Galeriide külastamine Külastasin Saaremaa kunstigaleriisid ja näitusi. Esimesena käisin Ajamajas, mis asub aadressil Tallinna 16. Näitus avati reedel, 19. detsembril kell 16.00. Näitus kannab nime ,,Tallinna tuul". Samanimeline näitus sai hoo sisse käesoleva aasta oktoobris Kohtla-Järvel ning jääb saarlastele uudistada kuni veebruarikuu lõpuni. Näitusel ,,Tallinna tuul" näitavad oma loomingut kolm kunstnikku maalikunstnik Tamara Breideks ning keraamikud Marget Tafel ja Viive Väljaots. Tsiteerides Ilmar Laabanit ütlevad autorid, et tööd on valminud ,, läbi vee ja kivi ja savi..." Ühiseks nimetajaks kolme kunstniku näitusele võib pidada Viive Väljaotsa interpretatsiooni ,,Taaveti silm", mis on kui Aja sümbol ja tunnistaja Ajast. Kõik kolm autorit on õppinud Tallinnas ning lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi erinevatel aastatel- Tamara Breideks 1975, Viive Väljaots 1974 ja Marget Tafel 1972.aas...
Ettevõtlus Saaremaal Saaremaa Lihatööstus Ettevõte alustas tegevust 1803. aastal ehitatud majas, mis jäi vaatamata korduvatele laiendamistele ja ümberehitustele lõplikult ajale ja arengule jalgu. Uue tööstuse ehitamist alustati 1981. aastal ning 1984. aastal käivitati külmhoone. Pärast seda alustati uue olmehoone ja vorstitsehhi rajamist, 1987. a avati lihatööstuse II järk. Tapamaja valmis täielikult 1993. a. Tänaseks on Saaremaa Lihatööstusest saanud üks Saare maakonna juhtivaid ettevõtteid. Saaremaa Lihatööstus OÜ-na tegutseb ettevõte 2007. a aprillist. Saaremaa lihatooted on teada-tuntud eelkõige oma kõrge kvaliteedi poolest. Tapamaja töötleb kuus ligi 400 veist ja 3000 siga. Kuus turustame ligi 500 tonni toodangut, millest 350 t moodustavad lihatooted. Saaremaa Lihatööstus toodab roavalmistusvorste, keeduvorste nii säilekestas kui ka suitsutatuna, poolsuitsu- ja ...
Teerada Kasvasin üles Saaremaal Mustjala vallas Mamma juures. Olen seda sorti laps kes on tulnud linna maalt ja hobusega ning kelle lapsepõlv koosnes suuresti kuuskede otsas turnimisest, sõdadest pihlakapüssidega ning mahajäetud kolhoosilautades peituse mängimisest. Viimaseid kutsusime pullilautadeks. Kindlasti tuli olla ka Mammale abiks. Tuli rohida põldu, lappida riitadesse puid ja riisuda lehti. Suviti käisime pärast töiseid päevi rannas. Randa viis umbes 15 minuti pikkune kurviline teelõik
Rändrahnud Rändrahnude kodumaaks on meist põhja poole jäävad alad. Sadade meetrite paksune mandrijää haaras endaga kaasa kivipanku ning kandis neid tuhandete kilomeetrite kaugusele lõuna poole. Rändkivide kogumi kivimiline koostis sõltub liustiku kulutusala geoloogilisest ehitusest, jää liikumise suunast ja hilisemate geoloogiliste tegurite (nt.merejää ja liustikusulamisvee) toimest. Jää sulamisel jäi selles sisalduv kivimaterjal maha, millest osa purunes kruusaks ja liivaks, osa aga jäi rahnudena alles. Suuri kristalseid kivimeist rändkive nimetatakse rändrahnudeks, kui läbimõõt on üle 10m, nimetatakse rahnu hiidrahnuks ja neid on Eestis rohkesti. Saare maakonna suurimad rahnud on Vahase saarel, neile järgnevad Aavakivi ja Abruka saare rändrahn. Paljud kivid on seotud rahvajuttude ja muistenditega (Suure Tõllu kerisekivi, Tõllukivi, Piretikivi, Ookivi jpt.) N...
