Saaremaa, Randvere (0)

Kuressaare Gümnaasium
Randvere
Uurimistöö
Kuressaare 2011/12
Table of Contents
1. Randvere koolimajas olevast raamatukogust. 3
1.1 Mis on hetkel koolimajas ja mida seal korraldatakse 4
1.2 Mälestused koolimajast 4
2 Randvere piirkonnad ning Randvere koht Saaremaal 5
2.1 Oo kivi ja selle legend 6
2.2 Mullutu - Suurlaht 7
3 Sain teada 8
3.1 Kasutatud materjalid 9

1. Randvere koolimajas olevast raamatukogust.

7.märtsi 1928 asutati Randvere külla raamatukogu ja selle asutajaks oli Kuressaare Eesti Haridusseltsi Haruselts “Kungla”. Raamatukogule pandi alus külast annetustena kogutud raamatutest ja kogujaks oli Voldemar Kirss. Sealt saadud raha läks osalt raamatute ja ajakirjade ostmiseks . Ajakirju ja ajalehtede jutulisasid köitis Aleksander Matt . Raamatukogu asus vanas mõisahoones kuni see lammutati aastal 1934. Osa koolimajast valmis aastal 1936. Hiljem sai selle uue kooli juhatajaks Vladimir Sass. Raamatukogu suurenes pidevalt, toetusi saadi Haridusministeeriumist ja vallavalitsusest. Kui aga 1940 hakkasid “ puhuma uued tuuled” , pidas igaüks oma kohuseks kogu ebasoovitavast kirjandusest .Endisest  “Kungla” raamatukogust jäid järele riismed. Raamatutega tegelesid õpetajad ja koolijuhataja. 1946. aastast läks raamatukoguhoidja ametikoht palgaliseks. 2 raamatukappi ja valge pikk laud asusid koolimaja teisel korrusel koridoris , juhatajaks oli Jüri Vahter , Randvere Mittetäieliku Keskkooli sõjalis-kehalisekasvatuse õpetaja. Aastatel 1952-63 töötas raamatukogus Laine Penu (Lants).1956 sai kogu omale ruumi teisel korrusel ja Nasva raamatukogu likvideerimise järel osa sealset inventari ja raamatuid. Algas aktiivse raamatuürituste läbiviimise aeg.
Aastatel 1963-1965 töötas raamatukogus Elve Matt(Vaher)
1965-72 - Ilme Mai(Sadam)
1972-78 - Urve Urm( Aedma )
1978-86 - Maire Prenner
1986-87 - Ave Janu
1987- 2007 -Eha Naak
2007-tänaseni - Laine Krischka
Oma praegustesse ruumidesse esimesel korrusel koliti 1967
Lugejate arv parimatel aegadel, näit.1962 oli 250.
1982a.-200 lug.
1990a.-122 lug.
2002a.-134 lug.
Viimane suurem remont majas toimus 1997, mille järel raamatukogu üldpindala suurenes 31m2-lt 50m 2-ni.Projektide toel sai ostetud uut mööblit, arvuti ja muusikakeskus. 2004.a. rajati interneti püsiühendus ja uuest ruumist sai Avalik Internetipunkt.

1.1 Mis on hetkel koolimajas ja mida seal korraldatakse

Hetkel asub vanas mõisamajas puuetega inimeste Tööõppe keskus, raamatukogu ja mingisugune kasutatud riiete pood ehk kaltsukas. Maja on väga hästi säilinud. Seal oleks ka nagu väikene park, sest koolimaja taga on mägi, kus saab talvel kelgutada, kiik, jalgpalli plats, korvpalli plats ja jaanitule koht. Koolimaja ees on tiik ja kaev ning kujukesed. Eriti ilus on seal ees lõvi, kus peal saab istuda ja see vaatab otse koolimaja poole. Suvel korraldatakse  seal laatasi. See aasta oli üks eriti suur rahva mass ja inimesi oli tulnud igalt poolt kokku asju müüma ning ostma. Tiigi põhi on küll reostunud igasugu asjadega (nt: klaasikillud, pudelid jne). Sealt voolab osa vett mõõda jõge ära. Koolimaja piirab kiviaed ja selle sees kasvad palju puid. Kogu see, mis paikneb kiviaia sees on väga ilus vaadata kas suvel, kui puud on lehtes või siis talvel, kus puud on raagus ja lumised. Siiski arvan, et talvel on kõike ilusam.
Joonis 1. Pildil on korda tehtud mõisahoone, ehk koolimaja
Joonis 2. Pildil on vana mõisahoone, ehk koolimaja.

1.2 Mälestused koolimajast

Kui olime väikesed ja läksin koos Anni, Grete , Andi ja oma suurema venna Olariga sinna öösel, siis kaks suuremat poissi Andi ja minu vend Olari hakkasid rääkima juttu mingist koristajast. Üks koristaja olnud seal kunagi ära surnud üleval korrusel ning nüüd ta kummitab seal igal öösel. Muidugi tõi see kohe külmaväinad peale ning Anni, Grete ja mina tahtsime kohe koju joosta, kuid oli pime ja kodu oli 500meetri kaugusel. Seepärast pidime nende õudus juttu veel kuulama. Praegugi kardan seal üksi käija, sest see jutt meenub pidevalt ja need puud tunduvad öösel kuidagi imelikud. Nagu oleks surnuajas. Selline jutt minul siis selle kohta.

2 Randvere piirkonnad ning Randvere koht Saaremaal

Randvere omab oma alla eraldi väga palju külasi. Isiklikult tean ainult Anijala küla, Ansi küla, Irase küla, Kellamäe küla, Laheküla küla, Põlluküla küla, Pähkla küla, Randvere küla, Mullutu küla, Viira küla, Tõlli küla. Mina teadsin isiklikult ainult neid külasi, mis kuulkuvad Randvere alla. Nimetan ka ära siis need külad, mida ma ei teadnud ennem, et nad kuuluvad Randvere alla ja need on Kaarmise küla, Koidu küla, Parila küla, Pärni küla, Tamsalu küla, Unimäe küla. Terves Kaarma vallas, kus asub ka Randvere on kokku 4411 inimest 2010 aasta seisuga. Kaarma vallas on Randvere kõige suurem piirkond. Randverele kuulub kokku 19küla, kus elab kokku 875inimest. Eraldi Põlluküla külas, ehk minu kodu külas elab 58 elaniku.
Randvere asub enam-vähem Saaremaa keskpunktis, kuid siiski loetakse seda Saaremaa keskpunkti läänepoolsemaks kohaks. Kuressaarest 9 kilomeetrit Kihelkonna, ehk loode poole.
Joonis 3. Pildil on Kaarma valla piirkonnad ja sinisega on tehtud Randvere.

2.1 Oo kivi ja selle legend

Randveres Laheküla külas on pesitsemas Oo kivi ehk niinimetatud hobusekivi, mis on Saaremaal vägagi tuntud.
Olen kuulnud ka legende selle kohta päris paljusid, kuid kõik on ikka sama põhimõttega, et Suur Tõll lõi pea hobusel maha ja hobune muutus kiviks. Kuid räägin ka legendist siis pikemalt .
Vanapagan tahtis omale koju ühte töökat, tarka ja ilusat neidu . Ta siis otsis ja leidiski ühe, kuid neiu oli irlma unega. Vanapgan otsustas siis neiu ära röövida ja seda ta ka tegi. Vanapagan muutis ennast peale neiu röövimist hobuseks ning ratsutas väga kiirelt. Vanapagan oli jõudnud Kellamäe juurde. Kellamäel oli Suur Tõll. Keegi karjus , et neiu varas ja Vanapagan kohkus selle peale ning komistas. Neiu ärkas ülesse ning hakkas hüüdma appi. Seda kuulis Suur Tõll ja Suur Tõll läks kohe abihüüdja juurde, kuid Vanapagan oli endiselt hobune. Suur Tõll oli Vanapaganal pea maha lõõnud ja siis Vanapagan muutus kiviks tervenisti.
Joonis 4. Pildil on Oo kivi ning sealt on hästi arusaada kehast. Pea on ära kukkunud ja kael alles jäänud.
Joonis 5. Pildil on OO kivi teise nurga alt.

2.2 Mullutu- Suurlaht

Mullutu- Suurlaht on Eesti järvedest suuruselt neljandal kohal. Mullutu lahe põhjast leidub ohtrasti ravimuda . Mullutu-Suurlahe meremudamaardlast kaevandatakse meremuda ning selle paksus paekivi kohal on väga erinev. Sealsest kivist on ehitatud väga palju hooneid , nimelt siis Randvere mõis, Kellamäe kõrts ja Anijala tuulik. Nimi ütleb, et tegu on lahega, kuid siiski on seda hetkel nimetatud järvena. Suurvee ajal ühineb Mullutu-Suurlaht mitmete teiste lahtedega. Tänu Nasva jõele on Mullutu-Suurlaht väga kala rikas ning kalamehed käivad seal kalu püüdmas paatidega. Seal leidub ahvenat, angerjat, haugi, kiiska, kokre, linaskit, lutsu,roosärge, rünti, säinast, särge, teibi ja viidikat.
Joonis 6. Pildil on Mullutu-Suurlaht päikeseloojangul. Väga ilus vaatepilt .

3 Sain teada

Sain Randvere kohta laiemalt vägagi palju teada tänu internetile ja vanematele. Sain juba seda teada sellest tööst, et Randveres on kokku 19piirkonda. Teada sain veel kõik Randvere raamatukogus töötavate isikute nimed.

3.1 Kasutatud materjalid

http://www.kaarma.ee/userimages/00001036_RANDVERE_PIIRKONNA_arengukava.pdf