Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemilised reaktsioonid (mõisted) (2)

3 KEHV
Punktid

1.Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid


Keemilise reaktsiooni mõiste – ainete muundumine teisteks aineteks (ühtedest ainetest tekivad teised ained).
Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste – osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus.
Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus.
Aine kontsentratsioon – väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3).

1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid


Reageerivate ainete iseloom – vaata metallide aktiivsusrida (vaskul aktiivsemad, paremal vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed .
Reageerivate ainete kontsentratsioon – läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab.
Gaasi rõhk – gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab.
Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus – reaktsiooni kiirus tahke lähteaine peenestamisel kasvab.
Segaminesegamisel segunevad reageerivad ained kiiremini ja ühtalsemalt, osakestevahelised põrked sagenevad ning reaktsioon kiireneb .
Temperatuur – temperatuuri tõstmisel reaktsiooni kiirus kasvab (osakeste energia suureneb).
Katalüsaator – aine, mis kiirenab reaktsioone. Reaktsioonide kiirenemist katalüsaatori mõjul nimetatakse katalüüsiks (reaktsioonis katalüsaatori kogus ja koostis säilib).
*Inhibiitor – aine, mis takistab/aeglustab reaktsioonide kiirust.

2.Energia muutus keemilistes reaktsioonides


Eksotermiline reaktsioon – reaktsioon, milles energia eraldub (keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub).
Endotermiline reaktsioon – reaktsioon, milles energia neeldub (keemiliste sidemete lõhkumisel energia neeldub).

3.Kütused ja kütteväärtused


Kütus – kütusena võib kasutada igasuguseid ühendeid, mille koostises on mõni madala OA’ga element, mis võib kergesti oksüdeeruda. Tavaliselt kasutatakse kütusena süsinikuühendeid, sest seda leidub palju.
Gaasilised , tahked , vedelad kütused – gaasilised ja vedelad kütused ei tekita jääke. Neid saab kergesti transportida. Tahketel kütuste kasutamisel tekivad jäägid.
Kütteväärtus – näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Mida madalam on süsiniku OA, seda kõrgem on kütteväärtus.

4.Toiteväärtus


Toit – elusorganismi „kütus ja ehitusmaterjal”, mis koosneb toitainetest.
Toitaine – toiduainete elutähtsad koostisosad ( sahhariidid , valgud , rasvad , vitamiinid , mineraalained )
Toiteväärtus – e. kalorsus , toidu kindla koguse täielikul oksüdeerumisel eraldunud soojus (toidu kasulikkus organismi jaoks).
Rasvad annavad sama koguse juures kõige rohkem energiat (rasva OA).
Rasvad – elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karboksüülhapete (rasvhapete) jääkidest. Funktisoonid: energiaallikas, soojusisolatsioon , ehitusmaterjal.
Sahhariidid – elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Funktsioonid: energiaallikas, varuaine maksas, lihas. Üleliigne sahhariid muutub rasvaks.
Valgud – elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. 20 aminohapet, 8 nendest on asendamatud.
Vitamiinid – reguleerivad organismi kasvu ning tugevndavad vastupanuvõimet.
Mineraalained – toidus sisalduvad tähtsad anorgaanilised ühendid.

5.Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides


Kõdunemine – kui elusorganism sureb , hakkavad süsinikuühendid, eriti aga valgud, väga kiiresti lagunema . Kõdunemine jaguneb mädanemiseks (toimub õhuhapniku juuresolekul) ja roiskumiseks (toimub ilma õhuhapniku juuresolekuta).
Kõdunemine on eksotermiline, s.o energia eraldumisega kulgev protsess. Kõdunemisel tekib kõdu.
Käärimine – ilma õhu juurdepääsuta toimuv protsess, mis toimub bakterite või pärmseenekeste osavõtul ( lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest ja teistest ühendidtest mikroorganismide toimel).
Fotosüntees – kogu elu alus. Toimub taimedes. (6CO2 + 6H2O -> C6H12O6 + 6O2)
Etanoolkäärimine – C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2
Piimhappekäärimine
Äädikhappekäärimine – CH3CH2OH + O2 -> CH3COOH + H2O
Keemilised reaktsioonid-mõisted #1 Keemilised reaktsioonid-mõisted #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roosapanter12 Õppematerjali autor
1.Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid
2.Energia muutus keemilistes reaktsioonides
3.Kütused ja kütteväärtused
4.Toiteväärtus

Sarnased õppematerjalid

Süsinikuühendid ja keemilised reaktsioonid
2
doc

Süsinikuühendid ja keemilised reaktsioonid

·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom ­ mida aktiivsem on aine, seda kiirem on reaktsioon. Reageerivate ainete kontsentratsioon ­ mida kõrgem on lähteainete konsentratsioon, seda kiirem on reaktsioon. Temperatuur ­ mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on aineosakeste energia. Katalüsaator ­ aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid säilib reaktsiooni lõppedes samas koguses ja koostises. Ekso ­ ja endotermilised reaktsioonid ·Eksotermilise reaktsiooni korral vabaneb soojus, kuid endotermilise korral neeldub.

Keemia
Reaktsioonid-kütteväärtus- õppematerjal
2
docx

Reaktsioonid, kütteväärtus- õppematerjal

Keemilise reaktsiooni kiirus. 1.Too näiteid erineva kiirusega kulgevatest keemilistest reaktsioonidest a) ülikiiresti b) mõõduka kiirusega c) aeglaselt a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta) 2.Mida näitab keemiline reaktsiooni kiirus? ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem

Keemia
Keemia-reaktsiooni kiirus
6
docx

Keemia-reaktsiooni kiirus

) o Automootor o Ensüümid-Valgulised biokatalüsaatorid. o Toimivad elusorganismis. o Juhivad reaktsiooni kulgemist mõõdukal temperatuuril ja mõõduka kiirusega. o Aktiivne Tsenter-Sinna meelitab ensüüm lähteainete molekulid Tegurid o Ainete omadused-Mida aktiivsem aine, seda kiiremini aine reageerib o Ainete kontsentratsioon-Mida suurem on kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Gaasi rõhk-Mida suurem on rõhk gaasis, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Kokkupuutepinna suurus-Mida suurem on kokkupuutepinna suurus, seda kiiremini toimub reaktsioon.(peenestamine) o Segamine-Aine segamisel hakkavad osakesed rohkem põrkuma ja reaktsioon kulgeb kiiremini. o Temperatuur-Osakeste liikumine temperatuuri tõstmisel suureneb ja reaktsioon toimub kiiremini. Energia muutumine reaktsioonides Mõisted

Keemia
Alkoholid-karboksüülhapped-süsinikuühendid
7
docx

Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

1. Alkoholid- on ühendid, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. R--OH CH4- metaan CH3- OH metanool (puupiiritus) · Saamine: CO + 2 H2 CH3OH; 2CH4 + O2 2CH3OH · Füs. Om.: värvitu, märgine, vedel, madal keemistemperatuur, seguneb veega hästi. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustin, mootorkütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Saadakse metaani aeglasel oksüdeerumisel. CH3- CH2- OH etanool (viinapiiritus) · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute (nt glükoosi) lahusele. Alkoholkäärimine: C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 · C2H4 + H2O C2H5OH · Füs. om.: iseloomulike lõhna, põletava maitsega, värvitu, vest väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel, desifitseerimiseks, lõhnaõlid, automootori kütusena. OH-CH2-CH2-OH etaandiool (etüleengl?

Keemia
METALLID-lk 121-176
6
doc

METALLID (lk.121-176)

METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana. Metalli reaktsioon mittemetalliga kui redoksreaktsioon. - Liidetud elektronide arv on alati võrdne loovutatud elektronide arvuga. Kui metallilisel elemendil esineb ühendites mitu erinevat oksüdatsiooniastet, tekib metalli reageerimisel mittemetalliga enamasti selline saadus, milles metalliline element on oma kõige

Keemia
Termodünaamika alused
9
pdf

Termodünaamika alused

dt . Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus ­ reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB yY + zZ, v = kc(A)ac(B)b , kiiruskonstant (k) ­ kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga. Massitoimeseadus heterogeensetes reaktsioonides ­ tahkete ainete kontsentratsioon c = 1. 2. Reaktsiooni molekulaarsus ja järk, reaktsiooni mehhanism Molekulaarsus ­ reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste (molekulide vms.) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 2A), bimolekulaarsed (nt. A + B AB; 2A A2),

Keemia alused
Üldine keemia põhimoisted I
18
pdf

Üldine keemia põhimoisted I

dt . Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus – reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB → yY + zZ, v = k⋅c(A)a⋅c(B)b , kiiruskonstant (k) – kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga. Massitoimeseadus heterogeensetes reaktsioonides – tahkete ainete kontsentratsioon c = 1. 2. Reaktsiooni molekulaarsus ja järk, reaktsiooni mehhanism Molekulaarsus – reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste (molekulide vms.) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 → 2A), bimolekulaarsed (nt

Üldine keemia
Üldkeemia eksami kordamisküsimused
23
docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev

Keemia




Kommentaarid (2)

TiSanto profiilipilt
TiSanto: Väga hea
22:44 11-05-2011
bond2001 profiilipilt
bond2001: ä(Y)
10:20 16-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun