Andmine on rõõm (1)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Doonorlus

Referaat Bioloogias Doonorlus 2012 Sisukord Mis on doonorlus Mis on doonorluse alus Veredoonorluse korraldus Vere erinevate koostisosade ülesanded Doonorivere uuringud  Mis on doonorlus? Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese ehk doonori poolt oma eluskoe vere või organi vabatahtlikku loovutamist haigele ehk retsipiendile, kes seda vajab. Donare (ld. k) -- annetamine, kingitus, heategevus. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu. Veretoodetele pole leiutatud tehisalternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Vereloovutamine on va

Bioloogia

60

odp

Doonorlus

Doonorlus  Doonorlus ● -ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese poolt oma eluskoe (vere) või organi vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. ● Donare (ld. k) — annetamine, kingitus, heategevus. ● Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. ● http://www.jarva.ee/index.php?page=669&article_id=19157&action=article (03.12.14)  Doonorluse ajalugu ja põhimõtted ● Legendi järgi oli maailma esimene doonor pelikan. Edutust toiduotsimisest jõuetuna päästis ta oma näljas vaevlevate poegade elu iseenda verega. Seetõttu on pelikanist saanud doonorluse rahvusvaheline sümbol. ● 1628. a avastas Inglise anatoom William Harvey vereringe. ● 1666. a Londoni anatoom ja füsioloog Richard Lower tegi esimese asendava vereülekande ühelt koeralt teisele. ● 15. juunil 1667. a kandis prantsuse filo

Bioloogia

34

doc

Erinevad teraapiavõimalused

KJ peetakse kõikide joogade emaks. Kõikide joogade eesmärk on kundalini äratamine. KJ on vajalik inimestele kes elavad aktiivselt oma igapäevast elu peavad hakkama saama kõige igapäevasega ega ole erakuna mediteerima suundunud. KJ aitab lõdvestuda, saavutada ja hoida tasakaalu emotsionaalselt, vaimselt ja mentaalselt . KJ aitab tõsta ja hoida energia taset ja annab lihtsalt hea enesetunde ning rahu. Naerujooga Naerujooga eesmärk on luua läbi naeru hea tervis, rõõm ja rahu maailma. Naerujooga looja on India arst dr. Madan Kataria, kes alustas esimese naeruklubiga 13. märtsil 1995. aastal Mumbai ühes pargis viie inimesega. Tänapäeval tegeldakse Naerujoogaga üle maailma - 60 riigis on rohkem kui 6000 naeruklubi. Naermisest ja jooga hingamisest saab rohkem hapnikku: Hingamine on elu alus. Jooga rõhutab, et hea tervise saladus on pikem hingamine. Üks põhjus miks me jääme haigeks, on hapniku puudus meie keha rakkudes, mis tekib

Terviseõpetus

23

doc

Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades

TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Kristi Metshein INIMESE ARENDAMINE TEHNOLOOGIAT KASUTADES Referaat Juhendaja: Aimar Lints Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades Haapsalu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. GEENITEHNOLOOGIA...........................................................................................4 2. MIND UPLOAD........................................................................................................6 2.1. Vajalik tehnoloogia.......

Informaatika

17

doc

HOOLDUSTEGEVUSED

A- JA ANTISEPTIKA aseptika ­ meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika ­ mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob ­ elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora ­ tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon ­ mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon ­ organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne ­ haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate mikroorganismide ehk mikroobi

Meditsiin

28

pdf

Alaselja vaevused (referaat)

1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann  2 SISUKORD SISUKORD .............

Meditsiin

13

doc

Rasedus ja sünnitus

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu  2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised

Suhtlemisõpetus

23

doc

Esmaabi

Kontrolli pulssi: 1. Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt 2 cm kõrisõlmest paremale või vasakule vähemalt kahe näpu näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi. 2. Katsu vähemalt kümne sekundi jooksul, sest pulss võib olla väga aeglane. 3. Katsu ainult ühelt poolt korraga. · Pulss kiire >100. · Pulss normaalne 60-80. · Pulss aeglane <50. · Pulss puudub. Imikutel loetakse kuni 120 korda pulssi veel normaalseks. 3. Esmaabi andmine teadvuseta inimesele lämbumisohu korral Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad neelulihased, selili asendis langeb lõtv keelepära vastu neelu tagaseina ja sulgeb hingamisteed. Hingamisteid võivad sulgeda ka võõrkehad (hambaprotees, toidupalad, närimiskumm, puuviljade kivid, veri, oksemassid jm). Kui hingamisteid ei vabastata ja takistusi ei kõrvaldata, siis inimene lämbub hapniku puudumise tõttu mõne minutiga.

Tervis

Kommentaarid (1)