1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala ...
kuhu nad sündisid. PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD Et saada juurde põllumaad võeti maha metsi ja kuivendati soosid. Alguses ei väetatud põlde. Kui sul oli piisavalt põllumaad suutsid ära elada. Enamus talupoegi olid pärisorjad. LINNAD Linnlasi oli palju vähem kui talupoegi. Linnade jõukus olenes kaubandusest. Kõige kiiremini kasvasid varauusajal pealinnad. Linna ümber olid müürid. Ka linnaelanikel olid seisuste kihid. RELIGIOON JA KIRIK Riik pidas kirikut oluliseks. Jumalateenistusel manitseti inimesi järgima mitte ainult Jumalat vaid ka riigi seadusi. Kirik hakkas rajama haigemaju ja korraldas kooliharidust. TEADUSREVOLUTSIOON Tähtsamad teadlased: Galileo Galilei, Francis Bacon, Johannes Kepler, Isaac Newton. Galilei tegi teleskoobi tähtede vaatamiseks. Kepler arvutas välja, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese mööda
Tuli välja, et me polnud esimesed ega ka viimased jõudjad. Õpetaja saabudes siseneti kirikusse. Ekskursioon kestis umbes nelikümmend minutit ja seda tutvustas meile noor, pikk ja väga saleda kehaehitusega naisterahvas. Vaiknehäälne giid rääkis meile kiriku ajaloost ja kunstist. Et teda selgelt kuulda, olid kõigil huvist kõrvad kikkis. Kiriku võimsaim maal kujutas endast surmatantsu. Sajandeid säilinud maal kujutas endal vaheldumisi tantsivat skeletti ning seisuste esindajaid. See näitas, et surma ees on kõik võrdsed. Mina jäin väljareisiga ülimalt rahule, sest on huvitav näha, kuulda ja täiendada oma teadmisi asjadest, millest sul varem aimugi polnud või olid nad hägused. Klassikaaslaste kommentaare kuuldes, väidan ma kindlalt, et kõik jäid nende kiirelt möödunud neljakümne minutiga rahule. Nädalavahetus sai hariva sissejuhatuse ning ärevus oli suur saabuva ees.
Selgita mõisted Venemaa ajaloost: segaduste aeg (smuta) kirikulõhe (raskol) nikoni usupuhastus jagati kaheks Prikaasid-ametkonnad Maakogu- seisuslik esindus Millega läksid Venemaa ajalukku: Boris Godunov-tappis dimitri, et saada võimule Vale-Dmitri-väitis end olevat kadunud dimitri, tegelikult oli poolakas Mihhail Romanov-pani aluse romanovite dünastiale Nikon-usupuhastus Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) valitsemiskorraldust-võttis keisri nime b) seisuste süsteemi Lõi teenisusastmete tabeli, kus kõik seisused jagunesid 14 astmeks. c) halduskorraldust , 8 kubermangu, 10 kohturingkonda d) sõjaväekorraldust- streletside armeealaline sõjavägi, laevastiku ehitus. Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) elulaadi-euroopalik elulaad, peterburi rajamine, riietuse muutumine euroopalikuks. b) maksukorraldust- Pea rahasüsteem-kõik maksavad c) kirikukorraldust - Riik muutus ilmalikumaks, patriarhi koht eemaldati, loodi Püha Sinal,
Siis otsustati proovida erinevaid meetodeid, kuidas seda kõike parandada, kuid massiliselt oldi vastu kõikidele ettepanekutele, näiteks: 1) kaotada tsunfid- selle tagajärjel tekkis rahulolematus 2) tõsta makse Kolmanda seisusel- neil polnud niigi raha, tekkis rahulolematus 3) piirata kulutusi õukonnale- õukond oli vastu 4) lasta vabaks hinnad- kõrged hinnad ei meeldinud rahvale, kes niigi siplevad kitsikuses. Seega otsustas kuningas kokku kutsuda kõikide seisuste esindajad ehk generaalstaadid. Istung toimus 1789.aastal 5-ndal mail Pariisis, kus rahvas eraldi pidas oma koosolekuid ning Kolmanda seisuse saadikud kuulutasin end asutavaks koguks, kaotasid aadli seisus, võeti vastu programm-dokument ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", võeti vastu ka uus põhiseadus, kus oli eraldatud 3 võimu. Suur Prantsusmaa revolutsiooni tagajärjeks oli positiivsed ja negatiivsed soodumused nagu eelnevalt mainisin. Positiivseteks olid: 1)
saigi kuningriigi parlament. Peale suurfeodaalide ja kõrgvaimulike, kaasati ka väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ja alamkojast kuhu kuulusid siis kõik väiksemad esindajad. Parlamendi eesmärk oli kaitsat kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus küsimuste arutlemisel. Prantsusmaal kutsus 1302. aastal seisuste esindajad ehk generaalstaadid kokku kuningas Philippe IV. Tal oli vaja maksude kehtestamiseks saada alamkihi nõusolekut. Kuningad kutsusid generaalstaate kokku ka muude küsimuste arutamisel, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel ei olnud kaugeltki nii suur kui Inglismaal. Genreaalstaatide eripäraks oli see, et kõik esindajad kogunesid ja hääletasid eraldi. Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis oli tugev ja
Püha Rooma keisririigi põhialadeks olid Saksamaa ja Itaalia. Rooma paavstid pidasid ennast Peetruse järeltulijaks ja jumala asemikuks. Tüli Rooma paavsti ja Püha Rooma riigi keisri vahel puhkes õiguse pärast ametisse määrata piiskop. Saksa keiser Heinrich IV palus paavstilt andeks Canossa mägilinnas; väljend”Canossas käima” tähendab andeks paluma Prantsusmaal läks kuningatroon 10. Sajandil kapedingide dünastiale. Prantsusmaal tuli 14.sajandi alguses kokku seisuste esinduskogu -generaalstaadid Keskajal olid peamised seisused vaimulikud, aadlikud, talupojad ja käsi/kaup... Inglismaa vallutas 11. sajandil Normandia hertsog William Vallutaja 1215. aastal vastu võetud „Suur vabaduskiri” kinnitas kuninga alamate õigused. 13. sajandil kutsuti Inglismaal kokku seisuste esinduskogu ehk parlament, see koosnes ülem- ja alamkojast. Ristisõdade-aegses Euroopas kiusati taga Juute
1396 ordu vallutas Tartu 1397 Danzigi kongress Kompromiss, tunnustati Roomast antud ordu privileegi (Riia piiskopi tihe seos Saksa oduga); ordu tegi piiskoppidele ja vasallidele järeleandmisi (loobus õigusest nõuda sõjakohustust). Seisuste esilekerkimine ja maapäevad 14. saj läänimeeste ja linnade suurenev roll Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Liivimaa iga-aastased linnapäevad, kaubaküsimused. 1420 maapäevad maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad. Välissuhted Aktiivseim jõud Saksa ordu Piiskopid kaitsepositsioonil 14. saj lõpp ordu positsiooni halvenemine Kalmari unioon Taani, Norra, Rootsi Krevo unioon Poola ja Leedu (1385 ristiusk) 1481 Vene ühendatud vägede rüüsteretk Liivimaa meister Wolter von Plettenberg jõudude koondamine venelaste vastu 1501 liit Leeduga, sõda Venemaa vastu 1502 Vene vägede löömine Smolina järve ääres
Talupoeg pidi riiki varustama toiduga. Talupoja ärakasutamine ei andnud pikemas perspektiivis positiivset tulemust. Ühiskonna moderniseermine tähendas ka sotsiaalse struktuuri teisenemist. Nende muudatuste juures on tähtis, et muutused polnud loomulikud, vaid toimisid kõrgelt tulnud korralduste järgi. Paljud sotsiaalsed rühmad likvideeritakse, teiste positsioone täpsustati. Kokkuvõttes loodi nende ümberkorraldustega eeldused, euroopalikus mõttes, seisuste kujunemiseks Venemaal ja pikemas perspektiivis oli sotsiaalse struktuuri muutumine positiivne samm. Positiivsel poolel on ka negatiivne pool. Kiired muutused tõid kaasa tohutute kontrollimehanismide rakendamised politseiriigi tingimustes. Riik hakkas oma alamaid kõikvõimalikul moel kontrollima. Totaalne kontroll jääb püsima impeeriumi lõpuni ning võetakse mingis osas üle ka nõukogude ühiskonnas. Kõik reformid, mis võeti ette ühiskonna
talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kihelkond - endisaja haldusüksus *domeen - maavalduse osa, mida feodaal ise majandas *konvent - seadusandlik kogu mõnes riigis; ühishuviliste koosolek v organ; üliõpilasorganisatsioon v selle korter *aadel - eesõigustatud kõrgem seisus *rüütelkond - rüütlid seisusena; aadlikorporatsioon, seisusliku omavalitsuse organ *maapäev - rahva- v seisuste esindus *linnadepäev - *unioon - liit, ühendus *adramaa - maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis feodaalajal *üksjalg - talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. *vabadik - pops, maata v vähese maaga kehvtalupoeg *sulane – teener, feodaali võimu all olev isik *trääl - orjuses olev sõjavang v selle järeltulija *teokohustus - vasalli töökohustus lisaks maksudele
Stendhal väljendab oma teoses ,,Punane ja must" vastumeelsust seisuste vahede vastu. Psühholoogilise romaani tegevustik toimub 19. Sajandi alguses, mil päritolu oli teadmistest olulisem. Teose autor hindab isiksuse puhul mõistust ja loogikat. Loo peategelane Julien Sorel oli talupojaseisusest suure teadmistepagasiga 19 aastane noormees, kellel suur kirg lugemise vastu. Ta kõneles vabalt ladina keelt ning teadis peast ladinakeelset Uut testamenti. Julieni eeskujuks oli Napoleon, kes oli pärit töölisklassis ja sai valitsejaks. Ta seadis enesele
Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Maanõukogu Tegelesid kõige olulisemate küsimuste lahendamisega. Peamees/maamarssal kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva Kubjas talupojast ametiisik, mõisasundija, kes tegeles teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega
1. Absolutismiajastu euroopas Absolutism- riigivorm , kus võim kuulub ühele isikule kuningas teostab kogu võimu, kehtestab seadusi, viib seadusi täide ja mõistab kohut iseenda nimel. Senini olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta
kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus sõjateenistus Keskaja teisel poolel talupoegade seisund halvenes: juurdus arusaam, et talupoeg ei ole mitte isiklikult vaba, vaid kuulub selle maalapi külge, mida ta harib, s.t. kujunes välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti rida kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata ima isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. Suurenesid teokohustused ja maksud (10%-ilt 25%-le). Talupoegadelt võeti relvakandmisõigus. Kujunes välja pärisorjus. 3. Esitage näiteid ristiusu möjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa: Haridus ja kirjasõna: Kerjusmungaordud pöörasid tähelepanu rahva usulisele harimisele ning rahvuskeelele
Ristisõja lõppedes hakati ristisõdadega vallutatud regiooni nimetama Liivimaaks. Keskajale kohaselt tulid nüüd maad jagada ning Liivimaale üritasid käppa peale saada piiskopid, Saksa ordu ning Taani kuningas. Loogiline oleks, et nii mitmete jõududega maal toimub killustumine. Kuid tegelikult, mingi side jäi maakondade vahel alles ning eestlased suutsid võimuvahetust ära kasutada Jüriöö ülestõusu näol. Liivimaal tekkis ka peale sõdu läänikord ning esile kerkisid seisused. Seisuste tekkimine oli suur edasiminek keskaega. Muinasajal ei olnud rikkusel ja võimul nii suur tähtsus, kuid keskajal oli võimuga tagatud ka hea eluolu. 14. sajandi keskpaigast korraldati ka iga-aastaseid linnadepäevi, kus arutati tähtsaid kaubandusega seotud küsimusi ning maapäevi, kus said kokku maaisandad ja erinevad seisused. Tähtsaim muutus, mis minu arvates ühiskonda edasi viis, oli linnade teke. Kommunikatsioon,
laiendamise naisliinile ja suguvõsa kõrvalmeesliinidele (Põhja-Eestis 1397, Tartu piiskopkonnas 15. sajandi keskel, Saare-Lääne piiskopkonnas u 1524). Liivimaa Ordu kui sõjaliselt tugevaim taotles hegemooniat ning ei respekteerinud Riia peapiiskoppi. 1297 1492 kestis ordu, Riia linna ja Riia peapiiskopi vaenus. 1298 ründas ordu Saare-Lääne ja 1396 Tartu piiskopkonda. Kuid ordu oli ka peamine koondav jõud, kelle eestvõttel loodi 1304 seisuste konföderatsioon ja 14. sajandi II poolel seisustepäevad, millest 1422 kasvas välja Liivimaa maapäev. Maal langesid etnilised piirid kokku seisuslike ja sotsiaalsetega: feodaalid olid sakslased, talupojad eestlased; saksa talupoegade immigratsiooni ei olnud, eestlased ei saksastunud, kuigi saksa kultuuri mõju oli tugev. Talurahva põhimassist (külakogukonna ühismaid kasutavatest adratalupoegadest) eristusid vabatalupojad
on määratud "külluse saavutamiseks". Pestell käsitles ka tööstuse arendamist, kuid ei kavandanud siin nii radikaalseid muutusi kui põllumajanduses. Ta ei tõstnud üles küsimust manufaktuuride ja vabrikute forsseeritud arendamisest. Kuid erinevalt mõnedest dekabristidest tunnistas Pestell protektsionistlike tollide kasutamise vajadust eesmärgiga luua võimalikult soodsad tingimused kodumaise tööstuse kiireks ja edukaks arenguks. Sisekaubanduses pooldas ta kõigi seisuste õigust tegelda selle majandusharuga. Pangandussüsteemi pidas Pestell tarvilikuks niimoodi ümber korraldada, et igas vallas oleks loodud pank, padimaja ja kindlustusseltsid. Pestelli arvates oleks tulnud anda pankadest talupoegadele ja linnakodanlusele protsentideta pikaajalist laenu oma majapidamise sisseseadmiseks. Ta tahtis luua tingimusi, mis oleksid teinud krediidi kättesaadavaks laiadele massidele.
Puiga Põhikool Jane Oja 8.klass 2009 Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud. Ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja
LK 4: Ül 2: 1) Kehtestas seadusi, viis seadusi täide, mõistis kohut iseenda üle 2) Ilma seisuste esinduskogude nõusolekuta ei saanud kuningas makse tõsta. 3) Ministrid andsid kuningale nõu ja kui kuningas oli valitsemiseks liiga noor või polnud valitsemisest huvitatud siis valitses esimene minister. 4) Tugev kuningavõim ja kiriku suur osatähtsus inimeste elus. Ül 3: Madalamast päritolust olid ametnikud slp, et kõrgaadlikud tahtsid kuningavõimu endale võtta ja see muutus kuningale ohtlikuks. Madalama päritoluga inimesed täitsid palju
Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner, kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud, esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei, mille kaudu suheldi kohalike seisuste ja organisatsioonidega. Oma territooriumi piires. Baltisaksased kuulsamad, vene impeeriumi teenistuses?Micheal Andreas Barclay de Tolly. Miks võeti talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal tunduvalt varem vastu kui Venemaal.Sellepärast, et Venemaale ei jõudnud see nii kiirelt, valgustusideid ei lastud läbi ja Eesti ja Liivimaa olid pärisorjuse kaotamisest juba päris tükk aega enne huvitatud ja töötasid selle nimel. Samuti andi talurahvale rohkem õigusi
Maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid nad tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks mitmesuguseid järeleandmisi. Oma huvide kaisteks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond välja arvatud Harju-Viru rüütelkond. 14.saj keskel hakati korraldama Liivimaal linnadepäevi, kus arutati kaubandusküsimusi. 1420 hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste maapäevi Valgas või Valmieras. Esindatud oli seal neli seisust: Riia peapiiskop, Liivimaa ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi probleeme. Otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, selle pärast ei muutunud maapäevad kunagi Liivimaad reaalselt ühendavaks institutsiooniks. Poliitiline
pärilikku kuningannat. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Ulrika Eleonora pidi valitsejakrooni vastu võtma seisuste esindajatelt ja nõustuma alles väljatöötamisel oleva põhiseadusega. Talupoegade seisukohti esindas põhiseaduse väljatöötamisel mitteaadelkond ja alamaadel. Anti nõusolek loobuda isevalitsusest. Ulrika Eleonora ja tema abikaasa nõustusid kõigega, mis neile ette kirjutati, sest Rootsi kuningaks pretendeeris ka tema ja Karl XII õepoeg Holstein- Gottorpi Karl Friedrich. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) põhiseadus
juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis. Rahulolematus aga kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon".
Ta töökoda oli juhtiv ning suur. Seal tehti väga suuri teoseid. Bert Nodke sündis 1430ndatel Poolas. Oma hariduse omandas at Belgias. 1463 a maalis Notke Lüberki maale. 15. Sajandi lõpul maalis aga Niguliste "Surmatantsu". Maalil kujutatud inimeste rõivastus pärineb 15.sajandist. Niguliste kirkuku "Surmatants" on maalitud lõuendile aga Soomes on seevastu freskoa. Originaalis koosnes "Surmatants" mitmest faasist. Surmatantsul näeme allegoorilist kooskõla seisuste vahel. Räägiti, et surm oli igapäevane, mis puutus igapäev kokku keskajal ning surma ees olid kõik võrdsed. "Surmatantsu" thematic võeti kirjandusest. Nigulistes mainiti esimist korda Surmatantsu 1603. aastal. 20. sajandil oli Märtsi pommitamine, selle käigus sai kirik pommitabamuse, milles paljud eksponaadid hävinesid koos hinnaliste kunstiväärtustega ning samuti ka kirik ise. Kuid paljud kunstivarad suudeti ära päästa. 1955. Aastal otsustati Niguliste taastada kuid mis
Tema ajal pandi alus siiditööstusele Prantustmaal. · Henri IV mõrvati jesuiitide poolt. Tema surma järel järgnesid tagasilöögid- troonipärija Louis XIII oli alles alaealine (9a), mistõttu regendiks sai tema ema Maria de' Medici. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal · Absolutistlik valistemisviis pääses Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). · Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud- ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu-generaalstaatide- nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadis laiali. · Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu(Prantsusmaa tegelik valitseja, kes tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi) hooleks. · Richelieu eesmärk oli luua tsentraliseeritud riik ning tema tegutsemisviis oli makjavellistlik- kõik tuli allutada riigi edule
Neg: *vägivalla teke Pos: *Revulutsioon oli murdunud vana feodaalsüsteemi ,kaotanud aadlikke ja vaimulike eesõigused,kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. 20.Mille poolest erinesid revolutsioonisõjad vallutussõdadest? Vallutussõdade eesmärk oli vallutada, kuid revulutsiooni sõdade põhimõte oli see et revulutsiooni mahasurumine ja monarhia taastamine. 21.Milline oli sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus ja miks? 22.Seleta mõisted: Generaalstaadid,- seisuste esinduskogu Rahvuskogu,- kolmanda seisuse esindajad generaalstaatides Asutav Kogu,-rahvuskogu kellega on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke Bastill- kindlus Pariisis mida peeti monarhia sümboliks ja mille valluatamisega sai alguse revolutsioon * võimude lahusus- *rahvapäästekomitee- gilotiin- on masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega direktoorium,- valitsus
1) Nimeta Uusaja algus ja lõpp. Uusaja algus 1789 algas suur Prantsuse revolutsioon , mille tagajärjel hukutati vana feodoor ja pandi alus kaasaegsele ühiskonna kujunemisele. Uusaja lõpp Lähiajalugu- 1913/14 I Maailmasõda muudab arusaama elust ja suhetest 2) Mis on absolutism? Absolutism on riigikorraldus, kus kolm võimu on koondunud monarhi kätte, kuid valitsemisel peab ta arvestama kõrgemate seisuste huvidega. 3) Millised tunnused olid absolutismile omased? riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere.
Muutused uusajal tõid kaasa 20. sajandi uue mõtlemise Uusaja alguseks võib lugeda mitmeid sündmusi, näiteks Ameerika avastamine 1492. aastal või Martin Lutheri protestantlikku reformatsiooni 1517. aastal. Nagu väga paljud asjad ajaloos, nii on puudub ka siinkohal lõplik tõde. Nii või teisiti hõlmas see aeg endas mitmeid edasist mõtlemist ja maailma arengut mõjutavaid sündmusi. Kui Cristoph Kolumbus 1492. aastal Hispaania lipu all oma laevaga Ameerikasse jõudis ei teadnud ta isegi, millise suure avastuse ta teinud oli. Arvatavasti ei jõudnud see kohe päriselt ka enamuste Euroopas elanud tavainimeste mõtlemisse. Tolleaegses ühiskonnas olid inimesed rohkem pühendunud oma kodusele elule ja said sellistest suurtest uudistest ilmselt alles hiljem teada. Küll aga on Kolumbuse avastus, millest räägitakse tänapäeval juba väikestele lastele, muutnud sajandite jooksul inimeste mõtlemist. Saades aru, et peale Euroo...
moodustatakse harilikult kaudsete valimistega. Tavaliselt kuuluvad parlamendi pädevusse seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine, riigi kõrgeimate ametiisikute ametisse nimetamine ning ametist vabastamine, valitsuse tegevuse kontrollimine. Esimesed parlamendid tekkisid Lääne-Euroopas 12.–13. sajandil ja nad kujutasid endast kuninga kokkukutsutud aadlike nõupidamist. Inglismaal kujunes parlament 13. sajandi lõpul regulaarselt toimivaks seisuste esinduskoguks. Prantsusmaal olid parlamendid aastani 1790 mõne haldusfunktsiooniga kõrgemad kohtuasutused. USA Senat mõistab tänaseni kohut presidendi, ministrite ja teiste kõrgemate ametiisikute üle (impeachment).
olid põhjustanud sõjad ja sisetülid. Kui inimestel oli võimalus valida, kas vabadus või kord, siis paljud eelistasid korda, mis tagaks turvalise elu ja majanduse arengu. Arvati, selleks, et karmis rahvusvahelises konkurentsis ellu jääda, on riigil vaja ühtsust, mida kehastaski kuningas. Sageli toetasid kuninga võimu suurendamist linnakodanike ja talupoegade esindajad, kes lootsid, et aadlike eesõigusi kärbitakse ning riigimakse jaotatakse seisuste vahel võrdsemalt. Absoluutse kuningavõimu põhjendamine Tugevat kuningavõimu pooldasid mitmed tollal levinud poliitilised õpetused. Väideti, et kuningas on saanud oma võimu otse Jumalalt, mistõttu ta ei olegi kohustatud aru andma oma alamatele, vaid üksnes Jumalale. Sinna kuulus juurde monarhia jumaliku tarkuse ülistamine. Louis XIV nimetas ennast Päikesekuningaks, kes justkui kiirgaks jumalikku valgust kõigi oma alamate peale.
eest. Pikemalt artiklis Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust. Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum Kurgjal 1957. aastal püstitati tema mälestussammas Torma kooli juurde (Roman Haavamägi, 1993. aastal avati monument ka Viljandis (M. Karmin ja T. Trummal). Eesti Telefilm on teinud dokumentaalfilmi "Carl Robert Jakobson" (rezissöör Mati Põldre, 1982).
Kuidas mõjutab keskaeg minu elu? Keskaeg algas 5. sajandil ning lõppes 15. sajandil. Arvan, et keskaeg on mõjutas mind minevikus, hetkel ning mõjutab ka tulevikus. Kui poleks olnud keskaega, siis oleks paljud tänapäeva asjad teisiti. Keskaegse linna tänavaid nimetati seisuste, rahvaste või talupoegade tegevusalade järgi. Samuti ka kõige iseloomulikemate tunnuste põhjal. Endiselt on need tänavad olemas ka meil, näiteks Rüütli tänav, Munga tänav, Sepa tänav, Pikk tänav ja nii edasi. Keskajal hakati ehitama kivist maju, milles elan hetkel mina. Vanasti kandsid mehed sukkpüksi ning põlvikuid, kuid nüüd on need üle läinud naiste rõivastesse. Mehed kandsid ka pikkade
Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal ka rahva poliitiline aktiivus kasvas, rahvas muutus rahutuks, eriti Pariisis ja 14. juulil 1789. a vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille' kindlus. Sellega oli revolutsioon alanud. Võeti vastu hulk seadusi, mis panid aluse vana seisusliku korra lagunemisele. Kaotati seisuslikud eesõigused, võrdustati kõigi seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst ja kaotati kirikukümnis. Kiriku maad võõrandati ja pandi oksjonile.. Võrdustati õigused riigiametisse astumisel. Võeti vastu ''Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon'', mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. Tuli usuvabadus Kaotati aadliseisus, paljud aadlid lahkusid riigist. Ka kuningas LouisXVI üritas koos oma naise Marie- Antoinette'iga maalt põgeneda, kuid ebaõnnestunult
valdus. 3. õigus kasutada oma maad;kohustus kümnis, teotöö, kirikukümnis,sõjalised kohustused 4. Liivi ordu ja taani halvad suhted, liivi ei suutnud leppida, et P-eesti läks liivi alla. 5. 1)paide (weinestein), 2)tartu(Dapot), 3)Tallinn(reval), 4)viljandi(tellin), 5)Narva(narwa), 6)Rakvere (wesenberg), 7)Haapsalu(hapsal), 8)Vana-Pärnu(alf- pernau), 9)Uus-Pärnu(neu-Pernau). Tähtsamad kuulusid ka hansaliitu. 6. Maap.-Vana-Liivimaa seisuste kogunemine al 1420.toimus valgas või valmaris ja osalesid 1)piikopid, 2)linnad, 3)vasallkond, 4)ordu. 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345.a. vaata eespoolt. 8. Raad e. Magistraat, oli keskajal kollegiaalne linna võimu valitsus, esindus ja kohtuorgan.linnaõigus-keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik mis on kehtind sajas linna.pürgermeister rae vanema liikme või linna pea ameti nim.sündik on linna jurist.linna fookt on maahärra esindaja linna raejuures
Esimesed mõisad hakkasid tekkima 16. saj. Kujunes välja mõisatevõrk. 3.Keskaegse Liivimaa omavahelised suhted. Maapäev. -eestlased korraldasid pidevalt vastuhakke võõrvõimude vastu, sest õigused vähenesid. Ordu ja taani vahel olid tülid. Liivi ordu ja liivimaa piiskopi vahel, liivi ordu tahtis piiskoppe oma võimu alla. Alates 1420ndatest hakati pidama maapäevi. Neid peeti kokkulepete sõlmimiseks, maksude kehtesttamiseks, privileegide kandmine. Seal osalesid kõikide seisuste esindajad, Riia peapiiskop ja ordumeister. 4.Jüriöö ülestõus, põhjused ja tagajärjed. -1343-1345 Toimus nö võimuvõitlus Riia peapiiskopi ja ordu vahel. Pidev võitlus riia linna pärast. Ordu soovis endale Põhja-eestit. Peamiselt tahtsid eestlased olla peremehed oma maal. eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske. Tagajärjeks müüs Taani kuningas Põhja-Eesti sakslastele. Talupoegade elu halvenes veelgi. 5. Linnused -Keskajal kaeti Liivimaa tiheda linnuste võrgustikuga
Varauusaeg Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati turvalisemaid kaubateid (india kaubad olid araablaste, türklaste vahenduse tõttu kallid), kullajanu, uudishimu & seiklusjanu, renkonkista lõppemine. Eeldused: karavellide ilmumine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt, hispaanias ja portugalis leidus meremehi, sõjakad rüütlid (hidalgod), kes olid valmis minema merereisidele; ristisõjad avardasid maailmapilti; Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus...
järeleandmisi. b. Vasallidest läänimehed: · Oma huvide kaitseks ühineti rüütelkondadesse vasallide seisuslikku ühingusse, mis oli igas piiskopkonnas. c. Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade osatähtsus: · 14. saj keskpaigast korraldati linnadepäevi peamiselt kaubandusküsimuste arutamiseks. d. Ordu kui peamine Liivimaad koondav jõud ja julgeolekutagaja: · Otsis liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade seast. · Kutsus kokku 14. saj algul esimesed Liivimaa seisuste kogunemised. e. Maapäeva teke 1421 Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek: · Osavõtu õigus 4 seisusel (Riia peapiiskop koos teiste piiskoppidega, ordumeister oma kõrgametnikega, vasallid ning Riia, Tallinn ja Tartu linnad). · Igal seisusel 1 hääl ja otsus pidi olema üksmeelne. · Tegemist oli katsega luua õiguslikult korrastatud riiki. · Järgmist sammu ühtse riigini ei astutud, jäädes riikide nõrgaks konföderatsiooniks. 5. Linnused, mõisad, kirikud a
Alates kusagil 10.- 11.saj tuleb kasutusele uus ühiskonnaliikmete jaotus. Siis loodi kolm seisust: oratores, bellatores, laboratores. Vaimulikud (palvetavad), aadlikud (sõjamehed, need kes sõdivad), talupojad (need kes tööd teevad). Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk eesõigustatud. Ei pidanud makse maksma ja nende käes oli kohtumõistmisõigus. Inimeste positsiooni ühiskonnas määras ära sünnipäritolu. Liikumine seisuste vahel oli väga väike. Oma elulaad, oma haridus, oma kasvatud olid igal seisusel omad. Väliselt sai eristada, millisesse seisusse keegi kuulub (riietus, ehted). Vaimulike seisus täiendus ainsana teiste seisuste arvelt, selle kaudu oli ka kolmanadast seisuset pärit inimesel võimalik tõus. Esimesse ja teisse seisusse kuulus umbes üks kümnendik rahvast. Kui tekkisi linnad, siis linnaelanikud loeti ka kolmandasse seisusse kuuluvateks. Jõukus ei jagunenud seisuste kaupa
a. viiest väikeriigist: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. Maa kaitsega tegeles palgasõjavägi, olid suures halduspiirkonnad, ametkonnad (mis jagunesid veel omakorda vakusteks, mille keskusteks ametimõisad, tulud tulid maksudest ja kohtupidamine oli vasallide käes. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks ja läänivaldusteks. Maapäev regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Toimusid enamasti Valgas. Kokkukutsujateks olid kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Esindatud oli neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad. Arutati tähtsamaid küsimusi ning lahendati tülisid. Ei kujunenud välja Liivimaad ühendavaks institutsiooniks kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud alati ühtida.
Pariisis rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset -rahvuskaarti.14.juulil 1789 aastal vallutati bastille kindlus Pariisis.See sündmus tähistabki revolutsiooni algust.Bastille vallutamise järel levisid Prantsusmaal monarhiavastased väljaastumised.Louis XVI oli sunnitud sellises olukorras tunnistama asutava kogu õigust välja anda seadusi ja lubama ka rahvuskaardi tegevuse.1789. Kaotati seisuslikud eesõigusede.võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel.1789 sügisel alustati kirikimaade riigistamist.1790 kaotati aadliseisus. 2) Vabariigi väljakuulutamine ja Jakobiinide diktaktuur 1791 kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia- seadlusandlikuks riigivõimuorganiks Sai Seaduslik Kogu, täidesaatev võim jäi kuningale, kohtuvõimu hakkasid teostama vaitud kohtunikud. Seaduslikus Kogus oli 745 saadikut- aktiivsemad olid äärmuslased - 264 oli Monarhia pooldajat,
Suuremad ja ka väiksemad tööd teevad ära masinad. Samuti on moraalne kirjaoskus ja koolikohustus. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tööstuslik pööre= kapital+ vaba tööjõud, industriaalühiskonnas töötavad enamus inimestest töötlevas tööstuses. Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsustega kaheparteisüsteem, majoritaarne valimissüsteem, Ülem- ja Alamkoda 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Parlamentarism Absolutism Piiramatu võim Piiratud, seisused. Seadusandlik võim Absoluutne kuulub monarhia- piiramatu esinduskogule kuninga võim
nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), eesmärgiga luua tsentraliseeritud
Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop ja Liivi ordu ordumeister. Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud aadlikest ja teenistuslastest kujunes Eestis vasall- kond. Vasallideks võisid saada ka kohlikud ülikud ning mitteaadlikest seiklejad, kaupmehed ja linnakodanikud. 4. Tegutsesid seisuste esindusorganid. Vasallid koondusid oma huvide kaitsmiseks ja moodustasisd oma esindusogani rüütelkonna. Liivimaa 4 seisuslikku gruppi(vaimulikud, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad) moodustasid ühise esindusorgani- maapäeva, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid. Ka linna moodustasid Hansa huvide eest võitlemiseks ühisrinde ja hakkasid korraldama
Kas polnud ka mitte Virgu Andres omamoodi egoist? Oli ju tema peas pidevalt mõte, mida küll teised arvavad. Näiteks ei lubanud Andrese uhkus, et tema tütar alamast klassist pärit mehega sehkendab, sest avalikkuses poleks see just kuigi head muljet jätnud. Aga ka tollest karmikäelisest mehest tuleb aru saada. Kui panna end Andrese olukorda, leian, et ta käitumine on mingil määral õigustatud. Ega tolleaegne ühiskond poleks samuti sallinud erinevate seisuste vahelist abielu ning Andresele oli kirikuõpetajana maine väga tähtsal kohal. Samuti pidi ta ka oma vara eest hoolt kandma: kuidas saabki siis sulaseks tööle võtta puruvaest meest, kui kogu aeg peab kartma vargust. Andres võis olla küll karm ja tihti ebaõiglane, ent ka tema seisukohtadest tuleb aru saada. Hukka mõista on alati lihtsam, kui mõista. Süüdistada võib ju kas või armastamises. Aga tõeline oskus on osata inimesi tunda ning neist aru saada
3 etapil hukati kuningas ning võimule tulid jakobiinid ehk väikekodanlus 4)Miks võime öelda, et revolutsioon arenes tõusvas joones? Revolutsiooniga kaasnevad muudatused läksid üha suuremaks. EI TEA 5)Revolutsiooni loosung- ... ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" 6)Milliseid muutusi tõi kaasa revolutsioon ühiskonnas (nimetada vähemalt 5) Monarhia kaotamine, feodaalkord hävinemine, vabariigi loomine, eraomandi puutumatus, rahvustunde tõus, liigne terror, mõistuse kultus, seisuste kaotamine 7) Andke omapoolne hinnang Prantsuse revolutsioonile.
