Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. (1)

Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju
Euroopale ja ühiskonnale.
Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon . 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda?
Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis.
Rahulolematus aga kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon . Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: „Vabadus, võrdsus, vendlus“. Samal aastal võeti vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon ”.
Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis , kirjutas kuningas 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia . Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Korpusele, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, žirondiinideks.
Maximillien Marie Isidor de Robespierre asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle täielikuks liidriks . Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle.
1793. aastal andis revolutsiooniline valitsus ehk vabariik käsu kuninga Loius XVI ja kuninganna Marie-Antoinette hukkamiseks, ning nad giljotineeriti. See tegu tõi endaga kaasa põhimõttelised muudatused juba olemasoleva konflikti olemuses, häälestades teiste riikide monarhid täielikult Prantsusmaa vastu. See tegu meelestas teised Euroopa riigid Prantsusmaa vastu ja kindlustas, et vaatamata sellele, millised muudatused võivad hiljem tulla, tekib riigil raskusi teiste maadega suhtlemises.
Revolutsioonile järgnevad sündmused olid suhteliselt tüüpilised revolutsioonide jaoks: võimule tuli sõjaväe kindral . See kindral, Napoleon Bonaparte , oli aga erakordselt harismaatiline ja intelligentne isiksus ning saavutas võimu riigi üle, mida võib nimetada impeeriumiks. 1799. aastal 9. novembril teostas Napoleon riigipöörde, kuulutades ennast Esimeseks Prantsuse Konsuliks, pannes lõppu Suurele Prantsuse Revolutsioonile ja pannes alguse oma tulevasele lühiajalisele Prantsuse Impeeriumile. Sellele järgnes enese kroonimine. Prantsusmaa keisriks ning rohked vallutused Euroopas, kuni Vene sõjavägi temast jagu sai. 1814 . aasta aprillis saadeti ta Elba saarele, kuid juba järgmise aasta märtsis maabus ta jälle Prantsusmaa territooriumile. Uuele 100-päevasele valitsemisperioodile järgnes aga kaotus Waterloo lahingus. Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat. 1821 . aastal ta suri. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mürgitus. Sellise valitseja olemasolu oluliselt raskendas niigi keerulist olukorda Euroopa poliitisel kaardil ja areenil, kuna Napoleon ei olnud just huvitatud rahusõlmimisest teiste Euroopa riikidega.
Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused alustades Asutava Kogu loomisega ja lõpetades kuninga võimule tagasi tulekuga mõjutasid väga suurel määral tervet Euroopat. Tänu sellele revolutsioonile hakkaski Euroopa ühiskonnas levima peale absolutistliku monarhia ka teisi valitsemisvorme.