem ehmatuseks vaenlase eest, kuid pärast juba tapmiseks valmis.
Keskaja üheks suurimaks saavutuseks on kindlasti trükikunsti välja kujunemine. Seda leiutati juba pikka aega. Juba vanas roomas üritati trükkida, lõigates kõik tähed eraldi välja ja siis alles pressides need pärgaminedile. Kuid Eurooplaste trükikunsti leiutas Johann Gutenberg . Ta võttis kasutusele lahtised üksikud tähed, mis ta sulatas metallist. Samuti olid tal vaja trükitinti, kuna tavaline tint ei sobinud. Trükipressiks sai esialgul oliivipress. Aastal 1445 või 1446 jõudis ta trükikunsti leiutamiseni ning aastal 1456 ilmus esimene trükitud raamat Euroopas, nimelt piibel.
Praegu oleks raske ette kujutada, elu ilma trükikunstita. Tänu keskaja leiutajale on see meil olemas, loomulikult on nüüd seda palju muudetud, kuid põhimõte on ikka sama.
Keskaega võib pidada ka empiirilise teaduse alguspunktiks. Sellise teaduse põhiline arendaja oli Oxfrodi ülikooli professor Roger Bacon . Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadusest ja kunstist kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Ta oli ka palju tulevikukujutlusi. Ta oli kindel, et kunagi on iseliikuvad sõidukid nii maal, merel kui ka õhus. Ta armas, et hakatakse kasutama potilise suurendusseadmeid selleks, et taevakehi vaadelda. Roger Bacon oli see mees, kes tegi kindlaks selle, et mis on vikerkaar(päikesekiirte murdumine vihmapiiskades)
Tuleviku koha pealt on ta küll kõik õigesti arvanud. Roger Bacon oli oma mõtlemisega ajast liiga palju ees. Kirik mõistis teda hukka ja pani vangalsse selle eest. Kuigi ta oli täiesti geniaalne mees.
Samuti on keskajast pärit kuulus kunstnik, arhitekt , insener, leiutaja ja looduseuurija Leonardo da Vinci. Ka tal oli suuri plaane sõjanduse vallas. Kuid tema suurtükid, katapuldid, soomusvankrid ja liikuvad silad jäid paberile. Ainus seade, mis tal lasti ehitada oli õhukonditsionaator. Ta projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi jpm. Teda huvitas inimese vereringe ja süda, ning tegi nendest jooniseid.
Ka tema oli oma aja tehnilistest võimalustest nii palju ees, hiljem tehti tema avastused uuesti üle. Leonardo da Vincit peetakse tänapäevalgi helikopteri leiutajaks. Ta on ülemaailma kuulus mees.
Keskajal asutati Euroopasse palju ülikoole. Enamasti tekkis ülikool 11. saj- 13. saj vahemikus. Euroopa vanim ülikool on Bologna ülikool, mis asutati 1119 . aastal. Algselt oli ülikool üliõpilaste organisatsioon , mis palkas endale ise õpetajaid ehk doktoreid. Peagi suurenes ülikool nii palju, et välismaalased ja Itaalia elanikud valisid endale juhi ehk rektori. Selleks, et kontrollida üliõpilaste eksamineerimist ja magistritööde kaitsmist moodustasid doktorid omaette organisatsiooni e kolleegiumi.
Ülikoolide teke oli väga tähtis samm teaduse ja hariduse areguks. Inimesed said harituks ning avastasid ja leiutasid palju asju. Kas praegusel ajal on äärmiselt tähtis käia ülikoolis ja kõrgharidus omandada.
Mulle tundub, et keskaeg valmistas ennast hästi uueks ajaks ette. Juba selline mõtteviis, et inimene peaks olema haritud, on väga tähtis, see aitab edasi liikuda . Hiliskeskaeg oli eriti tähtis, kuna toimusid suured maadeavastused ja koos sellega toodi võõrastelt maadelt kaasa uusi ja ennenägematuid asju. Keskaja ülikoolide tekkega, tekkis ka Eestisse vaiksel ülikool, kuigi hiljem.
Tartu ülikool avati 1632. aastal. Kuid see on tänu keskaja mõjule edasisele ajajärgule.