vee viimine kuivadesse piirkondadesse. Pinnase saastatus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ((7) (8) Põhjused Happesademed Korraldamata jäätmekäitlus Maa üleväetamine Ülerahvastatus Tagajärjed Keemilise koostise muutumine mullas Põhjavee ja pinnase reostus Mulla hävimine, vähe põllumaad erosioon Vähendamisvõimalused Vältida mulla vaesumist ja erosiooni Prügilale ehitada puhastus ja prügi töötlemise seaded Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine Õiged maaharimisviisid Lisa http://www.youtube.com/watch?v=vP3pbh_pu8 (9) Kasutatud materjalid http://www.nrdc.org/air/images/featuremainair.jpg (1) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ohk_kaarelturkson.htm (2) http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaastus (3)
Neandertallane Koostas: Klass: Aasta 2015 Sisukord 1. Eesmärgid 2. Aeg 3. Välimus 4. Käitumine 5. Pildid 6. Miks välja surid 7. Faktid 8. Kasutatud kirjandus Eesmärk Selgitada käitumis iseärasused ja miks toimusid rituaalid Miks neandertallased välja surid Esitada teave klassile selgelt ja arusaadavalt Saada positiivne hinne Aeg Kiviajal, paleoliitikumi perjoodil, Moustier’i kultuuril 150 000-40 000 aastat tagasi Tegutses Euraasias, koobastes Välimus 160-165 cm Lai, massiivne, musklis keha Lühike kael, lai nägu Iseloomulik etteulatuvad kulmuluud Lai ja madal nina Silmad asusid sügaval silmakoobastes Otsaesine tahapoole kalduv Etteulatuv lõug Käitumine Oskasid rääkida Koopamaalingud ja pisikujud Ainus usklikk liik Matsid surnuid/rituaalid Hoolitsesid haigete ja vigaste eest Oskasid tuld teha Olid väga osavad kütid Tegid lihvitud tööriistu Järglased vähe elujõulis...
Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Põhjused Üldiselt põhjustab eutrofeerumist lämmastiku liigne sissekanne, osa siselahtede puhul on suureks probleemiks ka fosfori sissekanne. Atmosfäärist satub vette lämmastikku, seda põhjustab energeetika, tööstus, transport ja muidugi ka põllumajandus. Teiseks suurimaks lämmastiku allikaks, ühtlasi suurimaks fosfori allikaks on reostus. Tagajärjed Ökosüsteemi esmatootjate (enamasti fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku) produktsioon suureneb ehk taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Ilmingud Veekogude vee hägustumine, lahustunud hapniku hulga vähenemine või (sügaval asuvates veekihtides) täielik hapnikukadu, planktoni ja
Kalandus Majandusharu, mis tegeleb peamiselt kalade jt. mereorganismide püügi, kalakasvatusega (primaarne sektor), aga ka kalatöötlemisega (sekundaarne sektor). 1.Kalapüük: *ookeanipüük toimub rahvusvahelisete lepetega kindlate kvootide alusel suured hästi varustatud laevad pika perioodi jooksul merel (nädalaid, enamasti kuid) püük suhteliselt kallis kala töödeldakse laeval, kalakombinaadid seal kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht sellega tegelevad ainult suurriigid (Jaapan, USA, Venemaa, Hiina) *püük siseveekogudest tehniliselt kõige lihtsam kalad suurima toiteväärtusega varud ülepüügi tõttu väiksed paljudes piirkondades on siseveekogud saastunud tööstuslikus püügis tähtsust ei oma oluline paljudes arengumaades oma tarbeks (näit. Hiina, India, Indoneesia) *rannikupiirkondadest...
Veel ka puuduvad teised õhu saasteaineid, nagu vääveldioksiid (happevihma põhjustaja). Väidete kohaselt käitamise ajal ei kasutata vett tuuleenergia aitab kokku hoida umbes 1,2 miljardit m³ vett aastas. Kõik need välja toodud aspektid on väga positiivsed ja teevad meile vaid head. Kuna tuult meil jagub siis on see idee ja kasutus ning ehitus teretulnud. Samas on palju tuulikute vastu võideldud , kuna nad tekitavad müra. Mida võimsam on tuulik, seda suurem müra. Keskkonna reostus müra näol. 19.01.2006 a. o n ajalehes "Saarte Hääl" artikkel Sõnajalgadest kes Salme vallas soovisid vanemate tuulikute asemel uuemat rakendama hakata. http://www.tuuleenergia.ee/2016/01/salmekad-sodivad-uue-ja-vageva-tuuliku-vastu/ On olnud ka juhuseid kui tuulikute tõttu on linnud segaduses ja vastu tuulikut lennates hukka saanud. Samuti nahkhiired. Oluliste liikide pesitsemise muutused. Selle kohta on ka tehtud uuringuid Ornitoloogide poolt. Rohkem saab lugeda http://www.tuuleenergia
liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjavee reostusallikad:Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ), Olmereostus, prügilad.soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana.Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood.1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo
Kalakasvatus looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Eestis kasvatatakse peamiselt forelli ja karpkala. Abinõud, mida rakendatakse kalavarude kaitseks: kalapüügi reguleerimine veekogude saastatuse vältimine normid püügitehnikale püügikvoodid püügivahendid on maksustatud püük on lubatud teatud ajal (v.a. kudemise ajal) kalakasvatuse arendamine Kalavarude vähenemise põhjused 1. Ülepüük 2. Maailmamere reostus Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed kalavarude vähenemisel SOTSIAALSED: a. kala osatähtsus toidus väheneb b. töökohad kaovad c. elukohavahetus/ümberkolimine; piirkond ei arene MAJANDUSLIKUD: a. ettevõtted lähevad pankrotti (maksud jäävad saamata) b. tekivad langusrajoonid (majanduslikult mahajäänud piirkonnad)
haiglasse, surma ei saanud keegi. Mihama tuumaelektrijaama katastroof Aeg: 9. augustil 2004. aastal, pisike tulekahju ka 2006. aastal Toimus Jaapanis, Mihama linnas, Fukui Prefektuuris, Mihama tuumaelektrijaamas Kuum vesi ja suits lekkis purunenud torust, mis tappis 4 töölist. Lisaks 7 tükki sai vigastada. Seda peetakse suurimaks õnnetuseks enne Fukushima tuumaelektrijaama katastroofi. Fukushima katastroof Aeg: 11. märtsil 2011. aastal Selle tagajärjeks oli ulatuslik radioaktiivne reostus, mis peamiselt kahjustas mereala. Radioaktiivselt tugevasti saastatud vee leke, peamiselt reaktori 2 juurest, kestis vähemalt 6. aprillini. 37 inimest sai füüsiliselt vigastada ning 2 viidi haiglasse radioaktiivsete põletustega.
Baikal on tekkinud riftivööndisse. Elustik Baikalis elab üle 2600 tuntud taime ja loomaliigi. Järves elab üle 50 kalaliigi. Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus. Idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud. Tugevasti on vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust. Aitäh kuulamast :)
Mis on soot? Vana jõgi, mis on eraldunud sängist, tavaliselt muutub ta kinnikasvanud järvikuks, ning soot võib tekkida üheainsast üleujutusest. Milline on põrkeveer ja milline on laugveer? Põrkeveeru tegevuseks on jõgedes intensiivne kulutamine. Laugveeru tegevuseks on jõgedes settimine. Millest sõltub vee liikumise kiirus maa sees? kivimite veejuhtivusest ja pinnase kallakust, mida suurem on kihi kallakus, seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda. Kuidas tekkib põhjavee reostus ja millised on tagajärjed? Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide liigne kasutamine. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinna kattega aladel. Mida aeglasemalt liigub veist maapinnalt põhjavette seda parem. Tagajärgedeks on veepuudus, ning inimeste joogivee kvaliteedi halvenemine.
jätkusuutlikkus sustainability vahetuv ümbruskond immediate surroundings põhi mugavused - basic amenities piirama confines biosfäär biosphere hoidma sustain ülekaalus olev prevailing haritav arable vesi/vee - aquatic tarbimine consumption ühendama incorporates jäätme käitlus waste assimilation tööriist tool ökosüsteem ecosystem rikkuma exceed taastada regenerate säilitama maintain liialdama overshoot alahindama underestimate piisavalt adequately nõuded requirements näitama indicate kogus/hulk volume vastupandamatu compelling kokkupõrge/mõju impact gobaalne soojenemine global warming kliimamuutused climate hange kasvuhooneefekt the green house effect osooniaugud the hole in the ozone layer happevihm acid rain metsaraie deforestation rahavastikukadu depopulation reostus pollution sudu smog biolagunev biodegradable looduskaitse conservation prügimägi dumping ground keksk...
Kitsed lõhnavad ülivõimsalt - peavad ennast lõhnast puhastama, lakkuma. Kits ei suuda oksendada(karvapall nagu kassil-okserefleks) Bioloogilised kellad on tohutu aktiivsusega. Ajataju on kõikidel loomadel olemas. Raisakotkas lendab laienevas spiraalis. Spermatosoidid otsivad gradienti? Latentne e.edasilükatud tiinus. Suremise olukorras käitumine - sprite'i reklaam (janu võidab) To play opossum - teeselda, petta, omakasupüüdlikult. 2.LOENG: Haug riivvees - metabolism muutub. Reostus - silm paneb vastu(suurepärane immuunsus). Nahk hakkab kannatama. Keha peal suured klombid, limakamakad. Haava peale tekib soomuskate. Keemiline meel: haistmis ja maitsemeel. (põlenud kuusk) Valkude moodustised munahambad on kõvad. Munakoor on valgulise koostisega, kaitseb muna sisu. Mida kõrgem temp, seda vähem on vaja aega. Haistmismälu pilt on mitmekesine. Maks on vanem kui kopsud. Kõik gripid on kunagi olnud linnugripid. Koer magusat maitset praktiliselt ei tunne.
Prügila Leon Kann 12.B Millised keskkonnaprobleemid on prügilatega seotud ? Õhusaaste, pinna reostus, prügi laialikandumine, mõjutavad taimkatet (looduslike levialade kadumine, ohustatud liikide hävimine), prügila tegevuse käigus tekkiv müra võib samuti mõnes kohas probleemiks olla. Nõrgvesi. Hais . Linnud tassivad prügi laiali. Mida saaks igaüks teha, et prügi läheks rohkem ümbertöötlemisele ? Sorteerida Prügi metsa mitte viia kasutada korduvkasutatavaid pakendeid Viia pudelid taarasse
Fenoolidega kaasnevad probleemid Eestis ja Läänemeres Fenoole leidub puu-, põlevkivi- ja kivisöetõrvas. Varem saadi fenoole kivisöetõrvast, aga praegu valmistatakse neid enamasti sünteetiliselt, mistõttu nende tootmise käigus satub fenoole looduskekskkonda. Põlevkivitööstuse põhjustatud reostus on suurel määral seotud fenoolide sattumisega keskkonda. Põlevkivi utmisel vabanevad kresoolid, resortsiinid ja mitmed teised fenoolsed ühendid. Osa neist läheb otse heitvette, osa uhutakse sademete poolt välja tuhamägedele. Kõige suurem fenoolireostuse probleem on Kirde-Eestis. Eesti veekeskkonnas on siiani määratud järgmiseid veekeskkonnale ohtlikke aineid ja nende ainete rühmasid: raskmetallid, fenoolid, alküülfenoolid ja nende etoksülaadid, polüaromaatsed
Tuuleenergia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid Tuuleenergia Tuuleenergiat on kasutatud juba ammustest aegadest saati Püütakse leida asendust naftale, söele ja gaasile Tuuleenergia muundamine mehaaniliseks energiaks ja elektrienergiaks Riigid ei saa sõltuda vaid tuuleenergiast Tuuleenergia Eestis Seadmetesse investeerimine kallis Click to edit Master text styles Second level Otstarbekas pole Third level rajada tuulikuid Fourth level paikadesse kus Fifth level tuule kiirus alla 6m/s Tuuleenergia Eestis Taastuvenergia osakaal 2010.a seisuga 10% Tuuleenergia 39%, biomass 56%,vesi 5% Tuuleenergia tootmis kasvuprognoos 2010.a 12GWh, 2021.a 240GWh Tuuleenergia prognoos energia üldbilansist 25% Tuulepargid Ee...
liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. 30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest, kus korraga võib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest
· lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on õnnetused tuumaelektrijaamades või tuumajäätmete transpordil või ladudes. Lämmastiksaaste Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid. Kuigi lämmastik on eluslooduse jaoks oluline toitaine, on selle liiga suur kontsentratsioon
Eestis on paraskontinentaalne kliima (merelise ja mandrilise vahepealne). Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Geograafiline laius 57º-59º pl. määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad t...
Tuuleenergia Kust üldse tuuleenergia tuleb? Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaud...
loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/kullahind.html ning tutvu probleemiga, mis juhtud Baia Mares. a) mis oli õnnetuse põhjus b) mis tagajärjed olid sellel õnnetusel c) kuidas oleks saanud sellist õnnetust ära hoida a)Baia Mares oli tol õhtul õnnetuse põhjuseks tugev vihmasadu, mis aitas kaasa ka lume sulamisele. b)Suurimat kahju kannatas vee-elustik, eelkõige kalad, zooplankton ning bentilised organismid. Läbi toiduahela kahjustas reostus vee- keskkonnast kaudselt sõltuvaid ökosüsteeme (linde, imetajaid, taimestikku jne.). c) kiirustades ehitati ning spetsialistide nõu ei võetud kuulda. Koosta antud teema kohta 2 küsimust, mis tunduvad sulle kõige olulisemad ja ka vasta nendele. 1.kus kohas õnnetus täpsemalt juhtus? Loode-Rumeenias Maramuresi maakonnas Baia Mares 2.mida tähendab Baia Mare?suurt kaevandust 2. Analüüsi hüdrograafi.
revulutsioon on muutnud ka majandust näiteks on tekkinud põhimõtteliselt uus virtuaalnemajandusharu, mis oleks ilma tehnoloogija areguta olematta jäänud. Lisaks on tehnoloogia teinud asjade tootmise lihtsamaks kiiremaks ja effektiivsemaks kui kuinagi varem. 3. Tehnoloogilise revulutsiooni ebameeldiv tagajärjeks võib lugeda elust võõrandumist, inimesed ei õpi ja ei tea kuidas saab asju ise teha sest kõik on poes olemas. Lisaks ka pidev töökohtade kadumine ja reostus mis võib ühel hetkel seada ohtu elu maal. Majandusmull on olukord kui inimesed on ratsionaalse mõtlemiseta mõne toote hinna kergitanud mitmekordseks, sellises olukorras on toote tahtjaid rohkem kui müüjaid. Antud hind püsib kõrgel vaid tänu inimeste arvamusele, et tegu on väga tulurikka tootega, kuid puudub kindel arusaam, kui palju toode reaalseltväärt on. Mulli kokkukukkumine saab alguse, kui üles upitatud toote väärtus on
RAHVASTIKUPOLIITIKA Maailma rahvaarv: 6,3 miljardit Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid, sõjad, veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Posit...
degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvatamine pinnase erosioon, taimehaiguste ja kahjurite levik, mulla viljakuse langus Maaviljeluse ja loomakasvatuse kõrvalsaaduse teke e.metaani hulga kasv atmosfääris (1% aastas) Muldade degradatsioon Muldade kahjustumine ja mullaviljakuse vähenemine (orgaanilise ja mineraalosa
Naftat kasutatakse enamasti bensiini tootmise, kuid seda tehakse ka plasti tootmisel. Tükk aega on räägitud sellest, et nafta saab otsa, kuid keegi ei kuula seda. Raamatu “Beyond the Limits” (piiride taga) ennustas 1992. aastal, et nafta saab otsa 2031. aastaks. Ning siiani on kõik paika pidanud, kõik need ennustused. Kui nafta otsa saab, peavad autod alternatiivkütust kasutama hakkama, plastmassi asemel peab kasutama hakkama muud materjali, mis oleks sama põhimõttega. Keskkonna reostus on teine probleem, mis praegusel ajal on aktuaalne probleem. Tööstused paiskavad õhku tohututes kogustes atmosfäärile kahjulikke gaase. Üheks neist on kasvuhoonegaasid. Kui kasvuhoonegaaside hulk kasvab, siis see tõstab Maa keskmist temperatuuri ja põhjustab pooluste sulamist ning maailmamere tõusu. Selle tagajärjel jääb suur osa riikidest vee alla. Liigid surevad välja ning liigid kolivad ümber. Toiduahel saab rikutud.
Eriti olulised on Eesti saared,kus vähipopulatsioonides ei ole esinenud massilisi suremisi ja nad on geograafiliselt hästi kaitstud. Teistes Balti riikides, Leedus ja Lätis esineb kaks Euroopa päritoluga vähiliiki ( jõevähk ja kitsasõraline vähk) ning ka Põhja - Ameerikast pärit liigid (signaalvähk ja ogapõskne vähk Leedus ning Lätis signaalvähk).Kohalike Euroopa vähiliikide arvukus on drastiliselt vähenenud ning seetõttu tuleb neile suuremat tähelepanu pöörata. Vähikatk, reostus, elukeskkonna hävitamine ja võõrliikide introduktsioon ning röövloomad on arvukuse vähenemise peamisteks põhjusteks ja suurimaks ohuks ka edaspidi. Kohalikke Euroopa vähiliike loetakse ohustatuiks ja nende liikidemajandamisse(kasutamisse ja kaitsesse) tuleb suhtude erilise tähelpanuga. 4.1 Levik ja asustustihedus Jõevähk on ainuke vähiliik Eestis ning ta jõudis meie järvedesse ja jõgedesse peale viimast jääaega. 19
............................ 6 2.1. Liivi lahe lahed:............................................................................................ 6 2.2. Soome lahe lahed:........................................................................................ 6 2.3. Väinamere lahed:......................................................................................... 6 3. LÄÄNEMERE TAIMED JA LOOMAD........................................................................7 4. LÄÄNEMERE REOSTUS....................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS:....................................................................................... 10 LÄÄNEMEREST ÜLDISELT 2 Läänemeri ( joonis 1) Läänemeri (inglise keeles Baltic Sea) on Atlandi ookeani juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv sisemeri, mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola,
Niisutamine Muldade sooldumine, Koos niisutusega kuivendamine, mageveevarude vähenemine võimalusel kuivendusvee puhastamine sooladest Üleväetamine Saagi keemilise koostise Mullaanalüüsid üleväetamise muutused, vältimiseks, põhja- ja pinnasevee reostus, õigel ajal väetamine järvede kinnikasvamine Mürkkemikaalid Kaovad ka kasulikud liigid, Viljavaheldus, haiguskindlamad e kasutamine paljude liigide mürgitamine, sordid, mahepõllundus mürkide kandumine vette, järvede kinnikasvamine Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, Kemikaalide kasutamine kasvatamine Mullaviljakuse langus optimaalsel hulgal,
vanemadki. Looduskaitse Ebapärlikarp on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik. Eesti Punase raamatu järgi kuulub ta 1. kategooriasse ja IUCNi Punase Nimestiku eriti ohustatud kategooriasse. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenevad ebapärlivarud pidevalt. Pärlipüügi käigus saab väga palju karpe asjatult otsa. Selleks, et Eestis leida üks pärl on vaja keskmiselt lahti kangutada 10 000 karpi. Tänapäeval on kõigele muule halvale lisandunud ka vee reostus. Ebapärlikarp suudab elada vaid puhtas vees. Kasutatud kirjandus: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel579_569.html http://et.wikipedia.org/wiki/Ebap%C3%A4rlikarp http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/1laheme/ebaparli.htm http://matefus.onepagefree.com/files/Ebap%C3%A4rlikarbi%20%C3%B6koloogia.pdf
Vee saastumine ja selle vältimine Vee saastumine Veereostus ehk vee saastumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogudesse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus) Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline Soojuslik Reostusained Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid Orgaanilisi aineid ins e ktiid id , h e rb its iid id ja m itm e d te is e d ke e m ilis e d m ürg id b a kte rid , m is o n ve tte jõ ud nud h e itve te s t ja ka rilo o m a d e ka s va tus e s t to id ukä itle m is e jä ä kp ro d uktid Anorgaanilisi aineid R a s km e ta llid Ha p p e lis e d üh e nd id Ke e m iline s a a s te , m is o n te kkinud tö ö s tus e s vä e tis e d (e riti nitra a d ...
Jõevähk Astacus astacus Taksonoomia Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus...
Kodutöö keskkonnakaitses e. Kuidas parandada Eestis keskkonnakaitset? 1. Maksta põllumeestele suuremaid toetusi, et nad saaksid kasutada õiged väetisi õigetes kogustes. Tänu sellele jääks ära kevadine sõnnikuhais Tartus ja sellest tulenev reostus. 2. Pakendikäitlus tuleks teha kohustuslikuks kõigile ja selle üle tuleks teha järelvalvet. Paljudes piirkondades ei ole vaja pakendit sorteerida. See aitaks kaasa taakasutuse levikule. 3. Tõsta kütuse aktsiisi, vähendada ühistranspordi maksumust ja tõsta selle mugavust (nt. tihedam graafik, mugavamad pikamaa bussid). Loodetavasti hakkaks rohkem inimesi ühistransporti kasutama, tänu millele oleks meil puhatam keskkond. 4
· Huvitav vahejuhtum: 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise kaebuse esitasid, Salopek vabastati. Sisu: · Peamiselt käsitletavad teemad on keskkond, metsade hävitamine, keemiline reostus, globaalne soojenemine, ja ohustatud liigid. · Osad väljaanded keskenduvad ka mõne kindla toote/eseme tootmise ja kasutamise ajaloole. · Üleüldisemas mõistes on ajakirja sisus loodusega enamasti lähedalt seotud teemad. · Mõnel juhul käsitletakse NG ajakirjas ka muid aktuaalseid teemasid. Näiteks külma sõja ajal räägiti nn Raudse eesriide taga toimuvast, olukorrast Berliinis ja Nõukogude Liidust. Leviulatus: · Hetkel tõlgitakse NG 34a keelde.
vees ujutamise käigus ujutamisel jt. Lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Reostusnäitajad Vee(kogu) kvaliteedi langus Veekogu kinnikasvamine Vee ebameeldiv lõhn Veeõitsengud Vetikate vohamine Orgaaniliste ainete sisaldus Toitainete sisaldus Click to edit Master text sty Heljumisisaldus Second level Third level Vee bakteriaalne reostus Fourth level Fifth level Reostuskoormus Eestis 2009. aastal BHT7 1137,86 tonni Heljum 3744,70 tonni Naftasaadused 31,06 tonni Püld 145,22 tonni Nüld 1748,69 tonni Sulfaadid 163031,92 tonni Kloriidid 4045,43 tonni Tagajärjed Hapnikuvaegus Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis
Loodusesse tuleks suhtuda austusega ning olema tänulik selle kõige eest, mida ta inimestele pakub, kuid aja möödudes on loodusesse suhtumine muutunud enesestmõistetavaks ning üha vähem pööratakse tähelepanu looduse kaitsmisele ja säilitamisele. Inimkonna arenedes tõusid inimeste nõudmised ning hakati välja töötama uut tehnikat ning keerulisi tehnoloogiaid, paraku oli aga nii, et tihti kannatas selle tõttu ka loodus. Reostus, puuraie, kemikaalide kasutus, õhusaaste, liigne maapinna koormus.. kõik need märksõnad iseloomustavad looduse hävitamist. Aina populaarsemaks muutusid keerulised tehnoloogiad ning keemilised ained, sest tänu nendele muutus inimeste elu palju mugavamaks ja hõlpsamaks. Industriaalühiskonna tekkimisel 18. sajandi lõpul suurenes tootlikkus ning seetõttu muutus ka reostuse, õhusaastatuse ja looduse hävitamise tase veelgi kõrgemaks. Inimesed ei osanud ette
Tänapäeva kosmose uurimisvahendid Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida kosmosesse 10 000 000 000 000 000 000 000 (10 atmel 22) kilomeetri kaugusele, teleskoopide abil, mille valgustundlikkus on miljon korda suurem inimsilma valgustundlikkusest. Mis on astrokliima? Astrokliima on tähtede uurimiseks sobiv kliima. Nagu teame mõjutavad pilvisus, suurõhuniiskus, õhu- ja valgus reostus, tuul, virmalised, maavärinad ja kiire kliimamuutus väga palju astrokliimat. Astrokliima uurimise tagajärjel teatakse kuhu on kõige parem rajada observatooriume (teadusasutus, kus tegeldakse astronoomiliste objektide vaatlemisega, nt teleskoobi abil) Kuhu rajada observatooriumid ? Observatooriumid kui astrofüüsikaliste vaatluste kohad rajatakse tänapäeval väga hea astrokliimaga paikadesse ning võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuseallikatest.
Tooge 2 näidet 2 looduskaitsealustest liikidest. Miks nad on ohustatud ja mida tehakse nende kaitseks? Vt. Looduskaitse 100 videod. Lendorav Sest tehakse palju lageraiet. Luuakse kaitsealasid. Muidu suhteliselt passiivne kaitsmine Euroopa naarits Sest ameerika naarits sööb ta välja. Tehakse eraldi elupaikasid nende jaoks kust eemaldatakse ameerika naarits Mis ohustab meie metsasid, veekogusid, niitusid ja soid? Kuidas neid säilitada? Reostus ja inimtegurid. Istutada uusi taimi ja kanda looduse eest hoolt.
varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett. Samuti on nad tähtsad aineringes. Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna. Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. Ohustatus Käsnasid ohustab vee liigne reostus, nende kaasavõtmine ja hävitamine. Välisvaade Sisevaade Sisevaade Välisvaade
Rahvaarvu kasv, inimtegevuse mõju keskkonnale Katrin Orav Tartu Kunstikool 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Rahvaarvu kiire kasv 3.Rahvaarvu kasv kuude kaupa 4.Rahvastiku kasv 5.Rahvastiku kasvust tulenevad probleemid 6.Rahvastiku kasvust tulenevad keskkonna probleemid 7.Rahvastiku kasvu piiramise abinõud Sissejuhatus Aastatuhandeid kasvas inimeste arv aeglaselt, mille põhjustas: Haigused Nälg Sõda Loodusõnnetused Kiiremini on rahvastik kasvanud viimase 1000 aasta jooksul, põhjusteks: Linnastumine Arstiteaduse arenemine Elutingimuste paranemine Rahvaarvu kiire kasv Sai alguse 16. saj tööstuslikust revolutsioonist Peamiselt Lääne-Euroopa riikides Meditsiin arenes Elamistingimused paranesid Suremus vähened Eluiga pikenes Miljardite täitumised 1. korda 1804. ...
territooriumi, kus elada. Mõni pikaaegne elanik on ehk isegi märganud, kuidas algselt lagedasse linnaossa kerkib aastatega juurde uusi, tihedalt asustatud eluhooneid ja sinna juurde ka sõidu- ja teeradu. Kahjuks tähendab linnastunud alade osakaalu suurenemine seda, et alles jääb vähem ruumi loomadele, mistõttu võime kohata üha sagedamini linnas ekslevaid metsloomi, kes on siia sattunud juhuslikult või tulnud toiduotsinguile. Üks suurimaid murekohti on linnade reostus, millel on mitu vormi: vee-, õhu, valgus- ja mürareostus. Õhureostust kirjeldab linnaõhus sisalduv suur kogus tahma ja tolmu mis kahjustab nii inimeste kui ka linnades tegutsevate loomade ja lindude kopse. Veekogude reostuse eest on vastutavad kodusest majapidamisest ja tööstusest tekkinud heitveed, mis kahjustavad nii linnades kui ka nende lähedaümbruses asuvaid veekogusid. Lisaks satub nendesse veekogudesse ka palju prügi, mida inimesed laiskusest ja ükskõiksusest
4.3 Reostuse levik ja isojooned. Antud ülesande eesmärgiks oli isojoonte kaardi koostamine, reostuse leviku arvutamine ning selle hindamine. Töölehel oli mulle ette antud kaart, kus oli juhtunud liiklusõnnetus. Kütuse veok oli libedal teel välja sõitnud ja selle tagajärjel voolas 1000 liitrit naftat välja paagist ning see oli imbunud pinnasesse. Ma olin nõnda-öelda spetsialist, kelle ülesandeks oli hinnata naftalekke mõju veerežiimile. Minu hinnangul reostus jõuab küll allikani, kuid tema mõju veerežiimile on minimaalne. See on väga pisikene protsent, kui üritasin välja arvutada reostuse mõju allikani, siis juba 100 m kohta oli see arv 0,00095. Seetõttu otsustasin mitte rohkem arvutada edasi, sest see oli minu jaoks juba piisav tõendusmaterjal võimalikust väiksest reostuse mõjust veerežiimile. Minu arvutused olid umbkaudsed. Kasutasin ümmardatud tulemusi. Minu andmetel
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö: ,,Tuuleenergia" Koostaja: Õpetaja: 2009 õ.a Sisukord: 1. Positiivsed küljed....................................................................................................................3 2. Negatiivsed küljed..................................................................................................................3 3. Tehnoloogia............................................................................................................................3 4. Olukord Eestis........................................................................................................................4 5. Olukord mujal maailmas........................................................................................................4 ...
Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina... ...on paljude veekogude kallastele jäänud loomakasvatuse tootmishooneid, kust pääsevad vihmasadude korral väga algelise sõnnikumajanduse tõttu veekogudesse mitmesuguseid saasteaineid. Veekogude eutrofeerumine
köögiviljadega. b) Sisse ostetakse põhiliselt teravilja, veidi ka puuvilju. c) Holland on maailmas kolmandal kohal põllumajandussaaduste eksportija. Eksporditakse piimatooteid, mune, liha, kala, tulpe, loomasööta ja elus loomi d) Holland on üks suurimaid piimatoodete eksportijaid ning suurim tulpide eksportija. 5. Keskkonnaprobleemid Põllumajandusega seonduvad keskkonnaprobleemid Hollandis on: 1) Üleväetamine 2) Põhjavee reostus 3) Veepuudus 4) Hapestumine 5) Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
Kuna veevahetus on kesine, peaksime seda arvestama, kuid siiski on meri pidevas reostumises. Läänemeri on üks kõige tihedama laevaliiklusega piirkondi maailmas, mis toob paratamatult kaasa olulise mõju keskkonnale(peamised kaubaliigid on toornafta, nafta, konteinerid, väetis).Vaatamata asjaolule, et laevatransporti on alati peetud üheks keskkonnasõbralikumaks kaupade ja inimeste vedamise viisiks, on siiski palju keskkonnamõjudega seotud probleeme. Näiteks juhuslik reostus, laevadelt pärinevate jäätmetega reostamine, õhureostus ja võõrorganismide tahtmatu sissetoomine. Ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Lahendused
Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina… …on paljude veekogude kallastele jäänud loomakasvatuse tootmishooneid, kust pääsevad vihmasadude korral väga algelise sõnnikumajanduse tõttu veekogudesse mitmesuguseid saasteaineid. Veekogude eutrofeerumine
müüa oma energiat teistesse riikidesse, samalajal oma kütusekulu tunduvalt vähendades. Peale selle, et Eesti hoiaks kokku kütusekulude pealt, säästaks me ka tooraine hulgaga, mida tuumajaam vajab nimelt väga vähe. Ning kuigi jäätmete kohapealt on tegu vägagi radioaktiivse ainega, siis ei tasuks siiski mainimata jätta, et tegu oleks siiski võrdlemisi väheste tahkate jääkainetega ning puuduks ka CO2ga kaasnev reostus. Veelgi suurem osa inimestest on vastu tuumajaama rajamisele suure hirmu tõttu. Nagu me kõik ajaloost mäletame, toimus 1986.ndal aastal Tsernobõli tuumakatastroof, mis kujutas endast tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktori plahvatust. Plahvatuse põhjustas tuumajaama ebastabiilsesse olekusse viimine turvasüsteemide katsetuse tõttu. Ma arvan, et ligi 30 aastat tagasi aset leidnud sündmus ei tohiks olla niivõrd määrav roll tulevuku plaanidele, eriti kui tegu
elanikkond (kokku 1 024267 inimest - ESA, seisuga 1.01.2012.) · Küsitlus viidi läbi silmast-silma küsitlusena Omnibussi keskkonnas · Küsitlusperiood oli 31.05-13.06.2012 · Osales 68 intervjueerijat 100 küsitluspunktis · Vastanute arv on 1005 ,,ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS" KÜSITLUSE TULEMUS · Suuremat tähelepanu nõudvad keskkonnaprobleemid Eestis, mida vastajad spontaanselt pakkusid, olid vesi ja veekogud (18%), prügimajandus (17%), reostus, saaste (15%) ja mets (15%). · Kui vastajail paluti loetelust valida 3 valdkonda, mis nõuaksid senisest suuremat tähelepanu, kerkis pingerea etteotsa mets (31%), mida paigutas 3 tähtsama hulka peaaegu iga vastaja. Sellele järgnes mere puhtus (28%) ja jõgede- järvede olukord (27%) seega taas veekogude puhtus. · Eesti keskkonnaseisundit tervikuna hinnati ülekaalukalt pigem heaks (81%), millele lisandub 4% vastajatest, kes seda pidasid koguni väga heaks
Sinna alla kuuluvad kõik erinevad reostused, uputused, keemiatehased, kaevandamised, põllumajandus ja igasugune muu tootmine. Aga selles valdkonnas tuleb Eestile just kasuks, see et Eesti on väike ja ei reosta nii palju. Lisaks ei oma me ka paljusid keemiatehaseid ja ühtegi tuumatehast. Kui jätkub koondumine suurlinnadesse siis võib kasvada ka inimtegevuse hävitav mõju ühele piirkonnale ja seal tekkiva reostuse suurenemine. Õnneks jällegist ei ole see reostus just väga suur, aga märkimisväärne ja mainimist vajav on ta tõesti. Kolmas alapunkt oleks kuritegevus ja narkomaania. Järjest kasvav narkomanide arv nõrgestab riiki. Erinevalt tavalisest inimesest ei ole narkomaan enamasti võimeline riigile makse maksma aga siiski vajab arstiabi ja korrakaitsjate pidevat valmisolekut. Sama kehtib ka kurjategijatega. Võimalikest ohtudest rääkides on ka muidugi sõda ja sõjaline tegevus suur julgeolekurisk, aga
huumushorisont. Turvastumine- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mula mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Sooldumine- mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. 14. Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävimisele? 15. Muldade kaitse, muldade hävimine (erosioon,deflatsioon, kõrbestumine, sooldumine,keemiline reostus, ehitusdegradatsioon, bioloogiline degradatsioon) kirjeldus,põhjendus
Jäätmete keskkonnaprobleemid: A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1)Õhu saastumine: *HCl, raskemetallid (Cd, Hg) *Org. 1. heitvesi jaguneb: *Olme- ja majandusheitvesi Keskkonnamürgid 2)Vee reostamine: *Toitained *Tööstusheitvesi *Sadevesi *Orgaanilised ained *Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, 2. Heitvete kogumine ja ärajuhtimine: *Ühisvoolseks Cr jt. *Mikroobne reostus 3)Müra 4)Närilised, linnud (ehk segasüsteemiks) *Lahkvoolseks (eraldi süsteemid Jäätmekäitluse strateegia *Jäätm tekke vältim *Jäätm heitvee ja sadevee tarbeks) koguse ja ohtlike jäätmete minimiseerim *Jäätm käitlem B) Heitvee koostis ja omadused *Ohutu hoiustam taaskasutamiseks 1. Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. *Üks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
