2. Paranda algustähevead ja pane kirjavahemärgid. eesti loodus oleks võrratult vaesem kui siin ei oleks järvi õnneks on eestis üle tuhande järve peale selle veel 20 korda rohkem rabalaukaid eesti järved ei paikne ühtlaselt on nii järverikkaid kui ka järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades vooremaal otepääl ja haanja kõrgustikul karula kuplistikus ning mitmel pool saaremaal. 3. Kirjuta igale sõnale järele küsimus ja kääne. SÕNA KÜSIMUS KÄÄNE Saalile Kirjanikke Raamatuga Võtmed Linadesse Pesudest Põrandani Kallastel Kevade Aastatest Pagareid Kaheksandat Kukkedena EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:.....
Arvan, et hariduse kättesaadavuse võimalus oli kõige olulisem mõjutus ristiusliste poolt ja ilma selleta ei eksisteeriks ka praegust koolisüsteemi. Kõige paremini aitab mõista keskaegse eestlase maailmapilti selleagne kunst. Vastristituid ei saanud panna piiblit lugema, seega tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette maalida või skulpuuri raiuda. Kõige parem oli seda teostada luues seoseid kristluse ja pagaluse vahel. Karja kirikus Saaremaal võib leida figuure, kus eestlaste ülikud on kõrvuti kristlaste pühakutega ning kuidas püha Katariina ja püha Nikolause legendi kaudu tehakse kohalikule rahvale selgeks, miks kristlus on parem paganlusest. Nii paganad kui ka juba ristitud rahvas uskus, et pärast surma avaneb uks teispoolsusesse. Selline uskumus levib rahva seas ka tänapäeval. Valjalas, Muhus ja Pöides võime näiteks näha hauaplaate, millel on kujutatud Gotlandi kirikute portaale.
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
Vargused Varguste liigid Süstemaatiline - harjumuse tõttu varastamine Sissetungimine Grupis toime pandud vargus Avalikult, kuid vägivalda kasutamata vargus Varguste dünaamika 2003-2013.a. 2003.a. oli varguste osakaal kõige suurem e. 35191 2003-2008.a. varguste osakaal langes 13506 võrra 2008-2011.a. varguste osakaal taas tõusis 3568 võrra 2011-2013.a. varguste osakaal vähenes 12% võrra Varguste tase maakondade lõikes Vargused vähenesid enam Harjumaal 5% võrra Ida-Virumaal 19% võrra Saaremaal 48% võrra
Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliva rahuga seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti, kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv
LIIVISÕDA 1558-1583 Põhjused · Venemaa välis poliitika soovis allutada Läänemere idarannikut · Vana Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Rootsi soovis oma mõjuvõimu laienemist ida suunas Sõjasündmused · Vana Liivimaa hakkas lagunema · Otsiti abi Venemaa vastu võitlemiseks (Poola, Taani, Rootsi) · 1560 puhkesid Liivimaal suured talurahva rahutused · Ordu ja peapiiskopkond alistus poola kuningale (Sigismund ll Augustus) · Liivimaa oli langenud ja sõda muutus rahvusvaheliseks heitluseks Sõja lõpp · 1583 sõlmiti Pljussa vaherahu · Rootsi jäi Põhja-Eestile, Lõuna-Eesti ja Läti jäid poola kuningale, Saaremaal jäi taani kuningale
METEOORI D " Langevad tähed" Maa atmosfääris sisenedes põlevad Tekivad komeetide lagunemisel Meteoorset ainet langeb Maale iga päev mitukümmend tonni Meteoorivool Tähesadu Mingi taevakehaga seotud meteooride nähtavale ilmumine Tuntuimad meteoorivoolud: perseiidid, orioniidid, leoniidid, geminiidid ning kvadrantiidid. METEORIIDID Maa pinnale langenud kosmilise päritoluga keha Asteroid Korrapäratu kuju Koostis: raud, hapnik, räni, mangaan Meteoriit Meteoriidi jälg KRAATRI D Löögi/plahvatuskr aatrid Tekib ringvall Maailmas kuskil 200 meteoriidikraatrit/rü hma Kaali kraater Saaremaal Kasutatud kirjandus: ·Kosmoloogia õpik 12 klassile ·Vikipeedia ·http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html ·http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid _meteoriidid_evelin.htm
Esitlus Müügitöö alused Koostajad: Liina Treisalt Mare Vilbach Hanna Seeder Kodupoed o Kett loodi 2008. aastal. o Ühine kaubamärk ja reklaamikampaaniad 2009. aastast. o Koondab enda alla väikekaupmeeste nn. külapoed. o Kodupoodide ketti kuulub 30 väikekauplust üle Eesti. Kauplused o Harjumaal (11) o Lääne-Virumaal (1) o Pärnumaal (6) o Raplamaal (1) o Saaremaal (5) o Valgamaal (1) o Viljandimaal (2) Meierei pood Raasikul Missioon ja visioon o Visioon: Koos on kergem! o Missioon: Olla eelistatud ostukoht kodukandi elanikele ning usaldusväärne kaubamärk möödasõitjatele. Reklaamikampaania Aitäh kuulamast!
1. Mis on Tahtamaa? Tahtamaa on talukoht, mis asub Saaremaal Lüütjala vallas, samanimelisest alevist kümme kilomeetrit edelas. Maa suurus on 19 hektarit, sellest 10 Saaremaa mandril ja 9 Tahtasaarel. See talu kuulus kunagi Aabel Haljandi vanavanaisale ja siis vanaisale. Talu oli ostetud vanaisa poolt Schoultzide käest 1902.a 1500 rubla eest, taluhooned olid maha põletatud kas venelaste minnes või sakslaste tulles.. Lingo Luuk ilmub Aabel Haljandi korteriuksetaha ja teeb talle ärilise ettepaneku. Lingo soovitab Aabelil
*Eesti alal kolm rüütelkonda: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond *Rüütelkonna liikmeid käisid koos maapäevadel, mis toimusid umbes iga kolme aasta tagant *12 maanõunikku (Saaremaal 6), kes ajasid rüütelkonna asju. Nad valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hilgast eluks ajaks ametisse *Igapäevaste küsimuste arutamine jäi rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssal) hooleks *Rootsi valutsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni *Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju *Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendate Eestimaa Ülemmkohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks *Politseilisi ülesandeid täitsid adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes vastutasid avaliku korra tagamise eest ja tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Rootsi riigivõim ja balti aadel:
2 veeproovis, s.o mineraalne, polüfosfaatne ja orgaaniline fosfor. Üldfosforireostus Eesti jõgedes käesoleval ajal on üldlämmastiku reostusest mõnevõrra sagedasem 18,7 % jõelõikudes. Vesikonniti on üldfosforireostuse levik väga ebaühtlane. Reostatud jõelõikude osatähtsus on erakordselt suur Hiiumaal (50,0%), võrdlemisi väike Liivi lahe vesikonnas (12,0%) ja väga väike Saaremaal (2,3%). Looduslike jõgede vee harilikult madal fooniline üldfosfori sisaldus võib inimtegevuse tõttu mitu korda suureneda. Põldude ja heinamaade vahel voolavates, kuid asulaid mitteläbivais ojades põhjustavad üldfosfori kõrgenenud sisaldust väetatud maade drenaazi- ja filtratsiooniveed. Üldfosfori väga kõrgeid kontsentratsioone külasid läbivate ojade vees põhjustavad fosforirikkad köögiveed,
Uurimistöö Kuressaare 2011/12 Sisukord 1. Randvere koolimajas olevast raamatukogust...................................................................................3 1.1 Mis on hetkel koolimajas ja mida seal korraldatakse................................................................4 1.2 Mälestused koolimajast.........................................................................................................5 2 Randvere piirkonnad ning Randvere koht Saaremaal.......................................................................6 2.1 Oo kivi ja selle legend...............................................................................................................7 2.2 Mullutu- Suurlaht.......................................................................................................................8 3 Sain teada ...........................................................................................................................
ehteid. Pronksiaja põhilised elatusalad Eestis Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged. 9/10 leitud ulukiluudest pärinevad just neilt. Hülgeid kütiti tavaliselt kevadtalvel, kui sügisel kogutud toiduvarud lõppemas. Õnneliku jahi puhul saadi rohkesti liha, vettpidavat karusnahka ja rasva, mida kasutati ka ruumide valgustamiseks. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Alepõletamiseks valitud maalapil
· Pulgajäätised · Mahlajääd · Batoonid · Teised · Premia sügavkülmutatud toodete valik on tehtud kohalikke maitse-eelistusi arvestades ning sortiment täieneb pidevalt uute ja põnevate toodete ning maitsetega. · Juurviljad · Marjad · Friikartulid · Pitsad · Liha, lihatooted · Mereannid · Kala, kalatooted · Jää · Pagaritooted · Horeca · Premia Soome ja Rootsi kalakasvatuste forellist, jahutatud tooteid toodab kalatoodete ettevõtte Saaremaal, Vätta poolsaarel asuvas Vetteli-nimelises moodsas vabrikus. Allikad · Vanaema · Mina · Minu Kass · www.premia.ee · www.google.ee
Helmest ja Lellest ning õõskirves Järve- külast. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena. Rannikualadel ja saartel hakati asulaid piirama paekividest laotud taraga ja palkidest kaitseseinaga. Tuntuim pronksiaja kindlustatud asula oli Asva asula Saaremaal, mis pärineb 8.-. sajandist e.Kr. Eestlased olid sunnitud pronksi vahetama nahkade ning teravilja vastu Skandinaaviamaadest või Ida - Preisist. Neil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis, Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi
EESTI, EESTLANE JA EESTI KEEL KLASS........................................ 1-6.KLASS Milline on Tartu tunnuslause? Heade mõtete linn Millises Eesti linnas asub mänguasjamuuseum? Tartus Mis kuu on Jürikuu? Aprill Millised on Eesti lipu värvid? Sinine, must ja valge Mis aastal oli Tallinn Euroopa Kultuuripealinn? 2011 Kas meie rahvuslill Rukilill on umbrohi? Jah Milline linn on Eesti talvepealinn? Otepää. Kas Haljala asub Saaremaal? Ei. Milliste sõnadega algab Eesti hümn? (esimesed 5) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm... Kes on Eesti president? Toomas Hendrik Ilves Milline on Eesti idapoolne naaberriik? Venemaa Kes on Eesti rahvuslind? Suitsupääsuke Kus asub riigikogu? Toompea lossis Mitu maakonda on Eestis? 15
ru/evropejskaya-norka/ Elupaik Elab jõgede-ojade kaldail,harva liigub veekogust kaugemale kui paarsada meetrit. Armastab rohkem elada keskmise veehulga metsajõgede ääres,aga võib ka elada suurtel,üle saja kilomeetri pikkustel jõedel. Kaitse • * 200 naaritsast tehisasurkond Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskuses ning selle ohjamine vastavuses üleeuroopalise EEP-i programmiga. • * Saareliste asurkondade loomine Saaremaal ja Hiiumaal. Kasutatud viited • http://www.eestiloodus.ee/index.php? artikkel=860 • http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/na arits2.htm
EESTI METEORIIDID Anni Niinep ja Elis Kiin Eesti meteoriidikraatrid Mis on meteoriit ja meteoriidikraater? Head geoloogilised eeldused Suur huvi kraatrite vastu 1920. Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk Simuna kraater Kirde-Eestis 1937 Suhteliselt väike Kärdla kraater Hiiumaal Sügaval maapõues 1968. kaevupuurimine Ordoviitsiumi ajastu Suurim
Noorema pronksiaja asulad on juba selgelt põllumaadega seotud. 3.Noorem pronksiaeg Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Valdav osa neist paikneb Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel, sisemaal tuntakse selliseid muistiseid suhteliselt vähe. Nooremal pronksiajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, Kaalis) ja Põhja-Eesti rannikuvööndis (Irus ja Narvas). Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, neis elati püsivalt. Kaevamistel on leitud jälgi nelinurkse põhiplaaniga palkelamutest ja rohkesti mitmesuguseid esemeid. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksiajal arvatavasti siiski avaasulates, aga neid pole arheoloogiliselt veel uuritud.
PRONKSIAEG II at eKr keskpaik 6.saj. eKr Pronksiaeg Eesti alal vaid tinglik nimetus, sest tööriistad olid valdavalt kivist ja luust Pronksist ehted, relvad, kirved ( ka viimased pigem luksusesemed) Metallitööstus kujunes kindlustatud keskuses, palju leide on näiteks Asva ja Iru linnamägedelt Kujunues taluasustusest ja kindlustatud keskustest koosnev asustusmudel Kindlustatud asulaid teada 5 tk: Asva, Ridala ja Kaali Saaremaal, Iru Tallinna lähedal ja Narva Joaoru Vanimad säilinud põllud Saha Lool , nn Balti põllud 800-400 eKr. Põllukivihunnikud ja peenrad näitavad, et maad hariti küntes. Kasutusel söödiviljelus. Peamiselt oder, ka nisu ja ilmselt ka kaer, esemeleidude järgi otsustades kasvatati ka lina. Saha Loo 40-50 ha põllusüsteem kuulus ilmselt ühele talule Arvatakse, et tekkis maaomand Hakati rajama kiviristkalmeid, mis näita võimusuhete arengut
kuna kutsuti Tartusse sõjaväkke. Saaremaale tagasi tulnud asus õpetama ? .30ndate keskel läks elama Tallinnasse ja ta valiti riigikokku. August Mälk on võitnud Pätsi auhinna, kirjandusauhind, võitis endale Lagle talu. Arvati, et võidab Tammsaare. 44ndal aastal lahkub Rootsi, kus elab elu lõpuni ja jätkab intensiivselt loometööd. Loomingu I periood: 19261933 (Saaremaal) Tuli kirjandusse intrigeeriva teemaga ,,Surnu surm". See on jutustus pidalitõbiste elust. Saaremaal oli üks tõsisemaid selle haiguse koldeid. Mälk on seda teemat kasutanud mitmes novellis. Kirjanik ei räägi mitte haiguse füüsilisest pooles, vaid sellest, kuidas pidalitõbised olid ühiskonnast välja heidetud ja olid justkui enne surma juba surnud. ,,Kesaliblik" suvitusromaan, mis meenutab Gailiti ,,Muinasmaad" ja Tuglase ,,Felix Ormusoni". Mere ja randlaste teema novellikogus ,,Annemarie", lisaks sees ka elu hammasrataste vahele jäänud inimestest.
Asulad oli sisemaal, talud. Üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile võis tähendada uute asukate saabumist. Tubane elu sammuvõrra arenenum, õpiti kangast kuduma. Pronksiaeg (II at eKr- I at eKr) vanimad eestist 1800. a eKr. Pronks oli kallis, seega kasut ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), uued ehted ja savinõutüübid, habe ajamine, Skandinaavia mõju. Kindlustatud asulateist tuntuim Asva asula Saaremaal, mistõttu nim kindlustatud pronksiaja asulate kultuuri ka Asva kultuuriks. Rahutud olud, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud. Kasutusele tuli ader. Kivikirstkalmed, osutab nihetele uskumustes. Olid tekkinud rikkamad ja vaesemad. Rauaaeg (500a eKr- )mitu saj udrast rauaaega, enne kui õpiti rauda sulatama kohapeal, soomaagist. Raua ulatuslik levik I at esimesel poolel, rooma rauaaeg, sest langes kokku Rooma impeeriumi sünni, hiilguse ja langusajaga. Sepp sai tähtsamaks meistrimehed
Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond (Muhu, Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal. Matmispaigad kivikirstkalmed (suurematest kividest 5-8m diameetriga ring ja selle keskel kirst). Peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tegevusalad karjakasvatus (lambad, kitsed, veised, vähem sigu ja hobuseid) ja maaviljelus (nisu, oder, vähem hirss, hernes, uba ja lina). Lisaks küttimine ja kalapüük. Saaremaal peamiselt hülge küttimine. Alepõllundus (odrad ja sirbid pronksist). 1 700 1 500 eKr hüpotees Kaali meteoriit (diameeter 110m, sügavus 22m, katlakujuline). IV. Rauaaeg e rooma rauaaeg kaubavahetus Roomaga 500 eKr 450 pKr Üksiktaluline asutus, varanduslik ebavõrdsus, Linnused (kasutati episoodiliselt). Matmiskombed tarandkalmed (kiviread või müürid, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m
kägarasendis. silmaaukudega kivikirved. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasvatus, Eesti jagunes Hakati rajama 1800 500 eKr pronksesemed maaviljelus, kaheks maapealseid Asva kultuur odaots ja sirp. küttimine ja regiooniks: kalmehitisi kindlustatud asula Metallist tööriistad kalapüük. Kasvatati rannikupiirkonnak kivikirstkalmeid. järgi Saaremaal olid paremad. lambaid, kitsi ja s ja sisemaaks. Kalme Jätkus kivikirveste veiseid, mõnevõrra Hakkas valitsema konstruktsiooniks valmistamine, vähem sigu ja üksiktaluline olid suurematest teised esemed tehti hobuseid. Peamised asustus, kujunes kividest 5-8 kivist, sarvest ja põlluviljad olid nisu välja põllumaa meetrise
Nõiamärke om kastutatud rohkem saartel, Lääne-Eestis ning Põhja- ja Edela-Eesti rannikualadel. Peamised peremärgid e. ornamentikaelemendid: Viisnurk ehk pentagramm- Kõige sagedamini esinev nõiamärgi kujutis Eestis on risti kõrval olnud viisnurk, mida nimetatakse ka kui viiskand või pentagramm. Seda märki tuntakse üle kogu maa, sagedamini on kasutatud saartel, Virumaal, Tartumaa põhjaosas ja Pärnumaa rannikul. Nii mandril kui Hiiumaal kasutati märki nahahaiguste ravimisel; Saaremaal aga leivamärgina enne leiva ahju panemist, et tont või kurivaim ei viiks leibu ahjust. Väga palju lõigati pentagrammi püttidele, õllekannudele, pesukarikatele jne. Alati eesmärgiga kaitsta iseend või esemeid vanapagana ja tontide eest. Kusjuures, viisnurk tuli joonistada katkematu joonega. Peremärgina aga on ta kõige rohkem kasutusel olnud Eesti saartel ja Läänemaal. 1930-ndatel võis märki leida ka Pärnu- ja Saaremaal. Viisnurk on kasutusel olnud vähemalt 3000. aastat
Kõdu-koralljuur Triinu Kask Viljandi Paalalinna Gümnaasium 12c Oktoober 2010 Kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida (ladina keeles) Kogu Eestis, haruldane Saaremaal Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas Teise kategooria taim Eesti Punases Raamatus Ehitus Iseäraliku kujuga risoom Lehti pole Vars 2-12 õiega Kuni 20 cm kõrgune Õis roheline-kollane- valge Elu Ei fotosünteesi, mingil määral klorofülli Kolmikside seene ja puuga Toitub metsakõdust Õitseb mai lõpus paar nädalat Levimine Elab metsas, põõsastikus. Armastab niisket Abistavad putukad Jääb üksi ellu
Goodkaarma GoodKaarma tootmiskeskus asub talus, Kaarma vallas, Saaremaal. GoodKaarma (GK) on noor ja loominguline maaettevõte mis on pühendunud äri ajamisele Rohelist mõtlemist jälgides, vastutustundlikult. GK valmistab kõrgekvaliteetseid seepe mahetoorainest. GK ökoseebid on müügil kõikjal Eestis, samuti Inglismaal, Iirimaal, Saksamaal, Taanis, Lätis, Rootsis ja Soomes. Kõik seebid on käsitsi valmistatud. Hetkel on meie tootmisvõimsus 100,000 seepi aastas. Kõik hulgiostu huvilised on teretulnud. Üle 95% iga seebi koostisest on
VILSANDI RAHVUSPARK Kadi Jürisson ASUKOHT Lääne Saremaa rannikumeres Rahvuspargi keskus asub Saaremaal Loona mõisas 6,3 km pikk 2,3 km lai 8,9 km² Ovaalse põhikujuga Suur Vilsand Rombjast Väike Vilsand ÜLDINFO 30 inimest Eesti esimene looduskaitseala Vilsandit hõlmab u 100 saart, laidu ja rahu Rajati saarte, merelindude ja rannataimede kaitseks Ainuke inimasutustega saar kaitseala Eesti kõige merelisem rahvuspark Loodus Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik Kevadeti 114 linnuliiki, talviti üle 70 liigi
4 ööd /ühele inimesele 224e Sõber maksab 112eur Majutus Kokku 4 ööd/2 inimest= 336e Paketti sees alikust 2 erinevat protseduuri ravipäevas: Osokeriit Soolakamber LISA HOOLITSUSED Näo ja dekoltee massaaz 4tk 30 min 17=68e Spordimassaaz 4tk 60 min 32 =128e Jalatalla punktmassaaz 2tk 30 min 22 =44e Refleksoloogia 2tk 60 min 35 =70e Tervisekapsel 4tk 20 min 7 =28e Kokku lisa spaaholitsused=338e Georrg Ots spa saaremaal http://www.gospa.ee/hotell/eripakkumised/teine-oo-tasuta/ Kingime teise öö tasuta! Kahene tuba: alates 57 x2=114e +2 ööd tasuta LISA HOOLITSUSED GOSPA klassikaline massaaz 60 min 30 , 4tk= 120e GOSPA näomassaaz 30 min 23 ; 4tk=92e Kokku lisa spaaholitsused=212e
astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas Landeswehr'i sõda algas 5. juunil 1919 Läti N õukogude Vabariik lakkas olemast 23. juunil tähistatakse võidupühana. Rahukõnelused Venemaa esimene ettepanek rahuläbirääkimisteks Rahudelegatsiooni kokkupanemine Rahukonverents Tartus 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule 2. veebruaril kirjutati alla Tartu rahulepingule
uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse erinevatesse jumalustesse · Taara oli kõige levinum Saaremaal · Setodel oli Peko · Eestlased arvasid, et hiied on pühad · Eestlased ei julgenud kiskjaid nende nimedega nimetada · Pildil on taara Loodame, et teile meeldis!
Külliki Järvila Külliki Järvila sündis 7. mail 1954. aastal Tallinnas. 1974-80 õppis ta Kunstiakadeemias graafikat. Saaremaal elab ta alates 1983. aastast. Ta on Eesti Vabagraafikute Ühingu liige ja Eesti Eksliibrise Ühingu liige. Näitustel osaleb Külliki alates 1980. aastast Eestis, Balti vabariikides, venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Kanadas, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal. Alates 2004. aastast saab ta oma töid eksponeerida oma "Humala" galeriis, mis asub Kuressaares, Pikk tänav 19. Tähelepanuväärne on see, et samas majas on elanud varem mitu kunstnikku. Galeriis on väike graafikapress ja kokkuleppel on võimalik vaadata graafika trükkimist. Praegu õpetab Külliki Kuressaare Kunstikoolis joonistamist. Tehnikatest tegeleb t...
Linnuseid rajati kaitsmaks oma varandust, seda oli mitmelgi pool Eestis. Kuna Lääne- Eesti oli madal ja Lõuna- Eesti künkli ei saanud linnused neis olla samad. Neemiklinnus Mäeseljakul neemikuna lõppeval otsal, teisele otsale rajati vall. Linnamäed ehitati orgudes olevatele mägedele. Kalevipoja säng rajati voortele, kus olid looduslikult hästi kaitstud N: alatskivi Ringvall-linnused Kogu linnuse õue oli kaitstud kõrge valli poolt. Levisid Saaremaal ja Lääne-Eestis N: Valjala Alates 5. sajandist sagenes ehete ja relvade peitmine, neid peideti hädaohu korral. Suurim selline aare on leitud Tartumaalt, Kardlast. Suhted naabritega: läänes- viikingid rüüstasid Eestit, eestlased ka neid. Lõunas olid idaslaavi hõimud, kes sundisid balti rahvaid rohkem põhjapoole, Eesti aladele siiski ei tungitud. Idas oli Vana-Vene riik, kellega toimis kaubavahetus.
· Noorem Neoliidikum Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Arheoloogilised · Pulli asula Pärnu jõe · Saha-Loo (vanimad · Tindimurru välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad · Kunda lammasmägi · Asva, Saaremaal · Jaagupi · Tamula järv (kindlustatud asulad) (tarandkalmed) · Valma (Võrtsjärve · Jõelähtme, Tallinna · Salme, Saaremaal ääres) lähistel (kivikrstkalmed) · Lihula · Ardu kalme Harjumaal · Soontagana
Erinevad konstruktsioonid. Meil kasutusel kuumsuitsuahi. · Saun üks iidsemaid ehitisi kogu Euraasias. Meile iseloomulik leilisaun, kus sa viheldakse. Esimesed jäljed saunast Eestis pärinevad 13. sajandist. · Et muldpõrand nii külm ei oleks, kaeti see saunatamise ajaks õlgedega. · Korstnaid hakati ehitama 19-20 sajandi alguses. · Mõnes piirkonnas, kus sauna polnud, pesti end rehetoas. · Suitsusaunas oli suur keris mis köeti kuumaks. · Saaremaal ja Muhus hoiti saunas k lambaid. · Saun oli ravitsemise koht (pandi kuppe, masseeriti lihaseid). · Tähtsaim toiming saunas oli sünnitamine, sest seal oli sooja vett. AIAD, KANGRUD, RAUNAD, TALAD · Aiad ehitati õue ümer, kaitseks loomade vastu. · Metsavööndile iseloomulikuna levis püstaed ehk taraaed, mis tehti vitstega ühendatud hirtest ehk roigastest. · Lattaed horisontaalsetele pulkadele vertikaalsed latid peale laotud.
õpe ladina keeles! ülikoolide universaalkeel igal pool maailmas, nagu täna inglise keel vene riigi ajal taasavades on õppekeeleks saksa keel venestamise ajal õppekeeleks vene keel alles 1919 avatakse ülikool tartus eesti keeles kui on keel, milles ei eksisteeri kõrgkultuuri, siis keel paratamatult kaob mingil hetkel eesti keel ikkagi tõusis köögikeelest kõrgele tasemele reduktsioon protsess, mis viiakse liivimaal siis eestimaal siis saaremaal ellu kunginas Karl XI ajal, kes asub rootsi võimu märkimisväärselt tugevdama ja tänu kellele tartu ülikool taasavatakse gustaviana karolina nime käskis panna karl XI kui rootsi võim kehtestatakse eesti aladel, siis selle järel hakkab kuningas oma valdusi läänidena üha intensiivsemalt laiali jagama, 17 sajandi lõpul olukord, kus kuningas on sisuliselt kogu maa ära jaganud, ei saa enam öelda et mingi paik tema või oma riigi oma oleks maa sattunud aadlike võimu alla
kuna siin ei leidu vaske ja inglistina ning pronksesemed olid liiga kallid, et neid mujalt arvukamalt hankida. Hangiti ainult kõige vajalikumaid tööriistu-eelkõige kirveid. Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, luust, sarvest ja puust. Vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Kindlustatud asulad. Pronksiaja keskel piirati meil asulaid paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Eesti rannikuvööndist teatakse juba 4-5 sellist asulat. Neist tuntum asub Saaremaal, Asva asula. Selle järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu ja hobuseid. Kõrvalalaks oli maaviljelus. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Kaubavahetuse arengule viitab sissetoodava metallihulga suurenemine. Pronksiaja teisel pool paistavad silma Eesti tihedad sidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Vanimad raudriistad
tema ei hakka veel naist võtma, et ta võtab siis ise, aga Klaus lubas kevadeks naise majja tuua. Peale seda läks Hannes ka mõneks ajaks kaugsõidu laevale raha teenima. Aga kui ta sealt naasis, siis kuulis külast, et Niidal on nüüd peigmees majas. Hannes otsis mingil määral lohutust Taali juurest. Siis saabus aeg minna kaitseväkke. Seal ta sõbrunes ühe saarlasega, kellega koos sõitis pühade ajal saarele, sest kodukülla oli pikem tee. Saaremaal tutvus ta ühe noore tütarlapsega, kes kohe Hannesesse väga kiindus ja hakkas ka teda ootama, kuni tal teenistus läbi on. Kui oligi aeg läbi, siis läks ta enne kojuminekut Tondiojalt läbi. Liidal oli selle üle hea meel ja ta hakkas Hannesele rääkima, et ta jääkski sinna, saaks tema meheks. Hannes lubas mõelda selle peale ja kirja teel teada anda. Koju jõudes sai ta uusi uudiseid Taali oli vahepeal lapse saanud, kui Hannes sõjaväes oli
). Vooremaad ilmestavad voorte vahele kujunenud piklikud, kitsad ja võrdlemisi sügavad järved (Saadjärv, Pikkjärv, Kuremaa jt.). Sakala kõrgustikul leidub ürgorgudes kujunenud järvi, millest tuntuim on Viljandi järv. Rannikuäärsetel aladel leidub hulgaliselt jäänukjärvi. Need on kunagised merelahed, mis on maakoore kerkimise tõttu kaotanud ühenduse merega. Vaid lahe, laisi või mere nimi reedab nende tegelikku päritolu. Sellisteks on Mullutu ja Suurlaht Saaremaal, Sutlepa meri Läänemaal, Harku järv Tallinnas, alles hiljaaegu merest lõplikult eraldunud Käina laht Hiiumaal. Loode-Eestis ja saartel leidub mitmeid merest maasäärtega eraldatud laguunjärvi (näiteks Ülemiste järv Tallinna juures). Enamik laguune olid aga juba alguses väikesed ja on ammu kinni kasvanud. Jõelookeist on kujunenud väikesed soodijärved, rabades on hulgaliselt laugasjärvi. Pandivere kõrgustikul leidub pisikesi ajutisi karstijärvi.
Kaal: 170-400 g Eluiga: kuni 7 aastat. Karvastik suvel punakaspruun, talvel sokolaadpruun, hallika varjundiga. Talvel on tal kõrvade otstes tutid. Kohev saba. Väga muutliku värvusega, kirjeldatud on üle 40 alamliigi ning palju punase ja pruuni värvusvormiga või punase, pruuni ja musta värvusvormiga rasse. Värvus võib väga muutlik olla ka ühe elupaiga piires, varieerudes peaaegu mustast tuhmkollaseni, k. a. kõik harilikud punakad ja pruunid vormid. Eestis on mustad oravad tavaliselt Saaremaal ja Hiiumaal. Täiskasvanud isastel on sigimisperioodil munandikoti nahk tumenenud, karvutu ja oranzikaskollaste laikudega. Sigival emasel on nisad tursunud ja karvutud. Kevadine karvavahetus kestab u. 6 nädalat. Tagakäppade jäljed on 5 varbaga, eeskäppade jälgedest tunduvalt suuremad ning jäljerühmas paiknevad nad eeskäpa jälgedest eespool. Eeskäppadel on 4 varvast. Kolju on ümar, laiade põsekaartega, kuid koonuosa on piklikum kui lendoraval. Igas lõualuupooles on
Lihulasse, kuid eestlased nurjasid nende plaanid ja Rootsi vägi löödi välja 1222-Taanlased maabusid Saaremaale-tehti kivilinnus-eestlased mässasid ja suutsid Taanlased välja ajada 1223-eestlaste ülestõus, rünnati sakslasi, linnused võideti tagasi, taastati vana kord 1224-Riia peapiiskopkond ja mõõgavennad vallutasid eesti tagasi, ainult Tartu püsis, kuid mitte kaua 1227-Muhu linnus hävitati, samuti ristiti kõik ära Saaremaal, Eesti kaotas muistse vabadusvõitluse 1290- Liivimaa oli lõplikult alistatud ja ristisõda lõppenud Eeldused: -12.saj lõpuks olid eestlased jäänud viimasteks paganateks - eestlastel polnud suurt juhti -sõjategevus polnud orienteeritud Eesmärgid: -ristiusu levitamine -Taani ja Rootsi piiride ja võimu laiendamine - Saksa aadlikud tahtsid elatusvahendeid ehk maad ja sõjatulu Põhjused: -Saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumine Läänemerel
rootslastel vaja sõjakäiku Eestimaale hakata eraldi põhjendama. Turu foogt lubaski 19. maiks oma vägedega Tallinna alla jõuda. (Vahtre, 2005) Samal ajal teavitati aga ülestõusu puhkemisest ka ordu maameistrit Burchard von Dreilebenit, kes oli arvatavasti Pihkvamaa piirialadel. Dreileben asus kiiresti tegutsema: ta saatis eestlaste juurde enda saadiku, pakkudes välja läbirääkimised Paide linnuses ja asus ka ise kiiresti sinnapoole teele. (Vahtre, 2005) 2. Jüriöö ülestõus saaremaal 1343.aasta juulis algas ülestõus ka Saaremaal. Siingi tapeti kõik sakslased ; preestrid olevat uputatud merre. Pöide linnus alistus kaheksa päeva kestnud piiramise järel. Vaba lahkumise loa saanud kaitsja loobiti kividega surnuks. Seal toimunud ägedas lahingus langes suurel hulgal nii saarlasi kui ka ordumehi, kuid võit jäi siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse seejärel jalgupidi üles. Pole
esivanemate elust ja huvitavatest faktidest ning olin küsitlenud vanavanematelt , milline oli elu umbes 40 kuni 70 aastat tagasi, kas see oli huvitav või eriline, kas raske või kerge, ning mis olid elu positiivsed ning negatiivsed küljed. Piltidel, mida valisin koos vanaemaga on umbes 40 või enama aastavanusega ning kus on kujutatud peamiselt minu vanavanemaid, kes on või olid minu jaoks väga lähedased inimesed. FOTO 1 See vana pilt on tehtud aastal 1935 Saaremaal, Torgu vallas, Karuste külas, Andrese kohas (nimetus koht tuleneb väga kauge esivanema Andrese järgi). Pildi keskel on Liina Vakum 1907-1945 (minu vanavanavanaema) oma tütretega Erna 1927-2010 (vasakul) ja Laine (sündinud1930a.) (paremal). Sõjaaeg oli raske ning paljuid küüditati Saaremaalt Saksamaale, siis sama saatus tabas ka minu vanavanavanaema Liinat ja tema meest Juhanit ja nooremat tütart Liinat, kuid Erna pääses küüditamisest,
Regivärss- värsireas 8 silpi ; u 2000 a tagasi Soome lahel tekkinud muusikaline väljendusviis,seotud igapäevase elu ja tööga. Greogoriuse laul- paavst Gregoriuse I Suure poolt ülesse kirjutatud laul, ühehäälne,vaimulik laul Muudatused Rootsi võimu ajal hariduselus- Ülikoole hakati rajama, Tartusse rajati esimene gümnaasium, Tartusse rajati Forseiluse seminar;köstreid hakati nimetama koolimeistriteks Martin Körbergi tegevus- tänu temale toimus esimene laulupüha.Juhatas Saaremaal heatasemelist laulukoori. Vaimulik muusika. Liedertafellik laul- välja kujunenud harmoonile tuginev rahvalaul I üldlaulupidu- Toimus tartus, 1869aastal juunis. Umbes 900esinejat; isamaalised laulud; Juhid: jakobson,Jansen,Kunileid, ____ Homofoonia- mitmehäälne muusika,kus juhtiv on üks hääl Libreto- ooperitekst Partituur- koondnoodistik Vokaalmuusika-inimhäälele muusika Reekviem-surnute mälestuseks,teos ( koor,orkester,solist) Folkloor- rahvamuusika ehk pärimusmuusika
Pronksiaja algus - 3500 a tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed - vanimad pronksriistad odaots ja sirp - - pronksesemed kallid, muretseti vaid kõige vajalikumaid tööriistu (kirveid) - arenesid kivi, luu ja sarve töötlemisoskused - polnud murrangut majanduse ja ühiskondlike suhete arengus nagu mujal Kindlustatud asulad - hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga - Asva kultuur (Asva kindlustatud asula Saaremaal tuntuim) - Peamiseks elatusalaks karjakasvatus (lambad, kitsed, veised, vähem sigu ja hobuseid) - Maaviljelus kõrvalalaks (kõplapõllundus) - Küttimine ja kalapüük elatuslisaks (hülged) - Osati pronksi ümber valada, küllalt keerulised putkega kirved ja odaotsad, valmistati ehteid - Kaubavahetus (sissetoodav metall) Vanimad raudriistad -raud parem materjal kui pronks(tugevam,teravamad,vastupidavamad)
veevarude kaart (Roostalu, 1978, Roostalu jt.,1980 ). Haritava maa boniteedi kaart on koostatud EV Maaameti andmetel. Väetistarbe ja muldade huumusseisundi hindamisel on lähtutud agrokeemiateenistuse poolt 1965 – 1986 aastatel tehtud uuringutest (Järvan jt.,1996). Uurimistöö tulemused Eesti haritaval maal on väheviljakaid koreselisi põuakartlikke muldi 16,9 tuhat hektarit ehk 1,64 %. Suurem on nende muldade osatähtsus Saaremaal (6%) ja Harjumaal (3,91 %) (joonis 1, tabel 1). Paepealseid ja analoogseid soostunud muldi on haritaval maal vabariigi keskmisena 1,04%, kuid Harju ja Ida-Virumaal ulatub nende osatähtsus vastavalt 4,34 % ja 6,75 %-ni. ha*103 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 Kp+Kop+Klp+Lkp Kh Kh(g)+Khg 1 K K(g)+Kg Ko
( traalerid ,radarid) 3) ülepüük , röövelpüük ( püütakse rohkem kui juurde kasvab ) Tagajärjed : 1) Ettevõtted suletakse. 2) Kala läheb kallimaks. 3) Rannikukülades tekib töötus , külad surevad välja. Abinõud : 1) Kvoodid , püüginormid ( palju tohib püüda ) 2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid. 1) Rannikupüük - Paadid . ( Peipsi ääres , Saaremaal , Arengumaades ) 2) Avamerepüük - Laevad , kalatööstus . 3) Kalakasvatus - Eestis , väga palju on Hiinas . ( Härjanurmes , vutiknurmes ) Forelli , lõhe . 4) Ookeanipüük - Laevastik. Maailmameri jaguneb : 1) Territoriaalveed - rannikust 12 meremiili , kuulub riigile ( maavarad ja kalad kuuluvad ) 2)Majandusvööd - 200 meremiili rannikust ( 370 km ) , rendiload välja rentida.
Tallinna vanalinn · Üks paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. · Alates 1997. kuulub linn UNESCO maailmapärandi nimekirja. · Seal on säilinud 11.-15. saj pärit tänavate süsteem. · Enamus 14. ja 15. saj püstitatud hoonetest on siiamaani oma algupärase suuruse ja kujuga. · Kuigi vanalinna külastus ise on tasuta, tuleks tutvuda meelepäraste muuseumite lahtiolekuaegadega ja hindadega. Kuressaare Piiskopilinnus · Asub Saaremaal, Kuressaares ning on enam-vähem täielikult säilinud konventlinnus Liivimaal ja kogu Baltikumis. · Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. · Linnus rajati arvatavasti 13. saj teisel poolel, kuna seda on esmakordselt mainitud 1381. aastal. · Peale muuseumi võimalus külastada sepi-, klaasi- ja keraamikakoda. · Külastamise soovi korral tuleks tutvuda linnuse lahtiolekuaegade ja hindadega! Rakvere Ordulinnus · Asub Lääne-Virumaal.
1.UUSAEG SUURTE MUUTUSTE AEG On kolm suurt ajastut : vanaaeg,keskaeg ja uusaeg .Prantsuse revolutsioon 1500-1800 nimetatakse varauusajaks. Uusaeg esimesest maailmasõjast tänapäevani.rduaeg kestis 1561 aastani.Pärast Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõja lõpuni 1710/1721 , Lõuna-Eestis Poola aeg(1561-1629) , Saaremaal Taani aeg (1561-1645) , Vene aeg (1710-1918). Varauusaeg Eestis algas 1520. 1816ja 1819 kaotati Eestis ja Liivimaal pärisorjus. Päris uusaeg 19.sajandil.Vara uusajal muutus ühiskond aeglaselt, enamik inimesi elas oma külas. Maadeavastustega laienes inimeste maailmapilt.Elu mõjutas trükikunsti leiutamine. Rigid tugevnesid. Valitsejad arendasid majandust.Prantsuse revolutsioon kuulutas vabadust ja võrdsust. 2.EUROOPA UUSAJA HAKUL Kardeti 3 suurt nuhtlust: sõda,katku ja näljahäda.17
1908 -- Brüsseli ja Kopenhaageni kaudu Oslosse (Norra). 19081910 -- Norras. Esimene personaalnäitus Oslos. 19101912 -- Pariisis, õpib eraakadeemiates. Esineb Sõltumatute Salongi näitusel. 1912 -- Sügisest Eestis tagasi (Tartu ja Mõniste). 19131914 -- Maalib Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil. 19141919 -- Elab Tartus, maalib Kesk- ja Lõuna-Eestis. 1918 -- Asutatakse kunstiühing Pallas. Pallase abijuhataja 1919 -- Asutatakse kunstikool Pallas. Pallase direktor. 1920 -- Kuressaares ravil. 19211922 -- Reis läbi Saksamaa Itaaliasse (Rooma, Capri, Veneetsia. Tagasiteel peatus Oberstdorfis)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