perioodi ulatuses tõusnud ca 2% võrra. Joonis 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Kokkuvõttes on Tartu linna osatähtsus Eesti ühiskonna ja majanduselus u 2%. Viimase kümnendi vältel on see olnud suhtelisel stabiilne kuid siiski väikese langustrendiga. Teatud valdkondades on märgata suurenemist kasvuperioodil. Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad Jooniselt 1 on näha, et hõivatute osakaal Saaremaal on viimase kümnendi jooksul olnud kuni 10% väiksem, väljaarvatud 2010 aastal. Suurimas madalseisus oli hõivatute osatähtsus aastal 2005, kui üldine töötuse määr Saare maakonnas langemas oli. Viimase 10 aasta jooksul on Saare maakonna töötuse määr olnud alati alla Eesti keskmisi nagu võib näha jooniselt 2. Üldjoontes on näha seost hõivatute arvu muutuse ja töötuse määra vahel. Mida suurem on töötuse määr seda vähem on hõivatuid. Joonis 1
maa - aluseid karstipragusid mere suunas. Odalätsi küla juures pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale, moodustades veidi kaugemal nn. Pidula veskioja. MULLUTU SUURLAHT - See on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime - ja mudarohke soolatoiteline järv. Sanatoorium "Kuressaare" saab siit oma ravimuda. Peamised kalad on ahven, särg, haug. KOIGI RABA See on suhteliselt puutumatu loodusega ja tähtis mageveehoidla, mis on oluline põhjaveekihtide toitja Ida - Saaremaal. KAALI KAATRIVÄLI - Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused KURESSAARE PIISKOPILINNUS - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste
Karja Katariina kirik Karja Katariina kirik asub Põhja-Saaremaal Leisi vallas Linnaka külas. Kirik on rajatud 13. sajandi neljandal veerandil või 14. sajandi alguses. Karja kirik on ühelööviline ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Portaalid, päiskivid ja võlvitoed on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruud naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide ja Muhu kirikuga. Kirikul on klaasvitraazaknad, lõunaküljel seitsme mitmevärvilise kroonlehega roosaken. Kiriku lääneviilu nisis asub Stockholmis valatud pronksist tornikell. Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku Baltikumis ja kogu Põhja- Euroopas. Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. Alg...
Muusika retsensioon Saaremaal, Pidula puhkekülas, 22. Augustil toimus Saare Jazz ehk Valgus pimeduses. See oli Saaremaal esmakordne üritus. Seal esines Sofia Rubina, teda saatis Club Eclectict ja noor laulja Teele Viira. Erikülalisena astus üles Soome trombetivirtuoos Kalevi Louhivuori. Rahvast tuli kohale palju, kuskil kaheksasada inimest. Korraldaja OÜ Saarepuhkus tahab teha sellest iga-aastase traditsiooni. Head muusikat sai kuulata ka taskukohase summa eest, pilet oli vaid nelikümmend krooni. Sellise kontserdi toimumiseks oli valitud just ideaalne koht. Sai kuulata mahedat muusikat mõnusas keskkonnas
Estonia hukk Üldandmed Estonia oli Eesti parvlaev. Ehitati 1980.aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal. Varasemad nimed olid Vikind Sally(1980-1990), Silja Star(1990-1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline´i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Laev alustas liiniliiklust 2.veebruaril 1993. Laev oli 155,43 m pikk ja 24, 21 m lai. Maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot. Uppumine Uppus 28.septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel. Sõites Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest Hukkus 852 inimest Päästeti 137 inimest Leiti ainult 95 hukkunu surnukeha. Uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Plahvatusi laevapardal. Lekked laevakeres Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. Sügavu...
...................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Kaarma valla loodus ja keskkond............................................................................................... 7 Turismitalud kaarma vallas.......................................................................................................14 Tegevus Saaremaal ...................................................................................................................20 Fotod Kaarma vallast................................................................................................................ 24 Kokkuvõte.................................................................................................................................26 Saaremaal asuv Kaarma vald on väga ilusa loodusega ja väga huvitava ajalooga..................26
Kaali meteoriidikraater 12b Meteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan. Kui meteoorkeha kiirus on veel vähemalt 3 km/s, siis toimub selle kokkupuutel maapinnaga plahvatus: suurem osa meteoorkehast muutub seejuures momentaalselt hõõguvaks gaasiks, plahvatuse kohal aga moodustub kraater, mille ümbrusesse hajuvad vaid vähesed säilinud meteoriidikillud. Kraater Kraater on lehterjas või peekritaoline maapinnasüvend, mis on tekkinud vulkaani purske või meteoriidi löögi (või plahvatuse) tagajärjel; läbimõõt mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini, sügavus mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Eesti Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatu...
Kontserdipäevik 7.A Klass ********* Õpetaja: ***** ***** Koostaja: Keit Vilbas 18. Oktoober Estoonia Teatri külastus Saaremaal Lastegaala Tegu oli ajaloolise hetkega kus Saaremaad külastas esmakortselt Estoonia Teater. Varem on nad aga käinud siin kuid mitte koos orkestri ja teiste profesionaalidega! Spordihoone muudeti täielikuks teatriks, vaatepilt oli hämmastav. Ehk mina polnud ainuke kes nägi ka esmakortselt nii võimast ja uhket üritust. Lava oli hämmastavalt suur ja nii hästi valmistatud. See mis oli tehtud oli ääretult lahe, valgust jagus igasse nurka!
suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. Kaart: Geoloogiline ehitus. Saaremaal nagu mujalgi Eestis moodustavad maakoore ülaosa kaks üksteisest suuresti erinevat kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra
Clyny kloostrikirik ehitati 1088-1130 ning lammutati hoolimatult 1810.a. Ta oli Prantsusmaa pikim, hiiglasliku kesklööviga, viielööviline, kahe transepti, paljude kabelite ja tornidega kirik. Hoone on inspireerinud paljusid hilisemaid kirikuehitisi. Saint-Pierre'i kirik Saint-Pierre'i kirik on ehitatud romaani stiilis. Fassaadi ornamendid pärinevad 12. sajandist. Kirikus on 9. ja 10. sajandist pärinev krüpt. Valjala kirik Saaremaal Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas Valjala kirik on vanim säilinud kivikirik Eestis. Ta on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Piiratud peaaegu ringikujulise kiviaiaga. Alumine osa algkiriku müüridest on säilinud praeguseni kooriruumi seintes ja käärkambris. Tollest perioodist on kooriruumi põhjaseinal säilinud ka algupärased seinamaalingute fragmendid, mida peetakse vanimateks säilinud
Suletud Sillamäe linn eestlaste ja venelaste seisukohast ENSV ajal oli Sillamäe suletud linn. Võõrad said sinna ainult lubade ning kutsetega. Muidugi polnud linnal nii karm kord peal nagu Saaremaal. Tihti sai rahvas sinna hiilida ilma, et piirivalvurid oleks nende luba kontrollinud. Aga miks sinna taheti üldse minna? Sillamäelt võis saada kaupa, mida mujalt poodidest vaid harva õnnestus hankida. Seal oli selliseid asju nagu näiteks konserveeritud herneid, kondenspiima, lahustuvat kohvi jms. Kuigi osalt oli Sillamäel hea elada seetõttu, et seal leidus häid tarbekaupu, oli seal elamisel ka palju negatiivseid mõjusid. Kuna
Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste vastuhakke keskajal. See haaras nii Harju-, Lääne- kui ka Saaremaa ning kestis ligi kaks aastat. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline;
Kas inimestel on olnud kokkupuudet reikiga? Kas neis on usku armastusse? Usku energiasse ja sellega tervendamisse? Uurimisobjektiks võeti inimese tunnetus: Kas teiste inimeste emotsioon mõjutab kuidagi meie enesetunnet? Kas tunne, mis tekib erinevaist puudutustest, tekitab erinevaid tundeid? Kas usutakse tervendava jõuga puudustustesse? Autori püstitatud hüpotees: Reiki kui alternatiivmeditsiini haru on Muhu- ja Saaremaal vähe tuntud. Et uurida inimese tunnetust ja kontrollida töös püstitatud hüpoteese kogus autor materjali raamatutest, internetist kui ka inimestel endilt küsitluse teel. Lisaks õnnestus veel vestelda kahe reikimeistriga Inge Auväärti ja Liis Pallasega. Suured tänud neile! Hüpoteesi tõestuseks viis autor läbi küsitluse Kuressaare Haiglas, Kuressaare Gümnaasiumi 10c klassi õpilaste ja õpetajate seas, Orissaare Ilusalongis ja Valge Varese Trahteris.
Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu.
NASTIK Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõl...
Perekond Päriskaan Hirudo Liik Apteegikaan Hirudo medicinalis Apteegikaanid Eestis Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Eestis on elujõulisemad apteegikaani populatsioonid säilinud Saaremaal ja Lääne-Eestis. Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki.Elavad peamised mage- harva riimvees.Kaanide klassi kuuluvad loomad on sõltuvalt ohvri suurusest kas kiskjad või parasiidid.Kõige ohustatum on neist väikeste kinnikasvate järvede elanik,kirjukaan e. apteegikaan.See liik kuulus nii esimesse (ohualdaste ja haruldaste kategooria) kui teise Eesti punasesse raamatusse. Suurimateks ohtudeks on maaparadus ning põllumajanduslik saastamine mürkide ja väetistega,
1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal 5)Oska kanda kontuurkaardile: a) Muinas eesti maakonnad, b)eestlaste naaberrahvad, Liivimaa riigid keskajal(enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Meinhard-tuli Saksamaalt liivlasi ristiusku pöörama;1186.aastal sai te siinseks piiskopiks. Berthold-1196.aastal sai ta liivlaste ristiusustamise etteotsa;1198.aastal tõi ta maale esimesed ristisõdijad. Albert-kolmas piiskop,oli osav diplomaat,võimekas organisaator,asutas 1201.aastal Riia linna.
meteoriidid Maale jõudnud. Kokkuvõtte 12 Meteoriidid, komeedid ning asteroidid väga huvitavad taevakehad ning astronoomidele on need palju huvi pakkunud. Nad võivad aimu anda ka Maa geoloogilisest vanusest. Meteoriidid võivad olla ka Maa pinnale langenud meteoor või asteroid. nad on ka komeetide ja asteroidide tuumast väiksemad kehad. Eesti tuntuim meteoriidikraater on Kaali kraater Saaremaal. Asteroidid ehk väikekehad tiirlevad ümber Marsi ja Jupiteri orbiitide. Komeedid on kõige tuntumad Päikesesüsteemi väikekehadest. Neid kutsutakse sabatähtedeks. Üheks selliseks on komeediks on ,,Halley". Kasutatud kirjandus 13 Oja, H. Põhjanael. Tln, Valgus, 1999, lk. 94-96. Pärtel, E., Lõhmus, J. Soojusõpetus Aatom ja Universum. Füüsika 9. klassile. Tln, Koolibri, 2000, lk. 128-129.
naerame, naerame." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veere mets Saaremaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Hüplen lainete sees.. Puhkan soolases vees.." Metsapiraadid? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaanipäev
Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. Kaart: 2 Geoloogiline ehitus. Saaremaal nagu mujalgi Eestis moodustavad maakoore ülaosa kaks üksteisest suuresti erinevat kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel.
Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. 5 Kaart: (Joonis 1) 6 2.1. GEOLOOGILINE EHITUS. Saaremaal nagu mujalgi Eestis moodustavad maakoore ülaosa kaks üksteisest suuresti erinevat kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel.
........................................................................................... 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänemeres suuruselt 4 saar Sjaellandi, Gotlandi ja Fynijärel. ........................................................................................................................................6 Naaber maakonnaks on Hiiumaa ( foto. 2 ). Naaber saari on Saaremaal 5 Ruhnu, Vilsandi, Muhu, Abruka ja Hiiumaa. Suuremateks on Muhu ja Hiiumaa.( 2 ).......................................................... 6 1.2. Hiiumaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................. 7 2. Geoloogiline ehitus..........................................................................................8
riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi. Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sini-puna-rohelise kirjaga villane äärispael pook. Kampsun Pealisrõivana kanti lambapruuni kampsunit. Kampsun oli pikkade varrukatega ja õmmeldi villasest riidest. See oli suhteliselt lühike ja kattis vaevalt vööd. Hõlmad kinnitati viie vaskhaagiga
tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk kuub ja lambanahkne kasukas. Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega.
SAAREMAA SAAREMAA Saaremaa on Eesti suurim saar, mis asub Balti meres Hiiumaast lõuna pool. Saaremaa ainsas linnas, Kuressaares, asub hästi säilinud keskaegne loss. Kiviaiad, rookatused, töötavad tuuleveskid ja koduõlu on märgid, mille järgi saad kindlasti aru, et oled saabunud Saaremaale. MAJUTUS Saaremaal on palju lahedaid majutus kohti! Kuressaare on Eesti SPA pealinn ja on tõenäoliselt maailmas esikohal SPA'de arvult ühe elaniku kohta. Saaremaal on seitse SPA'd ja sadu turismitalusid ning palju muud. MAJUTUSKOHAD ARVUDES Saaremaal on 214 atesteeritud majutusettevõtet (05.10.2007 seisuga), mis jagunevad liikide järgi: kodumajutused 56;
32,000 31,835 31,815 31,756 31,706 31,500 31,000 30,500 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 01/11/2017 5 Loodus Saaremaal on rikas loodus. Pehme merelise kliima ja lubjarikka pinnase tõttu on Saaremaa ja seda ümbritsevate saarte taimestik ja loomastik väga mitmekesine. Üle kahesaja siin esineva liigi, alates saaremaa robirohust ja lõpetades viigerhülgega, kuuluvad looduskaitse alla. Just Saaremaal kohtab arvukalt mujal Eestis harva esinevat viinamäetigu, haruldasi liblikaid, kauneid käpalisi.
molekulaarseidmeetodeidkasutadesliikidenakirjeldanud. Võibvaidoletada, et meilEestisainultpuujuurteltleitudtrühvlidmoodustavadkasvägapisikesiviljakehivõieiarene need üldse. Arvatavasti leidub Eestis söödavaid kevadtrühvleid (Tuber aestivum), mille lähimad leiukohad asuvad Ojamaa (Gotlandi) saarel Rootsis. Ojamaa ja Saaremaa samalaadsete ökoloogiliste ja kliimaolude tõttu võib oletada, et just Saaremaal võivad peituda meie kevadtrühvlite varud. Väliskolleegid ongi Saaremaal enamasti otsinud kevadtrühvleid nii koertega kui ka omaenda hea nina abil, ent siiani tulutult Pildil on punakadtrühvlid, misleitiEestis 2004. aastalmaasikapeenrast 16.okt 2010 Kirjutab Õhtuleht, et Saaremaal kolm päeva uurimisretkel käinud rootsi teadlane ChristinaWeden kaevas trühvlite otsimisele spetsialiseerunud koerte abiga Kuressaare külje all Loode tammikus välja peotäie hinnalisi delikatess-seeni
Second level Third level Fourth level Fifth level SUURSILD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ANGLA TUULIKUD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TRADITSIOONILISED ÜRITUSED SAAREMAAL KURESSAARE MEREPÄEVAD KURESSAARE OOPERIPÄEVAD KURESSAARE LOSSI PÄEV KURESSAARE KAMMERMUUSIKA PÄEVAD KIHELKONNA KIRIKUMUUSIKA PÄEVAD MUSTJALA MUUSIKAPÄEVAD ÕLLETOOBER MUHU TULEVIKUMUUSIKA FESTIVAL TRADITSIOONILISED TOIDUD Traditsiooniliseks saarlaste peatoiduks on kala ja kartulid (tuhlis). Tähtsaim leivakõrvane oli varem aastaringselt silk. Kalasuppi tehti tagavaraks hoitud kuivatatud või soolatud kalast.
Korteris on 38 m on kaks tuba. Uurides kinnisvaraportaali selgus, et see on ainuke üürile antav 2.toaline korter Kuressaares, ehk et korterite turg on Kuressaares väga kesine. Analüüsiks võtsime kapitaliseeritusemääraks 8%, diskontomääraks vakantsiks 5%, ekspluatsioonikuluks 2, eeldame tulude ja kulude kasvu 3% vastavalt inflatsioonimäärale. Objekt Meie leiame, et erinevalt ülejäänud Eestist, kus kinnisvarahinnad on läbi teinud muutusi, on üürihinnad Saaremaal juba aastaid samal tasemel. Uurides erinevaid kinnisvaraportaale, järeldame, et suuri kortereid Kuressaares pea üldse saadaval pole. Keskmine üürihind ilma kommunaalmakseteta on Saaremaal ühetoalise korteri eest 160 kuni 256 eurot kuus ning kahetoalise korteri eest tuleb kuus välja käia 192 kuni 256 eurot Kuna korter asub Kuressaare kesklinnas ja esimesel korrusel, siis võib kasutada korterit ka büroona või ilusalongina. Korter on heas olukorras
Hea puhkekohana teatakse Eesti suurimat saart ehk Saaremaad , kus on ilus loodus ning nii mõningaid vaatamisväärsusi.Oma asukoha ja eraldatuse tõttu on säilitanud Saaremaa oma ainulaadsuse.Saaremal leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on rahvariided ning nende teistsugune keelepruuk. 3 Kirev ajalugu. 8000 aastat tagasi pärinevad Saaremaal esimesed märgid inimasustusest. Taani ja Saksa ristisõdijad alistasid Saaremaa aastal 1227 , siis kui muistne vabadusvõistlus lõppes. 1645. aastal mil Saksa ülemvõim sai otsa , müüdi saar Taani kuningale. 1645. aastal läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusse. 1710. aastal vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter l väed ning saar liideti Tsaari- Venemaa koosseisu. Saaremaa kui strateegiliselt tähtis koht oli lahingutandriks nii I kui ka II maailmasõja ajal
leedust märksa pikema ja käänulisema rannajoonega. RANNATÜÜBID: Rannatüüpide eristamine toimub põhiliselt randla veepealse osa ehk ranna iseloomu alusel. Seetõttu on ka selguse tõttu kasutatud terminit rand, mitte randla. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatud kivimite iseärasusest on eesti rannikul eristatud järgmisi kaheksaid rannatüüpe: Pankrand järsk vastupidavais kivimeis moodustunud kulutusrand. Näited: panga pank saaremaal ja Türisalu pank Harjumaal. Astangrand järsk pehmetes setetes kujunenud kulutusrand. Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal. Paerand laugenõlvaline vastupidavais kivimeis kujunenud kulutusrand. Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand
Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegiliselt tähtis koht oli lahingutandriks nii esimesel kui ka teisel maailmasõjaajal
Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegiliselt tähtis koht oli lahingutandriks nii esimesel kui ka teisel maailmasõjaajal
jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt. Kaali järv Saaremaal
siinne kliima oli nende kasvuks soodsam (harilik luuderohi, jugapuu), rohkesti on oma areaalipiiril (enamasti kirde- ja põhjapiiril) olevaid liike, millest paljud torkavad silma ka oma ilu poolest (nt. orhideed). Suurim haruldus on allikasoodes ja soostunud niitudel kasvav ainus Saaremaa endeem, s.o kohapeal tekkinud liik -- saaremaa robirohi. Lääne-Eesti saarte kõige haruldusterikkamad piirkonnad on Viidumäe ümbrus, Sõrve, Tagamõisa ja Kuusnõmme poolsaar Saaremaal ning Abruka, Vilsandi ja Ruhnu saar. MULLASTIK Saartel on levinud paepealsed mullad, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Viimasel ajal püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all ja nende põllustumist vältida.
