Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andmine on rõõm (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Andmine on rõõm
Anda saab paljusid asju. Kõige muu hulgas saab ära anda ehk siis loovutada ka verd, sugurakke, geene, organeid ning kõike muud, mis on seotud meie kehaga . Sellist toimingut nimetatakse doonorluseks. See sõna on tuletatud ladinakeelsest mõistest donare, mis tähendab terve inimese poolt oma eluskoe või organi loovutamist haigele, kes seda hädasti vajab. Tavaliselt kaasneb organi loovutamisega rahaline kompensatsioon , kuid vere andmine on enamasti tasustamata tegu, mis annab doonorile lihtsalt hea enesetunde. Millist rõõmu võib teiste aitamine meile valmistada? Ja kui oluline on, et me aeg-ajalt loovutaks natukene oma verest?
Veredoonorlust saab pidada heategevuseks, mis ei nõua palju aega ega vaeva. Sellega saaks hakkama peaaegu igaüks, kelle tervislik seisund on heas korras. Miks on üldse oluline verd anda? Seda loovutades on erakordne võimalus aidata mõnda kriitilises seisundis patsienti . Näiteks on läbitud mingi raske liiklusõnnetus ja on kaotatud eluohtlikult suur kogus verd. Või on ees ootamas keeruline operatsioon , kus see punane elumahlakotike peaks tagavaraks igaks juhuks kõrval olema. Siiamaani pole veretoodetele tehisalternatiive leitud ning ilma doonoriteta ei suudaks ka maailma parimad arstid raskes seisundis patsienti päästa.
Kui vere andmisest jääb doonori rõõmustamiseks väheseks ja tahetakse veel kedagi aidata, on võimalik loovutada ka näiteks luuüdi leukeemiahaigete jaoks või isegi üks oma neerudest. Kas teiste aitamine sellisel viisil on aga alati ohutu? Siis kaasnevad juba keerulisemad protseduurid, mis võivad teinekord kaasa tuua isegi tõsisemaid komplikatsioone. On võimalik loovutada ka kõiki teisi organeid, kuid seda saab teha alles pärast surma, kui inimese aju on kuulutatud täiesti surnuks .
Kõik inimesed ei saa lapsi. Siis võib abi leida kunstlikust viljastamisest, mis on muutumas üha populaarsemaks. Oluline on lihtsalt see, et keegi vaimselt ja füüsiliselt terve isik oleks siis eelnevalt loovutanud kas sugu- või munarakke. Doonoritel on kindlasti hea meel, kui tänu neile sünnib mõnda teise perre uus ilmakodanik. Lapse „andmine“ on ju eriti suur rõõm. Tihti nad ise seda aga ei teagi, kas nende rakkudest on keegi rasestunud või ei. On sõlmitud ka lepinguid, mille kohaselt nad ei pruugigi seda kunagi teada saada ja kui ka saavad, siis ei tohi hakata last endale nõudma. Teinekord võib ju juhtuda küll, et mõni vanem tahab oma doonorraku kaudu viljastatud beebit endale.
Ainult enda keha kasutades ehk siis mitmel erineval viisil doonor olles võib rõõmu teha nii teistele kui ka endale. Kui suudetakse päästa kellegi elu, tekitab see tõesti hea enesetunde. Olen ka ise mitmel korral verd loovutamas käinud. Ei oska küll öelda, kas keegi minust abi on saanud, kuid võin öelda, et arsti juurest lahkudes oli süda rahul. Doonorlusest on palju kasu kogu meie ühiskonnale, loodan, et inimesed hakkavad sellega järjest rohkem tegelema.
Andmine on rõõm #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taniita Õppematerjali autor
424- sõnaline kirjand teemal "Andmine on rõõm", räägib doonorlusest.

Sarnased õppematerjalid

Doonorlus
9
docx

Doonorlus

Referaat Bioloogias Doonorlus 2012 Sisukord Mis on doonorlus Mis on doonorluse alus Veredoonorluse korraldus Vere erinevate koostisosade ülesanded Doonorivere uuringud Mis on doonorlus? Doonorlus on ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese ehk doonori poolt oma eluskoe vere või organi vabatahtlikku loovutamist haigele ehk retsipiendile, kes seda vajab. Donare (ld. k) -- annetamine, kingitus, heategevus. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu. Veretoodetele pole leiutatud tehisalternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Vereloovutamine on va

Bioloogia
Doonorlus
60
odp

Doonorlus

Doonorlus Doonorlus ● -ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese poolt oma eluskoe (vere) või organi vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. ● Donare (ld. k) — annetamine, kingitus, heategevus. ● Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. ● http://www.jarva.ee/index.php?page=669&article_id=19157&action=article (03.12.14) Doonorluse ajalugu ja põhimõtted ● Legendi järgi oli maailma esimene doonor pelikan. Edutust toiduotsimisest jõuetuna päästis ta oma näljas vaevlevate poegade elu iseenda verega. Seetõttu on pelikanist saanud doonorluse rahvusvaheline sümbol. ● 1628. a avastas Inglise anatoom William Harvey vereringe. ● 1666. a Londoni anatoom ja füsioloog Richard Lower tegi esimese asendava vereülekande ühelt koeralt teisele. ● 15. juunil 1667. a kandis prantsuse filo

Bioloogia
Erinevad teraapiavõimalused
34
doc

Erinevad teraapiavõimalused

KJ peetakse kõikide joogade emaks. Kõikide joogade eesmärk on kundalini äratamine. KJ on vajalik inimestele kes elavad aktiivselt oma igapäevast elu peavad hakkama saama kõige igapäevasega ega ole erakuna mediteerima suundunud. KJ aitab lõdvestuda, saavutada ja hoida tasakaalu emotsionaalselt, vaimselt ja mentaalselt . KJ aitab tõsta ja hoida energia taset ja annab lihtsalt hea enesetunde ning rahu. Naerujooga Naerujooga eesmärk on luua läbi naeru hea tervis, rõõm ja rahu maailma. Naerujooga looja on India arst dr. Madan Kataria, kes alustas esimese naeruklubiga 13. märtsil 1995. aastal Mumbai ühes pargis viie inimesega. Tänapäeval tegeldakse Naerujoogaga üle maailma - 60 riigis on rohkem kui 6000 naeruklubi. Naermisest ja jooga hingamisest saab rohkem hapnikku: Hingamine on elu alus. Jooga rõhutab, et hea tervise saladus on pikem hingamine. Üks põhjus miks me jääme haigeks, on hapniku puudus meie keha rakkudes, mis tekib

Terviseõpetus
Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades
23
doc

Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades

TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Kristi Metshein INIMESE ARENDAMINE TEHNOLOOGIAT KASUTADES Referaat Juhendaja: Aimar Lints Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades Haapsalu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. GEENITEHNOLOOGIA...........................................................................................4 2. MIND UPLOAD........................................................................................................6 2.1. Vajalik tehnoloogia.......

Informaatika
HOOLDUSTEGEVUSED
17
doc

HOOLDUSTEGEVUSED

A- JA ANTISEPTIKA aseptika ­ meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika ­ mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob ­ elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora ­ tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon ­ mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon ­ organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne ­ haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate mikroorganismide ehk mikroobi

Meditsiin
Alaselja vaevused-referaat
28
pdf

Alaselja vaevused (referaat)

1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............

Meditsiin
Rasedus ja sünnitus
13
doc

Rasedus ja sünnitus

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised

Suhtlemisõpetus
Esmaabi
23
doc

Esmaabi

Kontrolli pulssi: 1. Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt 2 cm kõrisõlmest paremale või vasakule vähemalt kahe näpu näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi. 2. Katsu vähemalt kümne sekundi jooksul, sest pulss võib olla väga aeglane. 3. Katsu ainult ühelt poolt korraga. · Pulss kiire >100. · Pulss normaalne 60-80. · Pulss aeglane <50. · Pulss puudub. Imikutel loetakse kuni 120 korda pulssi veel normaalseks. 3. Esmaabi andmine teadvuseta inimesele lämbumisohu korral Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad neelulihased, selili asendis langeb lõtv keelepära vastu neelu tagaseina ja sulgeb hingamisteed. Hingamisteid võivad sulgeda ka võõrkehad (hambaprotees, toidupalad, närimiskumm, puuviljade kivid, veri, oksemassid jm). Kui hingamisteid ei vabastata ja takistusi ei kõrvaldata, siis inimene lämbub hapniku puudumise tõttu mõne minutiga.

Tervis




Kommentaarid (1)

matildapuuk profiilipilt
Anzela T: hea kirjand
18:28 10-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun