Tuumareaktsioonid (2)

Tuumareaktsioonid
Ernest Rutherford
Tuumareaktsioonide avastajaks
oli Ernest parun Rutherford kes
tekitas 1919 a. pommitas
lämmastiku tuuma alfa
osakestega ja avastas,et selle
tulemusena tekivad kiired
prootonid.Oli sündinud esimene
tehisliktuumareaktsioon.
Mis on tuumareaktsioon?
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või
elementaarosakese ja aatomituuma
kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued
aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Põhilised tuumareaktsioonid:
Tuumareaktsioon aatomituumas
Energia võib tuumareaktsiooni puhul vabaneda
erineval moel:
1. Reaktsiooni tulemusena
tekkinud tuumade ja osakeste
kineetilise energiana
2. Gammakiirgusena
3. Ergastatud olekus tekkinud
tuum on ergastatud olekus
(omab energiat).
Põhilised tuumareaktsioonide tüübid on järgmised:
Click icon to add picture
Tuumasüntees on tuumade loomine varemeksisteerinud nukleonidest. Tuumasüntees võib toimuda kas
tuumaühinemise või tuumalõhustumise teel.
Tuumaühinemine on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks. Näiteks toodud
reaktsioon ongi tuumafusioon.
Tuumalõhustumine on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks. Kui see toimub
ilma välise mõjutuseta, siis nimetatakse seda spontaanseks lõhustumiseks ja tegemist ei ole
tuumareaktsiooniga. Tänapäeval kasutatav tuumaenergia põhineb just tuumalõhustumise protsessil.
Tuumapurunemine on reaktsioon, milles suure energiaga osake lööb raskest tuumast välja nukleone
või kergemaid aatomituumi ise tuumas neeldumata.
Indutseeritud gammakiirgus on tuumareaktsioon, milles peale aatomituuma osalevad ainult footonid
(). Gammakiirguse neeldumisel tuumas läheb tuum Ergastatud seisundisse . Ergastatud seisundist
saab tuum väljuda kiirates gammakiirgust.
Energia jäävus
Endotermilise reaktsiooni puhul tuleb reaktsiooni toimumiseks
Eksotermilise reaktsiooni puhul vabaneb energia reaktsiooni tulemusena anda selles osalevatele tuumadele ja osakestele piisav kineetiline
tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energia ehk soojusena . energia, mis reaktsiooni käigus neeldub.
Tuumareaktsiooni võrrandid
Iga reaktsioonis osalev aatomituum kirjeldatakse tema keemilise elemendi tähisega,
mille ette kirjutatakse (üles) tuuma nukleonide koguarv ning (alla) tuuma prootonite
arv.
Liitiumi 63Li ja deuteeriumi 21H ühinemisreaktsioon näeb välja selline:
63Li + 21H 2 42He
Ülaltoodud reaktsioonivõrrandisse on kindlasti tarvis märkida kaks alfaosakest, kuna
vastasel juhul ei oleks võrrandi parema ja vasaku poole massid tasakaalus.
Ahelreaktsioonide alguslugu
Ahelrektsioonide
võimalikkust ennustas juba
1934.a füüsik Frederic Joliot
Curie.
Ahelreaktsioonid
· Ahelreaktsiooniks nim. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist.
See tähandab, et soodsatel tingimustel tuumades vabanenud neutronid võivad neelduda teistes
tuumades ning kutsuda esile nende lõhustumise etc. Kui tuuma lõhustumisel tekib mitu uut
Click icon to add picture
neutronit, siis võib ahelreaktsiooni käigus lõhestumise sagedus järjest kasvada.
Tuumajäätmed Radioaktiivsus
Tuumaplahvatuse mõju
Tsernobõli reaktori lõhkemine
26. aprillil 1986. on olnud siiani
üks maailma suurimaid.
Tuumakatastroofide põhjusteks
on peamiselt inimeste hooletus.
Plahvatus paiskab õhku kuuma
ja radioaktiivse prahi pilve, mis
muutub ogranismiga
kokkupuutel kahjulikus
geneetilisele struktuurile.
Kasutatud kirjandus
http://images.google.ee/images?hl=et&q=tuumas%C3%BCntees&b
http://www.google.ee/search?gbv=2&hl=et&q=tuumareaktsioonid&
http://raplatg.ee:9673/RaplaTG/Opetajad/andrusmetsma/fueue
sika/tuumaenergia.mht/view
http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumareaktsioon