kui ka valu võivad õhutada kirge. Nad toetavad mõttetera ,,armastuse vastand ei ole vihkamine vaid ükskõiksus". Tõestusmaterjal vihjab sellele, et enamikele seondub armastus nii naudingu kui valuga ja võib olla stimuleeritud mõlema poolt. On olemas psühholoogilised põhjused miks armastus on seotud nii naudingu kui ka valuga. Psühholoogiliselt on armastusel naudingul ja valul üks sarnane joon- nad on intensiivselt virguvad. Rõõm, iha, erutus, viha, kadedus ja vihkamine toodavad närvisüsteemis poolehoidvat vastust. Sellel põhjusel märgivad teoreetikud, et nii nauding kui valu võivad tekitada kirglikku kogemust. Tõendusmaterjali küllus tõestab seda, et õigetes oludes intensiivselt positiivsed kogemused nagu eufooria, seksuaalne fantaasia ja partneri mõistmine aitavad õhutada kirge. On olemas ka tõendusmaterjali palju intrigeerivamate väidete kohta, et õigetes tingimustes võivad kirge
Tänavaelu Tuhanded inimesed lähevad hommikul tööle, lapsed lasteaeda või kooli, kuid selle märkimisväärselt suure hulga indiviidide kõrval, kes normaalset elu elavad, ärkab igal hommikul ka väike grupp inimesi, keda keegi ei tunne ja kelle olemasolu kellelegi korda ei lähe, ja sammub samuti oma toimetusi tegema, naised, lapsed ja mehed, räämas, kaltsudes ja näljas, ei lähe mitte tööle, kooli ega lasteaeda, vaid suunduvad jahile, toitu otsima. Nad elavad oma võõrandunud maailmas, kus kehtivad kindlad reeglid ja märgistatud piirkonnad. Nad ei tunne kirjutatud seadusi, vaid vaatavad, kuidas kõige paremini toime tulla. Inimesed ei taha neid tunda, külmavärin ja vastikustunne valdab paljusid, kui näevad räsitud inimtompe prügikastist leitud hallitanud saia nosimas ja aukus kingi jalga proovimas. Ka väikeseid tänavalapsi silmates mõtleb nii mõnigi, et uih, need on nii halvad ja ulakad lapsed, targe...
Johann Voldemar Jannseni tegevus ja ajakirjanduse sünd Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. ...
kolde kandke, Kuhu küll lõpeb rändaja tee? lõõtsa, poisid, vajutage, Öö tuleb, pime ja pilkane. leeki, leeki õhutage! Ah, kui nüüd taevatähtigi oleks, kui veel see öögi nii otsatu poleks? Vasarad meil vuhisegu, ääsi tuli tuhisegu. Loitku lõke, Muremõtted käivad käigu rõke, alasile löök ja lootus Muremõtted käivad rinnas meie rõõm ja meie ootus! nagu rahvas suures linnas - püsimata ööd ja päevad. Vasarad meil vuhisegu, Oli minul sõber armas, ääsi tuli tuhisegu. ühisele tööle varmas - Rauda raome, olime kui kaksikvennad. terast taome, teeme mõõga, teeme oda, Kui ta nüüd must lahku võttis, et võiks kaitsta oma koda. laia maanteed mööda tõttis -
Eriti on seda tunda tema 1989 aastal ilmunud raamatus ,,Kolmring". Kostabi seltsi abiga välja antud värsikogudes ,,Vari ja Viisnurk" ja ,,SurWay" on tugevnenud anarhistlik hoiak. Mõjutusi on saanud ta futurismist ja sürrealismist. Sinijärv ühendab kartmatult madalat ülevaga ning saavutab mõju oma jõulisuse ja espriiga. Sinijärve luuletusi Nyyd!! Loo, loo! Me laule Eesti vajab- neis tõde on, ei pelgalt rõõm või lust, L as näevad kõik, et varisenud ajad on, mil muusale võis vabalt näita ust!! Las loevad kõik, las mõistavad- kui võivad, Las L oita laul, mis sydamesse läeb!! Ja vastsed pungad õide löövad kõikjal... ...Loo, loo! See on ju meie homne päev!...
Tartu Kutsehariduskeskus Sõpruse Puiestee 2008 Ajalugu Mõte luua muusikaline kollektiiv Sõpruse puiestee tekkis 1992 aastal Turu äärelinna ridaelamuboksis. Idee autoriks oli Andres Rooväli kes töötas välja ka loodava ansambli identiteedi, sõnumi sisu, väljundite vormi ja määras üldjoontes kogu ühenduse edasise arengukava. Aastate jooksul on idee osaliselt täienenud, tehtud on hulk praktilist tööd nagu lugude ja tekstide kirjutamine, kollektiiviga liitusid andekad, noored muusikud. Laulude sõnum Sõpruse puiestee räägib oma lugudes erinevatest inimestest, südmustest ja ajastutest üritades küsida "kes ma olen, kes sa oled ja miks me oleme?" Sest mis on elu? on küllap üks tähtsamaid, tegelikult kõige olulisem küsimus ja naeruväärt, koguni võimatu oleks sellest mööda hiilida. Me võime ju ennast petta, maskeerida elu illusiooniks, teadmise sõnaks ja sõna silbiks aga mida enam me paadume seda vaesemad me ol...
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala Referaat Ernst Enno Sündis aastal 1875 Tartumaal Valgutas, pere elas Rõngu lähedal Soosaare talus. Lapsepõlvest sai kaasa kiindumuse loodusesse ja kodukohta ning pimeda vanaema poolt laulude ja pärimuslugudega loodud muinasmaailma. Pärast algteadmiste omandamist kodupaiga koolis õppis Enno Tartu Trefferni gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia polütehnikumis kaubandusteadust. Kooliraha teenimiseks tüütas ta vahepeal ,,Postimehe" toimetuses. Aastail 1901-1919 oli luuletaja Valga krediidiühingu asjaajaja, kuid ametniku töö ei meeldinud talle. 1919. aastast kuni surmani aastal 1934 las kirjanik Haapsalus ja töötas hooliva kohusetundlikkusega läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno maailmavaade lähenes panteistlikule arusaamale, et jumalik alge on killustatud kogu looduses,...
Mitte et neid kahte asja peaks vastandama või üks välistaks teist, kuid neil on oluline vahe. Lõbu on ajutine, pealiskaudne, tekitatud. Teda seostatakse tegevusega, füüsilise naudinguga. Lõbu aetakse taga joomise ja narkootikumidega, lõbuks kvalifitseerub juhuseks, seda saadakse närvikõdist, olgu siis tegu ekstreemspordis või lihtsalt autoga kihutades. Rõõm ei pruugi kätkeda action´it, rõõmu tunnevad inimesed oma lastest, abikaasaga koos olemisest, tööl või koolis saavutatust. Rõõmu tunneb inimene, kes teab, et ta on käitunud õigesti või teinud head. Käsi püsti, kes peab head eksamihinnet või heategevusele tehtud annetust lõbuks! Aga rõõmuks? Stressi liigid Tööstresson seotud ohuteguritega töökeskonnas, milledest olulisem on konflikt töönõuetele ja
Margareta teadis, et tema armastust ei kiidetaks kunagi heaks. Kuradi alatute nippide tõttu, millega ta mõjutas Fausti halvale teele, hukkus ka inimesi. Faust pidi tapma Margareta venna, kui viimane sai teada mehe plaanidest. Sellest sai alguse Margareta hullus, meeltesegaduses andis naine oma emale liiga palju unerohtu, mille tõttu suri ka tema. Tüdruk sattus vangi, kuid enne seda sai talle osaks suurim rõõm, mis ühele naisele võib osaks saada. Ta tõi ilmale tema ja Fausti ühise lapse, kellest ta kahjuks ei suutnud rõõmu tunda. Ta oli liialt segaduses ja tal puudus lootus õnnele ning uputas lapse. Hiljem vanglas nuttis ta oma last taga, arvates et valvurid võtsid ta ära. Margareta ei tundnud isegi Fausti enam ära, kes teda päästma tuli. Mehel oli valus oma armastatut niiviisi näha, naine polnud nõus temaga sealt ära tulema. Margareta tahtis jälle tunda ennast õnnelikuna ning
1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas e...
Eesti Vabariigi kirjandus aastatel 1920 1940 Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917 aastal, mil ,,Noor- Eesti" järglasena astus areenile ,, Siuru" rühm.Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja,Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitasAugust Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid.
on lihtsalt vale, oma ego upitamine jällegi, nagu ma juba mainisin inimest ei saa omada ta ei ole mingi ese. Ma ütleks, et Armastusel on kolm mõõdet: esimene loomalik, Iha, füsioloogilne. Teine aste oleks kõrgem sügav armastus, mõistmine, vabadus, usaldus. ja Kolmandaks armastus ise, see on kõrgeim seisund. See oleks just kui elu eesmärk igavene rõõm ja isegi surm ei saaks selles võitu, sest tegelik armastus ei saa surra. Armastus on üldse kõige isekam asi :) Tõeline armastus lihtsalt on, seda ei ole vaja koguaeg tõestada. Piisab lihtsalt sellest kui sa ütled oma armastatule ... "Ma armastan sind!"
Post scriptum pärast kirjutatut Potius sero quam numquam parem hilja kui mitte kunagi Pro partia, pro libertate, pro vita isamaa eest, vabaduse eest, elu eest Qualis rex, talis grex missugune kuningas, nii ka kari Quod licet jovi non licet bovi mis on lubatud jupiterile, pole lubatud härjale Respetito est matter studorium kordamine on tarkuse ema Res sellena est verum grandium raskustest üle saamine on tõeline rõõm Seno venientibus ossa hilja tulijale jäävad kondid Sic transit gloria mundi nii määrdub maailma kuulsus Similis simili gaudet sarnane, rõõmustab sarnasuse üle Sina vie, et studio ilma vihata, ilma poolehoiuta Sub Jovem mundus erat maailm on jumala võimu all Tabula rasa puhas tahvel Terra incognita Tundmatu maa
au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlgavad,vihkavad kui usk ja arm sust langevad siis emasüda ilmsiks läeb! Siis veel üks paik sul üle jääb, kus nutta julged igal aal: truu, kindla emarinna naal! Mõnd kallist südant kaotasin, mis järel nuttes leinasin, aeg andis teist mul tagasi: ei emasüdant iialgi! ,,Mu isamaa on minu arm" Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma sul laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad elad südames, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mul laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa!
,,Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa!" Marie Underi ja Heiti Talviku loodusluule võrdlus Turismist rääkides öeldakse tihti, et Eesti eripäraks ülejäänud Euroopaga võrreldes on meie omalaadne rikkumata loodus. Hiied, loomad ja taimed olid pühad ka meie esivanematele. Ehkki tänapäeval ei pinguta kõik ilusa roheluse säilimise nimel ning töötavad loodushoiule vastu, on meil siiski olemas võimalus seda nautida. Kellele meeldib metsa vahel jalutada, kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik elasid oma viimastel eluaastatel välismaal, kuid sellest hoolimata panid mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest. Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ...
on kogu keha hõlmav reaktsioonide kogum, mis tekitab üldist rahulolu ja soodustab koostööd. Imestuse puhul annab kulmukergitus meile suurema vaatevälja ja silma võrkkestale langeb rohkem valgust, mis võimaldab ootamatu sündmuse kohta rohkem informatsiooni saada. Kurbus vähendab energiat ja entusiasmi tegutseda, eriti meelelahutuse ja naudingute osas ning kurbuse süvenedes ja depressiooni lähenedes aeglustab keha ainevahetust. On olemas neli põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm. Seda väidet kinnitab San Franciscos asuva California ülikooli teadlase Paul Ekmani uurimus. Ta tegi kindlaks, et neid nelja emotsiooni väljendavad näoilmed on ühtmoodi mõistetavad täiesti erinevatest kultuuridest ja maakera eri paigust pärinevatele inimestele, mis annab tunnistust nende universaalsusest. Näiteks demonstreeris Ekman fotosid inimestest, kelle näoilmed väljendasid nelja põhi emotsiooni Fore suguharu inimestele Uus- Guineas. Tegemist on kiviaja tasemel
18601870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti kultuurisfääri arendamine, teiselt poolt maarahva poliitiliste õiguste ja seekaudu ja majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj. jooksul leidsid rahva eluviisis aset suured muutused, sest maailmas oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid hakkas asendama laiatarbekaup, elav rahvalu...
SIURU Juhendaja: Sirje Urbel Koostajad: Gea Kuum Marleen Tõnurist Liis Kambek Suure Jaani Gümnaasium 2009 Rühmitus "Siuru" · Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja
Tehnika arengu ajalugu jälgides on märgatav, et võimalused ennast teistele eksponeerida kasvavad pidevalt. Selle eesmärgi tarvis on tänapäeval loodud mitmeid veebipõhiseid võimalusi. Hulgaliselt isikuid peavad internetipõhiseid päevikuid ehk blogisid. Neid võivad lugeda miljonid inimesed. Kuulsamad neist on Tumblr, Wordbress ning Blogspot. Blogide pidamise põhjus on vajadus jagada erinevaid seiku endaga toimunust. Kohati võib blogi pidamisega seostada ütlust, et jagatud rõõm on topeltrõõm ning jagatud mure pool muret. Sotsiaalmeedia gigant Facebook võimaldab üleslaadida endast tehtud pilte, leida uusi tutvusi, moodustada internetipõhiseid grupeeringuid ning palju muud. Minu arvates on portaalid nagu Facebook või Orkut muutnud inimeste arusaama sõprusest või meeldivusest. Tavaliselt lisatakse enda sõprade nimekirja peale tõeliste sõprade ka isikuid, keda võidakse oldud näha vaid korra elus, kui sedagi. Sotsiaalmeedial on omad kindlad eelised
Teadus ja religioon võimaldavad sügavamalt aru saada maailmast ning kunst iseendast. Elu ilma kultuurita ja kunstita oleks äärmiselt igav, tühi ja trööstitu. Ehk nagu ütles üks tuntud kultuuriloolane: "Kunsti ja kultuuri on meil vaja selleks, et mitte tegelikkuse kätte kõngeda." 4.RIKKUS JA VAESUS (lk104-107): 1)Milliseid erinevaid seletusi võib nendele mõistetele anda? Rikkus - usaldus, üksteise toetamine, õiglus, sõbralikkus, heaolu, rõõm. Vaesus - usaldamatus, üksteise kiusamine, pettus, ebaõiglus, kadedus, viletsus, tusk. Rikkus - kui inimesel on väga palju raha. Vaesus - kui inimesel on väga vähe raha. Rikkus - kui oled teiste seas lugupeetud. Vaesus - kui sinust ei peeta lugu. Me oleme rikkad siis, kui saavutame selle, mille poole püüdleme, olgu selleks siis armastus, sõbrad, teadmised või raha. 2)Mis on SKT e.sisemajanduse kogutoodang, mida see näitab?
zizzle Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit. · Rühmitus Noor-Eesti ( 1905-1916 Tartu) Liikmed :G.Suits(Asutaja), F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala, J.Aavik, B.Linde, A.Kallas, J.Oks, J.Semper, A.Alle ,,Enam kultuuri! Enam europalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka europlasteks!" Väärtustasid kirjastamiskultuuri. · Rühmitus Siuru ( 1917-1919 Tallinn ) Liikmed :M.Under (Esimees) , H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit(asutaja) Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud! Nad pöördusid oma loomingus maiste rõõmude ja ihade poole. · Tarapita ( 1921-1922 )Liikmed : M.Under, J.Semper, A.Kivikas, A.Adson, J.Vares-Barbarus, F.Tuglas(toimetaja), A.Alle, J.Kärner, A.Tassa. ,, Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku,kui nyyd-tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur.Lämbuman edasiviivad jõud.Halvat tööliste liikumine
pakkuda Mefistofeles. Fausti moraalne suurus seisneb selles, et ta soovis inimkonna hüvanguks midagi teha ja teda ei teinud õnnelikuks lihtlabased soovid nagu esemed või tunded. Ta oli pidevalt rahulolematu saavutatuga ja soovis aina paremat. Seetõttu ei olnud ka Mefistofelesel võimalik Fausti õnnelikuks teha, sest ta ei mõistnud Fausti olemust. Faust isegi ei teadnud, et hinges sügavalt ta soovib näha, kuidas terve ühiskond töötab kõigi heaks ja teiste inimeste rõõm tõi talle rõõmu. Raamatu lugemine ei olnud otsetee elu mõtteni , sest iga inimene on unikaalne, kuid kindlasti on see abiks ja teejuhiks, sest tänu Fausti mitmekülgsusele suudavad temaga samastuda paljud inimesed.
Tolstoi Looming : EI OLE teost ,mis ei sisaldaks autobiograafilisi jooni. Näidendid: ,,pimeduse võim" realistlik,traagiline pilt vene külaelust. ,,elav laip" inimesest,kes tunneb ennast kõrgseltskonnas valesti , otsib mujalt positiivsust oma ellu, sümboolne, ülekantudtähenduses- elab, aga emotsionaalselt surnud. Proosa: Jutustused: ,,sevastoopoli jutustused" tugineb lahingutele ja sõjamuljetele. Lihtsõdur ei ole midagi muud,kui kahuriliha ja vahend. ,,kasakad"- tegelane teeb kõik,et leida sidet talupoegadega. Usaldus probleemid. Analüüsib tegelaste sisekonflikte. ,,Luzern"- sveitsi tänavamuusikule ei antud raha,kuulati lihtsalt niisama tema ilusat esitlust ja siis jalutati külmalt minema. Kõrgklass on tänamatu, inimesi tuleb kohelda võrdselt. ROMAANID: ,,Lapsepõlv, poisiiga.noorus" põhineb päevikutel, temast endast. ,,ülestõusmine"- lõpuperioodil kirjutatud, püüab näidata, kuidas sotsiaalne ülekohus hakkab psüühikat mõjutama, Tol...
Praeguse valimissüsteemiga tõenäoliselt ei oleks võimalik erakondi täielikult kaotada. Ajajooksul tekivad valimistel liidrid kuid ükski mahajäänu siiski ära ei kao. Eesti oleks palju õnnelikum, kui erakondi poleks, käib ju pigem tõmblemine valimistest valimisteni, mitte kindla eesmärgi nimel tegutsemine. Hoolitakse ainult mida arvavad neist valijad, sealjuures upitades ennast teiste najal. Eesti on meie oma riik, meie vanemate ja vanavanemate looming, meie endi õnn ja rõõm. Ainult meile endile, meile kõigile, kuulub privileeg ja samas kohustus otsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti me oma lastele pärandame. Kas siis olla võitlevate ninameeste vahel või lõplikult valida ühisel meelel alatiseks toimiv erakond? Indrek Neivelt, Eesti Arengufondi esimees, näeb probleemi selles, mida osad parteijuhid välja käivad, devalveerides tegelikult iseennast: ´´Nende lubadused tulevad
positiivne ning talle on antud võimalus elada ja end tõestada teistsugusena. Kurvameelne inimene tõmbub endasse, kibestub ja hakkab teisi süüdistama ning soovib, et ta oleks parem surnud. Kõik sõltub ainult inimese mõtlemisest. Tuleb olla rõõmsameelne, mitte kurvameelne inimene. Inimene seab ise eesmärgid, milleni jõuda. Mida väiksemad on eesmärgid, seda lihtsam on neid täita. Alati on võimalus, et kõik õnnestub paremini, siis on rõõm veel suurem. Tänapäeva inimene on väga ahne, niisiis seab ta endale väga kõrged eesmärgid. Ebaõnnestumise korral on valu ja jõuetus nii suur, et tihti ei leitagi jõudu edasi minna ja loobutakse. Tegelikult peaks olema iga ebaõnnestumine uus algus, millegi parema suunas. Otsustada ja mõelda tuleb rahulikus meeleolus, mitte hetke emotsiooni ajendil. Enne otsuse langetamist tuleb alati kõik korralikult läbi mõelda. Mõtlemine tagab alati edu
Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Oma kirjanduslikult tegevuselt on pietistlike vaadetega Jannsen väga lähedane õpetlik- sentimentaalsele ajajärgule. Tema ilukirjandusliku toodangu peamiseks eesmärgiks on rahvast valgustada, õpetada, kõlbeliselt harida. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega Vändras 1845 aastal. Tema kolm avaldatud teost sisaldasid koos viisidega kokku 1003 laulu, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Lisaks küla- ja ajalooainelistele juttudele tõlkis ja kirjutas jannsen ümber saksa lüürikat, ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt: "Sioni-Laulo-Kannel", "Eesti laulik", "Pärmi Jaagu unenägu". Luuletused Jannseni eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused. Leidnud mõne meeldiva viisi, sobitas ta sellele vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keel...
Paulo Coelho ,,Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin" · Peab julgema riskida. Me mõistame elu täielikku imet ainult siis, kui me ootamatutel asjadel juhtuda laseme. · Vahel tuleb rõõm meie juurde niisama, aga enamasti tuleb ta kätte võidelda. · Haletsusväärne on inimene, kes kardab riskida. Ta ei koge pettumusi, illusioonide purunemist ja kannatusi nagu need, kellel on unistus, mida järgida. Ent tagasi vaadates ja tagasi vaatame me ikka kuuleb ta oma südant küsimas : ,, Mida oled sa teinud imedega, mis Jumal sinu päevadesse külvas? Mida oled sa teinud andidega, mis Jumal sulle osaks lasi saada
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kiriku...
Fosfor Fosfori avastas Hamburgi kaupmees ja alkeemik Hennig Brand 1669. Ta eeldas, et ,,tarkade kivi" peab olema seotud inimorganismiga. Uurimist alustas ta uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ningkuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element, mille järjenumber on 15 ning massiarv on 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse (sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena) vormina: valge, punane ja must fosfor. Tuntumad on valge ja punane. Valge fosfor Punane fosfor
kõiges süüdi õpetaja. Õpetaja on süüdi, et istutakse öö läbi internetis ja ei jaksata tõusta ning lisaks sellele on kogu koolitöö tegemata. Õpetaja on süüdi sinu kõikides negatiivsetes hinnetes ja tegemata töödes. Õpetaja on süüdi selles, et sa saad vanemate käest halva õppeedukuse eest pragada. Pole mingisugust vahet, et õpetaja pole selles süüdi, me lihtsalt leiame selle argumendi, et ta igal juhul süüdi jääks. On suur rõõm alustada tundi teades, et oled valmistunud õppetööks. Hea on saada positiivseid hindeid ning hea on saada õpetaja käest kiita. Kiitmisega ei tohi liialdada, muidu on oht laisaks jääda. Oleme väga õnnelikud, kui mõne reaalaine tunni asemel on koolikontsert või proov. Kõik tunnid, mis ära jäävad on koolilapse suurim õnn ning kõik kontrolltööd, mis edasi lükatakse on veel suurem õnn. Inimene on oma loomult laisk, kui ainult saaksime kogu aeg logeleda ja teha seda, mis meeldib
tegutsema.Inimestel tekib emotsioon kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.Meie elus Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses ja me võime kirjeldada emotsioone kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsedvõi negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus,viha) kaudu. Kõik me oleme oma elus emotsiooniga kokkupuutnud ja see on kõige esimene mis inimene üldse oskab teha - väljendada oma emotsioone. Emotsioonid on erinevad näiteks häbi, süü, piinlikkus ja uhkustunne omavad olulist eneseregulatsiooni funktsiooni andes meile tagasisidet meie endi mõtete, kavatsuste ja käitumise kohta. Edu ja eksimuste korral tegeleb inimese mina enesehindamisega tuginedes moraalsetele standarditele, enda ootustele ja sotsiaalsetele tavadele.
Jaan Kärneri „Arhailine õhtu” 1. Tegemist on silprõhulise värsisüsteemiga, kus ühele rõhutule silbile järgneb üks rõhuline, moodustub viisikjamb, mis on soneti värsimõõt, aga stroofide ülesehitus näitab midagi muud. 2. riimid – Algriimi esineb ainult paaril korral, põhiliselt on tegu lõppriimiga. Esineb nii samariimi (maal-maal), täisriimi (taevast-vaevast, loom-toom, rabe- habe, talu-valu), irdriimi (väravas-hämaras, aegadelt-aeglaselt) kui ka liitriimi (ime-vana-vaatlejana). Stroofides esineb läbivalt ristriim. 3. Stroofe on luuletuses neli, need koosnevad nelikvärssidest ehk katräänidest. 4. Kui vaselõikes vana piiblimaal – võrdlus kui surma tardund äsja vilgas talu (võrdlus)/aedveeres lõhnab lehti juues toom – isikustamine laps kevadhullav – epiteet töömees, laudaloom – metafoor pilvsagar testamentlik-rabe – epiteet kui Jehoova muistse lumivalge habe – võrdlus 5. Esineb siire esimesest salmist teise ja teisest kolmandasse. neljas ...
Ebaõnnestunud lähenemisega viha ja kurbuse tundeid. Eemaldumismotivatsioonis – ohuga kokku puutes: põgenevad, tarduvad, ensekaitseks ründamine. Õnnestunud eemaldumine: ärevus, kergendus. Ebaõnnestunud: hirm, paanika, abitus 3. Milliseid Üllatus, rõõm, viha, kurbus, hirm, vastikus, põlgus. Katse emotsionaalseid Sest neid emotsoone väljendatakse erikultuurides näoväljendusi peetakse ühtmoodi ja neid tuntakse ka ära. Nendest saab aru, universaalseteks ja miks? ilma, et mõistaks keelt, mida nad räägivad. Seda tõestas ka vaatlus isoleeritud kultuuris. 4. Võrdle omavahel Sümpaatiline tegeleb ressursside ÕO15, L15
ja tema perekonnast"). Aastal 2008 ilmusid Anna Haava kogutud luuletused "Luule" (ligi 700 luuletust; järelsõna: Doris Kareva, SE & JS, Tallinn, 576 lk). SIURU (lol) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Kalju Lepik Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga
1884 pühitses Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge 1888 algatas rahvaluule kogumise 1888 ilmus „Paar palvid eesti ärksamaile poegadele ja tütardele“ 1893 „Eesti- Saksa sõnaraamatu“ parandatud trükk 1880-1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor 1907 suri Peterburis EESTI HÜMN (Sõnad: Johann Voldemar Jannsen) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati
ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Millisest sõnast on tuletatud mõiste „ekspressionism“? Ekspressioon - väljendus Ekspressiivne - väljendusrikas
Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“ 1. Kui palju oli peategelane oma emast noorem? Mis ema nimi? Ema nimi oli Hilda. Ta oli noorem 17.aastat. 2. Kes oli Mann? Mis temast sai? Mann oli peategelase nukk. Peategelane mattis Manni suure kontpuu alla. 3. Kes ja mille peale ütles:,,Perset kah! Kis mind näeb!“? See oli Laine. Selle peale, et paneb katkiste sokkide asemel terved labakindad jalga, keerab kindapärad saabaste peale ja praalib: „Perset kah! Kis mind näeb!“ 4. Mida isa linnast tõi? Isa tõi linnast kringli ja raadio. 5. Mida tegi peategelane koos Liisuga? Mängisid sõitmismängu, kuni toolid toa ühest otsast teise jõudsid. 6. Miks ei tahtnud peategelane enam Liisu juurde minna? Sest ta nägi sängis võõra mehe silmi, panthabet, paljast pealage ning püssirauda ning see hirmutas teda. 7. Mis oli selle raamatu pealkiri, mida peategelane suurena kirjutada tahtis? „Suure seinakella käsi...
2 teada tahta, kus tera asub, armastada ja vihata, ning näha, et hallist hallim meri vahel on sinine, ja tunda: kallist kallim kullateraga inime. (Ellen Niit ,,Ma arvasin") Noormees: Ei, see miskit muud ei ole, Ise, ise oled see, Oma rõõm ja oma mure, Oma imeline tee; Mis nii elu pajast tuleb? Ikka puhastatud kuld! Oh sa süda, vaene süda, Nii saab ilmas kullaks muld. Nõnda ilmas nii ja teis'ti Kujunev saab inime, Hing igaühe sisse Oma imeline tee. (Ernst Enno ,,Ise, ise ...") Neiu 1: See on kõne endaga, See on magus lugu,
väsimust lumeräitsakatega. Ning see kõik on oskuslikult sümbioosusesse sätitud, pakkudes külluslikult kogemusi siin, Maal, elades. Oleks me vaid nii targad, et oskaks kogu seda imposantset õndsust hinnata ja selle rütmis hingata. Kogu inimkonna poolt kasvatatud kurjuse eest oskab loodus andeks anda. Emake Maa andestab meile meie vead. Jooksujalul jõudis inimkond agraarühiskonnast tarbimisühiskonnani, kus lihtne rõõm looduse andide eest muutus kahjurõõmuks ligimese varakaotuse üle. Me toodame, tarbime ning raiskame piiramatult arvates, et hüvesid, mida loodus meile andnud, on lõpmatult. Igal aastal viskab keskmine kahelapseline Euroopa perekond minema 50 kilogrammi paberit (6 puud), 60 kilogrammi metalli ja 45 kilogrammi kilet. Juba elementaarsetest tarbekaupadest koguneb jäätmeid märkamatult palju. Poodi minnes on praktiliselt kõik tooted ülepakendatud : leib,
Anton Tsehhov Jutustused Kiri õpetatud naabrile Külas üks mehike tahab, et uus naaber talle külla tuleks. Uus elanik on tark mees ja naaber on õpihimuline. Vanem mees ( õpihimuline Vassili Semi-Bulatov) austab väga toda õpetatud mees Maksimi, kuid ta teeb mitmeid tema teooriaid maha, mis on ta kirjutanud. Näiteks, et : inimene põlvneb ahvitõugudest; et kuu peal elavad inimesed ja suguharud; et päikesel on mustad plekid. Aga ta siiski palub teda endale külla vestlema ja et ta ka tarku raamatuid kaasa võtaks. RÕÕM Kell 12 öösel tormab Mitja Kuldarov vanemate korterisse. Ta hõiskab ja lõugab, et ta on kuulus ja et nüüd teab tema nimi terve Venemaa jne. Kõik olid hämmingus, et mis asja ?? jne. Mitja hakkab ette lugema, mis lehes tema kohta kirjas on: ,, 29.dets juhtus õnnetus.. Dmitri Kuldarovi-nimelin...
kogudus Pühakiri: ,,T(r)ipitaka", tähendab kolme korvi õpetust. Meetodid: · Meelerahu vahend, mis aitab inimesel keskenduda, inimene peab ennast piirama. · Analüüsiv vaatlus inimene hakkab uurima seda konkreetset objekti, millele ta keskendub; eesmärk on jõua arusaamale, et asjadel polegi olemas ühtegi kindlat omadust, ainult tühjus. Brahmaseisund eetiliste väärtuste koondnimetus: - kaastunne - sõbralikkus (,,maitri" ennastsalgav armastus) - rõõm - võrdne suhtumine Sangha Sangha e. kogudus jaguneb kaheks: 1. ilmikud tavalised inimesed, kes on koguduse liikmed; kutsuvad üksteist õdedeks ja vendadeks; on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse (kolm kalliskivi); ülesandeks on munkade eest hoolitsemine, kloostrite ehitamine 2. mungad ja nunnad mungad olid kõrgemal kohal kui nunnad; munki kutsutakse bhiksu|deks, nunni bhiksuni|deks, tõlkes kerjus; enamasti on
Riigivõimu otsus on kõikidele riigiterritooriumil elavatele või viibivatele isikutele kohustuslik 2.Seaduse väljaandmine (Riigikogu) 3. Valitsemine ehk seaduste teaostamine (Valitsus) 4.Sunnivahendite kasutamine nt . karistamine. 5.Maksude kogumis õigus. 7. Loetle ja kirjelda Eesti Vabariigi sümboolikat. Eesti Vabariigi lipp 1881 esimest korda Eesti Vabariigi vapp suur ja väike vapp Eesti vabariigi hümn- ,,Mu isamaa mu õnn ja rõõm,, 8. Erinevad valitsusvormid TABEL! Absoluutne monarhia, Konstitutsiooniline monarhia, Vabariik, Diktatuur. 9. Demokraatia Demokraatia on valitsusvorm , milles rahvas valib oma esinduse parlamenti , nn . rahvavõim. 10. Otsene demokraatia Näiteks Vana Kreeka linnriigid, meessoost kodanikud kogunesid väljakule ning hääletasid käetõstmisega või karjumisega. 11. Esindusdemokraatia ( vabariik parlamentaarne ja presidentaalne)
esindaja.Tema arvates pole kunstnikul vaja loodust “kopeerida” vaid lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda tekkinud meeleolu väljendada. Eelkõige on tähtis väljendus.Maalide kogu kompositsioon on väljendav, modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted. Värvide metsikusest hoolimata on Matissei tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunstniku põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. RAOUL DUFY (1877-1953) / ra ‘ul düfii/ maalis muusika ja rahvapidustustega seotud motiive, mille kaudu ta väljendas elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu oli õrnem võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. ANDRE DERAIN(1880-1954)/a(n)dre dö ‘rö(n)/ ja MAURITSE de VLAMINCK (1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone
Noored ja nende väärtushinnangud Väärtushinnangud tänapäeva noortel on pehmelt öeldes proportsioonidest paigast ära. Asjad, mida väärtustati ja pandi oma elus esikohale näiteks 30 aastat tagasi, on nüüdseks langenud kuhugi kolme-nelja järgulisteks. Tänapäeval lihtsalt ei viitsita enam süveneda asjadesse, millega hakkama saamiseks läheb aega või mis on natuke liiga raske. Tahetakse kõik kergelt kätte saada ilma suurema vaevata. Selline ''taandareng'' kajastub mitmel pool: hariduses, pere elus ja üldises maailmavaates. Kuid noored sellest ise aru ei saa, nende jaoks on see normaalne kuna kõik on ju sellised. Ilmselt on selles mingilmääral süüdi ka nutiajastu. Elu on kiire, aega ei ole mitte millekski, isegi mitte hinge tõmbamiseks ja on vaja saada ruttu hea amet endale, kus teenitakse palju ja siis nautida oma elu. Muidugi ei ole sellisel soovil midagi viga, aga probleemiks on laiskus. Õpilased istuvad k...
/media/File:State_Emblem_of_the_Soviet_Union.svg (Oktoobrirevolutsiooni aastapäev) Deviis: `' Kõigi maade proletaar- lased, ühineg e! '' https://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_Liit#/media/File:Flag_of_th e_Soviet_Union.svg Kultuur ja elustiil Suur muusika, suur ballett, suur kirjandus `'Joomine on venelaste rõõm. Ilma selle lõbuta ei saa me elada,'' lausus Kiievi suurvürst Vladimir 988. aastal `'Miski pole lubatud, kuid kõik on võimalik'' http://webutante07.blogspot.com.ee/200 9/07/conversion-of-vladmire-russias-pr ince.html Punane nelk on rahvusvaheline isamaalise laulu konkurss-festival 1967-1989 peeti poliitilise laulu noorsoofestivali Sotsis Nõukogude Liidus Allikad https://et
augusti numbris ilmus armastusluuletus ,,Kuidas juhtus..." . See oli Marie Underi esimene trükitud luuletus ja algas avameelse pöördumisega: Kuidas juhtus, et sind nägin, Kõige kallim inime, Kõige kallim, kõige kaunim,- Kuidas kokku tulime? Ka varjunimi ,,Mutti" oli kunstniku antud, säras ju tema portreeski keskse ilminguna noore ema rõõm. Laikmaa algatusel ilmus trükis rida teisigi luuletusi, nende hulgas ,,Ema laul", ,,Noor-Eesti" esimeses albumis. Laikmaa mõjus noorele Underile vabastavalt ja rikastavalt, äratas temas fantaasiat ja ootel olnud poeetilisi jõuvarusid. Olemussarnasus lõi ühise keele. Laikmaa tundis lõpetamatuse võlu elus ja kunstis. Midagi samataolist aimub Marie Underi olemust väljendavas individuaalses luulestiilis: mõni viimistlematus, lahtijäämine, avatus
võivad esile kutsuda haigusi. Väärad loomuomadused on vimm ja põlgus (neerud), otsustusvõimetus (maks), kadedus (süda), valelikkus, truudusetus ja petlikkus (põrn) ning eelarvamuslikkus (kopsud). Lisaks mõjustavad emotsioonid energiat järgmisel viisil. Viha paneb maksa energia liikuma ebasoodsas suunas, mille tagajärjel veri tõuseb üles ja täheldame näopunetust, silmade punetamist, hingeldust või isegi minestamist. Liigne rõõm hajutab südame energia. Normaalselt rõõm harmoniseerib energiat ja verd ning tekitab lõõgastust, liigsel rõõmustamisel aga kaob keskendumisvõime ja äärmuslikel juhtudel võivad ilmneda psüühikahäired. Liigne kurvastamine viib melanhooliasse, mille tulemusena energia seiskub. Tagajärjeks on, et kopsude talitlus nõrgeneb, mis avaldub hingamise raskenemise ja väsimuse näol. Hirm kahjustab neeru selliselt, et normaalselt ülesliikuv neeru energia vajub alla.
... Marie Under Luuleraamat Tallinn 2015 EESSÕNA „... kas olen mina kunagi midagi muud luuletand, kui ennast! Elus olen õppinud vaikima - enesekaitseks.” Marie Under Selles raamatus on minu eesmärgiks anda lugejale ettekujutus Marie Underi isiksusest ja loomingust. Marie Underit tuntakse, kui romantilist ja naiselikku luuletajat, kelle teosed on kõrgelt hinnatud ka tänpäeval. Teda on nimetatud eesti luule hingeks. Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse värve, lõhnu ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. Marie Underi pikk ...
Olles saavutanud selle meeleseisundi, selle teadvuse tasakaalu, alustab munk mõtlust üksildases kohas, eelistatult metsas või mägedes. (4 astet:) 1) Ta istub jalad ristis, sirgena ja keskendab oma jälgimisvõime. Ta jätab maha ahnuse, hoiab oma südame vabana ahnusest, vabana pahasoovlikkusest, kasvatades kaastunnet kõigi elavate olendite suhtes, vabana pilkamisest, hajuvusest ja kahtlustamisest. Nähes neid viite takistust hävinemas, sünnib iseenesest rõõm, kui ta teadvus tunneb rõõmu, muutub ta keha kirkaks ja tunneb naudingut, ja kui ta tunneb naudingut, on ta meel keskendunud. Vabana ihadest ja halbadest mõtetest saavutab ta esimese astme, nautides seda, ja täidab oma keha ja kogu olemuse naudingu ja rõõmuga. 2) Siis lõpetab munk mõtisklemise, jälgimise ja uurimise, ning nende hääbudes sisemise kirkuse seisundis, meel keskendunud ühte kohta, saavutab ta teise astme, mis on samuti täis sügavaimat rõõmu ja
M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks. V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. EESTI RAVUSHÜMN See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
