POLIITILINE SÜSTEEM 1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem
Riigikord: Föderaalne Vabariik Riigipea: President Pealinn: Katmandu Rahaühik: Nepaali ruupia ( NPR) Rahvastik: Aasias elab 60% maailma rahvastikust Religioonid: hinduism (81%), budism (11%), islam (4%) Peamised majandusharud: Põllumajandus ja turism Vaktsineerimine: Soovituslik A-hepatiit NEPAALI LIPP NEPAALI VAPP Nepal (varem ka Nepaal) on merepiirita riik Lõuna-Aasias. Nepal piirneb kirdes Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagus, edelas ja loodes Indiaga. Nepalil 1 on ligikaudselt ristküliku kuju: ristkülik asetseb loode-kagusuunas, selle pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Riigi pindala on 147 181 km², sisevete kogupindala on umbes 4000 km². Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik. Põhiseaduse järgi oli Nepal
Nepaal Merili Savolainen Juudit Kure-Pohhomov Janne Sinkarev Lisette Tiirik Nepaal Nepal on küll väike riik, kuid kõrguse poolest on ta maailmas esikohal. Üle 80% Nepali pinnast on kaetud mägedega, pakkudes mitmeid suuri väljakutseid riigile, kus 80% elanikkonnast elatub maast. Nepal on riik Lõuna-Aasias. Piirneb kirdest Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Indiaga. Riigi pindala on 147 181 km² asetseb loode-kagusuunas ning mille pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Ta paikneb 26. ja 30. põhjalaiuse ning 80. ja 88. idapikkuse vahel. Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik. põhiseaduse järgi oli Nepal hinduistlik kuningriik, ent 2006. aastal otsustas parlament selle sätte kaotada. Nepal on üks maailma vaesemaid maid. Nepaal oli 1951. aastani välismaailmast absoluutselt isoleeritud Kaart Nepaali jagunemine
Oodatav keskmine eluiga: 71 aastat (153. koht) 5 sõidukit tuhande inimese kohta (183. koht) SKP on 2700$ (195. koht) Ülekaalulisuse protsent: 4,1% (189. kohal) Laste alakaalulisuse protsent: 30,1% (17. koht) MAJANDUSORGANISATSIOONID Aasia Arengupank G77 Intelsat Rahvusvaheline Olümpiakomitee Rahvusvaheline Arenguorganisatsioon Maailma Terviseorganistatsioon Maailmapank Maailma Tolliorganisatsioon RAHVASTIK 29,384,297 (juuli 2017) (45. koht) Keskmine rahvastiku tihedus: a) Nepal: 202 in/km2 b) Hiina: 137 in/km2 c) India: 336 in/km2 SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Keskmine eluiga: 70,7 aastat mehed: 70,1 aastat naised: 71,3 aastat maailmas: 155. koht Lapsed: 36% Tööealised: 60% Vanemaealised: 4,3% Sündimus: 19,5 per 1000 Suremus: 5,6 per 1000 Imikute suremus: 27,9 per 1000 Demograafiline plahvatus LINNASTUMINE Linnas elab 19,4% rahvast. Ennustatav kasv aastas: 3,08% ENERGIAMAJANDUS https://atlas.media.mit.edu/en/pr
Himaalaja iseloomustus Lühireferaat Nimi : Anu Fedortsuk Klass : 7.klass Kool : Tallinna Reaalkool Asukoht Himaalaja on mäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani (mõningail andmeil ka Afganistani territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast. Himaalaja kulgeb kaares Nanga Parbatist Namtse Barwa mäeni. Lääneosas on ta loode-kagusihiline, idaosas kirde-edelasihiline, keskosas ida-läänesihiline. Keskosas asub Dzomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal (mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast).Mäestikku läbib palju kuristikke. Iseloomustus Himaalaja on maailma suurim ja kõrgeim mäestik. Himaalaja asub Aasias Tiibe
Põhiandmed: Nepali Kuningriik Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 17 133 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 165 inimest/km² Riigikeel: nepali keel Rahvuspüha: 29. detsember (kuninga sünnipäev) Linnaelanikke: 13,7% Keskmine eluiga: 57 aastat Kirjaoskamatus: 72,5% Riigihümn: Ras Triya Gaan Iseseisvus 25. september 1768 Üldine sissejuhatus: Nepal on riik LõunaAasias, mis piirneb kirdest Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Indiaga. See on üks vaesemaid maid. Nepalis kaks peamist usku on hinduism ja budism. Riigi pikkus on umbes 650 ja laius umbes 200km, sisevete kogupindala on umbkaudu 4000 km².Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik, kuni parlament otsustas selle sätte kaotada.
paikneb Lõuna- Aasias, piirneb Araabia mere ja Bengali lahega. Kui India maa pindala võrrelda Ameerika omaga, on see veidi suurem kui 1/3 Ameerika pindalast. India rannajoone pikkus on 7000 km. Riik asub selliste laiuskraadide vahel nagu 20°00 N ja 77°00 E. Pealinna geograafilised koordinaadid on aga 28°37 N ja 77°17 E. Linnulennult on Eestist Indiasse 5905 km. Naaberriikideks on Bangladesh, Bhutan, Birma, Hiina, Nepal, Pakistan. Ajavööndilt on India Eestist 2,5 tundi ees. Konturkaart 3. Looduslikud tingimused 3.1. Pinnamood Indias on mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed. Ning igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel ja kõrvetav kuumus
Riigikeel on Lao keel Lõuna-Korea Korea Vabariik on riik Maavaradena leidub Kaug-Idas, mis hõlmab Lõuna-Koreas Kore poolsaare lõunaosa. rauamaaki ja Lõuna-Korea pealinn on põhjaosas ka vaske Seoul Peamiselt kasvatatakse riisi ja muid teravilju, mida on hea käsitsi korjata. MONGOOLIA Mongoolia on merepiirita riik Sise- Aasias. Piirneb põhjast Venemaa ja lõunast Hiinaga. Pealinn on Ulaanbaatar Riigikeel on mongoli keel Nepal Nepal on merepiirita riik Nepal oli hinduistlik Lõuna-Aasias. kuningriik, ent 2006. Nepal piirneb kirdest aastal otsustas Hiina Rahvavabariigi parlament selle sätte Tiibeti autonoomse kaotada. piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Pealinn on Katmandu Indiaga. Riigikeel on Nepali Nepal on üks maailma keel vaesemaid maid. NEPAL Pakistan Pakistan loodi Briti India moslemitega asustatud aladest. Aastal 1971 kuulutas Ida-
Kõik kommentaarid