Meinhard- esimene piiskop, rajas kiriku ja linnuse Berthold- 2. Piiskop, kuulutas välja ristisõja Tulemused (Eestlaste allajäämise põhjused): Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega, vaenlasel oli parem väljaõpe ja relvastus,eestlastel polnud tugevat liitlast,polnud ühtsat riiki ega juhti. Mis on Liivimaa kroonika tähtsus? Siis me saame teada Alberti ajal lähtunud ristisõdadest, tänu sellele et see on säilinud. 5. VANA-LIIVIMAA HALDUSJAOTUS maapäev:Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks nt:müntmisküsimused, tüliküsimused, sõja- ja rahu küsimused. Haldusjaotus: EESTI JA LÄTI Suhted: Vaenlased: Valitsemise linnad: (lk 55) tallinn, haapsalu, vana-pärnu, uus-pärnu, rakvere, viljandi, narva, tartu, paide 6. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Põhjus: Sakslaste rõhumine Tulemus: Saaremaa vaba, eestlased kaotasid,Saarlaste vanem Vesse tapeti. Jüriöö ülestõus: Algas 1343. Aastal 23. Aprill
1722 oli ta roomas kus paavst kutsus teda endale esinema. 1725 läks vivaldi tagasi veneetsiasse ning esitas 4 ooperit samal aastal. Selle reisimise perioodi sees koostas vivaldi ühe oma tuntuimaid viiulikontserte aastaajad. Oma karjääri tipus esitas ta töid kõrgustele ning erinevatele aadlikele näiteks louis 15, charles 6. Hilisematel aastatel, nagu paljudel muusikutel, olid tal rahaprobleemid ning ta muusika läks lihtsalt moest välja. Kuna charles 6 suri, ei olnud tal ka kõrgemate seisuste kaitsed ega ka pidevat sissetulekut. Ta ise suri 1741 63 aastasena. Tema looming Vivaldi kirjutas rohkem kui 500 kontserti (350 neist soolopillidele ja keelpillidele millest 230 ainult viiulile), 94 ooperit millest 46 teadaolevat ja 20 säilinud ooperit, 92 sonaati, 4 oratooriumi ning suurel hulgal erinevat tüüpi muusikat lisaks. Tema kõige tuntuim muusikateos on aastaajad ning ta on soolokontserdi looja ning esialgne arendaja. Kokkuvõtlikult kirjutas ta umbes 770 erinevat teost Allikad:
Josephine- napoleoni Bonabarte abikaasa Maria- Luise- teine napoleoni abikaasa, oli austria keisri tütar Horatio Nelson-oli admiral, 1805 aasta Trafalgari merelahingu juht Aleksander I- venemaa keiser, sõlmis napoleoniga tilstis rahu Mihhail Kutuzov-armee ülemjuhataja,võitles Napoleoni vastu Barclay de Tolly- III mis toimus? 5.mai 1789-kutsus kuningas Louis XVI kokku kõik seisuste esindajad. 14.juuli 1789- Bastille vallutamine, revolutsiooni algus 1791-ümberkorralduste kokku võtmine asutava kogu põhiseaduses 22.dets. 1792- äkki 22 sept 1792 ? - prantsusmaa vabariigiks kuulutamine 21.jaan. 1793- Louis XVI hukkamine juuli 1793-tapeti üks populaarsemaid jakobiinide juhte Jean Paul Marati juuli 1794- hukutati jakobiinide diktaduur 1795-uue põhiseaduse vastuvõtmine Rahvuskonventi poolt 9.nov 1799- napoleoni väed hõivasid seadusandliku korpuse hoone
kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade
Generaalstaatide kokkukutsumine, Napoleoni ajajärk...... 1) Generaalstaatide kokkukutsumine 2) jakobiinide diktatuuri algus 3) direktoorium 4) Napoleoni ajajärk 5) konsulaat Seleta mõisted a) revolutsioon - Rahva ülestõus kehtiva võimu vastu, eesmärgiga muuta riigikorda. b) diktatuur - üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas. c) restauratsioon - kukutatud riigikorra taaskehtestamine d) generaalstaatid - seisuste esinduskogu, mille kuningas pidi kokku kutsuma. Ent seda polnud tehtud juba 175 aastat. Reasta järgnevad lahingud... a) Rahvastelahing b) Borodino c) trafalgari d) waterloo 1) Trafalgari 2) Borodino 3) Rahvastelahing 4) Waterloo. "Suur Prantsuse revolutsioon" Prantsuse revolutsioon puhkes, esiteks - sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused. Teiseks - Majanduskriis, mis oli tingitud majanduspoliitikast ja sõdadest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
