Füüsikalised ja keemilised nähtused. Lahused. Lahustuvus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Keemia Kontrolltöö 8.klass

Keemia Kontrolltöö 1. Laboris kasutatavad kaitsevahendid ja riietus. Kitlid, kummikindad, kaitseprillid, gaasimask 2. Keemilised nähtused, mis need on? Mis on keemiline reaktsioon? Ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. Reaktsioon protsess, milles olmasolevatest ainetest tekivad uued ained. 3. Füüsikalised nähtused, mis need on? Mille poolest erinevad keemilised ja füüsikalised nähtused? Füüsikaliste ainetega toimuvad muutused, kusjuures aine jäävad samaks, agakeemiliste nähtuste korral ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. 4. Peab oskama nimetada keemilisi ja füüsikalisi nähtusi. Füüsikalised: vihmasadu, jääsulamine. Keemilised: põlemine, kummi venimine. 5. Mis on puhas aine ja mis on ainete segu? Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, on kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu koosneb mitme

Keemia

4

doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Millega tegeleb keemia Keemia ­ teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine ­ koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu ­ koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse ­ iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek ­ aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus ­ näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus ­ aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele.

Üldkeemia

23

docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev

Keemia

12

doc

Keemia - Referaat

Õhk on hapniku, lämmastiku, süsihappegaasi jt. gaaside segu. Materjalid millega, me põhimõtteliselt igapäev kokkupuutume on klaas, keraamika, plastmassid ja polümeerid, ravimid, ja pesemisained, õhk ja vesi. 1.4 Aine (materjali) omadused Ainete ja materjalide iseloomustamiseks kasutatakse tunnuseid, mille poolest üks aine teisest erineb või sarnaneb. Omadused on olek, tihedus, värvus, keemis-ja sulamistemperatuur, elektri-ja soojusjuhtivus, tugevus, kõvadus, põlemisvõime, lahustuvus vees jt. tunnused. Aine olek. Aine võib olla gaasiline. Hingamisel tekib süsihappegaas, hingame sisse õhuhapnikku. Õhk on gaasiline materjal. Vedel aine esineb vedelikuna. Toatemperatuur on vedelas olekus parfüümid, joogid, kraanivesi jm. 3  Tahkes olekus ained näiteks raud, vask ja materjalid ­ keedusool, lubjakivi, metallisulamid, puit, ehitusmaterjale. Tihedus. Tiheduse ühik on g/cm³

Keemia

14

doc

Põhikooli keemia üldine kordamine

· Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus ­ Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu.  · Lahusti ­ Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine ­ Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus ­ Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus ­ Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. · Lahustuvus ­ Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril. · Pihussüsteem ehk pihus ­ Segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud teises. · Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 ­ 10-5 cm. · Aerosool ­ Vedelik on pihustunud gaasis. · Emulsioon ­ Vedelik on pihustunud vedelikus. · Suspensioon ­ Tahke aine on pihustunud vedelikus.

Keemia

5

odt

Keemia mõisted

Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside ­ keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Polümeer ­ keemiline ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest; tekib monomeeri(de) molekulide liitumisel. Isomeerid ­ ühesuguse molekulaarvalemi ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Funktsionaalrühm ­ spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Alkaanid ­ süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemetega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Halogeenid ­ VII A rühma elemendid. Halogenoalkaan ­ Alkoholid ­ ainete klass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (-OH) seotud süsinikuaatomiga,

Keemia

6

doc

Keemia põhimõisted

54. lahusti ­ aine, mille lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. 55. lahustunud aine ­ aien,mis on ühtlaselst jaotunud teises aines. 56. hüdratsioon ­ e.hüdraatumine-aineosakeste(ioonide v mol) seostumine vee molekulidega. 57. hüdraatimine ­ VESINIKUGA LIITUMINE 58. solvatatsioon ­ lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratsiooniks. 59. solvaat ­ 60. solvent ­ 61. lahustuvus ­ suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahustis (v lahuses) koguses kindlal temperatuuril. 62. hästi-,raske-ja paktiliselt lahustumatud ained ­ 63. küllastunud lahus ­ lahus, milles on lahustunud aine sisaldus (antud tingimustel) on MAKSIMAALNE 64. küllastumata lahus ­ lahus, milles antud tingimustel SAAB VEEL ainet lahustada. 65. soojusefekt lahustumisel ­ 66. tõeline lahus ­ lahus, milles lahustunud aone on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena

Keemia

19

docx

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element ­ kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend ­ keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul ­ aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine ­ moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine ­ koosneb erinevatest keemilistest elementidest (HO; CO). Aine agregaatolekud: · Tahke ­ aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. · Vedel ­ molekulidevaheline kaugus on suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. · Gaasiline ­ molekulidevaheline kaugus on suur ja nad liiguvad täiesti vabalt.

Keemia ja materjaliõpetus

Kommentaarid (0)