Põhja-Eesti - Pljussa rahu 1583 Lõuna-Eesti - Altmargi rahu 1629 Saaremaa - Brömsebro rahu 1645 Talurahvale olid vakuraamatud kasulikud, sest.. kui mõisnik neid väärkohtles, siis nende alusel võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata Rootsi suhtus Eestisse ja Liivimaasse erinevalt, sest.. Eesti liitus Rootsiga vabatahtlikult, aga Liivimaad pidi vallutama Talurahva õigused erinesid Taani võimu ajal Saaremaal ja mandril selle poolest, et.. Saaremaal valiti ametkondade valitsejate abilised talupoegade seast Saaremaal võisid vakusekohtus olla ka talupoegadest õiguseleidjad Sammud, mis viisid Liivi sõja puhkemiseni ei pööratud tähelepanu alade kaitsele Liivimaa oli killustatud( usuliselt ja poliitiliselt) Sigismund Augusti privileeg tühistati, sest.. Poola võimu ajal tahtis Poola taaskehtestada katoliiklust ja maid riigistada ning see
Avifauna Estlands unter besonderer Berücksichtigung der Insel Oesel ("Ülevaade Eesti, eriti Saaremaa linnustikust"). Eessõnas ütleb autor, et ta püüab täita lünka, mis on tekkinud saksakeelses ornitoloogilises kirjanduses pärast Johannes Lepiksaare ja Mait Zastrovi 1963.aastal ilmunud kokkuvõtetDie Vögel Estlands. Eesti Looduseuurijate Selts valis 1991.aastal ta oma auliikmeks. Eduard von Toll on Eestit, oma siinseid sugulasi ja sünnipaika Saaremaal korduvalt külastanud. Elades kaugel, on ta Eestiga hinges ja vaimus seotuks jäänud.
mis 19. sajandi algupooleks said üldiseks kogu mandri-Eestis. 18. sajandi keskel võtsid Tallinna ümbruse talunaised tarvitusele linnast ostetud, kõval pappalusel mustrilise siidkattega pottmütsi, 1 mis 19. sajandi algupoolel vallutas kogu Põhja-Eesti. Käiste ja tanude kaunistamisel sai rahvaomaseks värviline lillkiri. Naiste pihakatetena tulid peamiselt Saaremaal 18. sajandil kasutusele lühike jakitaoline kampsun ja vestilaadne liistik (Saaremaal abu). Lõuna-Eesti rõivas säilitas arhailisuse, uuendusi tuli 18. sajandi lõpus peamiselt kaunistustesse. Linaste rõivaste tikandis hakati varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel kasutama ostetud punast puuvillast lõnga, maagelõnga. Pikk-kuubedele õmmeldi peale punasest nöörist kaarusest kaunistused. Suurenes ostukaupade osatähtsus
piir. Ordule kuulus Muhu saar, Ida-Saaremaa ja Kihelkonna kihelkond, piiskopile ülejäänu. Liivi sõja alguses langes Saaremaa Taani võimu alla, aastatel 15601572 valitses seda hertsog Magnus. 1645. aastal läks Saaremaa Brömsebro rahuga Taanilt Rootsile. 1710. aastal vallutasid Saaremaa venelased, ametlikult liideti see Venemaaga Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. 3 Kuni 19. sajandini lõpuni oli Saaremaal olnud eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). Ka Peeter I tunnustas osaliselt Saaremaa eristaatust, jättes alles Saaremaa rüütelkonna ja superintendendi (kõrgeim kiriklik ametnik). 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv maakond. Superintendendi koht kaotati, kuid rüütelkond jäi alles. Saare maakond eksisteeris kuni 1950
olulisi muutusi. Tähtsamateks on kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotus välja kujundamine. Uus kohtusüsteem püsis isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Kõige kõrgem kohtuorgan oli mõlemas kubermangus Rootsi kuningas. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud. Nendes arutati talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa)
PVA-liim, liimipüstol Maketi valmistamisel kasutasin üldiselt looduslikke vahendeid. Järve tekitamiseks kasutasin savist supitaldrikut. Roheluse andmiseks sammalt. Puusid kujutavad väikesed puuoksad. Trepid valmistasin liiva ja liimi segust. Et makett tõetruum paistaks, lisasin kivisid ja mulda. Objektide kinnitamiseks kasutasin liimipüstolit. Kaali meteoriidikraarteri lühitutvustus. Kaali meteoriidikraater asub Saaremaal, Kuressaarest 18 kilomeetrit kirdes Kaali külas ja on Eesti suurim loodusharuldus. Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m ning kraatrit ümbritseb 4 - 9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setetest. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40 - 60 meetrit. Kaali meteoriidi kukkumise
tegelasi, Eestimaa piiskop Theoderich, kes oli hakanud taotlema oma võimuala eestlaste seas Taani kuninga abiga. Valdemar jättis Tallinna oma garnisoni ning pöördus ise kodumaale tagasi. Järk-järgult hakkasid taanlased hõivama linnuse ümbruskonda ning rävalasi ristiusku pöörama. Taanlased olid rajanud Eestimaale olulise tugipunkti, kindlustades seeläbi igati oma taotlusi Eestimaale. Taanlaste tugipunkti rajamise katse Saaremaal Alates 1220. aastast hakkasid mõõgavennad Sakala ja Ugandi linnusesse paigutama mehi, hakkasid koguma makse ja seadsid ametisse foogtid. Ainus ristisõdijate poolt vallutamata piirkond Eestis oli tollel hetkel Saaremaa. 1222. aastal maabus Taania kuningas Valdemar II oma väega Saaremaal ja hakaks sinna rajama kivilinnust. Saarlaste esimene rünnak löödi tagasi ning seejärel lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal
Sisse veeti hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid; välja aga karusnahku ja vaha. Novgorodi ja selle ümbrust varustati viljaga. Kaubateede ristumiskohtades kujunesid varalinnalised asulad näiteks Tartu. Eestlased elasid ristpalkhoonetes, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Elamutel puudus korsten. Järk-järgult hakkas kujunema rehielamu, mis sai järgmistel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu kui tootmishooneks. Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal elati sumbkülades, kus talud paiknesid tihedalt koos, Ida-Eestis ridakülades, Lõuna-Eestis aga hajakülades. Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks oli kihelkond, mille moodustasid teatud piirkonna külad. 45 kihelkonda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Maakond oli iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Eestis oli 8 suuremat maakonda: Virumaa, Revala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi
Rootsi aeg kuldne aeg? 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga läks kogu Eesti mandriosa Rootsi valdusesse. 16-ne aasta pärast, 1645. aastal, sõlmitud Brömsebro rahu kohaselt läks Rootsi alla ka Saaremaa, mis lõpetas Taani aja Saaremaal ja seega algas Eestis Rootsi aeg. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 1700. aastani. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem.
2 "Vanaema õunapuu otsas" (Mira Lobe / Peeter Raudsepp; 2001; Rakvere teater) "Hommikueine Tiffany juures" (Truman Capote; 2002; Rakvere teater) "Jäneste kirik" (Andry Ervald; 2009; Rakvere teater) 2.3 Rollid Rakvere teatris Juhan Smuul ("Johannese passioon", lavastaja Üllar Saaremäe) 2.4 Raamat "Sööärasöö" 3. Lavastus ,,Igavene kapten" Kuressaare linnateatri selle suve lavastus "Igavene kapten" on Urmas Lennuki poolt kirjutatud just Saaremaal mängimiseks. Kus siis veel rääkida merest, armastusest ja merearmastusest kui mitte Saaremaal. Lavastusel on kaks põhiliini mehe, Kapteni (Allan Noormets) asjaajamised ja suhted merega ning armastus kauni Helina Laanega (Merilin Kirbits). Tegemist on ilusa ja võluva looga, mille näitlejate valik, efektne visuaalne ja muusikaline kujundus on väga heas kooskõlas etenduse looga. Ühelt poolt püütakse näidata, kui kangekaelne ja järjekindel võib olla mees, samas kui malbe, pidades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
