Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja soolised dispersioonid tavadega Kaotatakse haridusinvesteeringud Suurem surve sotsiaalsfääris Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal Toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest: Reostus. Reostunud vesi võib põhjustada seedehäireid, kõhutüüfust, düsenteeriat, malaariat, hepatiiti. Õhusaastatus. Põhjustab nii neuroogilisi kui südameveresoonkonna haigusid. Sudu. Tööpuudus Kuritegevuse kasv Pole piisavalt elukohti, nälg Teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi
kahjulike mõjude tõttu haigestuda. Nendesamade reaktsioonide vahesaaduste hulka kehas oskavad aga teadlased tänapäeval mõõta. Nõnda saab üsna selge pildi kalade igapäeastest elutingimustest. (Eesti loodus 8/2008) 3.4 Mereimetajad Mereimetajad on kaitsetud sellepärast, et nad olenevad nii veest kui õhust. Osad imetajad elavad üksikult osad suurte gruppidena. Nende toitumis ja käitumise erinevustest oleneb kuidas reostus neile mõjub. Nende harjumused keha eest hoolitseda tõstavad võimalust õliga kokkupuutudest ka seda suukaudu toksiliste ainete sisse manustamist. Osade aruannet kohaselt enamus mereimetajaid ei väldi õlilaike ja reostatud rannalasid. Vaalu ja hülgeid näiteks on nähtud ujumas ja toitumas õlireostuse sees või selle läheduses . Kahjuks on täpsed mõjud teadmata kuna mereimetajaid pole teadlased väga palju uurniud. Peamised põhjused kuidas mõjub naftareostus mereimetajatele:
tingimusteks: 3.1 Pinnavee liik vooluveekogu (jõgi, oja, kraav), seisuveekogu (järv, veehoidla) või rannikuvesi; 3.2 Pinnavee tüüp pinnavee looduslik tüüp vastavalt Eestis määratud pinnavee tüpoloogiale Pinnavee kvaliteet · seisuveekogude olukord ja sellest sõltuv piirkonna puhkemajanduslik areng · oluline loomade joogiveena, taimedele kastmisveena ja ka veekogudele · järve läheduses asuvate talude heitveed ja sõnnikuhoidlad · puhkekohad, eelkõige järved, seal peaks reostus olema võimalikult väike · hajaasustuses on tarbimises ka pinnavesi, kodukaevudes · reostusallikaks on lähedalasuv hooldekodu, mille heitveed jõuavad Kallioja vette, allavoolu on koprad ehitanud tammi ja sellega sulgenud Kalliojas veevoolu. · Et oleks normaalne vesi tiigis ujumiseks ja kastmiseks · Kasutame igapäevaselt, joogivesi · Nõukogude-aegsed väetiseküünid ja mahajäetud laudad Pinnavee bioloogiline seisund · Järvede ja teiste seisuveekogude kinnikasvamine
Teiselt poolt, sadestumise lämmastikuühendid, vabaneb läbi fossiilkütuste põletamise ja väetised, ei ole vähendanud märgatavalt. Liigse lämmastiku keskkonnas põhjustab hapestumist ja üleväetamine ja kujutab endast ohtu tundlikke ökosüsteeme ja liike. Kliimamuutused - suurim oht üldse? Me ei tea täpselt, kuidas ökosüsteemide ja liikide reageerivad kliimamuutusele. Kuid on väga tõenäoline, et see on isegi kahjulikumad kui elupaikade hävitamine, reostus ja üle koristamata. Muudatused võivad mõjutada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide eri viisidel kogu Euroopas. Arktikas, kõrgemad temperatuurid on juba kaasa toonud suuremat sorti taimede Arktika järvede ja uusi nisse, võib jätkuvalt avada, sest igikeltsa sulad, liustike taandumine ja temperatuur soe. Kuid on ka ilmselt jääda saamata mõned emakeelena Arctic taimed ja merejää tingimused muutuvad, mereimetajate satuvad nõrk.
vahele. Halvad elutingimused. Jõukamad linnakodanikud elasid heakorarstatud majades ja vaesed elasid puitagulites. Eri sektorites muutub maa hind keskuse kaugusest ja maa hinnast. Suurlinnade ümber tekkivad eeslinnad sest, linnlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. Linnadesisestruktuur muutub aegade jooksul, sest tekkivad uued ajastud, uus tehnoloogi, uued asjad ja sellest oleneb ka sisestruktuur. 18Saj. Linnakeskonna ohud: nakkushaigused,joogivee reostus, hügieen.territoriaalne segregatsioon: sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimetse koondumine teatud piirkondadesse. Segregatsioon võib tiomuda sissetulku, peretüübi, rahvuse, religiooni või muu tunnuse alusel. Ökolinnade liikumine-eesmärk on arendada võimalikult keskonnasõbraliku linna. Suurimad sotsiaalsed probleemid: kuritegevus ja sotsiaalsete kontaktide pinnapealsus. Linnade keskonnaproblemid: vingugaas, reostunud vesi, haigused, halb hügieen
suureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1. Elamispinna puudus Lõhkuvad ained: juukselakid, deodorandid, 2. Kuritegevus õhuvärskendajad, kloororgaanilised 3. Jäätmete probleem ühendid 4. Vee reostus Happesademed 5. Kütuste suur kulu Põhjus: energia tootmisel, fossiilsete 6. Õhu saaste kütuste põlemisel 7. Haiguste levik Tagajärg: kahjustab puude lehti, oksi, · Loodusvarade ammendumine uhutakse vahakiht, suureneb
tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks. Tuumaõnnetusi hinnatakse rahvusvaheliselt INES skaalal, millel on seitse astet. 1-3 loetakse intsidendiks, 4-7 avariiks. Viienda kategooria õnnetust defineeritakse kui laialdase ulatusega õnnetust, kuuenda kategooria õnnetus on tõsine avarii ja seitsmenda kategooria õnnetus on ränk avarii. Ainus varasem sama kategooria tuumaõnnetus on Tšernobõli katastroof. Ulatuslik radioaktiivne reostus tugeva radiatsiooniga , mis kahjustas laialdlaselt Vaikset Ookeani. Meretoit oli radioaktiivsuse tõttu kõlbmatu. TEPCO sõnul on lekkinud Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamast 100 tonni radioaktiivset vett. Aitäh kuulamast! Kasutatud allikad http:// forte.delfi.ee/news/teadus/fukushima-avarii-ki irgusdoosid-on-kardetust-vaiksemad?id=61740076 http:// et.wikipedia.org/wiki/Fukushima_I_tuumaelektri jaam http://www.ut.ee/BM/kiirgusest/kl7
Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale. Fukushima I AEJ tuumaõnnetus Fukushima I AEJ tuumaõnnetus on Fukushima I tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärel purunenud jaamas juhtunud avarii.Selle tagajärjeks oli ulatuslik radioaktiivne reostus, mis peamiselt kahjustas mereala. Radioaktiivselt tugevasti saastatud vee leke, peamiselt reaktori 2 juurest, kestis vähemalt 6. aprillini.12. aprillil 2011 hinnati Fukushima I tuumajaama katastroof Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks. Ainus varasem sama kategooria tuumaõnnetus on Tsornobõli katastroof. Jaapani võimud on nimetanud Fukushima tuumaõnnetust kõigi aegade keerukaimaks. Three Mile Island tuumakatastroof 28.03
või lämmastiku aatomiga. 2) Hinnata molekuli struktuuri ja vesiniksideme esinemise põhjal aine suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri. Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub. 3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda. Halogenoalkaan freoon on keemiliselt väga püsiv ning õhku paisatuna on ta kaua aega muutumatu. Freoonid lõhuvad osoonikihti. 4) Alkoholide füsioloogiline toime ja käitumine organismis, alkoholijoobega seotud keemilised protsessid. Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO 2 ja H2O. Tavaliselt oksüdeerub oluline osa alkoholist maos ja verre imenduda jõudnud osa lagundatakse maksas
* Õhusaaste - prügila tegevuse käigus paiskub õhku gaase (sh metaan), mis on saastava toimega. * Oht loomadele - prügila territooriumile tekivad nõrgveest lombid kust linnud joovad. prügilates leidub hulgaliselt saastatud toitu, millele on ligipääs rottidel,lindudel,madudel. Prügilate kahjud: *Oht inimestele - prügilates leiduvad kemikaalid on tervist kahjustavad. Kõige kõrgema riskitasemega on seal tüütavad inimesed ning prõgila külastajad. *Pinnase reostus - prügila alune maa-ala on üldjuhul saastatud, seetõttu ei saa neile aladele muud rajada. Kuid harvadel juhtudel, kui vana prügila pinnasest on eemaldatud kõik kemikaalid ja saastained, on võimalus sinna rajada midagi muud. Vaikse ookeani prügi ala Lagose prügila Nigeerias Puente Hills Prügila, LA, California Suurim probleem: Üleliigsed jäätmed. maailmas on nii palju jäätmeid,et arvatakse,et peale 2030 aastat on prügila kõrval elamine tavapärane asi ja
Sotsiaal-kultuuriline · Ummikud · Rohkem teatreid, kinosid jms · Liigne müra · Paraneb arstiabi kättesaadavus · Kohalikud võidakse · Aitab kohalikel tavadel, turismipiirkonnast välja tõrjuda käsitöövormidel ja kultuurisündmustel säilida 3. Nimeta keskkonnaprobleeme, mis võivad kaasneda massiturismiga mereäärsetes piirkondades. Õhu ja vee reostus, sest sõidetakse palju autodega ning loobitakse prügi maha. Teede ehitus kahjustab pinnast. 4. Kus paiknevad maailma suuremad ja tähtsamad börsid? New York, Pariis, Luxembourg, Brüssel 5. Millisteks etappideks jaguneb veoprotsess? Milliste ettevõtete koostöö moodustab veondusklastri? Koosta skeem. 6. Kuidas on transpordi areng aegade jooksul mõjutanud ettevõtete paiknemist ja majanduse arengut?
Üheks suurimaks probleemiks on nende väga kõrge maksumus. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suurt kapitali. Veel üks tõsine probleem on tuumajäätmete kahjulikkus. Tuumaenergia tootmisel tekivad radioaktiivsed jäätmed, mille matmisest enda isamaa pinnale ei ole keegi huvitatud. Kõige suuremaks miinuseks on aga see, et tuumajaama lõhkemisel tekkib radioaktiivne reostus, mis on loodusele ja inimestele väga kahjulik. Kõige suurem taoline õnnetus toimus Tshernobolis, kus pääses atmosfääri hiiglasuur hulk radioaktiivseid osakesi, mida oli kokku 300-400 korda rohkem kui Hiroshima ja Nagasaki aatomipommi plahvatuse korral. See on ka põhiline tegur, miks inimestele tuumajaamade ehitamine ei meeldi. Inimesed teavad, mis juhtub, kui üks selline tehas õhku lendab ja midagi sellist nad läbi elada ei taha.
Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 1991. KESKKONNAMAJANDUS Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: *Maksustamine (teenusmaks nt prügi, kaudsed maksud hinnalisa toodetele) *Subsideerimine *Pant *Turu loomine *Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Normatiivid: *saasteainetele *mürale Standardid: 1) keskkonnakvaliteet 2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus Basel- ohtlike jäätmete kontroll Bern- Euroopa looduskaitseleping Bonn- rändeloomade kaitse Helsingi- Läänemere kaitse Kyoto- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Marpol- merereostus laevadelt Minamata- kaitse elavhõbeda eest Montreal- osoonikihi kaitse New York- ÜRO kliimamuutuste konverents Pariis- rahastamine: kliimafond Ramsar- kõige vanem konventsioon Rio de Janeiro- mitmekesisuse konventsioon UNESCO- 1972, Eesti 1995 Washington- vaalapüügi konventsioon
näiteks orkaanid, maavärinad, terroriak või haiguste levik, võib turistide arv olla väike. 2. Turismi abil loodud töökohad on tihti madala palgaga ja hooajalised. Turism võib ka kergitada toodete, teenuste ja kinnisvara hinda kohalike jaoks. 3. Suur osa turismitulust viiakse sihtriigist välja. Selle põhjuseid on mitu: välismaise päritoluga majutusasutused ja reisiagentuurid, reklaamikulud ja toorainete hankimine turistide jaoks. KESKKOND 1. Reostus - Vahemere kruiisid reostavad vee- ja rannikualasid ning merepõhja. Üks kruiisilaev tekitab aastas ligikaudu 50 tonni tahkeid jäätmeid. Praeguseks on ookeanides tekkinud ulpivast plastprügist saared. 2. Õhutransport on kõige saastavam transpordiliik. Lennuk paiskab atmosfääri süsinikdioksiidi ja muid saasteühendeid. 3. Bioloogiline mitmekesisus - Vahemere ääres on tallamise tõttu väljasuremisohus kuni 500 taimeliiki
Kalad, limused, vähilaadsed Kaubandusliikidega tahtmatult kaasnevad liigid Kalandus Kinnitumine kalapüügivahenditele Kaaspüük töönduslike kaladega Võõrliikide mõjud Liikide levimine uutesse asupaikadesse mõjutab alati kohalikke ökosüsteeme. Võõrliigi ökoloogiline mõju on suurim kui ta esindab uut funktsiooni. Bioinvasioone peetakse üheks neljast suuremast ohust maailmameredele (ülejäänud kolm: mere elusvarude ülepüük, maismaalt tulev reostus ja elupaikade hävimine). Ökoloogilised mõjud Kohalike liikide arvukuse muutused, (lokaalne) väljasuremine Kohalike liikide levikumustrite muutumine Muutused toiduvõrgustikes Keskkonnatingimuste muutumine Ainevoogude muutumine Kahjulikud mõjud inimtegevusele Kahjud kalandusele Kalade toidubaasi halvenemine Töönduskala toiduks võõrliigile Kalapüügivahendite ummistamine, lõhkumine Kudealade hävimine Ohud inimese tervisele Mürgised liigid
selle omadusi rikkuvate ainete hulk · Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja) · Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena · Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine) · Punktreostus on koldeline reostus, nt asulais, farmides moodustatav reostus · Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste · lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon, milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks · lubatud piirheide (LPH) on hetiveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga
c. KASTMINE KUIVENDA-MINE KUIVADEL ALADEL RAJATAKSE NIISUTUSKANA-LEID. LIIGNIISKEID ALASID KUIVENDATAKSE 2. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMINE KOORMUS MULDADELE ÜHA KASVAB, OLULINE ON KESKENDUDA MULDADE KAITSELE a. MONO-KULTUURID ALEPÕLLUNDUS, ISTANDUSED KURNAVAD MULLA VÄLJA b. MULDADE TIHENEMINE RASKED PÕLLUTÖÖMASINAD, ÕHUSISALDUS VÄHENEB c. KEEMILINE REOSTUS ÜLEVÄETAMINE, TAIMEKAITSE- VAHENDID, RASKEMETALLID. MULLAELUSTIK VÄHENEB d. MAARES-SURSSIDE VÄHENEMINE MAAVARADE KAEVANDAMINE, LINNADE JA TEEDEVÕRGU LAIENEMINE e. ÜLENIISUTA-MINE KUIVADEL ALADEL AURUB VESI, SOOLAD JÄÄVAD MULDA
Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10. kivisisalik, arusisalik, vaskuss. Liikuvamad kui amfiibid, liikumine kiirem ja väledam. Laud liiguvad, pupil ümar. Peamiselt putuktoidulised. Leidub kõikjal üle eesti. Kivisisaliku levila eestis põhjapiiril.Kõige arvukam on arusisalik. arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Eestis on kõik 3 sisalikuliiki looduskaitse all.
.....Keskkool .... 11.klass Tuulegeneraatorid Referaat juhendaja:.......... .......2008 Sisukord sissejuhatus...............................................................3 ajalugu........................................................................4 kuidas töötab tuulegeneraator.................................5 kasutatud kirjandus...................................................7 Sissejuhatus Tuuleenergia on mehhanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemeliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundami...
saastetasumäärad. Efektiivsema reovee puhastamise tõttu on märgatavalt paranenud ka Eesti jõgede vee kvaliteet. PÕHJAVEE SEISUND Põhjavee seisund on aastatega paranenud (v.a. Ida-Virumaal). Nitraaditundlikud alad näitavad langevat joont nitraatide sisalduse suhtes. RANNIKUMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND Eesti rannikumere halba kvaliteeti põhjustavad peamiselt suur toitainete koormus ning reostus (põhjustab eutrofeerumist). Ainus ,,heaks" hinnatud rannikuveekogum asub Saaremaast lääne pool. Selgrootu põhjaloomastiku seisund on enamus veekogudes hea. Fosfori juhtimine merre (reoveega) on viimastel aegadel vähenenud. VOOLUVEEKOGUDE ÖKOLOOGILINE SEISUND 20% (15) Eesti veekogudest on hinnatud kesiseks (ülejäänute seisund on hea). Inimtegevus mõjutab igati vooluveekogude kvaliteeti. Ainult viies veekogu(mi)s on seisund hinnatud väga heaks.
Sisaldab nii radioaktiivset kiirgust kui madalsageduslikku kiirgus, mis võib mõjuda eluprotsessidele. Ehitusmaterjalid aitavad kaasa radioaktiivsele reostusele läbi nende tootmiseks vajaliku energia saamisega tuumaenergiast. Mõnede materjalide kasutamisega võib eralduda väike kogus radioaktiivse radoon gaasi. Mõned materjalid on head elektrit juhtivad ained ja võivad tugevdada madalsageduslikke magnetvälju ehitises. Radioaktiivne kiirgus võib põhjustada vähki. Geneetiline reostus Geneetiliselt manipuleeritud taimede liigid on praegu kasutamisel põllunduses ja metsanduses, et suurendada toodangut ning parandada vastupidavust külmale, hallitusele ja putukatele. Eesmärgid on sageli keskkonnaalaselt põhjendatud. Aga seda peab siiski pidama riskantseks. Me teame, et iga geneetiline muudatus, mis tehakse looduslikes liikides, et anda neile paremuse kaitses, mõjub ka liikide keskkonnas. http://mivana.emu.ee/255839
Õhk Õhk koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsihappegaasist (0,04%). Õhureostus tekib kütuste põlemisel, vingugaas. Vesi Vee omadused on : värvitu, lõhnatu, maitsetu, läbipaistev . Vee reostus on see kui järves pestakse autot ja, et seda vältida on vaja pesta autot kuskil mujal. Setitamine on mittelahustunud osakeste sadestamine. Filtrimine on ainete eraldumine filtri abil. Destilleerimine on vee aurumine ja seejärel kondenseerumine. Keemilised elemendid Vesinik (H) Heelium (He) Liitium (Li) Berüllium (Be) Boor (B) Süsinik (C) Lämmastik (N) Hapnik (O) Fluor (F)
aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale. 6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon- taimestiku kadumise tõttu, ei ole mullas juuri, mis mulda koos hoiaks. Seepärast uhuvad tugevad vihmad toitainerikka mulla minema. Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Sooldumine- auramine ületab sademete hulga ning muld sooldub. Muldade keemiline reostus - hapestumine, üleväetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda - muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks. 7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont . 9. Miks mustmullad väga viljakad
järgima jõgikondade. UN , Food and Agriculture Organization Cultural Organization World Bank Universal Postal Union, the International Civil Aviation Organization, the International Red Cross Transport Lennujaamad - 47 (2009) Koos kattega - 11 Raudteed:59km Liikumisteed Kokku:17282 km kattega:10142 km ilma:7140(2007) Keskkond Keskkonna säilitamise ja turismitulu saamise soov on teineteisega vastuolus. 1989 avati turistidele loodepiirkonnad, kuid reostus, mille 72 000 jalgsimatkajat enim käidavatele marsuutidele aastas maha jätsid, sundis valitsust looma Annapurna kaitsmine kava. Arvatakse, et turistide tarbeks varutud põletuspuude tõttu on metsa pindala vähenenud 10% ja sellele vastavalt suurenenud erosioon.
o Mürgine lahusti o Vees ei lahustu o ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride tooraine o kantserogeenne o (saamine) 8. Märksõnad aromaatsetest ühenditest o Dioksiinid – põllemisjäägid (paberitööstus, metallurgia, prügi põletamine) PVC Kantserogeenne Läänemeres suur reostus 9. Heterotsüklilised ühendid o Nikotiin – tubakataimes, tekitab sõltuvust o Morfiin – moonikupra piimmahlas, valuvaigisti, tekitab sõltuvust o Kofeiin – kohvi- ja teepõõsas, ergutava toimega, sõltuvust ei tekita o Alkaloidid – taimedes olevad heterotsüklilised ühendid (nikotiin, morfiin, kofeiin) 10. Alkohol vs. Fenool Alkohol Fenool
BIOLOOGIA 1. Nimeta kolme tüüpi ökotegureid. * Produtsent (esimene troofiline tase) ehk tootja. Toodavad endale ise orgaanilist ainet. * Konsumendid (teine troofiline tase). Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. * Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootil...
Miks Austraalia idarannikutel sajab rohkem kui läänerannikutel? 2tk -kagupassaadid toovad ookeanilt niisket õhku -mäestik takistab niiskete õhumasside liikumist sisemaale, õhk kerkib ja jahtub ning kondenseerunud veeaur sajab rannikul alla Miks on põllumajandus koondunud Austraalia rannikualadele/äärealadele? -äärealadel on rohkem sademeid, keskel on kõrb Põhjenda lamba ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. -lambakasvatus levib kuivematel sisealadel, kus on väiksema taimekasvuga rohumaad -veisekasvatus levib lopsaka rohuga niisketes piirkondade, Mille mõjul on Austaaliast kujunenud suurim villatootja maailmas? -seal on lambakasvatuseks suured rohumaad, villa on kerge kaugele transportida Tõene või väär -Euroopas on põhilised põllumajandusliku tootmise vormid rantšod ja ektensiivsed teraviljatalud. V -Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid. V -Maailma kõige o...
leetumine. Leetmullad. ROHTLA Kuiv kliima, sademete hul on tasakaalus auramisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad KÕRB Aurumine suur. Mullad on ssooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad. VIHMAMETSAD Palav ja niiske kliima. Paks mullakit. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla-ja punamullad) INIMTEGEVUS • Karjatamine liigne • Kasvatamine • Erosioon • Põllumajandus 1 Vee-erosioon 56% 2 Tuule-erosioon 28% 3 Keemiline reostus 12% (üleväätamine, sooldumine, raskemetallid, happevihmad) 4 Füüsikaline degadeerumine 4% (majade ehitamine, teede ehitamine, karjäärid) EROSIOON - pinnase ärakandmine ja kokku uhtumine. VEE-EROSIOON OVRAAT ehk UHKORG • Ebatasane reljeef, suur nõlvakalle • Lahtine, taimkatteta pinnas • Sademed, lumesulamisveed TUULE-EROSIOON Kõrbsetumine • SAHEL - Sahara kõrbe ülemineku osa; kõrbete laienemise piirkond
tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Iseloomusta linnastumisprotsessi eri regioonides: eeslinnastumine, vastulinnastumine, linnastud, hiidlinn, ülelinnastumine. Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid: Slumidel puudulik veevärk, kanalisatsioon, elekter, tööpuudus, kihistumine. Keskkonnaprobleemid linnades ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalused: Reostus, tootmine (muuta sõbralikumaks), õhk, hügieen. Linnastu ehk aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus Rändeiive ehk rändesaldo on sisse-ja väljarände vahe Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel.
oma inimesed ning kullast kallima kultuuri. Kuid ainult kultuuri hoidmisele mõtlemine ei aitaks samuti kedagi, see tekitaks vaid uusi ning suuremaid muresid. Ellu jäämise võtmeks on tasakaal. Rahvastiku stabiilsus tähendaks olukorra normaliseerumist ning see suurendaks võimalust tuua turule uusi tehnoloogiaid, mis saaksid korralikult keskenduda ainult ühele probleemile ning selle lahendamisele. Praegusteks suurimateks probleemideks on kliima soojenemine, maailmamere reostus ning meie tuntud energiaallikate tilgatuks pigistamine. Aastaks 2070 on üks nendest probleemidest tõsiselt fookusesse võetud ning see annab võimaluse, aja ja raha teistega tegelemiseks. Minu vaatepunktist vaadatuna peab iga probleemiga tegelema järk- järgult. Kõike ei saa ega jõua korraga ära teha. Keskendumine ja spetsialiseerumine on edu võti ning 52 aasta pärast saavad sellest aru enamik rahvast. Mina loodan, et 2070 aastaks on taibanud ka arengumaad, et nad peavad omalt poolt
Kivimite poorsusmida poorsemad seda suurem Taimkatemets vähendab, sest osa aurab tagasi Nõlva kallemida suurem seda vähem vett imbub Pinnase niiskuskuiva pinnase korral imbub rohkem Infiltratsioon on sademetevee imbumine pinnasesse! PÕHJAVESI · Nimeta riike kus on probleeme puhta joogiveega · Millistel riikidel võib tekkida konflikt ühise vee ja veeenergia kasutamisel? · Millistes Eesti piirkondades esineb probleeme puhta joogiveega? PÕHJAVESI · Reostus Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse Põllumajandusreostus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest Transpordireostusteede soolatamine, õnnetused teedel bensiini sattumine pinnasesse Olmereostus PÕHJAVESI · Alanemine Suur veevõtt Pikk kuivaperiood Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine PÕHJAVEE KAITSE · Heitvee süvalasudmere põhjas 13m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast
konsument. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Veekvaliteedi näitajad: 1. Orgaaniline aine Biokeemiline hapnikutarvidus Keemiline hapnikutarvidus Üldsüsinik 2. Hõljuvaine 3. Toitained (biogeensed elemendid) Fosfor Lämmastik 4. Raskmetallid, toksikandid Hg, Cd, Cu, Zn, Pb PCB, PCT Kloororgaanilised ühendid Fosfororgaanilised ühendid Naftaproduktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus Koolera, kõhutüüfuse bakterid Viirused Helmendid Proovivõtu meetod: 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid HEITVEE TEKE, KOOSTIS JA PUHASTUSMEETODID. A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1. Heitvesi tekib inimtegevuse tulemusena nii koduses majapidamises kui tootmisprotsessis 2. Vastavalt tekkeprotsessile jaguneb heitvesi: Olme- ja majandusheitvesi Tööstusheitvesi Sadevesi 3
Taani väinades on pinnakihi soolsus 8-10, Balti mere avaosas on aga pinnakihi soolsus 6-7 ning väheneb Soome ja Botnia lahe sopi suunas (väikseim 1- 2). Balti mere ääres asuvad riigid nagu näiteks Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Talvel jäätuvad Botnia, Soome ja Riia laht peaaegu täielikult, mere keskkohas on aga jääd harva, Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Neeva lahes 5 kuud, Eesti lääneranniku lahtedes 4-5 kuud. Balti mere reostus (nii olme- kui tootmisheitmetega) on väga suur kuna selle ümbrus on tiheda rahvastikusega ja intensiivse majanduseluga Möödunud sajandi 70-ndateks aastateks olid Balti mere tervise halvenemise märgid juba ilmselged kotkad trampisid pesades katki oma munad, sest reostunud toit tegi munakoore hapraks, 80% viigerhüljestest olid keskkonnamürkide organismi ladestumise tõttu poegimisvõimetud. Armsad adruvallid asendusid lahesoppides plastikuvaaludega
C close board timber fencing üksteise kõrval asuvatest laudadest aed SÕNARAAMAT cobblestone paving munakivisillutis comprehensive kõike hõlmav concrete paviours tsemendist tänavaparkett concrete slabs tsemendist plaadid contamination reostus contemporary residential townscape kaasaegne linna elamurajooni maastik contingency fund võimalikust summast contribution annetus courtyard sisehoov D dead space kinnine ala decipher välja lugema density tihedus detached house eramaja
❏ Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2 Enne Pärast Goiânia õnnetus ❏ 13. september 1987 ❏ Oskamatult ümberkäidud kapslist lekkis surmav tseesiumkloriid ❏ 5. astme õnnetus ❏ 4 inimest hukkus, 249 said kahjustada Pärast Fukushima tuumakatastroof ❏ 11. märts 2011 ❏ Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärjel purunenud jaamas juhtunud avarii ❏ 3 reaktorit purunesid ❏ 7. astme õnnetus ❏ Reostus peamiselt meri ❏ 20 km raadiuses evakueeriti u. 154 000 elanikku Enne Pärast “Hiroshima: BBC History of “White Light/Black Rain: The “City 40” (2016)- Cinephil "Windscale: Britain’s Biggest World War II” (2005)- BBC Destruction of Hiroshima and Nuclear Disaster" (2007)- BBC Nagasaki” (2007)- HBO
Arutlus Geograafia tunnis vaadatud filmi “Asjade lugu” mõte oli väga tõsine ja päevakohane, kuigi film ise oli üles ehitatud pigem lõbusalt. Filmi põhiideeks oli minu arvates inimesi mõtlema panna asjade üle, millega igapäevaselt kokku puutume. Näiteks selle üle, et kust tulevad asjad, mida me ostame ning miks me ostame ja kuhu nad peale meie kasutamist lähevad, kui me oleme need ära visanud. See räägib, kuidas meie tarbimisharjumused mõjutavad maailma, kuidas me kasutame oma maavarasid ning milliseid mürkkaineid tekitab see tohutu tootmine millega tänapäeval tegeletakse. Filmist tuleb hästi välja ka seos nende asjade üle. Kõik meie ümber toimuv on tegelikult omavahel seotud. Suur osa meie riigi juhtimisel ja elu korraldamisel on valitusel. Mis on meie jaoks valitsuse ülesanded ja kuidas saaksime me ise valitsuse käitumist ja otsuseid mõjutada? Ma arvan, et valitsus põhiülesandeks on oma rahva e...
äriidee teostamist. MAKROKESKKONNA VÕIMALUSED OHUD TEGURID Kuidas mõjutavad? Kuidas mõjutavad? Looduskeskkond Looduslikud ressursid on keskkonnaõigus ettevõtte tooraineallikaks. Eesti ökoloogiline seisund on suhteliselt hea, inim tekkeline reostus maismaal on suhteliselt väike / ei sega äritegevust Majanduskeskkond Näiteks on oluline arvestada majandustsüklid, töötus, kohalikku sissetulekute ja inflatsioon tööpuuduse taset, majanduskasvu tempot, intressimäärasid ja laenude
3) Talvel jahe. Läänemeri. 1. Miks on madal soolsus? 1) Enamik veest on pärit jõgedest. 2) Väike aurumine, sest asub põhjas. 3) Ühendus ookeaniga läbi kitsaste Taani väinade on kehv. 2. Miks puhastub reoainetest aeglaselt? 1) Halb veevahetus, mistõttu ei saa reostunud vesi ära voolata ja ei saa tulla juurde ka rohkem puhast vett. 2) Vähe vett, mistõttu isegi kõige väiksem reostus hõlmab suure veehulga, mis omakorda võib põhjustada suure kaose. 3) Suured, mere ääres asuvad, tööstuslinnad reostavad järjepidevalt vett. 3. Mis on eutrofeerumine? Veekogu kinnikasvamine, mida põhjustavad N- ja P- ühendid, mis satuvad vette tänu tööstusele, inimtegevusele ja põllumajandusele. Jõed, järved. 1. Mis mõjutab jõgede veehulka? 1) Kliima. a) Sademed.
Põhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lah...
Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud maades ja arengumaades ANDRES ZIRK RÕNGU KESKKOOL 2018 Põllumajandus Põllumajandus tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel Taimekasvatus ja loomakasvatus Tootmist mõjutavad: Reljeef Kapital Kliima Tööjõud Mullad Valituse poliitika Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus erosioon väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse Põllumajandus on peamine maakasutuse viis Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks Looduslike elupaikade kadu Loodusli...
Parasvöötme okasmetsad venemaa, kanada, usa, rootsi, soome, norra, saadakse peamine osa maailma tarbepuidust, 1-2 m3/ha aastas, kuusk, lehis, mänd, kadakas. Põlljumaj.mõju keskkonnale kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine, abinõuks kuivendusvete bio-puhastamine; üleväetamise tagajärjel saagi keemilise koostise muutus, põhja ja pinnavee reostus, abinõuks optimaalne väetise kasutus; mürkkemikaalide kasutamise tagajärjel kasulike eluvormide hävinemine, mürkide kandumine vette, abinõuks mahepõllundus ja viljavaheldus. Venezuela põllumaj. haritav maa moodust. 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride(suhkruroog,kohvi-ja kakaopuu, banaan, puuvillapõõsas,sisaliagaav,kookospalm) saagist saadakse istandustest. Toidukultuure(mais, riis, sorgo, kartul, maniokk, aeduba, köögivili) kasvatatakse eeskätt talundeis
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvast...
Galaţi, Isaccea, Tulcea, Sulina (Rumeenia) Kasutamine inimeste poolt Inimesed kasutavad Doonau vett joogiks, Doonau on tähtis transpordi jaoks, sealt püütakse kala, ujutakse seal ja turistid käivad Doonau peal sõitmas, sest selle äärde jäävad mitmed looduspargid. Keskkonnaprobleemid Jõeäärse ala üleujutused, reostus, hüdroelektrijaamad. Võrdlus Doonau Amazonas Euroopa Asukoht Lõuna-Ameerika 2850 km Pikkus 6404 km 817 000 km² Valgala 7 180 000 km² 6500 m³/s Vooluhulk 180 000 m³/s
Kontrolltöö ptk 45-47 1. Fosforiidikampaania, põhjus, tagajärg. Moskva tahtis alustada salaja fosforiidi kaevandamist Põhja-Eestis, ning rahvas oli selle vastu, see oli esimene kord, millal rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu. Tagajärg: keskkonna reostus ja migrantide sissevool. Esimene võit NSV-liidu üle. 2. Hirvepargi demostratsioon. Toimus 23. august 1987. See oli esimene poliitiline meeleavaldus, osales üle 2000 inimese. Seda organiseeris MRP organisatsioon. Tagajärg: Meeleavaldajad kutsuti tagasi ,,sõjaväkke" ehk siis nad saadeti jalust ära. 3. Loomingulised liidud. 1987 EMS Eesti muinsuskaitse selts. Esimene mittekommunistlik rahva liikumine. ERSP Eesti rahvusliku sõltumatuse partei, loodud 1988. a alguses
Keskkonnaprobleemid · Kollast merd peetakse üheks kõige rängemalt vähenenud väärtusega veekoguks maal. Looduslike rannikuäärsete elupaikade häving maaparanduse tõttu on põhjustanud enam kui 60% märgalade hävimise Kollase mere rannikualadel ümmarguselt 50 aasta jooksul. Pidevat rannikualast arengut põllumajanduses ja tööstuses peetakse samuti selle hävingu põhjustajaks. Niivõrd suur ala kaotus, laialt leviv reostus, vohavad sinivetikad ja massiline kalade ja mereimetajate üleküttimine on põhjustanud selle, et Kollase mere ökosüsteemi peetakse ohustatuks. Kasutatud materjalid · https:// en.wikipedia.org/wiki/Yellow_S ea · http:// www.britannica.com/EBchecked /topic/652686/Yellow-Sea · http:// et.wikipedia.org/wiki/Kollane_m eri · http:// www.loodusajakiri.ee/looduses ober/artikkel569_541.html ·
Variant 1. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade b...
· Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjavee reostus Vee energia Jõgedel,kuhu rajatakse hüdroelektrijaamu,peab olema kiire vool. Maailma veerikkaimad jõed: Missisippi,Volga,Doonau,Jang Tse-maailma pikkuselt kolmas jõgi Tuumaenergia EELISED PUUDUSED TOORAINEID JÄTKUB AVARII OHT,RADIOAKTIIVSUS,ÜLIOHTLIKUD JÄÄTMED,SOOJUSREOSTUS
produktsiooniprotsessis. roheline revolutsioon 1960.aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nim.roheliseks revolutsiooniks. autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi. inimekvalent ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Hindamisalus on BHT, 1 ie= 54g BHT5 / ööpäevas. fosfori ring - on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.[1] Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad.
mahajäänud mürkkemikaalid; · jäätmete, sh. ka olme- ja ohtlike jäätmete paigutamine selleks mittemääratud kohtadesse; · raudteesõlmjaamade õlireostused. (Timo Uustal, 2002-2003) Pärast Vene sõjaväe lahkumist sai Eesti tagasi ligi 90 000 ha maad (ligemale 2% territooriumist) 1565 sõjaväebaasi ja -objektiga. Nendest 550-s täheldati märkimisväärset keskkonnareostust. Kõige suurem on sõjaväelennuväljade ja raketibaaside reostus. (Timo Uustal, 2002-2003) 2 Neist kõige ulatuslikumad reostuskolded: · Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune reostatud põhjaveega ala, kus kuni 8 m sügavustes kaevudes on õlikihi paksus kohati kuni 1 m; · Keila-Joa raketibaasis ohustab pinnasesse lastud raketikütus (samiin), mis sisaldab ohtlikke kantserogeene, tihedasti asustatud puhkepiirkonna joogivett;
ööpäevaks. Paljud inimesed usuvad, et süüa hästi tasakaalustatud toitumine annab kõik vajalikud vitamiinid hea tervise aluseks. In ideaalne olukorras see nii on, kuid tegelikkuses on palju põhjusi, miks võib tekkida vajadus vitamiini, mineraal-ja ravimtaimede täiendab aidata keha toime tulla tänapäeva elukeskkonnas. Mõned põhjus vajadust võtta toidulisandeid võib seostada; ?? * Ebatervislik toitumine ?? * Kehv elustiili valikud ?? * Mulla kadumise eest üle töötanud maad ?? * Reostus ?? * Stress Paljud meist, isegi need, kes tunnevad, et nad hästi süüa, ei söö tasakaalustatud toitu. Keskmiselt ligi 40% kaloreid me tarbime pärit kõrgelt töödeldud mugavuse või kiirtoidud milles on rohkesti rasva ja rafineeritud suhkur. Need toidud sisaldavad vähe vitamiine ja mineraalaineid, mida me vajame. Tegelikult, nagu keha protsessides teatud "junk" toidud, olulised toitained lähevad kaotsi, ning need tuleb asendada muudest allikatest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
