Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"reaktsioon" - 3031 õppematerjali

reaktsioon on nii kiire, et atmosfääris ei leidu peaaegu kunagi märkimisväärsel hulgal HSO3. Teises võimalikus reaktsioonivariandis võib HSO3 reageerida hüdroksüülradikaaliga, mille tulemusel vabaneb veeaur ja SO3. "Omavahel põrkudes tilgakesed aja jooksul kasvavad ja lõpuks langevad maha . Asemele tekivad uued tilgakesed.
22
docx

Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt

Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest ­R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga ­OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline...

Keemia - Keskkool
9 allalaadimist
14
pptx

Energia muutus keemilistes reaktsioonides

ENERGIA MUUTUS KEEMILISTES REAKTSIOONIDES KRISTI MALK REAKTSIOONID EKSOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA ERALDUB ENDOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA NEELDUB SELLEKS, ET NIISUGUSED REAKTSIOONID SAAKSID TOIMUDA, ON VAJA REAGEERIVATELE AINETELE ENERGIAT JUURDE ANDA, NÄITEKS NEID KUUMUTADA. ENERGIA NEELDUB EELKÕIGE LAGUNEMISREAKTSIOONIDES, AGA KA TEISTEST NT. FOTOSÜNTEESI KÄIGUS. ÜKS KÕIGE OLULISEM REAKTSIOON ON LUBJAKIVI LAGUNEMINE KUUMUTAMISEL. CACO3 ­(KUUMUTAN)- CAO + O2 KEEMILISTE.. REAKTSIOONIDE ÜKS KÕIGE ISELOOMULIKUMAID TUNNUSEID ON SOOJUSEFEKT- SOOJUSE ERALDUMINE VÕI NEELDUMINE. ENAMIKUS KEEMILISTES REAKTSIOONIDES ERALDUB ENERGIA EELKÕIGE SOOJUSENA, AGA PALJUDEL JUHTUDEL KA VALGUSENA. KUI REAKTSIOONIS ERALDUB VÄGA PALJU ENERGIAT, TÕUSEB REAKTSIOONISEGU TEMP. NII KÕRGELE, ET AINED HAKKAVAD HÕÕGUMA. SILMAGA HÄSTI MÄRGATAV HÕÕGUM...

Energia muutus keemilistes... - Põhikool
10 allalaadimist
4
docx

Hüdrolüüs

Soolalahuste pH Määran universaalindikaatorpaberiga erinevate soolalahuste pH Ammooniumkloriidi pH≈6,5 NH4Cl  NH4+ + Cl- NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3  2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3  2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH- Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv. Alumiiniumsulfaadi ja ammooniumkloriidi hüdrolüüsil tekivad H+ ioonid, mis muudavad keskkonna happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema madalama pH. Naatriumkarbonaadi puhul tekib hüdrolüüsil hüdroksiidioone, mis põhjustavad aluselise keskkonna. Tugevamini hüdrolüüsuvad kõrge laenguga väikeste mõõtmetega ioonid nt Al 3+. 2. Temperatuuri mõju hüdrolüüsile. Katseklaasi valan ~2 cm3 CH3COONa-lah↔ust ja lisan 2 tilka fenoolftaleiini ja kuumutan kuni keemiseni. Toatemperatuuril on lahus värvusetu, keemistemperatuuril muutub lahus roosakaks. CH3COONa ↔ CH3COOˉ + Na+ CH3COOˉ + Na+ + H+ + OHˉ ↔ CH3COOH + NaOH (aluseline kk) Järeldus katsest: Temperatuuri tõstmisel nihkub reaktsiooni tasakaal paremale, paremale kulgev reaktsioon on endotermiline. 3. Täielik hüdrolüüs. 2Al3+ + 6Cl- + 6Na+ + 3CO...

Keemia aluste praktikum -
26 allalaadimist
4
docx

CuOh süntees ja lagundamine, praktikum, protokoll

praktikum, vaskhüdroksiidkarbonaadi (CuOH)2CO3 süntees ja lagundamine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: 28.09.2013 Töökäik: Keeduklaasi on vaja valmistada 28 g 12% CuSO4 lahust. Arvutan selleks vajaliku 1M CuSO4 * 5H2O ja vee koguse. m(CuSO4 vasktriviolis) = 3.36g n(CuSO4)=0.021 mol n(H2O vastriviolis) =0,105 mol m(H2O vasktriviolis)=1.89 g m(CuSO4 * 5H2O)= 5.25g m(H2O lisatav) = 28g-5.25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3 Arvutan reaktsiooniks vajaliku 1M NaHCO3 ruumala ning lisan sellele 10%, et vältida puudujääki. V (NaHCO3) = 0.0462 dm3 NaHCO3 lahus sisaldab vees lahustumatuid lisandeid, seega filtrin lahuse läbi filterpaberi ja lehtri teise keeduklaasi. Seejärel lisan NaHCO3 filtritud lahust väga ettevaatlikult ja väikeste koguste kaupa CuSO4 lahusele, samal ajal segades. Toimub reaktsioon 2CuSO4 + 4NaHCO3 → (CuOH)2CO3↓ + 2Na2SO4 + 3CO2↑ + H2O Kuumutan saadud lahust kuni 80ᵒC-ni pidevalt segades. Kui see temperatuur on saavutatud ja lahus muutunud rohekamaks, asetan selle külma veega täidetud nõusse jahtuma. Moodustunud (CuOH)2CO3 sademe eraldan lahusest filtrimisega alandatud rõhul. Selleks kasutan Bunseni kolbi, Büchneri lehtrit, veejoapumpa ja parajaks lõigatud filterpaberit. Seejärel asetan filterpaberi koos sademega Petri tassile kuivama. Peale kuivamist kaalun ära filterpaberile...

Keemia aluste praktikum -
48 allalaadimist
34
pdf

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Fosforit. Henning Brand lasi uriinil seista mõned päevad, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge vahaline aine, mis heledas pimedas- fosfor. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: or...

Füüsikaline ja kolloidkeemia - Eesti Maaülikool
51 allalaadimist
12
docx

Keemia alused protokoll 3

Sissejuhatus: Keemiline tasakaal – olukord, kui pöörduvas reaktsioonis reaktsiooni kiirus mõlemas suunas on võrdne [C ]c ∙[ D]d K C= Tasakaalukonstandi võrrand: aA+ bB ⇄ cC +dD [ A ]a ∙[B ]b Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant ∆ n(gaas) Kp K p=K c ∙(R ∙T ) tavaliselt osarõhkude kaudu ( ) Le Chatelier' printsiip: Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tasakaalu mõjuvad faktorid:  Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) r...

Keemia alused - Tartu Ülikool
13 allalaadimist
2
docx

Tuumafüüsika 9. klass

Mis on keemilise reaktsiooni ja tuumareaktsiooni vahe? Keemilise reaktsiooni korral tekivad uued ained, kuid tuumareaktsioonide korral tekivad uued keemilised elemendid. 2. Mis on seoseenergia? Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on seoseenergia, seda raskem on terviku lammutamine ja vastupidi. 3. Mis on kergete tuumade ühinemisreaktsioon? kui kaks kerget ainet kõrgel temperatuuril ja kõrgel rõhul ühinevad ning tulemuseks on tohutu energia ( näiteks kahe vesiniku ühendumisel) 4. Millised on tuumareaktsiooni toimumiseks vajalikud tingimused? Kõrge temp ja kõrge rõhk. 5. Milles seisneb raskete tuumade lõhustumine? Tuumade lagunemine kaheks kergemaks kildtuumaks, võime saada tuumaenergiat. Lõhustumine toimub neutronite toimel. 6. Miks rasked tuumad lõhustuvad? Kuna see on kõikidele rasketele tuumadele energeetiliselt soodus. 7. Mis on ahelreaktsioon...

Füüsika - Põhikool
33 allalaadimist
28
docx

Tuumaenergia ja selle kasutamine

a klass Referaad Tuumaenergia ja selle kasutamine 2014 Sisukord Sissejuhatus……………………………… …………………………………………………..3 Tuumareaktsioonid......................................................................................................................4 Tuumalõhustumine.Ahelrektsioon..............................................................................................6 Tuumareaktor..............................................................................................................................8 Tuumaenergeetika.......................................................................................................................8 Looduskaitse ülesanded............................................................................................................10 Kiirguste mõju elusorganismidele.............................................................................................11 Kiirguste mõju võib teatud piiri ületavate kiirgustmäärade korral põhjustada haiguslikke nähte, mida nimetatakse kiiritustõveks. Kiirgustõbi v...

Füüsika loodus- ja... - Põhikool
14 allalaadimist
22
pdf

KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL

KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2  c1 c v  . (1) t 2  t1 t Reaktsiooni lähteainete kontsentratsioon ajas väheneb (c < 0) ja saaduste kontsentratsioon kasvab (c > 0), seetõttu tuleb reaktsiooni kiiruse määramisel lähteain...

