Kunstianalüüs 21.sajandist
“When hope comes”
Daniel Gerhartz
Daniel Gerhartz, “When hope comes” (2014)
Mina valisin analüüsitavaks teoseks Daniel Gerhartz, “When hope comes”, Eesti
keeles kõlaks pealkiri “Kui lootus tuleb”. Gerhartzi kunst on nii imeline, et raske oli
valida tema teoste hulgast lemmikut, aga ma valisin just selle maali, sellepärast et
esiteks see kõnetas mind tema teostest kõige rohkem ja teiseks seepärast, et maalil
on nii suur tõelisus sees, et see lausa hakkab peas elama.
Kunstnik, Daniel F. Gerhartz, on sündinud 1965. aastal Kewaskumis. Tema huvi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-09-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krissu1804
Õppematerjali autor
See peegeldab Matisse algstaadiumis olevat lummust primitiivse kunsti vastu. Kasutab klassikalist fovismi värvipaletti: intensiivsed soojad värvid vastu külma sinikas-rohelist tausta. Rütmiline tantsivate nudistide järgnevus annab edasi tundeid emotsionaalsest vabadusest ja hedonismist. II faas – ikonograafiline Ajalugu 20. sajandi algul inimesed hakkasid sellega juba harjuma, et on nii palju erinevaid kunstistiile ja voole. Oldi arvamusel, et kui muutub nii palju elus, siis peab ka kunst muutuma, kunst peab olema uudne ja omapärane. Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas". Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende
jutustavat sisu. ("Naised aias") on püüdnud eriti maskeerida seda et naine keskel pildil nopib roosiõit. Mõnel teisel maalil oleks see jutustav või sümboolne tähendus, kuid seal on see varjatud puuoksaga. Ja Monet' tulevase naise nägu on varjatud lillekimbuga, seega ei saa me seda pilti lugeda kui jutustust vaid peame võtma kui mingit ajahetke. Sellised maalid tundusid ühiskonnale ohtlikuna kuna need eirasid tollaseid väärtusi ja kaanoneid. Tollel ajal pidi kunst tegelema igavikuliste probleemidega, mitte hetkelisusega. Monet' suurim soov oli välja arendada oma kunstilaad, mis väljendaks tema isikupära, tema aistinguid, mitte teiste kunstnike isiksust.. Inimesed peavad olema vabad, et otsustada nii pakju kui võimalik ise, ilma kõrvalise vahelesegamiseta või mõjuta. Tema maalimis viis väljendas usku individualismi ja enesemääratlusse. Tema maalides mis ta tegi Seine'i äärses suvituskohas on inimeste kompositsioon asetatud nii
................................................................................................10 5.ROMANTISM.........................................................................................................................11 5.1 1930. aasta Juulirevolutsioon............................................................................................12 5.2„Vabadus viib rahva barrikaadidele”.................................................................................12 6.MOODNE KUNST..................................................................................................................14 6.1Hispaania kodusõda ja Guernica pommitamine................................................................14 6.2 „Guernica”........................................................................................................................15 Kasutatud allikad.............................................................................................................
Mulle meeldib kui ei ole üritatud üks ühele reaalsust järele teha. Need veidi grotesksed näod ja jäsemed annavad teosele müstilise varjundi. EneLiis Semper Tema isikunäitus tundus võõrastav ja piinlikust tekitav. Seda kooslust osaks ma iseloomustada vaid järgmiselt: Pimedad kitsad koridorid ja kaheldava väärtusega lühikesed filmilõigud. Eelkõige tekitas see küsimuse: Mis on kunst? Ometi vaatasin ma kümme minutilist jutustlust sellest, kuidas EneLiis Semper oma uut kodu sisustaks. Ja see jättis mulle oma mulje. Kui keegi lihtsalt mööblitükke üksteise otsa laob ja need jõululampikestega üle katab, siis ei tundunud see nagu ma vaataks üht teist inimest oma elu elavat, vaid see oli nagu võõras liik oma looduslikus keskkonnas. Kadrioru kunsti muuseum Ivan Kramskoy
Sissejuhatus Holland oli 17. sajandil üks rikkamaid Euroopa riike ning juhtiv merekaubanduses. Samuti oli vaimses elus Holland 17. sajandil oma õitsengus; hollandlased oli eriti edukad maalikunsti alal. Kuna Hollandis polnud kunst keskvõimule allutatud, oli igas linnas oma maalikoolkond, mille meistrid olid teineteisega tihedas läbikäimises, sest linnad asetsevad Hollandis suhteliselt ligistikku. Üks kuulsamaid, mõjukamaid ja geniaalsemaid Hollandi maalikunstnikke oli Rembrandt, kes elas ja tegutses põhiliselt terve elu Amsterdamis. Rembrandt on maalinud üle 600 maali- nende hulgas zanrimaale, maastikke, portreesid, natüürmorte. Rembrandt(1606- 1669)
Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel teotub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule, kui matemaatikale. Leonardo da Vinci loomingust on pärit ,,Madonna kalujukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg" ja ,,Mona Lisa". 7) Kirjuta teose taha, millise kuulsa Itaalia renessansi kunstniku töö see on!) * Veenuse sünd Sandro Botticelli. *Püha õhtusöömaaeg-Leonadro da Vinci *Taavet- Michelangelo. *Mona Lisa- Leonardo da Vinci. *Sixtuse madonna- Raffael. *Mooses- Michelangelo.
Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Tahtlikult mitmetähenduslikud, salapärased, irreatsionaalsed - kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte) · Pierre Puvis de Chavannes - Pierre Puvis de Chavannes oli prantsuse maalikunstnik, kes sai presidendiks ja kaas- asutajaks Société Nationale des Beaux-Arts ja kelle töö mõjutas paljusid teisi kunstnike. · Gustave Moreau Gustave Moreau oli prantsuse sümbolismi maalikunstnik, kelle põhieesmärgiks oli piibli
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suurene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid