Marie Under (0)

Marie Under
Koostaja : Kert  Kannela
Marie Under:
Marie Under (kodanikunimi aastast  1904  Marie Hacker, aastast 
1924 Marie  Adson ; 27. märts 1883 Tallinn – 25. 
september 1980  Stockholm ) oli eesti luuletaja.
Marie Underi elulugu:
Marie vanemad olid kooliõpetaja  Friedrich  (Pri du) Under (1843–1930) ja Leena 
Under (sündinud  Kerner ) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), 
Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980),  Berta  (1885–1974) ja Christfried (1887–
1934). Nad olid hi dlased, aga vahetult enne Marie sündi  kolisid  Tal inna.
Marie õppis 4­aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14­aastaselt 
luuletama .
Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike­
Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, 
laulmist  ja käsitööd. Õpetamine oli  tasuline , mil e eest sai ka päevas korra süüa. 
Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud sel e tasumiseks raha. 
Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja­, 
vahel ka vi eklassilises,  saksakeelne . Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha 
puudusel , kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati 
ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja 
töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänavapaberikaupade 
poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi
Marie Underi elulugu:
Aastal  1902  abiellus Marie Under Carl  Eduard  Friedrich 
Hackeriga (1878–1948) ning  noorpaar  
kolis Kutšinosse  Moskva  äärelinna. Neil oli kaks last –  Dagmar  
(1902–1994) ja  Hedda  (1905–1988). 
 2. augustil  1904  avaldas ajaleht " Postimees " Marie Underi esimese 
luuletuse  "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi  Mutti .
Aastal 1906 pöördus Marie koos  perega  tagasi Tallinna. 1913. aastal 
kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson 
kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene  luulekogu . 
Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.
1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi.
Marie Under suri Varbergi  haiglas  Stockholmis ja maeti sealsele 
Metsakalmistule. Tema matustel mängiti  Ludwig  van Beethoveni 9. 
sümfoonia lõpukoori, mille sõnad, "Oodi Rõõmule", oli kirjutanud tema 
üks lemmikkirjanikke, Friedrich  Schiller .
Loomingud :
Aastal 1917 ilmus tema esikkogu " Sonetid ".
Underi tähtsaimad  kogud  on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl 
varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast 
päevast" (1928). Marie Underi kõrgetasemeline ballaadilooming on 
kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku 
võttev valikkogu "Mu süda  laulab " ilmus postuumselt 1981. aastal.
Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Luulekogud :
1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917
1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913
1918 – SININE  PURI . Luuletusi 1917–1918
1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920
1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922
1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927
1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927
1929 – ÕNNEVARJUTUS.  Ballaadid  1927–1929
1930 –  LAGEDA  TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930
1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935
1943 –  MURELIKU  SUUGA. Luuletusi 1935–1942
1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954
1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
1981 – MU SÜDA LAULAB.
Pildid:
Pildid:
Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule.

Document Outline

• Slide 1
• Marie Under:
• Marie Underi elulugu:
• Marie Underi elulugu:
• Slide 5
• Loomingud:
• Luulekogud:
• Pildid:
• Pildid: