50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
seksikiisu123
Õppematerjali autor
Keemia Kontrolltöö 1. Laboris kasutatavad kaitsevahendid ja riietus. Kitlid, kummikindad, kaitseprillid, gaasimask 2. Keemilised nähtused, mis need on? Mis on keemiline reaktsioon? Ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. Reaktsioon protsess, milles olmasolevatest ainetest tekivad uued ained. 3. Füüsikalised nähtused, mis need on? Mille poolest erinevad keemilised ja füüsikalised nähtused? Füüsikaliste ainetega toimuvad muutused, kusjuures aine jäävad samaks, agakeemiliste nähtuste korral ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. 4. Peab oskama nimetada keemilisi ja füüsikalisi nähtusi. Füüsikalised: vihmasadu, jääsulamine. Keemilised: põlemine, kummi venimine. 5. Mis on puhas aine ja mis on ainete segu? Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, on kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu koosneb mitme
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele.
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev
Õhk on hapniku, lämmastiku, süsihappegaasi jt. gaaside segu. Materjalid millega, me põhimõtteliselt igapäev kokkupuutume on klaas, keraamika, plastmassid ja polümeerid, ravimid, ja pesemisained, õhk ja vesi. 1.4 Aine (materjali) omadused Ainete ja materjalide iseloomustamiseks kasutatakse tunnuseid, mille poolest üks aine teisest erineb või sarnaneb. Omadused on olek, tihedus, värvus, keemis-ja sulamistemperatuur, elektri-ja soojusjuhtivus, tugevus, kõvadus, põlemisvõime, lahustuvus vees jt. tunnused. Aine olek. Aine võib olla gaasiline. Hingamisel tekib süsihappegaas, hingame sisse õhuhapnikku. Õhk on gaasiline materjal. Vedel aine esineb vedelikuna. Toatemperatuur on vedelas olekus parfüümid, joogid, kraanivesi jm. 3 Tahkes olekus ained näiteks raud, vask ja materjalid keedusool, lubjakivi, metallisulamid, puit, ehitusmaterjale. Tihedus. Tiheduse ühik on g/cm³
· Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. · Lahustuvus Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril. · Pihussüsteem ehk pihus Segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud teises. · Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 10-5 cm. · Aerosool Vedelik on pihustunud gaasis. · Emulsioon Vedelik on pihustunud vedelikus. · Suspensioon Tahke aine on pihustunud vedelikus.
Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest; tekib monomeeri(de) molekulide liitumisel. Isomeerid ühesuguse molekulaarvalemi ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Funktsionaalrühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemetega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Halogeenid VII A rühma elemendid. Halogenoalkaan Alkoholid ainete klass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (-OH) seotud süsinikuaatomiga,
54. lahusti aine, mille lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 55. lahustunud aine aien,mis on ühtlaselst jaotunud teises aines. 56. hüdratsioon e.hüdraatumine-aineosakeste(ioonide v mol) seostumine vee molekulidega. 57. hüdraatimine VESINIKUGA LIITUMINE 58. solvatatsioon lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratsiooniks. 59. solvaat 60. solvent 61. lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahustis (v lahuses) koguses kindlal temperatuuril. 62. hästi-,raske-ja paktiliselt lahustumatud ained 63. küllastunud lahus lahus, milles on lahustunud aine sisaldus (antud tingimustel) on MAKSIMAALNE 64. küllastumata lahus lahus, milles antud tingimustel SAAB VEEL ainet lahustada. 65. soojusefekt lahustumisel 66. tõeline lahus lahus, milles lahustunud aone on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena
koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb erinevatest keemilistest elementidest (HO; CO). Aine agregaatolekud: · Tahke aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. · Vedel molekulidevaheline kaugus on suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. · Gaasiline molekulidevaheline kaugus on suur ja nad liiguvad täiesti vabalt.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid