Meteoorid, meteroriidid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Päikesesüsteemi väikekehad

.................................................................lk 8,9 3.3 Komeetide ehitus........................................................................lk 9 3.4 Orbiidid ja tiirlemisperiood............................................................lk 9 3.5 Nähtamatud komeedid ohustavad inimkonda?..................................................lk 10 3.6 Tuntud komeedikütid...................................................................lk 10 4. Meteoorid ja meteoriidid........................................................................................lk 11 4.1 Mis on meteoorid?.............................................................................................lk 11 4.2 Kust tulevad meteoorid?....................................................................................lk 11 4.3 Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju..................................lk 11 4.4 Mis on meteoriidid?.............................

Füüsika

10

doc

"Meteoriidid" - referaat

Tallinna Arte Gümnaasium Meteoriidid Referaat Koostas: Birgit Koppel Klass: 12.a Tallinn 2010 1  Sissejuhatus Meteoriit tuleneb kreeka keelsest sõnas meteooros, mis tähendab õhus hõljuv. Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad ja ka nende jäägid. Juhul, kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega, nimetatakse meteoriitikaks. Meteoori, mile läbimõõt on üle ühe kilomeetri, nimetatakse asteroidiks. Need on ka põhilised meteoriitide lähtekehad. Meteoriite eristatakse kolme tüüpi, sõltuvalt siis nende keemilisest ja füüsilisest struktuurist. Need on siis kivi-, kivi-raud- ja rauameteoriidid. Kõige tavalisem

Füüsika

6

doc

Meteoorid

Kaarma Kool Meteoorid. Referaat 9.klass Koostaja: Juhendaja: 2009 Sisukord: 1. Meteoorid 2. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju 3. Meteoorivool 4. Piirtähesuuruse määramine 5. Meteoorid laiendasid Universumit  Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv

Bioloogia

1

doc

Meteoorid

Mis on meteoor ? Meteoorkehad - Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed. Enamasti on need komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid Meteoorid - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist. Tolmukübemed mis põöevad atmosfääris Läbimõõt 1m ja pikkus 20km Kestavad vähem kui sekund Kutsutakse ,,langevaks täheks " Meteoorivool e. Tähesadu ) Meteoriidid Suuremad kivikamad mis ei põle atmosfääris Maale langeb iga aasta rohkem kui 3000 meteoriiti Meteoriidi kokkupõrkel Maaga tekib kraater 200km laiune Chicxulubi kraater tekkis 65 mlj aastat tagasi, asub Mehhiko lahe all Vaatlemine Millal vaadelda ? Kus vaadelda ? Vajalikud abivahendid Meteooride vaatlemine head kontsentratsioonivõimet ja kiiret reageerimist. K

Füüsika

6

doc

Päikesesüsteemi väikekehad

olevat. METEOORID Meteoorid ehk langevad tähed või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10 ­5 kuni 104 meetrit. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Suure massiga

Füüsika

2

doc

Päikesesüsteemi väikekehad

jm. nähtuste kompleks. Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ulatub liivatera suurusest piljardikuuli suuruseni. Tihedus jäävad vahemikku 300...8000 kg/m³. Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Tuntakse umbes kolmkümmet meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud komeedi tuuma või saba. Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks. Voolu ajal võib tunnis näha 100 ­ 100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev. 4

Füüsika

16

odt

Päikesesüsteem ja selle väikekehad

Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2-3 miljonit. (http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html) Hale'i Boppi komeet METEOORID Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on selge ilm ja piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põle. Meteoori kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s. Üksikud väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit meteoorid on suurema liikumiskiirusega

Astronoomia ja astroloogia

11

doc

Nimetu

Tallinna Nõmme Gümnaasium Asteroidid, komeedid ja meteoorkehad Referaat füüsikas Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Mari Põld  TALLINN 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Aseroidid..............................................................................................................................4 Komeedid.............................................................................................................................6 Meteoorkehad.....................................................................................................................

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)