Keemia alused - Tartu Ülikool
19 allalaadimist
34
pptx

Naha anatoomia, naha reaktsionid.

Neid seostatakse kehakarvade kasvuga ja teiste murdeeas ilmnevate füüsiliste muutustega. Apokriinnäärmed eritavad viskoosset piimataolist higi, mis reageerib bakteritega. Tulemuseks on erinevad lõhustunud jääkained, mis omakorda on süüdi kehalt erituvates ebameeldivates lõhnades.  Inimese nahk reguleerib tema kehatemperatuuri. Normaalne kehatemperatuur peaks püsima 37°C piires. Külma käes verekapillaarid nahas ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus aeglustub. Nahk võib hakata punetama.  https:www.youtube.comwatch? v=b4dhlBLL2xI NAHA REAKTSIOON PM  Selleks et viia värvi pigment naha sisse on vaja nahk sirgeks teha. Seejärel lükkame nõela naha sisse. Muidugi nahk reageerib protseduurile.  Loomulikult naha reaktsioon sõltub mitmetest faktoritest.  Punetus ja turse on loomulik naha reaktsioon, mis kaob pärast naha pinnatöötlusest  Valu tugevus on kõikidel inimestel erinev,sõltub paljudest põhjustest.  Kui patsientklient on murelik,pinges või oli ärritunud siis ta mõtleb et PM on väga ebameeldiv protseduur, kui teisel ajal.  Eriti tunnevad valu noored naised, kellel on tundlik nahk, aga kogemusega meister võib neid rahustada.  Psühoemotsionaalne tegur mängib suur rolli.  Kui patsientklient tunneb et PM meister hoolitseb tema eest, ta tunneb usaldust, pinge on üsna vöhem, ning patsientklient tunneb ennast mugavalt.  On teada seda, et kui patsientklient päev enne pr...

Meditsiin -
13 allalaadimist
22
docx

Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO3(s) →2KCl(s) + 3O2 ↑  Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. H2(g) + I2(g) ↔ 2HI(g) Kui see reaktsioon algab, on segus ainult vesiniku ja joodi molekulid. Reaktsioonid toimuvad osakeste kokkupõrgete kaudu. Vesiniku ja joodi molekulide kokk...

Keemia -
18 allalaadimist
14
docx

Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH(aq) + CuSO4(aq) →Cu(OH)2(s) + Na2SO4(aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42–ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH–(aq) + Cu2+(aq) →Cu(OH)2(s) Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq– ühend lahuses, s– tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l– vedelik, g– gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet v...

Keemia -
23 allalaadimist
6
odt

KEEMILISED REAKTSIOONID

KL. KEEMILISED REAKTSIOONID (õpik lk.68-98) 1. Selgita mõisted: aktiveerimisenergia, keemiline reaktsioon, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon. 2. Miks vahel keemilises reaktsioonis reaktsioonisegu soojeneb, vahel jahtub? Selgita keem. sidemete tekke ja katkemisega. 3. Soojusefekt ühinemis- ja lagunemisreaktsioonides. 4. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas on võimalik keemilise reaktsiooni kiirust muuta? Põhjenda. 6. Mis on katalüsaator, katalüüs, inhibiitor, ensüüm? Mis põhimõttel katalüsaator reaktsiooni kiirendab? 7. Mis on pöörduv reaktsioon? Mis on keemiline tasakaal? Näide võrrandina. 8. Kus on tasakaal kasulik? 9. Le Chatelier printsiip. Milliseid tingimusi muutes võib muuta keemilist tasakaalu? 10. Kuidas muutub tasakaal, muutes temperatuuri, rõhku, lähteainete või saaduste kontsentratsiooni? 11. Ülesanded reaktsiooni kiiruse ja muutmisega tasakaalu nihutamisega. Vastused: 1. Aktiveerimisenerg...

Keemia - Keskkool
52 allalaadimist
30
docx

Biokeemia protokoll 1.1 ja 1.2

Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude:  primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda  sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja  tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid:  kvantitatiivsed reaktsioonid -Kva...

Biokeemia - Eesti Maaülikool
10 allalaadimist
24
docx

Keemia praktikum nr3: Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

Sissejuhatus. Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid , mille käigus üks reaktsioonisaadusest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Pöörduv reaktsioon: v1 aA+ bB cC+ dD → ← v2 pärisuunaline reaktsiooni kiirus - v1 vastassuunaline reaktsiooni kiirus - v2 (tasakaaluolekus v1 = v2) Tasakaaluoleku matem...

Keemia alused - Tartu Ülikool
12 allalaadimist
18
docx

Keemia praktikum nr4: Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

Sissejuhatus. Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid. Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid:  lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid  vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandatakse)  kokku jäetakse:  gaasid jt mittedissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt)  vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt)  vesi H2O ning muud vähedissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt)  kompleksioonid ( [Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6...

Keemia alused - Tartu Ülikool
29 allalaadimist
2
docx

Keemia mõisted 10. klass

keemiline analüüs- ainete koostise määramine kvalitatiivne analüüs- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine kvantitatiivne analüüs-aines sisalduvate ühendite koguse määramine keemiline süntees- vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon aatomorbitaal- aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel osalaeng- positiivne või negatiivne laeng vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess- protsess, kus energia neeldub eksotermiline protsess- protsess, kus energia eraldub reaktsiooni kiirus- lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis katalüsaator- aine reaktsiooni kiirendamiseks katalüüs- keemilise reaktsiooni kiirus...

Üldkeemia - Keskkool
6 allalaadimist
38
docx

Füüsikaline keemia

Protsessifunktsioonid. Energia, töö, soojus. Termodünaamika I seadus. Olekufunktsioonid. Paisumistöö. Kalorimeetria. Siseenergia. Nimetage ja seletage termodünaamika esimesest seadusest tulenevaid järeldusi. Energia- keha või jõu võime teha tööd, džaul Töö on liikumine mõjuva jõu vastu. Soojus on energia, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele. Kõrgemalt madalamale. Termodünaamika I seadus: isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne, mitteisoleeritud süsteemi korral ∆U=q+w Olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist : tihedus, siseenergia. Konstantse ruumalaga süsteem ei saa paisuda, kui süsteemi ruumala saab muutuda ja väline rõhk on konstantne, siis w=P ex∆V Kalorimeetria – seade, kus soojuse ülekannet mõõdetakse temperatuuri muutuse kaudu. Koosneb reaktsioonin õust, segajast ja termomeetrist. Süsteemi summaarset võimet teha tööd nim tema siseenergiaks (U) 4. Entalpia. Soojusülekanne konstantsel rõhul. Soojusmahtuvus. Kumb on suurema molaarse soojusmahtuvusega, kas NO või NO2? Miks? Entalpia on termodünaamilise süsteemi siseenergia ja rõhuenergia summa. Soojusmahtuvuseks nim soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus konstantsel ruumalal on sisenergia muudu ja temperatuuri muudu jagatis. Konstantsel rõhul aga entalpiamuudu ja temperatuurimuudu jagatis 5. Kirjutada süsteemi soojusmahtuvuse avaldised püsival rõhul ja ruumalal. Kummal juhul on soojusmahtuvus suurem? ΔU ΔH Konstantsel ruumala: Cp= Konstantsel rõhul: Cp= Δ...

Füüsikaline keemia - Keskkool
93 allalaadimist
6
odt

Keemia kontrolltöö

klass – KONTROLLTÖÖ nr 5 1. Metallide korrosioon? Kuidas kaitsta metalle korrosiooni eest? 2. Mis on keemiline korrosioon? 3. Metallide saamine maagist? Kirjelda raua tootmist. 4. Keemilised vooluallikad. Nimeta neid ja kuidas need töötavad? 5. Elektrolüüs. Kuidas toimub elektrolüüs? 6. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 7. p-metallid (Al, Sn, Pb). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 8. Siirdemetallid (Fe, Cu, Zn). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 9. Kristallhüdraadi ülesanne. 10. Mittemetallide üldomaduste võrdus metallidega. 1.Korrosioon-metalli hävimine keskkonna toimel Kaitse : 1) metalli isoleerimine väliskeskkonast kaitsekihiga 2) metalli kaitsmine emaili-, värvi- või lakikihi abil 3) metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga 2. Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. 3. 1) redutseerimine CO või C-ga Maagi redutseerimist kõrgel temp süsinikuga nim karbotermiaks 2)redutseerimine alumiiniumi...

Keemia - Keskkool
31 allalaadimist
10
docx

Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist

Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, , suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Et läbiviidav töö hästi õnnestuks, pesin kõik katseklaasid kraaniveega ja pudeliharjaga üle, lisaks loputasin katseklaasid ka veel destilleeritud veega üle. Nii pesin katseklaase enne esimest katset ja enne teist katset ning ka lõpus, kui töö oli tehtud. Katse 1- Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Jagasin 8 katseklaasi neljaks paariks.Kirjutasin katse...

Keemia alused - Tartu Ülikool
6 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun