Uulu Põhikool 9.Klass Marten Vainult MARIE UNDERI ELULUGU Referaat Pärnu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Elukäik...................................................................................................3 Luulekogud............................................................................................4 Pildid..................................................................................................5-6 2 Marie Underi elukäik Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt...
mõtetu. Ei ole õigeid või valesid tundeid või emotsioone. Tunded ja emotsioonid aitavad meil ennast siin maailmas kogeda Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Seitse olulisemat emotsiooni on raev, rõõm (täpsemalt elurõõm või elujaatus), muretsemine, mõte (Hiina lähenemisviisis on mõtlemisprotsess seotud südamega, mis on eluenergia asupaik, seetõttu on mõte siin emotsioonide nimekirjas), kurbus, hirm ja ehmatus lähtuvalt energiast, mida need organismi jõudes tekitavad. Emotsiooni ja teatud siseorgani kokkukuuluvus põhinebki nende energeetilise liikumise sarnasusel. Raev paneb energia tõusma. Raev mõjutab maksa, tõstab rõhku vereringesüsteemis.
osta kiirrestoranidest kaloririkkaid eineid. Tänu elu lihtsusele ei pea nad ennast igapäevaselt liigutama rohkem kui toiduni ja tagasi ja seetõttu tekib ülerasvumine. Ülerasvumine on väga populaarne laste seas, kes veedavad palju aega televiisorite ja arvutite taga. Kui nad veedaks vähemalt pool oma kodus istutud ajast kasvõi õues lihtsalt jalutades oleks rasvunud laste hulk palju väiksem. Ei saa öelda, et meie seas oleks ainult kogukamad inimesed. Rõõm on näha nooremate seal ka palju spordihuvilisi. Kindlasti on tippsportlased paljudele amatööridele eeskujuks. Nad näitavad, et sport pole ainult rõõm liikumisest, vaid see on ka eluviis. Sportides me mitte ainult ei tee trenni erinevate lihasgruppidega, vaid laseme ka oma ajul puhata. Seetõttu on hea sportida pärast kooli ja enne kodutööde tegema asumist. Juhul kui me ei jälgiks mida me sööme või sööks ainult ühekülgset toitu, siis meie keha saaks liiga
See on tore võimalus! ______________________ Ma pole kunagi seal käinud! Pileti hind ühele inimesele on 35 eurot (hinna ......reis (bussireis/ praamireis) peibutab mind äga! sees on bussisõit ja piletid keskusse ja muuseumi). Rõõm kuulda! Lisainfo: tel. 54632819 Rein Ma olen sellest ……… (reisist/ võimalusest jne) eriti huvitatud. Kaask Tingimata kasutan selle võimaluse ära ja reisin kaasa! www.ümbermaiilma.ee Vastaja:
(Vainik 2002a : 540 544) Mõistete vormiliste erinevuste põhiteguriteks on: 1) emotsioonimõisted tulevad esile erinevates sõnaliikides, 2) emotsioonimõisteid modifitseeritakse sufiksitega 3 nüansseerides sellega tähendust, 3) emotsioonimõisted esinevad erineval komplekssuse astmel, selle asemel, et öelda õnn või joovastus öeldakse suur rõõm või väga suur rõõm. (Vainik 2002a : 550) Analüüsides mingi keele kinnistunud sõnavara saab näha, kuidas keelekollektiiv vahendatavatesse nähtustesse suhtub. Emotsioonide kohta saame oma teadmised subjektiivse kogemusena vahetult ja tegelikult on ainult selle põhjal võimalik otsustada, mida me parajasti täpselt tunneme. Öelda, milline on inimese iseloom saab ainult siis, kui võrrelda teda kas teiste inimeste või vaikimisi aktsepteeritud normiga. Eesti keeles
Kirjalik arvestus FILOSOOFIAS I. osa 1. Filosoofia eesmärk on: A...saada teoreetiliselt aru maailmast B...looduse alistamine C...luua eluks vajalikke fiktsioone 2. Protsessi, mille tulemuseks on teadmised nimetatakse A. tunnetuseks B. tõeks C. usuks 3. Moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse on A. uhkus B. häbi C. rõõm 4. Empirismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 5. Ratsionalismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 6. Tunnetusteooria kohta on kirjutanud teose ,,Puhta mõistuse kriitika" A. Aristoteles B. Karl Popper C. Immanuel Kant 7
............2007.a. algusega kell ....... ja sellele järgnevale pulmapeole .......... .................................................................. ...................................... Pulmakink võiks mahtuda ümbrikusse! Mitteosalemisest teatada hiljemalt .......... N2 Lugupeetud............................ Meil on rõõm teatada, et olete oodatud meie abielu registreerimisele, mis toimub ........... 2007.a. kell ....... Tallinna Õnnepalees (Pärnu mnt. 67). Samal päeval kell ........ ootame Teid ka meie pulmapeole, mis toimub ......... - Loodame Teiega kohtuda ................ P.S.1. Ootame Teie südamlikke õnnesoove ning kingitused palume tuua ümbrikus.
Täiskasvanud, sarnaselt väikeste lastega, peavad ka väga tähtsaks materiaalseid väärtusi. Neile on oluline, et oleks kindel töökoht. Eriti suur õnn on see kui saadakse teha tööd endale meelepärasel alal ning teenida head palka, omada enda maja ja autot kuid ainult sellest ei piisa. Omada palju raha, kuid seda mitte kellegagi jagada, teeb õnnetuks. Sellepärast ongi tähtis ka perekond ja sõbrad, kellega oma õnne või õnnetust jagada. Nagu ka vanasõna ütleb, siis jagatud rõõm on topelt rõõm. Seda arvan ka mina. Sõna õnn on suure tähendusega. See on küll väike ning ainult kolmest tähest koosnev sõna, kuid ometigi võib mõista seda mitu moodi. Et õnnelik olla, on vaja püüelda oma eesmärkide poole ja teha seda, mis meile endile meeldib. Samas tuleb arvestada ka oma sõpradega ja perega. Ei saa ainult endale ka mõelda.
Õpilased, kes pole just minemas 1.klassi, teavad seda tuttavat tunnet. Neile, kes esmakordselt astuvad üle koolimaja läve, on aga kõik uus ja tundmatu. Seepärast ongi see päev neile kõige erutavam ja meeldejäävam. See on pidupäev ka neile, kes ei istu küll esimest korda koolipinki, aga teevad oma järjekordse sammu pikal, kuid huvitaval ja avastusterohkel kooliteel... Ja nüüd oletegi kõik siin! On rõõm näha nii palju uustulnukaid, rõõm tervitada esimest klassi, kõiki vanemaid, klassijuhatajaid ja abituriente. Esimene klass, te olete kõik ümbritsetud klassiõdede ja -vendadega, te harjute selle sõnaga. Ajaga muutuvad teie klassid omamoodi perekonnaks, leiate endi seast südamesõpru ja häid tuttavaid. Omakorda kuulute kõik kooliperre. Vaadake korra enda kõrval istuvat abiturienti. Te võite alati tema poole pöörduda kui tahate ja
Tänaseni kestev traditsioon sai alguse 19.sajandi teisel poolel. On olemas üld- ja erilaulupeod ning veel kohalikud laulupeod. Sellistel pidustustel on eriline tähendus kõigi eestlaste südames, sest nii mäletatakse Eestit kui maad, kes laulis end vabaks. Tänapäeval toimuvad üldlaulupeod iga viie aasta tagant. 2014. aastal oli üldlaulupeol 28 969 esinejat. See arv tõuseb iga viie aasta tagant, mis on suur rõõm. Laulupeol osalemine on tohutu au, rõõm ja uhkus. Laulda Tallinna Lauluväljakul oma isamaa laule suure armastustega on väga mälestusväärne. Lapsed, noorukid, täiskasvanud - kõik esinejad omandavad erilise kogemuse, mis tõttu järgmine tahetakse esineda järgmine kordki. Kuid selleks, et minna üldlaulupeole peavad koorid ja orkestrid palju harjutama, et esinema pääseda. Tänapäeval on Eestis mitukümmend koori. Tuntumad on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Vabariiklik Koorijuhtide Segakoor jne
Iseseisev töö 12.klass Eesti muusika 1. Nimeta vähemalt kolm19.saj rahvusliku ärkamise aegset sündmust 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine 1857 Perno Postimees 1865 Laulu ja mänguselts ,,Vanemuine´´ 1869 I üldlaulupidu 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1878 Sakala 2. Mis linn ja miks kujunes 19.saj kultuurielu keskuseks Eestis? Tartu,sest rahvusliku liikumise eestvedaja Jannsen hakkas seal välja andma Eesti Postimeest. 3. Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt "Wanemuine? 1865.Tartus 4. Kelle juhtimisel ja mis eesmärgiga loodi laulumänguselts "Wanemuine" Jannseni eestvedamisel.Edendada eesti elu ja kultuuri. 5. Mitmendal üldlaulupeol kõlas esmakordselt F. Paciuse laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"? Esimesel ( 18.-20.juunil 1869) 6. Mis pealkirja kandis eesti esimene muusikaajakiri, kes ...
Selline kahest viisnurgast kokkupandud kujund pidi sümboliseerima koidutähte ning olema vastuvõetav kõigile - traditsionalistidest kommunistideni. Lähemalt võib sellest kuus aastat kestnud vapisõjast lugeda Artur Taska raamatust "Eesti vapp" (Kirjastus Kupar, Tallinn 1993). Pseudorahvuslik kampaania "aegunud" heraldikareeglite vastu viimaks vaibus ja 19. juunil kinnitati kolme lõviga vapp II Riigikogu poolt Eesti Vabariigi riigivapiks. Eesti rahvushümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul
Tsehhovi novellid ,,Daam koerakesega" · Anna Sergejenva oli abielus kui ta kohtas meest, kellesse ta kiindus ning kellega ta hakkas oma meest petma. Kuidas oleks pidanud sinu arvates Anna käituma, et ta teguviis oleks olnud kõigi suhtes õiglane? Abielludes lubatakse olla teineteisele truud ning austada partnerit. End pühendatakse vaid ühele - inimesele, kellega jagatakse tervet oma elu. Mõnikord mõistetakse alles pärast abiellumist, et inimene, keda peeti oma hingesugulaseks, ei olegi talle see üks ja õige. Nii juhtus ka Annaga. Gurovisse armudes unustas ta, kuidas väärika naisena tegutseda. Kuigi ta ei olnud oma mehega õnnelik, ei olnud petmine õigustatud käitumine. Austusest oma mehe vastu, oleks ta pidanud oma armusuhte talle üles tunnistama ning seejärel temast lahku minema. Selline teguviis oleks olnud õiglane nii ta mehe kui ka Gurovi suhtes. Vaevalt, et Gurov oleks tahtnudk...
Helide, mis sel hetkel tunduvad mulle kõige õigemad. Tavaliselt kui koolist tulen, istun kohe klaveri taha ja mängin miskit, kuna tunnen peale seda end paremini. Arvan, et see on nii sellepärast, et vajan koolipäevaemotsioonide enesest väljalaskmist enne, kui saan järgmised tegevused käsile võtta. Kui enamik inimesi tunneb end paremini, kui on oma läbielamisi teistele rääkinud, siis minu puhul aitab mõni muusikainstrument. On ju tuntud ka ütlemine: jagatud rõõm on kahekordne rõõm ning jagatud mure on poole väiksem mure. Pea igal rahval on oma tähestik ja keel, kuid mitte oma noodikiri. Muusika on nagu maailma rahvaste ühine keel. Muusika nautimine ja ka loomine on võimalik olenemata keeleoskusest, haridustasemest, soost või vanusest. Üks ja ainus noodikiri võimaldab kõigil soovijail väljendada end näiteks Mozart`i loodu läbi. Kuna muusika ei eelda ilmtingimata head haridust, siis on tal pigem inimesi ühendav jõud
Inimesed seavad endale eesmärgid, mille poole nad püüdlevad, omad lootused ja unistused, mille täitumisel tuntakse õnne. Oma elule tagasi vaadates tahame kõik tunda vaid õnne ja rahulolu. Nii oli ka vargamäelastega. Kui Andres Krõõdaga esimest korda Vargamäele läks, oli ta täidetud unistuste ja lootustega, seda kohta pidas ta oma õnne alguseks. Kahjuks läks aga kõik vastupidi, see koht ei muutnud kedagi õnnelikuks. Peagi kadus inimeste rõõm, Vargamäe muutus vaikseks ning peremees oli karm. Andres pühendas oma aja maale, ta rabas hommikust õhtuni ning ei andnud ka teistele aega puhata. Armastus maa vastu oli suur, võib olla isegi suurem kui oma pere vastu. Andres kohtles loomi inimlikumalt kui oma pererahvast. Mehel olid püstitatud suured eesmärgid, mille poole ta püüdles kõvasti. Andes uskus, et tuleb teha tööd ja näha vaeva, siis tuleb ka armastus. Nii rabas Andres tööd
o 1929 ÕNNEVARJUTUS. o 1930 LAGEDA TAEVA ALL. 9.) Õnnevarjutus Merilehmad Rändav järv "Kelle on need hallid veised, Oli järv ja kaldal maja, polegi vist nagu teised, Majas neitsi naerukaja, meie karja said nad kust? Naerukajas lapseusk. Nende kõrval kasvult maha, sileduselt jäävad taha Ega's muidu rõõm ei puhke: meie Joonik, meie Must. neitsil armsam oli uhke, silmilt - teab mis, juustelt rusk. Ennäe sarvi! Ennäe lõugu! Noormees tuli vilistades, Küllap head nad piimatõugu! tüdruk naeru tilistades, Udarad ju maani vast..." Peremees noor küsitelles: naeru vastu muigas järv.
on anda inimestele edasi lootust. Isegi kui su ümber on palju kurbust, maalil annab seda edasi mustade lindude suur arvukus, ja sul pole enam üldse lootust, siis on alati mõni lootusekiir sinu jaoks varuks. Antud olukorras on selleks valge tuvi, mis justkui hajutaks natukenegi mustad linnud eemale. See teos annab minu jaoks oma peasõnumi vägagi arusaadavalt edasi. Teos on väga sügava sisuga. Lootustandev tuvi sümboliseerib inimeste jaoks rõõmu tulekut ellu. Iga inimese ellu tuleb rõõm erinevlt, aga tuvi on vägagi hea valik lootuse tuleku rõhutamiseks. Mustad linnud sümboliseerivad kurbust ja muresi inimese ümber. Pildi keskel on tüdruk, kes on oma lootust ja õnne kaotamas, aga ka tema ellu tuleb rõõm tuvi näol, kes toob endaga kaasa helgust. Tuvi püüdmiseks neiu kummardab, et rõõmu kätte saada. Taevas on tume, mis rõhutab veelgi muresid. Ka taimed, mis on aasal õõtsuvad tugeva tuule käes, mis rõhutab tormilisust ja maalil olevaid tundeid.
http://www.abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle...
loovutada ka kõiki teisi organeid, kuid seda saab teha alles pärast surma, kui inimese aju on kuulutatud täiesti surnuks. Kõik inimesed ei saa lapsi. Siis võib abi leida kunstlikust viljastamisest, mis on muutumas üha populaarsemaks. Oluline on lihtsalt see, et keegi vaimselt ja füüsiliselt terve isik oleks siis eelnevalt loovutanud kas sugu- või munarakke. Doonoritel on kindlasti hea meel, kui tänu neile sünnib mõnda teise perre uus ilmakodanik. Lapse ,,andmine" on ju eriti suur rõõm. Tihti nad ise seda aga ei teagi, kas nende rakkudest on keegi rasestunud või ei. On sõlmitud ka lepinguid, mille kohaselt nad ei pruugigi seda kunagi teada saada ja kui ka saavad, siis ei tohi hakata last endale nõudma. Teinekord võib ju juhtuda küll, et mõni vanem tahab oma doonorraku kaudu viljastatud beebit endale. Ainult enda keha kasutades ehk siis mitmel erineval viisil doonor olles võib rõõmu teha nii teistele kui ka endale
õnnelikuks teha. Õnn tuleb nende juurde, kes ise naeratavad teistele ja suhtuvad ellu positiivselt. Naeratades teistele, saame ka ise vastutaksuks naerusädeme. Tänu sellele on võimalik saada õnnelikuks. Kõik oleneb meist endist. Minu jaoks tähendab fortuuna õnnestumisi, edu saavutamist ning lähedasi inimesi just need on minu õnne peamised komponendid. Tuleb tunnistada,et ka pisike naeratus teeb minu päeva paremaks, sest jagatud rõõm on kõige suurem rõõm. Tahan teile öelda, et õnn on tee, mida mööda me kõnnime ning milleni jõuame. See tuleb leida distantse läbides, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes.Tänan kuulamast
Marie Under Koostaja:Kert Kannela Marie Under: Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie Underi elulugu: Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (1887 1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud sell...
kokkupandud kujund pidi sümboliseerima koidutähte ning olema vastuvõetav kõigile - traditsionalistidest kommunistideni. Lähemalt võib sellest kuus aastat kestnud vapisõjast lugeda Artur Taska raamatust "Eesti vapp" (Kirjastus Kupar, Tallinn 1993). Pseudorahvuslik kampaania "aegunud" heraldikareeglite vastu viimaks vaibus ja 19. juunil kinnitati kolme lõviga vapp II Riigikogu poolt Eesti Vabariigi riigivapiks. Eesti rahvushümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul
palatisse. Ta püüab ka palatist pääseda, kuid valvur virutab talle rusikaga näkku.Järgmisel päeval suri ta ajurabandusse. Tsehhovi mõte,et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida,aga leppida tähendab kaasa aidata.Tsehhov ei polemiseerunud Tolstoiga, vaid passiivsuse ja pessimismi meeleoludega,mis valdasid vene intelligentse reaktsiooniaastail. ,,Rõõm". Novell räägib sellest,kuidas Mitja Kuldarov oli saanud ajalehte.Tema rõõm seisneb selles, et kuna ajalehtedes kirjutatakse tavaliselt kuulsatest inimestest,vähemalt tema arvates.Oli nüüd seal juttu temast.Mees oli ääretult õnnelik , kuna oli veendunud,et nüüd saab kogu maailm teada tema olemasolust. Tegelikult aga rõõmustamiseks põhjust polnud, kuna mees polnud saavutanud midagi kiiduväärset.Vähemalt minu arvates jättis ta just halva mulje, kuna oli krimiuudistes ning joobes. Uhkust tunda polnud selles loos küll millegi üle. ,,Paks ja Peenike"
et kui mure on lahendatav siis pole mõtet muretseda ja kui mure on lahendamatu siis pole absoluutselt mitte mingit mõtet muretseda. Inimene vaevab oma pead liiga palju asjadega, milles temal ei ole mitte mingit osa. Iga üks peaks tegelema enda eluga, enda muredega ja kui vaja siis aitama sõpradel ja vanematel ka enda elus see koht leida, kust uuesti alustada ja kõik korda saada, keegi ei tohiks teise muresid enda kanda võtta. Öeldakse, et jagatud rõõm on kahekordne rõõm ja jagatud mure on poole väiksem aga päris kindlasti ei mõelda selle teise poolega seda, et nüüd ma lahendan teiste mured, lisaks enda omadele, ka ära. Igal inimesel peaks olema keegi, keda ta saab täiesti 100% usaldada ja kõigil peaks olema teadmine, et ta saab minna kellegi juurde kui mõistus on otsas, selleks ju parimad sõbrad ja sõbrannad ongi, kõik peaksid üksteist toetama ning kui keegi meist erineb siis me ei tohiks
5) ! Tere hommikust! 6) ! Tere õhtust! 7) ! Tere päevast! 8) Kontaktandmed 9) ? Mis on sinu huvid? 10) ? Kust sa pärit oled? 11) Rõõm teiega tuttavaks saada 12) ? Kuidas käsi käib? 13) ? Kuidas elate? 14) ? Kus sa õpid? 15) ? Millega sa tegeled? 16) ! Rõõm tutvuda! 17) ? Kas te olete juba tuttavad?
