- võtab omaks mitmed looduselähedase suuna saavutused. 10 - ei kujuta ebaesteetilist, töödes valitseb õnnis rahu, pühalik, õrn ja ilutsev meeleolu. - koloriit äärmiselt õrn ja hele. - maastikukujutamisel väga moodne, hakkas esimesena õhuperspektiivi selgelt toonitama, oli ka esimene pilvede maalija. - loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. Firenze San Marco kloostri seinamaalid Tahvelmaal ,,Maarja kroonimine" FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ,,Kristuslapse kummardamine" ,,Maarja kroonimine", maalitud 1441-1447. SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510)
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
Panteon on siiani kõige paremini säilinud tempel ning vanaaja suurim kuppelehitis. Välissein on küll lage, kuid siseseinu kattis värviline marmor ning jumalakujudega orvad. Laeks on 43,2 m läbimõõduga kuppel. Termid phiskondlikud saunad, olid väga funktsionaalsed (meeste- ja naisteosakonnad, erineva kuumusega pesemisruumid, massazi- ja aurukambrid, basseinig, spordiväljakud, raamatukogud). Neid kaunistasid skulptuurid ja seinamaalid, olid rikkalikult marmoriga kaetud. Keiser Caracalla termid laiusid 12 hektaril, kompleksi kuulusid: peahoone, park, raamatukogud, muusikatoad, staadion, kauplused jne. Ruumid olid värvikad ning skulptuuridega kaunistatud. Roomlased püstitasid esimesena väejuhtidele triumfikaari (võidukaar, austavat isikut kujutavate reljeefidega auvärav, Tituse võidukaar), võidusambaid ja ratsafiguure. Skulptuurides esines palju Kreeka koopiaid. Kreeklaste mõju avaldus figuurikäsitluses ja
1535. Wanrad - Koelli katekismus. Peale reformatsiooni kandsid põhikoormust linnakoolid ning ühaenam hangiti võimaluse korral koduõpetajasi. Arhitektuur. Eesti iseseisva ehitusoomingu kõige kõnekam tõend on P-Eesti ja Tallinna kiviarhitektuur.- suurepärased hilisgootika ühiskondlikud hooned ja elamud, mis on säilinud tänapäevani. arhitektuuri õitsenguajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud. Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks on seinamaalid. 1520-1530 algas renessansikunsti läbimurre linnakultuuris. Russowi kroonika. XVI saj teisel poolel kirjutas Talllinna Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow alamsaksakeelse '' Liivimaa provintsi kroonika'', mis oli eesti keskaja üks tähtsaimaid allikaid. esitrükk ilmus 1578.Põhisisuks oli liivi sõda. Arvustas aadlike ning juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele. LIIVI SÕDA Juba XV sajandi viimasel veerandil olid läänemerd ümritsevates maades hakanud
2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst Esimesed kunstileiud Soomest, Jellingi stiilis abstraktselt stiliseeritud loomaornamentika, pärinevad 900. aastatest. Alates 13. saj. koondus Soome toodud ja seal loodud kunst kirikuisse. Turu ümbruses on tuntud saksa realismist mõjutatud Liedo meistri teosed. Arvatavasti soomlane. Renessansiperiood soome kunstis vaesem. 1 huvitavamaid näiteid on Isonkyrö kiriku seinamaalid, mis olid 300 aastat värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. 18. saj. kuulsaimaid meistreid oli Mikael Toppelius (1734-1821). Peetakse esimeseks soome soost maalikunstnikuks. Kohaldas oma seinamaalides rootsipärase rokokoostiili piiblisüzeedega. Rikkama rahva kodudes hakkas järjest rohkem olema ilmalikku kunsti: portreed, vaikelud ja maastikud. Neis oli barokne stiil segatud
on Hagia Sophia katedraal. Mitu kirikut on säilinud Ravennas. Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid. 6.saj ehitati Bütsantsis ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. § 22. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid. Bütsantsi maalikunsti on katkendlikult säilinud. Usulise sisuga piltide e ikoonide pooldajad (ikonoduulid) pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Pildieitajad e ikonoklastid lähtusid aga samast põhimõttest millest islamiusulisedki. Ikonoklastide seisukohad muutusid riiklikuks poliitikaks 8.saj alguses. Varase bütsantsi kunsti kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid. Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline
Eeldatakse, et visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse mõtlemise arenguga. 40 000 20 000 aasta tagusest ajast on leitud lihtsamaid ja algelisemaid loomakujutisi väikeseid mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis, üks kuulsamaid näiteid on Willendorfi (Austria) Veenus. 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopas seinamaalid, mis olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Koopamaalid Altamiras ja Prantsusmaal Lascaux's on valminud umbes 15 000 a tagasi. Koopamaalide tehnika oli mitmekesine. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Mõnikord on piirjoon täidetud värvainega. Pehmele seinale (nt savi) on joonistatud puupulga või isegi sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsna abil
pari mad näited. Skulptuur ja maalikunst Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sa m maste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, p ühakuid. Kujutamislaad oli koh makas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi v äga siiralt ja il me kalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usutee malised seinamaalid sa muti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad Ole muselt maalikunstile lähedane on ka üks tarbekunstiteos nn Bayeux`vaip. Se e asub Prantsus maal Bayeux` linnas muuseu mis. Se e on 70 m pikkune linane riie, kuhu on villase lõngaga tikitud William Vallutaja Inglis maaretk. Vaip on val mistatud 11. sajandil. Impressionismi üldiseloomustus Impressionism on prantsuse maalikunstis 1860
on kunstiliigiti erinev. Kuni 15.saj. levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud gooti stiili konstruktsiooni täies ulatuses, mistõttu aknad olid suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks katta maalingutega, millel oli niihästi õpetlik kui ka kaunistav eesmärk. Värvirõõmsad olid tihti ka mitmed ehitusdetailid (vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid). Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid, näiteks ristimisnõusid Gotlandilt, on siiski ka imporditud, aga eksporditud on paekivist ehitudetaile ja hauakive. Puuskulptuuridest, ja alates 15.saj. levima hakanud tahvelmaalidest, moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa. Omal ajal rikkalikust kujutavast kunstist on paraku säilinud ainult riismed, sest kunsti on hävitatud sõdade käigus, aga ka luterliku reformatsiooni alguses
HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja ...
palistus. võtab omaks mitmed looduselähedase suuna saavutused. ei kujuta ebaesteetilist, töödes valitseb õnnis rahu, pühalik, õrn ja ilutsev meeleolu. koloriit äärmiselt õrn ja hele. maastikukujutamisel väga moodne, hakkas esimesena õhuperspektiivi selgelt toonitama, oli ka esimene pilvede maalija. loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. ● Firenze San Marco kloostri seinamaalid ● Tahvelmaal „Maarja kroonimine“ ● FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) 15 ● Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ● „Kristuslapse kummardamine“
jõukate roomlaste kodudes, ainult et kõrvale on jäetud erootilised motiivid. Igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust, teda sümboliseeris ka kala, lootust - ankur, surematust - paabulind, Püha Vaimu- tuvi jne. Sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene - nn. palvetaja. Mosaiik Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid -värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. · Bütsantsi kunst: arhitektuur, maali- ja mosaiigikunst.
ja Kebehsenufi pead, mis pidid kaitsma nlja ja janu eest. Vanas ja Keskmises riigis anti surnutele hauda kaasa koguni toitu ja jooki, s.o. puust veinikannud ja alabastrist hanepraad. Ka pandi praadimiseks ja kpsetamiseks kaasa miniatuursed kgid ja leivaahjud. 7.3. Mistatuslikud deemoniunad Selgitamata on he taime pritolu, millist Egiptuses ldse ei leidu, mida on aga leitud nii Tutanhamoni kui teistegi vaaraode hauakambrist. See on alraun. 18.dnastia hauakambrite seinamaalid nitavad sageli selle taime viljamugulatega tidetud puuviljakorve kujutisi, mille thenduse le vaieldakse, sest helekollased alrauniviljad on tegelikult tuntud kui seksuaalsed ergutid. Egiptusele lhim maa, kus alraun kasvab, on Palestiina. Araablased nimetavad alraunivilja tuffah el-jinniks deemoniunaks. Deemoniunu kasutatakse vikestes annustes erutava vahendina, suuremates kogustes vivad nad inimese viia mratsushoogudeni.
Uhke ja võimas hoone on kõikidele planeedinimedaga jumalatele pühendatud ümmarguse põhiplaaniga Panteon. Välisilmes on sissekäik sarnane Kreeka templitega ja selle taga asub silinder, mida katab kuppel, kus on ülal valgustandev ava okulus. Rooma skulptuur on realistlik. Kreeka ideaalitaotlus on asendunud isikupära rõhutamisega, kuigi kreeklasi jäljendatakse palju. Maalikunstist annavad aimu Pompejist ja teistest Vesuuvi tuha alt välja kaevatud linnadest leitud hoonete seinamaalid ja mosaiigid põrandatel. Maalidel on olustikke, mütoloogiat, maastikke ja natüürmorte, loomi, linde jne. Oluline on, et maaliti ruumiliselt ja varjudega. Maaliti pettekujutisi, uksi ja aknaid ja vaateid aknast jms. Rooma riik nõrgeneb võimu jagamisega ja kultuur hääbub. Varakristlik kunst Rooma riigis levinud ristiusu levitajad olid taga kiusatud. Nad tegutsesid salaja maa-alustes käikudes ja koobastes katakombides, mille laed ja seinad olid kaetud sümbolite abil maalitud
üks huvitavamaid Hispaania kunstnikke,kuninga õuekunstnik,oma kompositsioonis püüab kujutada kõike liikuvana ja muutuvana ning kõiki elemente täielikult ühte sulatada,õhu ja valguse kujutamine. Caravaggio(1573- 1610)-realism, mõjutusi Veneetsia kunstist,Itaalia realistliku maalisuuna esindaja,kujutas lihtsate inimeste elu,valgusvihk tugevasti kontrastne muidu tumeda pildiga. Fransisco de Goya y Lucientes (1746-1828). Tema kunstistiilis mõjud Velazquezilt, Rembrandtilt ja looduselt. Seinamaalid kuninglikes paleedes, kuningliku perekonna portreemaalija. Saades teada oma haigusest muutusid tema tööd süngeteks, pessimistlikeks. Vabadussõja koledus ja naise surm mõjutas teda nõnda, et hakkas sõda ja kaost kujutama ka maalidel. Nõidade sabatid, koletised, saatanlikud tegelased - "mustad pildid" Tänu tihedatele sidemetele Madalmaadega rikastusid Habsburgide kuninglikud residentsid flaami maalide ja Belgia käsitööliste punutud seinavaipadega. Hispaanias olid
