Lk69 1. Milles seisneb aluste ja hapete vastandlikkus? Nende vastandlikkus avaldub siis, kui võrrelda nende toimet indikaatorile 2. Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Millised ained seejuures reageerivad ja millised saadused tekivad? Happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Reageerivad hape + alus ning tekivad sool + vesi 3. Miks toimub hapete ja aluste vahel reaktsioon? Sest nad neutraliseerivad üksteist 4. Mis on neutraalne lahus? Kuidas seda kindlaks teha? Kui vesinik- ja hüdroksiidioone on lahuses võrdses hulgas, siis tekib neutraalne lahus. Tuleb hape ja alus omavahel reageerima panna. 5. Mille järgi on soolhape saanud oma nimetuse? 6. Mida väljendab lahuse pH? see väljendab lahuse happelisust või aluselisust 7. Milline on neutraalse lahuse pH väärtus
Toru asetatakse polarimeetrisse ning mõõdetakse polarisatsioonitasandi pöördenurka, seades analüsaatori poolvarjuasendisse (või automaatselt polarimeetriga POLAMAT). Esimese mõõdetud nurga võetakse polarisatsioonitasandi pöördenurgaks lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostatakse mõõtmiseid kindla ajavahemiku tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida aeg edasi, seda harvemini). Viimase lugemi võtmisel eeldatakse, et reaktsioon on toimunud. Katse 0,2% sahharoosilahusega Aeg,mi n 2,10 0,7 4,00 0,62 6,00 0,51 8,00 0,43 10,00 0,35 15,00 0,19 20,00 0,1 25,00 0,04 30,00 -0,02 35,00 -0,05 40,00 -0,09 45,00 -0,11 50,00 -0,11 55,00 -0,16 60,00 -0,16 65,00 -0,17 70,00 -0,18 75,00 -0,18 Kalibreerimine: Algne sahharoosilahus oli 0,6%. Kuna M(C12H22O11) = 342 ja
ja ärkveloleku tsükkel sarnane ema omaga (loode magab, kui ema magab) Perioodi lõpul (u 40 näd) on loode u 50 cm pikk ja kaalub u 3000- 4000 g.Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda. Loote käitumine Loode on pidevas liikumises. Esimesed tabatavad liigutused on südamelöögid. 1 kuulõpul (loode u 6 mm pikkune). Mõne nädala jooksul muutuvad regulaarseteks 8 nädalast reageerib puudutustele, 16.näd- st on reaktsioon puudutusele lokaliseerunud kontakti piirkondaLootel võib olla kuni 20000 liigutust päevas Alates 16. nädalast tunneb ema loote liigutusi 15-näd-sel lootel on kirjeldatud 15 erinevat liigutusmustrit (hingamisliigutused, võpatamine, luksumine, pea pööramine, ringutamine, haigutamine jm) 17.- 24. nädalal loote aktiivsus väheneb (arenevad kõrgemad ajupiirkonnad) Alates 24
YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid muudatusi. Käesolevas töös kasutatakse reaktsioonianumana normaalkatseklaase, kus 1- milliliitrisele mahule vastab umbes 1 cm kõrgune vedeliku nivoo. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud - polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemete abil
C3H7ONa + C4H9Cl = C3H70C4H9 + NaCl Amiinid- on orgaanilised ained, mis sisaldavad aminorühma. Lämmastik on amiinides 3- valentne. Näiteks: CH3CH2NH2-etüülamiin, CH3CH2NHCH3-etüülmetüülamiin. Üldjuhul on amiinides vesinikside, järelikult lahustuvad nad vees hästi ja neil on kõrged keemistemperatuurid. Keemilised omadused: Amiinid on orgaanilised alused, reageerivad analoogiliselt ammoniaagiga. a) Reaktsioon HCl : NH 3+HCl=NH4Cl ; CH3NH2+HCl=CH3NH3Cl b)Reaktsioon veega : NH3+H2O=NH4OH ; CH3NH2+H2O=CH3NH3OH Alkeenid- on küllastumata ühendid , kus süsinike aatomite vahel on kaksikside. Üks sidemetest on sigma () ja teine pii side. Nimetuses on lõppliide een. Üldvalem CnH2n. Alkeenile nimetuse andmisel antakse alati kaksiksidemele väiksem kohanumber. Isomeere saadakse kas kaksiksideme liigutamisel või siis metüülrühma sissetoomisel. Võib ka moodustada cis- ja trans- alkeene.
2. Iseloomusta alumiiniumi elektri- ja soojusjuhtivust ja kus alumiiniumi selle omaduse tõttu kasutatakse. 3. Iseloomusta raua füüsikalisi omadusi. 4. Kuidas erinevad malm ja raud süsiniku sisalduse poolest? 5. Milles väljenduvad korrosiooninähtused? 6. Mis on joodis? 7. Nimeta vähemalt kuus metallidele iseloomulikku füüsikalist omadust. Kirjelda pikemalt koos näidetega kolme omadust. 8. Põhjenda, kas reaktsioon toimub või mitte. Kui reaktsioon toimub, siis kirjuta see välja ja tasakaalusta. · Cu + H2O = · Mg + FeCl2 = · Zn + H2SO4 = METALLID II 1. Raua leidumine looduses ja tähtsamad looduslikud ühendid. 2. Iseloomusta alumiiniumi peegeldusvõimet ja kus alumiiniumi selle omaduse tõttu kasutatakse. 3. Millised on tähtsamad vaseühendid? 4. Iseloomusta kõrgahjuprotsessi tooraineid. 5. Nimeta korrosioonikaitse võimalusi. 6. Mis on amalgam? 7
ioonidega violetse kompleksi. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Tulemus: Segu värvus sinakas-violetseks ja sellest võib järeldada, et lahus sisaldas kaht või enamat pepiidsidet, mis moodustasid aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (türosiin, trüptofaan, fenüülalaniin) olemasolu valgus. Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustub intensiivselt kollase värvusega ühend, mis käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse.
vahel); 3) allogeenne transplantaat kude kantakse üle sama liigi geneetiliselt erinevale indiviidile. On kõige tuntum kliiniline transplantaat. Siin retsipiendi immuunsussüsteem tunneb transplantaadi ära kui võõra ja püüab seda ära tõugata; 4) ksenogeenne transplantaat kude kantakse üle teise liigi indiviidile. Selle transplantaadi korral on geneetiline erinevus kõige suurem ja toimub kiire äratõuke reaktsioon. Ksenogeensed transplantaadid, mis võivad olla elujõulised ja kanda üle inimesele, on näiteks sea nahk, veresooned või klapid. On teada mõningaid õnnestumisi transplantaadi ülekandmisel loomalt loomale. Transplantatsiooniantigeenid Kudede individuaalse erinevuse uurimine algas juba dr. Karl Landsteineri töödega veregruppidest 1901. aastal.
1. Füüsikalised ja keemilised nähtused: Füüsiklised nähtused on ainetega toimuvad muutused, mille käigus ained jäävad samaks. · Peenestusastme suurenemine · Aregaatoleku muutus · Aine ruumala muutus temperatuuri või rõhu muutumisel Keemilised nähtused : ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. · Metallide (raua) roostetamine · Aine põlemine · Piima hapnemine · Vesiniku või kütuse plahvatus 2. Keemiline reaktsioon: Keemilise nähtuse aluseks on keemiline reaktsioon, nt raua roostetamine kui keemilise nähtuse olemuseks on raua reaktsioon õhuhapnikuga; kõdunemise baasika on aga orgaanilise aine lagunemisraktsioon jne. Peamised tunnused: · Värvuse muutus · Sademe teke või kadumine · Lõhna muutus · Gaasi eraldumine · Soojusefekt · Valgusefekt Teatud keemiliste reaktsioonide toimumiseks on vaja anda lisaenergiat valgusenergia, valguse, kuumutamise süütamise vms kujul.
oksüdatsioonil CO2ks ja H2Oks kokku 28-30 mooli ATPd.) Glükolüüsi reaktsioonid Glükolüüsi rada on vastavalt reaktsioonide energeetikale jaotatav kaheks faasiks. Esimeses faasis tarbitakse energiat ATP kujul, teine faas on energiat salvestav. Esimeses faasis kasutatakse 2 ATPd glükoosi konverteerimisel fruktoos 1,6- bisfosfaadiks (F1,6BP). Teises faasis degradeeritakse F1,6BP kaheks püruvaadiks, sellega kaasneb 4 ATP ja 2 NADH teke. 1. Heksokinaasi reaktsioon. ATP sõltuv glükoosi fosforüülimine glükoos-6-fosfaadiks (G6P) on glükolüüsi raja esimene reaktsioon. Seda reaktsiooni katalüüsivad koespetsiifilised isoensüümid heksokinaasid. Fosforüülimisel on mitu eesmärki. Esiteks konverteeritakse laenguta glükoos aniooniks, mis on lõksustatud rakku, sest rakkudel puudub fosforüülitud suhkrute jaoks transpordisüsteem. Teiseks konverteeritakse bioloogiliselt inertne suhkur sellisesse vormi, mida on edasi võimalik metaboliseerida.
tähis M; ühik g/mol. Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Nt: metallid, H2, O2. Liitaine- aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Nt: oksiidid, happed, alused, sulamid. Neutralisatsioonireaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. Nt: 2LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2H2O Ca(OH)2 + H2CO3 CaCO3 + 2H2O Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühteldelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsioonastme muutus. Nt: 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). Nt: metallid 2Na + 2HCl 2NaCl + H2 Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseeruvad).
denaturatsiooniprotsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest c) Väljasoolastamine - lahusest erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. Mõningad neist on kasutatavad ka valkude kvantitatiivseks määramiseks. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: a) Universaalsed reaktsioonid (biureedireaktsioon), mis on omased kõikidele valkudele b) Spetsiifilised reaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. Kuna valdav osa valke sisaldab kõiki 20 aminohapet, siis on ka erireaktsioonid kasutatavad enamiku valkude tuvastamiseks, kuid vähesed nn mittetäisväärtuslikud valgud, nagu kollageen, elastiin jt ei anna mõningaid spetsiifilisi reaktsioone. 1.1.Biureedireaktsioon Teoreetilised alused Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas
SOOL liitaine, mis koosneb aluse katioonist ja happe anionist METALL liitaine, millel on metallidele iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused LEELIS vees lahustuv hüdroksiid ELEKTROLÜÜS lahusest ja sulatisest elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess INDIKAATOR aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused KEEMILINE REAKTSIOON ainete muundumine teisteks aineteks KEEMILINE NÄHTUS muutus, millega kaasneb keemiline reaktsioon FÜÜSIKALINE NÄHTUS nähtus, mille käigus muutub aine olek või kehakuju ALKAAN süsivesinik, mille molekulides on ainult kovalentsed üksiksidemed ALKOHOL orgaaniline ühend, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga KARBOKSÜÜLHAPE ühend, mis sisaldab karboksüülrühma SAHHARIID elutähtis ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust
keskkonnas Cu -ioonidega violetse kompleksi. 2+ Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Järeldus: Segu värvus violetseks ja sellest võib järeldada, et lahus sisaldas kaht või enamat pepiidsidet, mis moodustasid aluselises keskonnas Cu 2+-ioonidega violetse kompleksi. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus. Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel denatureerib valk pöördumatult ja sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustub intensiivselt kollase värvusega ühend, mis käitub hape/alus indikaatorina, omandades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse 56 tilka kontsentreeritud HNO3
· väljasoolastamine lahusest erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. Töö etapid 1.1.1 Biureedireaktsioon Valkude üldreaktsioon, mis on tingitud peptiidsidemete esinemisest. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu+2 ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse biureetkompleksi. Töö käik: Katseklaasi valada 1 ml munavalgu lahust. Lisada 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Tulemus: Esialgu oli reaktsioonisegu värvus sinine, seejärel muutus lillaks. Reaktsioon tõestas peptiidsidemete olemasolu munavalgu lahuses. Tekkinud biureetkompleksi struktuur: 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Reaktsioon tõestab aromaatse tuuma sisaldavate aminohapete(trüptofaan; türosiin; fenüülanaliin) olemasolu valgus. Lämmastikhappe lisamisel valk denatureerub. Katseklaasi sisu soojendades toimub aromaatsete tuumade nitreerumine (kollase värvusega), omandab leelisesises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik:1 ml
E = 0 mittepolaarne kovalentne side 0 < E < 1,9 polaarne kovalentne side 1,9 iooniline side Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnevad ained. Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Eksotermiline reaktsioon on soojuse eraldumisega kulgev reaktsioon. Endotermiline reaktsioon on soojuse neeldumisega kulgev reaktsioon. 3) Mis rühma elementidel esineb elektronoktett ja miks kõik aatomid seda endale püüavad saavutada? VIII A 4) Miks on üksikutel aatomitel kõrgem energia (välja arvatud väärisgaasid) Üksikud aatomid on kõrge energiaga ja ebapüsivad, sest neil puudub elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise
E = 0 mittepolaarne kovalentne side 0 < E < 1,9 polaarne kovalentne side 1,9 iooniline side Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnevad ained. Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Eksotermiline reaktsioon on soojuse eraldumisega kulgev reaktsioon. Endotermiline reaktsioon on soojuse neeldumisega kulgev reaktsioon. 3) Mis rühma elementidel esineb elektronoktett ja miks kõik aatomid seda endale püüavad saavutada? VIII A 4) Miks on üksikutel aatomitel kõrgem energia (välja arvatud väärisgaasid) Üksikud aatomid on kõrge energiaga ja ebapüsivad, sest neil puudub elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise
HNO 3 (loksutan) soojendan lahust jahutan + NH4OH (kuni ilmub ammoniaagi lõhn) Tulemus: Lisades HNO3 tekkis läbipaistmatu valge hägu, soojendamisel tekkis põhja kollakase vedelik ja valge helvesjas sade kerkis üles, lõpuks muutus kogu katseklaasi sisu üleni kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus heledamaks. Järeldus: Valk sadestus ja aromaatsed tuumad nitreerusid, segule kollakas värvus, järelikult sisaldusid munavalgus aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped. 3. Milloni reaktsioon Reaktsioon sarnaneb ksantoproteiinreaktsioonile. Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Reaktiiviga annab valk soojendamisel intensiivse punaka sademe. Milloni reaktiiviga reageerivad samuti aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped. Töö käik: Ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi Hg(NO3)2 + HNO3. Soojendasin segusid umbes 50C.
1. Keemiline side tekib väliskihi elektronide vahel ühe aatomi väliskihielektron(id) ühinevad teise aatomi omadega, nii hakkavadki aatomid teineteise poole tõmbuma 2. a) Elektronide loovutamine või juurdevõtmine (aatomid loovutavad/võtavad juurde niipalju elektrone, kui vaja. Aatomitest tekivad ioonid. Tekib iooniline side) b) Elektronide jagamine omavahel, moodustades ühiseid elektronpaare. Tekib kovalentne side. 3. 2H + O = H2O Energia eraldub. Eksotermiline reaktsioon 4. Keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 5. Eksotermiline reaktsioon on reaktsioon kus lähteainete energia on kõrgem saaduste energiast (H < O ) Endotermiline reaktsioon on reaktsioon, kus lähteainete energia on madalam saaduste energiast (H > O ) 6. Täppskeem Paardumata elektronide arvu määramine - üks paardumatta elektron 7. Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Seda moodustavad: a)Vesiniku aatom b) Kloori aatom
) o Automootor o Ensüümid-Valgulised biokatalüsaatorid. o Toimivad elusorganismis. o Juhivad reaktsiooni kulgemist mõõdukal temperatuuril ja mõõduka kiirusega. o Aktiivne Tsenter-Sinna meelitab ensüüm lähteainete molekulid Tegurid o Ainete omadused-Mida aktiivsem aine, seda kiiremini aine reageerib o Ainete kontsentratsioon-Mida suurem on kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Gaasi rõhk-Mida suurem on rõhk gaasis, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Kokkupuutepinna suurus-Mida suurem on kokkupuutepinna suurus, seda kiiremini toimub reaktsioon.(peenestamine) o Segamine-Aine segamisel hakkavad osakesed rohkem põrkuma ja reaktsioon kulgeb kiiremini. o Temperatuur-Osakeste liikumine temperatuuri tõstmisel suureneb ja reaktsioon toimub kiiremini. Energia muutumine reaktsioonides Mõisted
Biotoime Väärisgaasi sissehingamisel on narkootiline toime, see on seda mõjusam, mida suurem on väärisgaasi aatommass Elukeskkonna kiirgustausta peamine tekitaja on radoon. Radoon on äärmiselt mürgine, kuid võib üliväikestes kogustes osutuda kasulikuks teatud krooniliste haiguste ravil. Reaktsiooni võrrandid Ksenooni reageerimisel plaatinaheksafluoriidiga saadakse väärisgaaside ühend. Reaktsioon vääveltetrafluoriidiga Xe(g) + PtF6 XePtF6 Väärisgaasidest on ksenooni ühendeid uuritud kõige laialdasemalt. Ksenoondifluoriid reageerib veega: 2XeF2 + 2H2 O 2Xe + 4HF + O2 Reaktsioon elavhõbedaga: 2Hg + XeF4 Xe + 2HgF Reaktsioon plaatinaga: Pt + XeF4 Xe + PtF4 Reaktsioon vääveltetrafluoriidiga: 2SF4 + XeF4 Xe + PtF6 TÄNAN KUULAMAST!
vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. Gaasi rõhk gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus reaktsiooni kiirus tahke lähteaine peenestamisel kasvab. Segamine segamisel segunevad reageerivad ained kiiremini ja ühtalsemalt, osakestevahelised põrked sagenevad ning reaktsioon kiireneb. Temperatuur temperatuuri tõstmisel reaktsiooni kiirus kasvab (osakeste energia suureneb). Katalüsaator aine, mis kiirenab reaktsioone. Reaktsioonide kiirenemist katalüsaatori mõjul nimetatakse katalüüsiks (reaktsioonis katalüsaatori kogus ja koostis säilib). *Inhibiitor aine, mis takistab/aeglustab reaktsioonide kiirust. 2.Energia muutus keemilistes reaktsioonides Eksotermiline reaktsioon reaktsioon, milles energia eraldub (keemiliste sidemete
1. Reaktsiooni tulemusena tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energiana 2. Gammakiirgusena 3. Ergastatud olekus tekkinud tuum on ergastatud olekus (omab energiat). Põhilised tuumareaktsioonide tüübid on järgmised: Click icon to add picture Tuumasüntees on tuumade loomine varemeksisteerinud nukleonidest. Tuumasüntees võib toimuda kas tuumaühinemise või tuumalõhustumise teel. Tuumaühinemine on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks. Näiteks toodud reaktsioon ongi tuumafusioon. Tuumalõhustumine on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks. Kui see toimub ilma välise mõjutuseta, siis nimetatakse seda spontaanseks lõhustumiseks ja tegemist ei ole tuumareaktsiooniga. Tänapäeval kasutatav tuumaenergia põhineb just tuumalõhustumise protsessil. Tuumapurunemine on reaktsioon, milles suure energiaga osake lööb raskest tuumast välja nukleone
konstandile. Entroopia kasv S>0 (sulamine,aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reakts, kus gaasiliste ainete hulk kasvab)Entroopia kahanemine S<0veeldumine, tahkestumine,gaasiliste ainete mahu vähenemine)Spontaansusehindamine :G=H -TS (G- Gibbsi vaba energia muut. Protsess spontaanne kui G<0Mida suurem on Kc või Kp , seda enam on reaktsiooni tasakaal nihutatud paremale, produktide poole.reaktsiooni isotermi võrrand: G = - R · T · ln(Kp) G << 0 (Kp >> 1) reaktsioon kulgeb vasakult paremale, tasakaalusegus põhiliselt saadused. Reaktsioon kulgeb praktiliselt lõpuni.G >> 0 (Kp <<1) reaktsioon kulgeb vastasuunas, tasakaalusegus põhiliselt lähteained. Reaktsioon praktiliselt ei kulge.
Cisrasvad on halvad. Alkeen ja tsükloalkaan on isomeerid, kui on süsinike arv sama. Alküünid ja tsükloalkeenid ka. Küllastumata ühendite keemilised omadused: Reaktsioonitsentris on kordsesideme juures olevad süsinikud, küllastumata ühenditega toimub liitumis reaktsioon, see tähendab, et lähtaineid on kaks ja saadusi on üks. Hüdrogeenimine (vesiniku liitumise reaktsioon) see on margariini tootmis reaktsioon nt. [+H2] Vastand reaktsioon on dehüdrogeenimine. But-2-een + H2 -> butaan Hüdraatimine +H2O, Alkohol rühm liitub selle juurde, kus on rohkem süsinike. But-1-üün + H2o -> but-1-een -2-ool Halogeenimine, ainesse halogeen aatomi viimine 2-metüül-but-2-een +Cl2 -> 2-metüül-2,3 dikloro-butaan Vesinikhalogeniid: Vesinik- läheb sinna, kus vähem C'sid. Cl- läheb sinna, kus rohkem C'sid. ....+HCl-> AMIINID: orgaaniline lämmastikühend.
hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valati ~1 ml munavalgu lahust ja lisati 1 ml 10%-list NaOH, mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust ja loksutati. Värvus katseklaasis muutus lillakaks. Järeldus: Lahus andis lillaka värvuse, kuna leeliselises keskkonnas, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele, seostuvad lisatud CuSO4-st vask ioonid peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes lillaka biureet- kompleksi . Mulderi reaktsioon Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valati ~ 1 ml munavalgu lahust ja lisati 4 tilka kontsentreeritud HNO3,tekkis valge sade, saadud lahust soojendati. Lahus muutus kollakaks Pärast jahutamist lisati NH4OH kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Lahus muutus seejärel tumedamaks kollaseks, võiks öelda oranziks.
laktaat. Glükoosi lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Tekivad CO 2 ja H2O ning see toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Glükoosi lõhustumise etapid: I Glükoosi aktiveerimine fosforüleerimise teel. Süneesitakse glükoos-6-fosfaat ensüümi heksoosi kinaas vahendusel. Reaktsioon on sisuliselt pöördumatu ja vajab 1 molekuli ATP-d. II Glükoos-6-fosfaat isomeriseerub fruktoos-6-fosfaadiks ensüümi fosfoglükoosi isomeraasi vahendusel. Reaktsioon on pöörduv ja mittereguleeritav. III Fruktoos-6-fosfaat fosforüleeritakse ensüümi fosfofruktoosi kinaasi vahendusel (see on glükolüüsi keskne ensüüm, allosteeriliselt reguleeritav) fruktoos-1,6-bisfosfaadiks. Reaktsioon on pöördumatu ja vajab 1 molekuli ATP-d. IV Fruktoos-1,6-bisfosfaat lõhustatakse glütseraldehüüd-3-fosfaadiks (GAP) ja dihüdroksüatsetoonfosfaadiks (DAP) ensüümi aldolaas vahendusel. Reaktsioon on pöörduv ja mittereguleeritav.
asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega elektrofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiilne rühm asendub teisega kloroform + valem, kasutusalad- uimastava lõhnaga värvitu vedelik freoonid + kasu/kahju- klorofluoroalkaan pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal elektronegatiivsus- aatomi võime tõmmata enda poole elektrone
· Lisame 1ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutame, mille tagajärjel lahus värvus violetseks. Järeldus: Lahus andis violetse värvuse, sest meil on leeliseline keskkond, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele. Pärast CuSO4 lisamist vaskioonid (Cu2+) seostuvad peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes meile violetse biureetkompleksi. Kõik see tähendab, et lahuses on peptiidsided. 1.1.2 Mulderi reaktsioon. Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik · Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3. · Segu loksutades ja soojendades värvus valge sade kollaseks. · Seejärel segu jahutatakse ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus oranziks.
·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom mida aktiivsem on aine, seda kiirem on reaktsioon. Reageerivate ainete kontsentratsioon mida kõrgem on lähteainete konsentratsioon, seda kiirem on reaktsioon. Temperatuur mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on aineosakeste energia. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid säilib reaktsiooni lõppedes samas koguses ja koostises. Ekso ja endotermilised reaktsioonid ·Eksotermilise reaktsiooni korral vabaneb soojus, kuid endotermilise korral neeldub.
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne
· Tahkete ainete peenstamine · Katalüsaatori kasutamine · Segamini Katalüüs keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Katalüsaator aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. REAKTSIOONIDE SUUND Pöördumatud reaktsioonid reaktsioonid, mis kulgevad ühes suunas ja lõpuni (tähistatakse ühesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon ja seega ka reaktsiooni kiirus vähenevad ning saaduste kontsentratsioo suureneb, kuni reaktsioon lõppeb. Pöörduvad reaktsioonid reaktsioonid, mis toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni (tähistatakse kahesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon väheneb ja saaduste kontsentratsioon suureneb. Pärissuunalise reaktsiooni kiirus väheneb ja vastassuunalise reaktsiooni kiirus suureneb, kuni nad saavad võrdseks saabub tasakaaluolek. Reaktsioon aga ei lõpe, sest tasakaaluolekus jätkuvad mõlemad reaktsioonid võrdsete kiirustega ning ainete
Keemia Kontrolltöö 1. Laboris kasutatavad kaitsevahendid ja riietus. Kitlid, kummikindad, kaitseprillid, gaasimask 2. Keemilised nähtused, mis need on? Mis on keemiline reaktsioon? Ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. Reaktsioon protsess, milles olmasolevatest ainetest tekivad uued ained. 3. Füüsikalised nähtused, mis need on? Mille poolest erinevad keemilised ja füüsikalised nähtused? Füüsikaliste ainetega toimuvad muutused, kusjuures aine jäävad samaks, agakeemiliste nähtuste korral ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. 4. Peab oskama nimetada keemilisi ja füüsikalisi nähtusi. Füüsikalised: vihmasadu, jääsulamine. Keemilised: põlemine, kummi venimine. 5
Keemia KordamisKüsimused 1. Mõisted keemiline element sama aatominumbriga aatomite kogum elektronorbital ruumi osa, kus elektron viibib kõige sagedamini oksüdatsiooni aste arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis katioon positiivse laenguga ioon anioon negatiivse laenguga ioon eksotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust endotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust keemiline side -viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud kovalentne side ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side polaarne kovalentne side- elektronid mittepolaarne kovalentne side- ioonid ja aatomid
Luminestsents Luminestsents ehk külm heledus ld tähendab lumen valgus. Aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset. Luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine) Valgusega kiiritamine Fotoluminestsents Protsess, mille käigus toimub valguse kiirgumine materjalist peale lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neeldunud valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine Fotoluminestsentsi kasutatakse luminofoorlampides, valgusdioodides,
NH2 C O O C NH HN C O O C NH2 NH2 1.1.2 Mulderi reaktsioon. Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Kontsentreeritud HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust ja lisatakse 5 tilka kontsentreeritud HNO3. Loksutatakse ja soojendatakse, mille tõttu valge sade värvub kollaseks. Seejärel jahutatakse segu ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus tumekollaseks.
REAGEERIMISED 1. Aluseline oksiid + Vesi = Leelis · Reageerivad ainult aktiivsed metallid, IA ja IIA alates kaltsiumist. 2. Aluseline oksiid + Hape = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 3. Aluseline oksiid + Happeline oksiid = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) · Reaktsioon toimub alati. 4. Happeline oksiid + Vesi = Oksiidile vastav hape · Veega ei reageeri SiO 5. Happeline oksiid + Alus = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) + Vesi · Reaktsioon toimub alati · Kergem on võrrandit kirjutada, kui happelise oksiidi alla kirjutada vastava happe valem. 6. Hape + Metall = Sool + Vesinik · Lahjendatud hapetega reageerivad metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. 7
Lisame 1ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutame, mille pärast lahus värvus violetseks. Järeldus: Lahus andis violetse värvuse, sest meil on leeliseline keskkond, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele. Pärast lisamist CuSO4, vaskioonid (Cu2+) seostuvad peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes meile violetse buireetkompleksi. Kõik see tähendab, et lahuses on peptiidsided ja meil on just munavalk. 1.1.2 Mulderi reaktsioon. Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3. Loksutame ja soojendame, mille pärast valge sade värvus kollaseks. Seejärel jahutame segu ja lisame NH4OH lahust ja loksutame. Lahus värvus oranziks.
värvusega lahus, mis leeliselises keskkonnas omandab oranzi värvuse. Töö käik Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Segu loksutatakse ja soojendatakse kuni kollase sademe tekkeni. Segu jahutatakse, lisatakse NH3H2O lahust ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse. Kollane sade muutub oranziks. Järeldus Mulderi reaktsioonis tekkisid nitrofenoolid, see tõestab aromaatsete aminohapete olemasolu munavalgus. 1.1.3. Milloni reaktsioon Kasutatakse Milloni reaktiivi, mis on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid ehk türosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Milloni reaktsiooni korral lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)-punaseks. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust.
keskkonnas Cu2+ -ioonidega violetse kompleksi. Tulemus tunnistab biureedikompleksi tekkimisest lahusesse. Kas meie lahuses on pigem valgud või peptiidid ja kas nende kontsentratsioon on kõrge või madal? (Tekkinud värvuse ja selle intensiivsuse põhjal) Kuna aluselises keskkonnas moodustus Cu2+-ioonidega violetne kompleks see tõestab olemasolu lahuses kaks või enam peptiidsidemeid. 1.1.2. Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr,Trp,Phe) olemasolu valgus. Töö käik Katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja lisan 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Reaktsioonisegu loksutan ja soojendan kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks. Seejärel segu jahutasin, lisasin NH4OH lahust kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutasin hoolikalt. Tulemus ja järeldus
23.metall - aine, mis omab vabu elektrone, mis tekitavad metallilise võre 24.mittemetall - suure elektrofiilsusega aine, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidab elektrone 25.aine valem - näitab, millistest aatomitest aine koosneb 26.indeks - näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis 27.keemilise reaktsiooni võrrand, 28.kordaja reaktsioonivõrrandis, 29.liitaine protsendiline koostis, 30.lagunemisreaktsioon - reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks 31.ühinemisreaktsioon - reaktsioon, 32.asendusreaktsioon, 33.polümerisatsioon - polümeeri tekke reaktsioon monomeeride liitumisel 34.polükondensatsioon - polütekkeline reaktsioon, kus lisaks polümeerile tekib madalam molekulaarne ühend nt vesi. Kondensatsioon tekib, kui ahelas on hapnik ja lämmastik. 35.Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) 36.redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone
(valgu hürdolüüsi produktidega) moodustavad Cu2+-ioonid roosa värvusega biureetkompleksi. Töö käik: valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja ühe tilga 1%-list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Reaktsioonisegu muutus lillaks. Järeldus: lahuses olid peptiidsidemed, kuna need moodustasid aluselises keskkonnas Cu 2+-ioonidega violetse biureetkompleksi. 2. Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) sisaldumist valgus. Konsentreeritud HNO3 lisamisel valk denatureerub pöördumatult ja seadestub. Katseklaasi soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad ja moodustub intensiivse kollase värvusega ühend, mis omandab leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: valasin katseklaasin 1 ml munavalgulahust, lisasin 5 tilka konsentreeritud HNO 3-e.
KT ,,Aine ehitus" kordamisküsimused/teemad. Õpikust lk 8-66, näidisülesanded töölehelt Selgita mõisteid: · Aatomorbitaal - aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. · Elektronegatiivsus - keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata · eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon · endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon · kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side · kovalentne mittepolaarne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga · kovalentne polaarne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud · iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side metalliline side,
Glkoos ehk viinamarjasuhkur-on monosahhariid,mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Fruktoos-on ks monosahhariididest. Trklis-on taimedes olev polsahhariid. Tselluloos-polsahhariid. Anioon-neg. laenguga ioon. Katioon-pos. laenguga ioon. Elektron-neg. laenguga aatomi koostisosa. Prooton-pos. laenguga tuumaosake. Hape-aine,mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid vrreldes hdroksiidioonidega. Oksiid-elemendi hend laenguga. Eksotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus neeldub soojust. Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast reaktsiooni lppu endises koguses. Indeks-on aine valemis esinev number,mis nitab antud elemendi aatomite arvu valemis. Sulam-on kahe vi enama metalli vi metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Korrosioon-metallide hvinemine keskkonna toimel. Ioon-pos. vi neg
soojuseffekt (H); Soojusefekt soojuse eraldumine või neeldumine mingi protsessi käigus; Elektronegatiivsus elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes; Polaarne aine - koosneb polaaarsetest molekulidest; Mittepolaarne aine - koosneb mittepolaarsetest molekulidest; Kordne side - keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil; Iooniline side - side erinimeliste ioonide vahel; Eksotermiline reaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust: Endotermiline reaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. 3. VIIIA rühma elementidel esineb elektronoktett. Aatomid püüava oktetti saavutada, sest siis on nad kõige püsivamas olekus. 4. Üksikutel aatomitel on kõrge energia, sest neil pole elektronoktetti. 5. Keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja tekkel eraldub energiat, sest keemilise sideme lõhkumisel viiakse aatomid madala
kontsentreeritud HNO3,tekkis valge sade. Soojendamisel muutus valge sade kollakaks. Pärast jahutamist lisati NH4OH kuni ammoniaagi lõhna ilmumiseni. Sade muutus oranziks. Järeldus: Soojendamisel toimus aromaatsete tuumade nitreerumine ja saadud nitrofenooli tüüpi ühend on kollaka värvusega. NH4OH lisamisel muutus lahus oranziks kuna nitrofenool käitub leeliselises keskkonnas kui hape, omandades oranzi värvuse. 1.1.3 Milloni reaktsioon Kasutatakse elavhõbe(II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga ehk Milloni reaktiivi. Milloni reaktiiviga reageerivad aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1ml munavalgu lahust ja teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisati 5 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses tekkis valge sade. Mõlemaid katseklaasi kuumutati. Zelatiini lahus jäi värvilt
ilmumiseni nitreerumine. Lahus muutub helekollaseks ning käitub kui happealuse indikaator, NH4OH lisamisel omandab lahus oranzika värvuse. See reaktsioon tõestas aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus. 3) Milloni reaktsioon Ühte katseklaasi 1 ml Milloni reaktiivi lisamisel munavalgu lahust, munavalgu lahusele, tekkis teise 1 ml zelatiini valge sade, mis soojendamisel lahust. Mõlemasse muutus punaseks. Milloni
tekib sisuliselt galvaanipaar. Tsink, kui galvaanipaaris negatiivsema potentsiaaliga metall, on anoodiks ja vask, kui galvaanipaaris positiivsema potentsiaaliga metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. V: Kui vasktraat viia kontakti tsingiga, siis hakkab vase pinnalt eralduma vesinikku. Korrodeerub tsink, sest toimub elektrokeemiline korrosioon, kus aktiivsem metall hävib. Anoodil toimuv reaktsioon: Zn 2e- = Zn2+ Katoodil toimuv reaktsioon: 2H+ + 2e- = H2 O2 + 4H+ + 4e- = 2H2O 1.2 Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale 3 cm³ CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. V: Zn värvus muutus mustaks ja hakkas lagunema Reaktsioonivõrrand:
Nõrk elektrolüüdid- on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad osaliselt ning seetõttu juhivad elektrit halvasti Lihtaine- aine, mis koosneb ühe keemilise elemendi aatomitest Tugev elektrolüüt- dissotseerub lahustumisel täielikult näiteks CaCl Happed- ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Soolad- on ained, mis eraldavad lahusesse happeanioone ja metallikatioone Hüdrolüüs- keemiline reaktsioon, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides. Eksotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus VABANEB energiat. Endotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus NEELDUB energiat. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- nähtus, kus aine jaguneb ioonideks vee molekulide mõjul või lahusti molekulide mõjul. Hüdraatumine- ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste
aromaatse tuuma nitreerumine ning lahus muutub kollaseks. Moodustunud ühend käitub indikaatorina, moodustades leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin 5 tilka konts. HNO 3. Loksutasin ning hakkasin kuumutama kuni sade muutus kollakaks. Hiljem jahutasin ning lisasin NH 4OH lahust, loksutasin. Lahus muutus oranziks, mis tähendab, et katse õnnestus, lahus muutus ammoniaagi lisamisel aluseliseks. 1.1.3 Milloni reaktsioon Läbiviimiseks kasutatakse Milloni reaktiivi, millega reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega türosiini(Tyr) radikaalid, mis esinevad enamike valkude koostises. Reaktsioonil värvub valgu lahus või denatureerunud valgu sade soojendamisel roosakaks kuni telliskivipunaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml munavalku, teise 1ml zelatiini ning lisasin mõlemasse 5 tilka Milloni reaktiivi. Soojendasin segu u 50°C-ni. Munavalgu lahusesse tekkis klompjas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