E.Eriksoni teooria inimese arengust: I ETAPP(0 -l.a) Usalduse ja usaldamatuse tekkimise faas. Tekib usaldus iseenda, teiste ja maailma vastu. II palju kaotada ja taand areneda. VIII ETAP(üle 65 vanadus) Rahulik pensionipõli, rõõm tehtust, lapselapsed, reisid jne. Lapse arengu etapid S.Freudi ETAPP(1-3.a) Enesekindluse ja enesehäbenemise tekkimine, laps omandab autonoomia sellel perioodil.Vanemad, kes liiga palju teevad lapse heaks, ei lase käsitluses: S.Freudil psühhoseksuaalne teooria. Oluline3 esimest eluaastat- olulineon suhe emaga. I-ORAALNE FAAS(0 -1 a) Suu ja huuled on erogeensed lapsel kujuneda sõltumatuks ja iseseisvaks. III ETAPP(3-6
1. Laulupidude algus ja peod. Laulupidude algus Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18. -20. Juunil 1869.a Tartus kus Idee algataja ning peo läbiviija oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Osa võtma kutsuti ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kavas oli kaks eesti algupäraga laulu Aleksander Kunileiu "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile. Esimest korda kanti ette "Mu isamaa mu õnn ja rõõm". Osavõtjaid oli Tartus 46 meeskoori, 5 puhkpilliorkestrit, 822 lauljat, 56 puhkpillimängijat ja pealtvaatajaid oli ligikaudu 15 000. Peod Üldlaulupidusi on kokku olnud 25 tükki, neist 4 olid Tartus ja ülejäänud 21 Tallinnas. 2. Aastad, Omapära ja kus toimusid Aastad,Kus toimusid I Üldlaulupidu (1869a) · Tartu XIV Üldlaulupidu (1955a) · Tallinn II Üldlaulupidu (1879a) · Tartu XV Üldlaulupidu (1960a) · Tallinn III Üldlaulupidu (1880...
MARIE UNDER Leon Kann 12.B Marie Under-kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Sündis: 27. märts 1883, Tallinn Suri: 25. september 1980, Stockholm, Rootsi Abikaasa: Artur Adson (abiell. 1927) Vanemad Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883– 1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Hariduskäik Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastel...
Soome päev 08.12.2011 F. Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa,mu õnn ja rõõm, kui kaunis oles sa! Ei leia mina iial tääl see suure laia ilma pääl, Mis mull' nii armas oleks ka kui sa, mu isamaa! F. Pacius Maamme Oi maamme, Suomi, Synnyinmaa! Soi sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Click to edit Master text styles Second level Third level
Klassikirjand Kuidas hoida perekonda? Öeldakse, et inimene pole loodud üksinda elamiseks. On hea, kui su kõrval on lähedased, kellega võid valimatult jagada nii muresid kui ka rõõme. Et nutta, peab olema keegi, kellega jagada oma pisaraid. Et naerda, peab olema keegi, kellega koos rõõmu tunda. Et saada lahti valust, peab olema keegi, kes aitaks seda eemale tõrjuda. Et olla õnnelik, peab olema keegi, kellele võid alati loota. Need mõtted sobivad perekonda. Perekond on üks suur tervik, kus kõik hoiavad kokku ja peavad üksteisest lugu. Mõni pere on suurem, teine väiksem, tähtis on selle olemasolu ja ühtekuuluvustunne. Olgugi, et peredliikmed ei pruugi päevast päeva koos aega veeta, ei unustata üksteist. Kindlasti on iga kodukond loonud koos meeldejäävaid mälestusi ning jaganud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Positiivseid emotsioone annav...
- · 1918 SININE PURI. Luuletusi 1917 nii tugevasti hoidis elu saua. Nii korraga kui mind silmis, veres, 1918 Ja mina tohin elada! Mis eest?! Käin põlvis, hinges muljus · 1920 VERIVALLA. Luuletusi 1919 sama Tartu maanteed, suur kurbus ja - suur ülesehmatanud 1920 kust tihti läbi pigistasin kuhmitseva rõõm: · 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 1920 näo. ma ikka ripun elutorni küljes - kõlav 1922 Kõik on kui alati. Seesama vankrikõu, kuljus - · 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi seesama aken küünlaid, sigarette, Kui näeksin esimest kord oma olemise 19231927 sahhariini pakkuv. halja
elada, mida tahame (teha), kuidas tunneme ennast, kuidas tuleme toime kohtadega, kus elame. Kogu näitus, mis kirjeldas kuidas Euroopa kunst ja ühiskond on olnud mõjutatud sõjast ning kriisist, tuginedes külma sõja perioodile. Esimene töö, mis minu arust väärib välja toomist, oli Zdenenek Urbanek, Vladimir Fuka ja Jiri Kolari fotokollaažid „Reportaažid“. Pildid on tehtud erinevatel aegadel, erinevates olukordades, pooltel neist on kujutatud rõõm ja teisel pooltel õud, süngus ja kannatus. See näitab seda, kuidas üks asi kunagi ei muutu- rõõm ja kurbus eksisteerivad alati koos, sest alati püsib lootus, et elu läheb paremaks. Teine teos, mis mulle, kes ma olen viibinud pikema ajaliselt väga budistlikus riigis oli Nam June Palk´i töö „Buddha“, mis oli installatsioon Buddha, telerikasti ja küünlaga. Nimelt teler ja altar olid üksteise vastas, justkui teler
vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse. Lugejani jõudis Tsehhovi mõte, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. ,,Rõõm" Kui peategelane Mitja tuppa jooksis , siis valdas teda rõõm, ta oli lausa sokeeritud. Pärast perekonnale juhtunust rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Mitja oli üles kasvanud lihtsa inimesena, kes oli oma lihtsusest teadlik. Mitja ei oska oodatagi ega oota, et ta võib kunagi silma paista. Kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest. Mitjale pole tähtis missuguse varjundiga talle sülle kukkunud kuulsus on, talle oli tähtis vaid silma paista. ,,Naela otsas"
päevavalgele ja peagi saadakse teada tema minevikust. Minevikus on ta aga õnne leidmiseks tegelenud paljude valede ja petmistega, mis kõik aja möödudes välja tulid. Seega ei lõppe õnne otsimine valedest kohtadest kunagi hästi. Sellegipoolest jättis tegelane väga sümpaatse mulje, kuna tema suutis täiesti tavalises igapäeva elus näha rõõmu oma enda rahulolus, mis tegelikult ongi peamine. Materiaalsusega kaasnev rõõm ei saaks kunagi olla nii hea, kui enda rahulolust tulenev rõõm. Balzaci teoses ilmnevatest õnnekäsitlustest paljud siiski seotud raha ja staatusega, kuid üpriski vähe on seda siirast õnne, mis peitub igapäevases elus ja mis võib tuleneda täiesti tavalistest väikestest detailidest, mida lihtsalt tuleb osata rohkem märgata.
Valdur Mikita sündis 28.jaanuaril 1970.aastal , Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Suislepa külas. Valdur Mikita on eesti kirjanik ja semiootik. Semiootika on siis teadus tähendusloomest – märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Praegu elab Valdur Mikita Varal, Tartust paarkümmend kilomeetrit Peipsi poole, kust Juhan Liivi metsad on kiviga visata. Mikita on üritanud n-ö metsas elada, linn on tema jaoks igav ja ta ei oska seal midagi teha. Seepärast arvan ka, et kõige tõenäolisem on Valdur Mikitat kohata looduses. Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud, et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli. Alles „Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud. Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Üliko...
Tsitaatide tähendused: heureka – Avastus, leidmise rõõm sic transit gloria mundi – Nii kaob selle maailma kuulsus noblesse oblige – Kohustus olla väärikas omas päritolu tõttu non plus ultra - Ületamatu par excellence – Sõna otseses mõttes primus inter pares – Esimene võrdsete seas o sancta simplicitas – Oh püha lihtsameelsus know-how – Oskus asja valmistada argumentum ad hominem – Ei põhine objektiivsetel andmetel coup d' état - Riigipööre
Meessoost Auto- juht- tuvi- külaline- vihm- päev- kalender- köha- kissell- kringel- kartul- laev- luik- laager- karu- portfell- juhendaja- ehitaja- etendus- sõnastik- õpetaja- teeviit-, jaanuar- elanik- segisti- sampoon- sekretär- kirjanik- Naistsoost välimus- asi- rumalus- tütar- uks- amet- kuusk- elu- voodi- tugevus- hobune- armastus- mööbel- modell- hiir- ema- peenraha- uudis- rahvus- öö- ebameeldiv- sügis- jalatsid- järjekord- abi- väljak- ahi- ase- rõõm- julgus- vihik- kirik- ausus- märk- medal-
emotsioonide 2 komponenti: 1)füsioloogiline aktivatsioon, 2) selle märgistamine (N. kui inimene on erutunud ja usub, et sobiv emotsioon on viha, siis ta seda tunnebki). 3. Kultuurilised käsitlused: milline on kultuuri mõju? Mis on eri kultuuridele ühist/ erinevat? N. üksi koju jäämine paariks tunniks. N. Ekmarki-Friezeri katse ameeriklaste ja jaapanlastega- filmi vaatamine. PÕHIEMOTSIOONID omased enamikele inimestele olenemata kultuurist: rõõm, kurbus, viha, vastikus, üllatus, hirm. Ülejäänud emotsioonid on nende: 1) Alamkategooriad: N. kimbatus põhineb hirmul + mille emotsionaalne komponent nagu olukorra taju. 2) Põhiemotsioonide kombinatsioonid: N. armukadedus= viha+ hirm+ kurbus. Jaak Panksepp- tuntuim eestlasest emotsioonide uurija: ,, On vähemalt 4 anatoomilist ja keemiliselt eristatavat närviringi: hirmu- , viha-, huvi- ja seosetuseringe". EMOTSIONAALSED SEISUNDID
tee" rajajaks eesti luules. Tema lugejate ja hindajate ring on tema surma järel järjest kasvanud, tema luuletusi on viisistanud paljud heliloojad 20. sajandi lõpuni. Enno luule suur koondkogu "Rändaja õhtulaul", mis hõlmab tema varaseid luuletusi ja käsikirjalist pärandit (koostanud U. Tõnisson), on ilmunud 1998. Enno tütretütar on kirjanik Elin Toona. ALLIKAD Elin Toona, Rõõm teeb taeva taga tuld. Tartu, 2000. Julius Oengo (1901-1941) Julius Oengo sündis Hiiumaal Suuremõisa vallas laevakapteni pojana. Alates 1907. aastast õppis ta Haapsalu alg- ja linnakoolis, seejärel Tallinnas õhtukoolis. 1920. aastal sooritas J. Oengo õpetaja kutseeksami. Aastatel 1920-1922 töötas Oengo õpetajana Tartus ja õppis samal ajal Pallase kunstikoolis. 1923. aastal kolis ta Tallinna ja sealt 1926. aastal Vasalemma, kuhu jäi püsivamalt elama
võimalik saada üsna selge pilt sellest, mis teise inimese ajus toimub. Emotsioone ei pea seletama- teised saavad neist automaatselt aru. Enamasti suudab meie näoilme ning kehakeel seletada kõik. See on väga vajalik, sest nii saame kõnelda ka inimesega, kes näiteks meie keelt ei valda ning nii ei pea me kasutama suulist kõne, kuna sageli ei saa teised meie jutust aru ja oma mõtete seletamisele kulub palju aega. Kõige levinumad tunded on rõõm, murem viha, hirm, üllatus ning vastikus. Neid emotsioone nimetab Dylan Evans oma raamatus ''Emotsioon'' baasemotsioonideks1. Baasemotsioonid on kodeeritud tunded, see tähendab, et kõigil inimestel on need sündides kohe olemas. Neid tundeid kogeb inimese meel suhteliselt lühikest aega. On veel teisedki emotsioonid, mis tekivad inimestel elu jooksul- neid nimetatakse kõrgemateks kongutiivseteks emotsioonideks.2
Singende Revolution und Sängerfest Eneli Kajak Januar 2008 SINGENDE REVOLUTION 1987-1992 Lied: estnische Nationalhymne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Mein Vaterland, mein Glück und meine Freude) Singende Revolution - nationale Bewegungen und Kampf um Wiedererlangung im Baltikum Baltikum Estland, Lettland und Litauen Baltikumkarte Singen von nationalistischen Liedern (z.B. der Hymnen der baltischen Staaten) war von der Sowjetmacht verboten Solltesich jemand dem wiedersetzt haben drohten strafen (wie Kündigung der Arbeit bis zur Versetzung nach Sibirien reichten) Bei nationalen Versammlungen und friedlichen Demonstrationen sang man Hunderttausende Leute sangen traditionelle Volkslieder in Stadien und öffentlichen Plätzen Über eine Länge von 600 Kilometern, von Tallin...
Rõõm ja mure Vargamäel Muresid oli Vargamäel näiliselt kindlasti rohkem kui rõõme. Mured põllu pärast, mured karja pärast, mured kiusliku naabri pärast mure Vargamäe pärast. Vaatamata sellele ei puudunud Vargamäel ka õnn ja rõõm, kellel vähem, kellel rohkem. Millised olid rõõmud ja mured Vargamäel? Eelkõige olid mured seotud Vargamäe talude edendamisega. Andrese mure oli sellevõrra suurem et, ta Eespere talus alles esimest põlve oli. Ära teha oli palju korrastada laokile jäetud eluhooneid ja lautu, ehitada uued kambrid, muretseda leib lauale ning suurendada karja. Andrese mure Vargamäe pärast oli suur, ta tundis, kuidas omandatud maa tekitas talle kohustusi, mida tema ausa inimesena hoolega
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
Ta ütles ära Victorine abil rikastumise ehk mattis maha plaanid temaga abiellumisest. Ainult vähesed suudavad sedasi otsustada ning näitab südamega pühendumust. Seepärast konkreetset näidet ei oska tuua. Kaudselt võib siiski öelda, et rikkurid ei hooli vaid endast ning osa oma teenitust rahast annavad nad heategevusele. Usun, et teineteise abistamine on muutumas populaarsemaks, eriti viimaste katastroofide järel. Igaüks, kes aitab kedagi, on kulda väärt ning andmis rõõm on suurem kui saamis rõõm, mis jällegi rikastub meid, teades, et oleme kellelegi head teinud. Kahjuks ei ole kõik nii roosiline. Kontrasti lisamiseks toon esile Isa Goiroti tütarde käitumise. Nad leidsid enda papa alles siis, kui neil raha oli vaja või kimbutas preilisi mõni mure. Eriti külmaks jättis õdede suhtumine, kui vanake oli surivoodil . Delphine läks sellest hoolimata ballile ja nõustus, et tema armuke sinna kindlasti kaasa tuleks
ja mugavad riided. Ülejäänu sõltub juba inimese enda tahtejõust ja visadusest, kui väga ta omale seatud eesmärki saavutada soovib. Sportides saab inimene kontrollida ja muuta oma tervist. Sellega õpib ta end paremini tundma, milleks ta on suuteline või mis võimeid ta omab. Sarnaselt ütles ka vana kreeka filosoof Sokrates:" Kui inimene jälgib oma tervist, on raske leida arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik". Heategevus on meeli ergutav rõõm, mida saab inimene teha raha kasutamata ja samas ka midagi vastu ootamata. Inimene, kelle moraalsed väärtused on kõrged, paistab kõige paremini silma teiste seas kui ülla rüütlina ning kui juhtub ,et heategija ise peaks olema abivajaja, siis võib see ilmuda kusttahes, keda ta aidanud on. Nii nagu vanasõna ütleb, et kõige suurem rõõm on andjal. Aidates teisi saab saavutada hingepaitavat rahulolu, mis vangistab kõik argipäeva mured ja raskused
vaielda, kuid minu arvates ei saa kindlat fakti selle kohta välja tuua. Olen nõus sellega, et inimesed on väga erinevad ja seetõttu ei saa üldiselt öelda, mis on nende kõigi eesmärk või milline on nende jaoks hea elu. Aga võimalik on läheneda individuaalselt ja uurida, mis on hea elu konkreetse inimese jaoks. 1 Luuletaja Doris Kareva on kirjutanud, et kolm märksõna, mis iseloomustavad head elu, on kindlasti muretus, rõõm ja rahulolu. Head elu elav inimene on enamasti hea, vähemasti enda arvates. Niisiis sellest seisukohast põhineb hea elu vaimsetel väärtustel. Sest seda ju muretus, rõõm ja rahulolu on. Jällegi saab arutleda selle üle, kas inimene saab olla muretu ja rõõmus, kui tal puudub peavari või on kehv tervis. Siin tulebki välja inimeste tohutu erinevus - üks saab selliste asjaolude juures olla muretu ja rõõmus, teine aga mitte. Palju
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Siuru, 1917 Tarapita, 1926 ELUKÄIK Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under. Neil oli 5 last – Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie Underi vanemad Marie Underi noorem vend Christfried Under ja noorem õde Berta Under Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under koolipõlves 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpet...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
keskmine must ja alumine valge. Värvide tähendus : S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. EESTI RAVUSHÜMN Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati
MEIE RIIGI SÜMBOLID EESTI VABARIIGI SÜMBOOLIKA PISIKE RIIK LÄÄNEMERE RÜPES... EESTI VABARIIGI LIPP EESTI VABARIIGI VAPP SUITSUPÄÄSUKE RAHVUSLIND RUKKILILL RAHVUSLILL PAEKIVI RAHVUSKIVI RÄIM RAHVUSKALA RAHVARIIDED OLULINE INFO EESTI KOHTA • HÜMN: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm • Pealinn: Tallinn • Pindala :45 227[1] km² • Riigikeel(ed)eestiAmetlik(ud) keel(ed) : eesti • Rahvaarv : 1 311 870 (1.01.2014) • Rahvastikutihedus : 29,0 in/km² • Riigikord : parlamentaarne vabariik • President : Toomas Hendrik Ilves • Peaminister : Taavi Rõivas • Iseseisvus : 24. veebruaril 1918 taastati 20. augustil 1991
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