Vastandub surijaid ja surnuid, emotsionaalne. Poliitilise alltekstiga, põhjustas skandaali, kaptenipaberite müümine oksjonitel lõpetati. ,,Autoportree" Hobusetemaatika peamiselt. Armastas ratsutamist. ,,Jäägriohvitser". Sai hobuseõnnetuses surma. E.Delacroix - tõusis esile pärast Gericault surma. Meeletult viljakas kunstnik, üle 10 000 maali, joonistuse, graafilise lehe. Peamine probleem koloriit, leiutab ise värve. Need värvid aga ei pidanud ajale vastu, muutsid tooni, seinamaalid pudenesid. ,,Dante ja Vergilius põrgus" esimene tuntud töö. ,,Chiose veresaun" - Kreeka temaatika, vabadusvõitlus türklaste vastu. Inglismaa, Venemaa tulid appi. Esialgu oli erkpunane, nüüdseks tugevalt luitunud. ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" Prantslastele olulisim maal, Vabariigi sümbolmaal. 1830.a juulirevolutsioon Pariisis, Bourbonide võim kukutati. Mariann - sümbol, vabariigi kaitsja. Delacroix ise ka seal püssiga. Kehtestati konstitutsiooniline monarhia,
poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
usu teenistuses - tähtsaim ülesanne jumalakujude loomine ja templite kaunistamine. Materjalina kasutati puud ja savi (peamiselt vanemal ajal), kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Marmori kõrval vanemal ajal ka teised kivisordid. Maalikunst: kreeklased hindasid maalikunsti kõrgemalt kui skulptuuri. Säilinud pole midagi, aimduse annavad maalitud vaasid ja maalijäänused marmoril, savil, lubjakivil, kipsil jne. Seinamaalid etruskide haudades ja mosaiigid Roomas ja Pompejis on suurel hulgal kreeka maaliteoste koopiad. Eelistatuim menetlus tehnika koha pealt on enkaustiline – maalimine vahavärvidega. Levinud oli ka tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Geomeetriline stiil kuni VIII saj lõpuni. Algusest on säilinud peamiselt reljeefe, mille stiil üsna puine ja abitu Väga tugevad Idamaade mõjud Olümpiast leitud pronksplaat
kontiinumil, mille ühes otsas on tavaline ärkveloleku teadvusseisund ning teises sügavad müstilised teadvusseisundid. Selle idee kohaselt on esteetilised elamused üks liik teisenenud teadvusseisundeid, kusjuures samal kontiinumil asuvad ka nt intensiisvse armumisega seostuvad seisundid, trandiseidundid jne. Esimesed varakristlikud kunstiteosed ilmuvad katakombides, kus jumalateenistusi peeti. Peamiselt on need lae- ja seinamaalid. Üldimelt meenutavad need rooma reinamaalne, kuid muutunud on temaatika. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid ning paganlike kultustega seonduv. Olulisimalt paljusid tavalisi antiikkunsti motiive käsitlseid kristlased kui tingmärke, mille tähendust teadsid ainult nemad ning mis viitasid teispoolsele, jumalikule reaalsusele. Siit sai alguse keerukas kritliku sümboolika süteem, mis eeldab, et igapäevastes motiivides saab leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele
raamat). Ka vaesed inimesed järgisid teatud matuserituaal (lihtsamalt öeldes soolasid surnukeha sisse). Egiptuses jätkub surmajärgne elu nii nagu elu, ainult, et paremini, ilma muredeta. Selleks, et asi saaks jätkuda, peavad olema läbi viidud teatud rituaalid. Nende hulka kuuluvad palsameerimine (surnukeha puhtaks rookimine, soolamine ja õliga sisse määrimine), kindlad matuserituaalid ning kindel keskkond hauakambris (nimi, ritualiseeritud elulugu, seinamaalid, mis näitasid igapäevaelu nii üliku kui tema teenijate ja talupoegade), kohaste ohvrite toomine, jne. Egiptlastel puudus hinge mõiste, kuid inimene jätkas oma eksistentsi mitmel erineval moel, millest tähtsaimad on: 1) Ka (inimese duubel, mis tekib koos sünniga ning millega inimene ühineb pärast surma. Ka püsib korralikult hauakambris); 2) Ba (elujõud, vägi), mis võib hauaakambrist lahkuda.
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Maalikunst - Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
poolringikujuline niss altari paigutamiseks (apsiid). Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5,7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast -piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju õnnestunuim portree Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. Võidusambad ja reljeefid: Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. Traianuse sammas 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. Maalikunst Suures osas hävinud: Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. Portree- ja seinamaalid: Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. Ruumilisus kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. Poetessi portree võluv ja siiras naisekujutis. Temaatika lai: Müüdid ja ajaloolised sündmused. Loodus. Portreed. Eluolu. Rooma religioon Varasem usund: Looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena: Nuumen (=hing) igale asjale omane jõud.
b)Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju õnnestunuim portree c)Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d)Võidusambad ja reljeefid: Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. Traianuse sammas 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. 4.Maalikunst Suures osas hävinud: Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. Portree- ja seinamaalid: Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. Ruumilisus kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. Poetessi portree võluv ja siiras naisekujutis. Temaatika lai: Müüdid ja ajaloolised sündmused. Loodus. Portreed. Eluolu. Rooma religioon Varasem usund: Looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena: Nuumen (=hing) igale asjale omane jõud.
b)Marmorportreed – loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: Augustuse kuju – õnnestunuim portree c)Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d)Võidusambad ja reljeefid: Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest. Traianuse sammas – 40 m kõrgune üle 300 episoodiga. 4.Maalikunst Suures osas hävinud: Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud. Portree- ja seinamaalid: Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. Ruumilisus – kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. Poetessi portree – võluv ja siiras naisekujutis. Temaatika lai: Müüdid ja ajaloolised sündmused. Loodus. Portreed. Eluolu. Rooma religioon Varasem usund: Looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena: Nuumen (=hing) – igale asjale omane jõud.
voluudid ja kartusid, rohkesti on skulptuuri (orvadesse paigutatuna).Kõik see võimaldab valguse ja varju efektset mängu, mis ongi iseloomulik maalilis-dünaamilisele barokile. Lossiehituses tuuakse lisaks eelpoolnimetatud arhitektuurielementidele uue lahendusena projekti sisse eenduvad hoonetiivad, mille vahel kujuneb välja nn. auhoov ( pr. cour d`honneur ) - kolme hoonetiivaga piiratud, kuid fassaadiküljel avatud esindushoov. Interjöörid on rikkaliku dekooriga, suurejoonelised seinamaalid avardasid ruumi illusoorselt. Ruumi illusoorse avardumise eesmärgil kasutatakse sisekujunduses tihti peegleid. Tüüpiline on ruumide paigutus anfilaadina, kus üksteise järel asuvate ruumide ühtlane vaheuste paigutus lõi piduliku perspektiivi. Paleeansamblid moodustasid ühtse terviku aiakunstiga. Barokkkolossi juurde kuulus tingimata regulaarne e. prantsuse park, kus ulatuslik puiesteede süsteem allutati rangelt kompositsioonilisele peateljele, lossile
sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude- usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Lehm kui elu andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: 136
34 kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Lehm kui elu andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: Õppimise aeg Kodu ja pere loomise aeg Erakuna elamise aeg Kerjava askeedina rändamise aeg
Sümboolse mõtlemise areng toimus paralleelselt koos visuaalsete kujundite loomisega. Neandertallased sooritasid mingisuguseid matusekombeid ning nad värvisid oma kehasid. Järelikult nad oskasid mõelda juba sümboolselt, kuigi seda üsna algeliselt. Kuid alles kromanjoonlased hakkasid looma visuaalseid kujundeid. Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale
Sümboolse mõtlemise areng toimus paralleelselt koos visuaalsete kujundite loomisega. Neandertallased sooritasid mingisuguseid matusekombeid ning nad värvisid oma kehasid. Järelikult nad oskasid mõelda juba sümboolselt, kuigi seda üsna algeliselt. Kuid alles kromanjoonlased hakkasid looma visuaalseid kujundeid. Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale
Sümboolse mõtlemise areng toimus paralleelselt koos visuaalsete kujundite loomisega. Neandertallased sooritasid mingisuguseid matusekombeid ning nad värvisid oma kehasid. Järelikult nad oskasid mõelda juba sümboolselt, kuigi seda üsna algeliselt. Kuid alles kromanjoonlased hakkasid looma visuaalseid kujundeid. Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
