Väärisgaaside slideshow (0)

1 Hindamata

Väärisgaasid
Koostaja: Karin Volmer
Juhendaja: Helgi Muoni
Üldiseloomustus
Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon
(Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn)
Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad
perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma
Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni
He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 )
Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 )
Leidumine ja saamine
Looduses moodustuvad radioaktiivsel
lagunemisel
toodetakse tööstuslikult vedela õhu
fraktsioneerival destillatsioonil
kuuluvad õhu koostisesse
Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase
kui Maal.
Kasutamine
Heelium õhupallide täitmine, inertgaasina, kaitsev
atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel,
jahutusvedelik tuumaenergeetikas
Neoon neoonvalgustus, TV kineskoopides jm
kõrgpingeseadmetes, gaaslaserites, madalate t°de
tehnikas
Argoon hõõglampides ja luminestsentslampides,
inertgaasina
Krüptoon luminestsentslampides, välklampides
Ksenoon kõrge intensiivsusega valgusallikates;
laserites
Radoon kiiritusravis, maavärinate prognoosimisel
Omadused
Värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid
Madala sulamis ja keemistemperatuuriga lihtained
Väärisgaasi aatomite vahel ei teki tavalisi keemilisi
sidemeid
Raskesti vedelduvad
Vee ja orgaaniliste lahustitega moodustavad nad
ebapüsivaid sisestusühendeid klatraate
Keemiliselt äärmiselt passiivsed
Biotoime
Väärisgaasi sissehingamisel on narkootiline
toime, see on seda mõjusam, mida suurem on
väärisgaasi aatommass
Elukeskkonna kiirgustausta peamine tekitaja
on radoon. Radoon on äärmiselt mürgine, kuid
võib üliväikestes kogustes osutuda kasulikuks
teatud krooniliste haiguste ravil.
Reaktsiooni võrrandid
Ksenooni reageerimisel plaatinaheksafluoriidiga saadakse
väärisgaaside ühend.
Reaktsioon vääveltetrafluoriidiga
Xe(g) + PtF6 XePtF6
Väärisgaasidest on ksenooni ühendeid uuritud kõige
laialdasemalt.
Ksenoondifluoriid reageerib veega:
2XeF2 + 2H2 O 2Xe + 4HF + O2
Reaktsioon elavhõbedaga: 2Hg + XeF4 Xe + 2HgF
Reaktsioon plaatinaga: Pt + XeF4 Xe + PtF4
Reaktsioon vääveltetrafluoriidiga: 2SF4 + XeF4 Xe + PtF6
TÄNAN KUULAMAST!

.PPT Laadi alla originaalfail 9 lk · .ppt · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SiimSaks Õppematerjali autor

Slideshow

keemia väärisgaasid heelium neoon argoon krüptoon ksenoon radoon

Sarnased õppematerjalid

doc

Väärisgaasid

Väärisgaasid Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.

Keemia

docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid............................................................................18 8) Lahuse mõiste.........................................................................20 9) Vee karedus............................................................................21 Vee kareduse leevdendamine.......................................................21 10) Lahustumis protsess.......................................................................................22

Keemia

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia