Keemilised reaktsioonid (mõisted) (2)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Reaktsioonid, kütteväärtus- õppematerjal

Keemilise reaktsiooni kiirus. 1.Too näiteid erineva kiirusega kulgevatest keemilistest reaktsioonidest a) ülikiiresti b) mõõduka kiirusega c) aeglaselt a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta) 2.Mida näitab keemiline reaktsiooni kiirus? ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem

Keemia

2

doc

Süsinikuühendid ja keemilised reaktsioonid

·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom ­ mida aktiivsem on aine, seda kiirem on reaktsioon. Reageerivate ainete kontsentratsioon ­ mida kõrgem on lähteainete konsentratsioon, seda kiirem on reaktsioon. Temperatuur ­ mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on aineosakeste energia. Katalüsaator ­ aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid säilib reaktsiooni lõppedes samas koguses ja koostises. Ekso ­ ja endotermilised reaktsioonid ·Eksotermilise reaktsiooni korral vabaneb soojus, kuid endotermilise korral neeldub.

Keemia

18

ppt

Reaktsiooni kiirus

Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid loeng  Mis on keemiline reaktsioon? Keemilistes reaktsioonides tekivad ühtedest ainetestreaktsiooni lähteainetest teised ained reaktsiooni saadused Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? + N2 + 3H2 2NH3  Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? · Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete (energiarikaste) osakeste kokkupõrkeid · Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine · Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat · Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse  Keemilised reaktsioonid võivad toimuda erineva kiirusega Kui kiiresti toimub see Kui kiire on nafta tekkimine reaktsioon

Keemia

6

odt

KEEMILISED REAKTSIOONID

KORDAMISKÜSIMUSED 10.KL. KEEMILISED REAKTSIOONID (õpik lk.68-98) 1. Selgita mõisted: aktiveerimisenergia, keemiline reaktsioon, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon. 2. Miks vahel keemilises reaktsioonis reaktsioonisegu soojeneb, vahel jahtub? Selgita keem. sidemete tekke ja katkemisega. 3. Soojusefekt ühinemis- ja lagunemisreaktsioonides. 4. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas on võimalik keemilise reaktsiooni kiirust muuta? Põhjenda. 6. Mis on katalüsaator, katalüüs, inhibiitor, ensüüm? Mis põhimõttel katalüsaator reaktsiooni kiirendab? 7. Mis on pöörduv reaktsioon? Mis on keemiline tasakaal? Näide võrrandina. 8

Keemia

6

docx

Keemia-reaktsiooni kiirus

) o Automootor o Ensüümid-Valgulised biokatalüsaatorid. o Toimivad elusorganismis. o Juhivad reaktsiooni kulgemist mõõdukal temperatuuril ja mõõduka kiirusega. o Aktiivne Tsenter-Sinna meelitab ensüüm lähteainete molekulid Tegurid o Ainete omadused-Mida aktiivsem aine, seda kiiremini aine reageerib o Ainete kontsentratsioon-Mida suurem on kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Gaasi rõhk-Mida suurem on rõhk gaasis, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Kokkupuutepinna suurus-Mida suurem on kokkupuutepinna suurus, seda kiiremini toimub reaktsioon.(peenestamine) o Segamine-Aine segamisel hakkavad osakesed rohkem põrkuma ja reaktsioon kulgeb kiiremini. o Temperatuur-Osakeste liikumine temperatuuri tõstmisel suureneb ja reaktsioon toimub kiiremini. Energia muutumine reaktsioonides Mõisted

Keemia

2

doc

Metallid

Näiteks ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. · Redoksreatsioon Kui redutseeria on metall. Oksüdeerija on mittemetall. · Tuntuimad metallid moodustavad pingerea: Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallid hapetega ei reageeri Metallid reageerivad veega tavatingimustes Metallid reageerivad veeauruga IA rühm: Leelis ja leelismuld metallid ­ kõige aktiivsemad. IIA rühm: vähem aktiivsed kui leelismetallid, väiksemad keemilised omadused Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga ­ näiteks nikkel, tina, plii. · Metalli oksiid ­ kui reageerib vesinikuga ning tõrjub viimase reaktsioonist välja. · Amfoteersed hüdroksiidid ­ kui on nii aluselised kui happelised omadused. Reageerides happega ­ alus, reageerides leelisega ­ hape. · Redoksreaktsioon ­ metalli reageerimine leelise lahusega.

Keemia

22

pdf

KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL

kineetilises võrrandis. Kui üks reageeriv aine on tugevas liias (näiteks H2O TÜ Füüsikalise keemia instituut 1 Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL hüdrolüüsireaktsioonide korral lahjades vesilahustes), siis tema kontsentratsioon reaktsiooni vältel praktiliselt ei muutu ja reaktsiooni järk selle aine järgi on null. Reaktsioonid võivad olla esimest, teist ja kolmandat ning ka nullindat järku. Reaktsiooni järk võib olla ka murdarvuline. Esimest järku reaktsioonide korral (näiteks A  B + D) avaldub kiirus massitoimeseaduse järgi v = kc ja kiiruskonstant k on arvutatav võrrandist 1 c 2,3 c k  ln o  log o , (4) t ct t ct

Keemia alused

2

doc

Keemia mõistete seletused

1. Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum ­ aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid) 3. Aerosool ­ pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia ­ keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon ­ negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon ­ energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt ­ aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9. Emulusioon ­ pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon ­ energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid ­ valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12

Keemia

Kommentaarid (2)