Inimese mõtted ja tunded on alati temaga ning nendega peab suutma elada. Mulle tundub, et õnnelikud on inimesed, kelle kuriteod tulevad välja ning kes saavad teenitud karistuse. Alateadvuses teatakse, et tehti valesti ja karistuse saamine leevendab pinget. Ükskord lõhkusin ettevaatamatult ära oma ema vaasi, mida ta armastas. Tundsin end väga süüdi ja mind karistati sellega, et ma ei saanud õhtul jäätist. Kuid koos karistusega vähenes ka minu süütunne. Raskolnikov aga mõisteti ellu. Ta ei saanud oma teo eest karistust ja piinama jäid süütunne ning pinge. Mees üritas oma enesetunnet parandada, leides oma teole vabandusi ning sisendades endale: ,,...vanaeit oli ainult haigus... Tahtsin ruttu üle astuda... Ma ei tapnud inimest, vaid tapsin põhimõtte!...". Selle korrutamine aga ei aidanud. Sooritatud mõrvad piinasid teda. Mulle tundus, et Raskolnikov sai oma teo mõjust endale aru, kui ütles Sonjale: ,,Tapsin vanaeide? Iseenda tapsin, mitte vanaeide
,,Mõtteid romaanist "Kuritöö ja karistus" Romaanis "Kuritöö ja karistus" valitseb sünge meeleolu. Sureb seitse inimest: kolm tapetut, kaks haigusest surnuks puretut, üks surnukstallatu ja üks õnnetu, kes ise endale käe külge paneb. Ei jää palju puudu ka kaheksandast, kui kaasvangid Raskolnikovile kallale tungivad: "Jumalasalgaja, nihilist!" Kas nõnda tume romaan annab üldse lootust helgemale tulevikule? Teose neljandas osas arutleb Raskolnikov: "Sonjal on kolm teed: kanalisse hüpata, hullumajja sattuda või liiderlikkusse langeda." Mis võikski kohutavam olla? Pärast romaani lugemist kummitas mind nähtud unenägu paratamatust saatusest, mis polnud küll minu oma, kuid sellevõrra masendavam, sest olin võimetu seda muutma. Meie iseloom on meie saatus, seda võib väita ka Raskolnikovi kohta. Tema kõrkusest kantud, kuid siiski vigane teooria viis ta mõrvani. Mina, kes
Kahjuks on nende läbiviijaid meil ühtesoodu varnast võtta. Enamikel juhtudel saavad süüdlased õiglase karistuse, kuid tuleb ette ka kordi, mil vaatamata eksimusele lastakse neil liiga kergesti või raskesti minna. ,,Kuritöö ja karistuse" tegevuse ajal oleks ilmselt surmamõistmine ning vangistus suhteliselt loomukohane otsus olnud. Käsitletava teose puhul pääses süüdlane üpriski lihtsa karistuse näol, või vähemalt tundub see nii lugejaile. Teose peategelane Rodion Raskolnikov oleks kindlasti paljude arvates väärinud hukatust, kuna mees mõrvas pandimajapidajanna, kuigi viimane oli väga ihne ning üldiselt põlatud naisterahvas. Peategelasel endal tapmiseks vist õiget põhjust ei olnudki, pigem õigustus kasutuid isikuid võib tappa. Kui terve inimkond niiviisi mõtleks, jääksid arvatavasti ellu vaid suurriikide presidendid, kes lõpuks nagunii üksteisele otsa peale teeksid. Rodja oli enda arvates kõrgemast klassist ning väärtuslikum kui vana naine
Ta tahtis just näha, mis siis saab, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Arvatavasti naine tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Aga seevastu Dunja ema, oleks talitanud just vastupidi, ei oleks Raskolnikovi õhtusöögile kutsunud, kuna ta kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Kuid loomulikult ka Dunja teadis seda, et sellega võib ta ilma jääda Luzinist ja tema rahast, mille eest Raskolnikov oleks saanud jätkata oma pooleli jäänud ülikooliõpinguid. Kuid kõik inimesed on erinevad. Väga salapärane on ka vaesest perekonnast pärit Sonja, kes sügavalt usklikuna hakkab siiski enda keha müüma (pidi ära elatama oma haige kasuema, joodikust isa ja teised lapsed). Ta oli küll harimatu, kuid siiski väga sügavahingeline. Dostojevski on kujutanud teda kui täieliku headuse kehastust, temast õhkub heatahtlikkust. See paistab välja näiteks selles, kuidas
eelarvamused, eluviis, kombed, arusaamad. Jääb vaid üle tänada aega, sajandite ja aastatuhande vahetumist. Kuigi inimestevahelised sügavad tunded on oma iseloomult samaks jäänud, võib neid hea julguse korral palju inimlikumalt vastu võtta ja ka edasi anda. ,,Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne.
enam ja enam tunduma, et kogu mehe jutt võib olla tõsi. Sest välja tulnud põhjendid nälg, ärritus, venna kehvad riided, väike ning rusuv korter, Raskolnikovi sotsiaalne seisund ja eelkõige see, et ta mõtles oma emale ja õele. Dunja teadis, et ka vend hoolib neist ja ei taha, et viimased tema pärast nii suuri ohverdusi tooma peaks. Et kogu tema edu oleks vaid tänu emale ja õele. Selleks, et neid viletsusest päästa, võis Raskolnikov tõesti millegi nii kohutavaga hakkama saada. Arvesse võttes aga kõiki neid asjaolusid, ei tahtnud Dunja aga endale selgeks teha võimalust, et see on reaalsus ja ta vend on mõrvar. Igale pereliikmele on raske vastu võtta tõsiasi, et keegi lähedastest on mõrvaga hakkama saanud. Ta teadis, et ta vennal on südametunnistus ja moraalitunne, ta uskus alati oma vennast parimat, kuigi kõik väitsid vastupidist. Ta armastus oli oma venna vastu väga suur.
tõttu võibki öelda, et inimene on saladus. Saladus definitsioonina on see millegi salajas hoidmine ehk millegi varjamine üldsuse eest. Kas see on hea, et iga inimene on saladus? Kas see seab ühiskonna ohtu? Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" kujunes salatsemine kahjulikuks. Peategelane Roskolnikov oli mõrvanud võlausaldaja Aljona Ivanova ja see järel läks kaks korrust alla poole peitu, samas sisenevad kaks klienti keda hiljem peetakse mõrva kahtlusalusteks. Raskolnikov alguses varjab mõrva sooritamist, kuid see põhjustab temale stressi ja meeltesegadust. Kui Raskolnikov kutsutakse järgmine päev politseisse, siis arvab ta et teised juba teavad tema kohutavast teost, ta minestab ning paljud peavad seda tõestuseks et tema on mõrvar, kuid siiski ei suudeta seda täielikult tõestada. Siiski lõpuks tunnistab Raskolnikov oma teo üles, kuna ei suuda enam taluda seda meeletut stressi ja haigust mis teda piinab. Ta mõistetakse kaheksa
Raskolnikovi väärtushinnangud Teose “Kuritöö ja karistus” peategelane on Raskolnikov, enesesse süvenenud, kõigist eraldunud, vaesuses virelev, hea väljanägemisega endine üliõpilane, kelle mõttemaailm on elav, ka intelligentne, mis oleks võinud teda elus kõrgele viia aga teose algusest saab selgeks tegelase tume mõttemaailm, mis viib ta hoopis korda saatma hirmsa topeltmõrva veendunult, et sooritab selle inimkonna hüvanguks, olles teistes kõrgem ja õigem inimene, kuid kadus hoopis hulluse, südamepiinade ning paranoiade küüsi.
Võtame näiteks antud käsitleva raamatu ,,Kuritöö ja karistus" peategelase Raskolnikov'i, kes elas Peterburgis ja olin tol ajal üliõpilane. Tema sooritatud kuritöö ajendiks võime lugeda sotsiaalset majanduskriisi ja samuti võib nimetada põhjuseks ka ahnust rikkuse ja jõukuse järele. Põhjuseid ei pea alati olema liialt palju, vaid võib piisata ka ühest ainsast, kuid väga tõhusast, mis automaatselt paneb inimese mõistuse kuritöö poole töötama. Kui Raskolnikov parajasti baaris oli, istusid temast eemal kaks noormeest, kes rääkisid aina mõrvast ja tapmisest. Raskolnikov oli mõelnud mõrvast juba pikemat aega, ning kui ta kuulis, kuidas need noormehed mõtlesid ja rääkisid samast asjast, tekkis tal aina suurem tahtmine ja soov tappa see vanainimene ning panna toime karm kuritegu. On teada, et kui kiidetakse kellegi ideesid ja tegemisi, siis juba järgmisel korral see julgustab seda inimest, ning kahtlus aina väheneb
Inimene on saladus Fjodor Dostojevski on öelnud: "Õnn ei seisne komfordis, õnn saadakse kannatamise hinnaga." Dostojevski ja Paulo Coelho teoste peategelased tahtsid mõista ennast ja teisi ning leida õige õnnelik elamisviis, mis ei õnnestunud läbi unistuste, vaid kannatuste. Fjodor Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" peategelane oli vaene üliõpilane Raskolnikov, kes sooritas kahe vanemas eas naisterahva mõrva. Tema kuritöö ajendiks oli raha, sest ta uskus, et rahaga saab muuta elu paremaks ning mugavamaks. Noormehel oli plaanis aidata materiaalselt oma pereliikmeid ja lõpetada enda õpingud ülikoolis ning seejärel olla täisväärtuslik ühiskonnaliige. Pärast tapmist ei kasutanud ta röövitud rahast sentigi. Tema hinge valdas õudus ning temasse sigines vaenutunne
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud juuratudeng, keda ümbritsesid võlad. Ta oli omadega nii kitsikuses, et ei suutnud korteri üürigi tasuda. Viimases hädas leidis Raskolnikov lahenduse mõrva näol. Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ehk pandimajapidaja Aljona Ivanovna, et oma rahaprobleemidele lõpp teha. Lisaks uskus ta, et teeb sellega inimkonnale head, kui üks kurjategija jääb vähemaks. Raskolnikov soovis end ka mõneti proovile panna seesuguse kuriteo sooritamisega, sest tema üks mentoritest Napoleon, ei kohkunud ealeski ühegi takistuse ees ning ta tahtis temaga sarnaneda. Sonja Marmeladova oli sügavalt usklik ning pooldas religioosset elukäsitust
Eesmärk oli tal üllas- kuidagi pidi ju oma nooremaid õdesid-vendi toitma. Kahju, kui inimene peab ennast sellise alandava teoga ohvriks tooma. Sonja oli küll prostituut, aga ikkagi Dostojevski eeskujutegelane. Kui me suudaks silma kinni pigistada selle koha pealt, mis tööd ta tegi, ja arvestame, et ta tegi kõike kõige üllama eesmärgi nimel, siis ma suudan Dostojevskit mõista. Ilmselt on teose kõige salapärasemaks tegelaseks Rodion Raskolnikov. Peategelane Raskolnikov oli üliõpilane, nägus ja noor, aga ta elus muutus suurimaks põhimõtteks elada idee järgi, mis lahterdas inimesed kahte tulpa- harilikud ja haruldased. Tema tahtis olla haruldane. Oma suureks eeskujuks oli ta seadnud Napoleoni, kes sooritas suuri veretöid, aga tema eesmärk nende teostamisel oli teine-ta tahtis muuta tervet maailma mitte enda elu. Sellest aga Raskolnikov ilmselt aru ei saanud, sest tema arvas ikkagi, et ühe halva inimese kõrvaldamine pole mitte midagi hullu.
Bovarism pärineb Flauberti romaanist ,,Madame Bovary" ja tähendab seisundit, kus inimene püüab end näha teistsugusena, kui ta on. 8. MIS VIITAB NATURALISMI JOONTELE FLAUBERTI TEOSTEST? Tema raamatus oli Emma Bovary surmastseen kliinilised üksikasjadeni ära kirjeldatus . Ka karakteri võttis ta ete oma tundeid talitsedes ,jahedalt ning analüütiliselt. 9.ISELOOMUSTA DOSTOJEVSKI LOOMINGU ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose peategelane Raskolnikov, vaene üliõpilane, on katkestanud oma õpingud. Ometi on ta andekas ja tugeva loomuga mees. Tal on teooria , mis jagab inimesed kaheks, harilikud inimesed ja haruldased inimesed. Raskolnikov, kes arvan end kuuluvat just erandlike inimeste hulka, otsustab tappa liigkasuvõtja vanaeide, et temalt röövitud rahaga lõpetada õpingud, teha tegusid. Ta lähebki ome idee täideviimise lõpuni, kuid eelnevalt hoolega läbimõeldud tegu sooritades jõuab ta seisundisse , mis läheneb hullumeelsusele
Lapseea kultuurimuljed olid mitmekülgsed ja vasturääkivad. Kui nad vennaga pansioni saadeti, kujunesid D-l loomuse püsijooned kinnisus ja lugemiskirg. Ema suri 1837, isa 1839, mille järel D närvivapustuse sai. See osutus langetõveks, mis vaevas teda elu lõpuni. Teosed: ,,Vaesed inimesed", ,,Teisik", ,,Perenaine", ,,Nõrk süda", ,,Valged ööd", ,,Kuritöö ja karistus", ,,Idioot" ,,Kuritöö ja karistus" (1866) Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab end seadusest ja madalamatest inimestest kõrgemaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat.
Kuna tavaliselt on kuri pool ahvatlevam, valib inimene kurja ning läheb sellega kaasa, mis aga toob kahju nii talle kui teistele. Inimene peaks enne mõtlema, mis tagajärjed on tegudel ning valima selle tee, mille tagajärjed on paremad nii talle kui ka teistele. Inimene saab aru sellest, kas tema otsus on hea või halb olnud, alles siis kui tema tegudel on tagajärjed. Näiteks Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus", kus peategelane Raskolnikov tappis Aljona Ivanovna liigkasuvõtmise pärast. Tema arvates oli see kõik õige, sest Aljona Ivanovna oli vaestelt inimestelt raha välja petnud ja see ei olnud Raskolnikovi arust hea. Aga Raskolnikov eksis ning alles süümepiinu tundes sai ta aru, et oli valesti käitunud. Paljud inimesed saavad alles siis aru, kui nende tegudel on tagajärjed, olgu need siis head või halvad ning õpivad neist. Kuid on ka inimesi, kellele kohe meeldib teha otsuseid, mis teevad teistele haiget. See
Missugune on teie meelest inimene? - Omakasupüüdlik. Mis on teie meelest elu põhiväärtused? - Edu. Mis on inimese elueesmärk? - Paljuneda ja õndsust saavutada. Kuidas selleni jõuda? - Relatiivne. Pöördus Peterburi tagasi pärast sünnitööd. Ilmub kaks teost: "Märkmed surnud majas" ja "Alandatud ja solvatud". 1864a. "Ülestähendused põranda alt". Inimese põhiolemuseks on "ma tahan teha nii, nagu ma ei taha." Rodion Raskolnikov - Vaene aadlik. Sonja Marmeladov - Iseloomustab Peterburi perekonna olukorda. Raskolnikov usub, et inimesed ei ole mõeldud tapmiseks. Raskolnikov rääkis kuritöö ülestunnistamise kohta. Dostojevski ei jaga inimesi positiivseteks ega negatiivseteks. 1868.a. kirjutas romaani "Idioot". Dostojevski variant uuest inimesest. Lev Mõskin - Lõvi hiir. Põeb epilepsiat. Vürst, väga vanast aadlisoost, kes juba lapsena on nõnda haige olnud, et on enamiku oma elust veetnud Sveitsis raviasutuses
Ta saab tänu oma läbi elatud kannatustele olla toeks ja abiks oma isale ning Raskolnikovile. Tema paradoks ongi see, et ta suudab säilitada ise ennast, olles samal ajal prostituut ja jälgides oma usku. Tema kuritöö ongi see, et ta ennast müüb, kuid vastumeelselt. Võib tunduda, et ta on valel teel, kuid siiski jälgib ta kindlalt pühakirja, lootes saada lunastust. Sonja lunastuseks saab vaimselt ebastabiilne üliõpilane Raskolnikov, kes kutsub esile Sonjas armastuse. Sonja arvetes ei ole keegi teinud midagi halba niisama, vaid see on ainus võimalus. Ta ei keera selga Raskolnikovile , kuigi mõrvatu oli ka tema enda sõber. Ta mõtleb välja tema õigustamiseks erinevaid vabandusi, vastust mitte kunagi saades. Sonja tunneb talle sügavalt kaasa ning püüab teda lohutada, öeldes, et maalimas pole kedagi õnnetumat. Ta teab ise väga hästi, kui palju on vaja peale kuritööd lohutust.
Arvan, et inimesega koos sureb ka tema südametunnistus. Kuna Doriani südametunnistus oli kujutatud portreel, siis mehe surres lakkas pilt südametunnistuse funktsiooni täitmast ning omandas esialgse ilme. Portree inetus kandus aga surnukehale üle. Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus" võib samuti pidada peategelase südametunnistuse portreeks, sest suurem osa romaanist kirjeldab Raskolnikovi hingeseisundit pärast kuritöö toime panekut. Nagu ka Dorian Gray kannab Raskolnikov rasket hingekoormat, püüdes samas välja näidata, et kõik on korras. Kuid erinevalt Dorianist murdub Raskolnikov ühel hetkel ning tunnistab oma kuriteo üles. Dorian püüab aga oma tegelikku hingeelu saladuses hoida. Üks põhjustest, miks Dorian kunstniku tappis, võis olla hirm Basili ees. Dorian võis karta, et Basil, olles näinud oma sõbra tundmatuseni muutunud portreed, kohutava saladuse avalikustab. Arvan, et igaüks on oma südametunnistuse portreteerija
Dostojevski kirjutusstiil on meisterlik: autori eesmärk on lugejat mõneti sokeerida paigad on räpased, sünged; inimesed on kõige suhtes ükskõiksed, toored, ei püüdle millegi poole. Laused on väga katkendlikud, jätavad närvilise mulje. Suurt tähelepanu pöörab silmadele. Tegevusaeg on kõigest kaks nädalat, kuigi jääb mulje, et tegevus väga pikk. Tegelasi on umbes 90. Dostojevski tahtis näidata, miks kuritööd sünnivad. Endine üliõpilane Raskolnikov otsustab puuduses vaeveldes tappa endale vastumeelse vana liigkasuvõtja Aljona Ivanovna. Äpraduse tõttu tapab mees ka liigkasuvõtja noorema õe Lizaveta. Pärast kuritöö sooritamist jääb Raskolnikov haigeks, olles veendunud, et kõik teda juba ammugi mõrvas kahtlustavad. Raskolnikovi külastavad haiguse ajal paljud tegelased, kellel kõigil on edasiste sündmuste käigus tähtis roll. Raskolnikov kohtub Sonjaga, kes on endise titulaarametniku
Muidugi enamik nendest karistamata ei pääseks. Selliste rahateenimisvõimaluste juures tekib paratamatult inimeses kalduvus kurjusele, sest üks tegu viib teiseni. Seepärast on oluline, et inimesed oskaksid paika panna oma väärtushinnanguid ning seada piire, mida ei tohiks ületada. Maailma tuleb vaadelda ka väljaspool enda suletud territooriumi, et olla kasulik ka ühiskonnale ning säilitada kainet meelt otsuste tegemisel. Selliste eesmärkidega oli noor peategelane Raskolnikov Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus", ent, kes väga ratsionaalselt oma kuritöö sooritamisel ei mõelnud. Ta oli arukas üliõpilane, kuid teda nagu ka paljusid tema eakaaslasi vaevas rahapuudus. Raskolnikovi eesmärgiks oli parandada inimeste elujärge, võttes aluseks ajastu ideed, kus inimesed jagati kahte leeri: hall mass ja kõikvõimsad, väljapaistvad inimesed nagu Napoleon. Muidugi pidas Raskolnikov end suursuguseks maailmaparandjaks, kes suudaks aidata ühiskonda
Õnn ei seisne mugavuses, õnn saadakse kannatamise hinnaga Arvan, et maailmas ei oleks inimest, kes ei tahaks olla õnnelik. Kasvõi korra tunda seda tunnet, mis tähendab olla õnnelik. Pahatihti loodetakse aga hea vedamise peale, et saada see õnn. Rodion Romanovis Raskolnikov, mees kes, elas väikses ja räämas ülemise korruse korteris Saint Peterburi agulitänavatel, soovis olla õnnelik, vähemalt oma alateadvuses ja mõtetes, kuid kõik muutus justkui aina hullemaks ja õnnest, polnud enam jälgegi. Ühel hetkel ta lihtsalt avastas, et oli jäänud elu hammasrataste vahele ja mitte kellegil polnud juskui aega tema muresi ja probleeme kuulata ja aidata neid lahendada. Oleks tal olnud keegi kellele oma muredest,
Arvan, et inimesega koos sureb ka tema südametunnistus. Kuna Doriani südametunnistus oli kujutatud portreel, siis mehe surres lakkas pilt südametunnistuse funktsiooni täitmast ning omandas esialgse ilme. Portree inetus kandus aga surnukehale üle. Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus" võib samuti pidada peategelase südametunnistuse portreeks, sest suurem osa romaanist kirjeldab Raskolnikovi hingeseisundit pärast kuritöö toime panekut. Nagu ka Dorian Gray kannab Raskolnikov rasket hingekoormat, püüdes samas välja näidata, et kõik on korras. Kuid erinevalt Dorianist murdub Raskolnikov ühel hetkel ning tunnistab oma kuriteo üles. Dorian püüab aga oma tegelikku hingeelu saladuses hoida. Üks põhjustest, miks Dorian kunstniku tappis, võis olla hirm Basili ees. Dorian võis karta, et Basil, olles näinud oma sõbra tundmatuseni muutunud portreed, kohutava saladuse avalikustab. Arvan, et igaüks on oma südametunnistuse portreteerija
Näiteks kirjutas ta 1861. aastal süüdi mõistetud kurjategija Lacenaire vanglas memuaare ja luuletusi, milles väitis oma kuritöö olevat protest ebaõiglase ühiskonna vastu. Kurjategija olevat vaid ebardliku ühiskonna ohver. 1865. aastal tappis keegi 27 aastane noormees kirvega kaks vana teenijannat, et nende perenaist paljaks varastada. (Meiessaar1935:234) Ehkki sellisest materjalist saaks kirjutada kriminaalromaani, keskendub Dostojevski tähelepanu hoopis teistele küsimustele: miks Raskolnikov tappis, millised on kuritöö tagajärjed? Kriminaalne süzee kasvab sotsiaal-filosoofiliseks. Detektiiviromaanile on ,,Kuritöö ja karistuses" tunnuslik keerukas süzee koos seikluste ja mõistatuslikkude kuritegudega, mille saladust otsitakse. Kriminaalromaanile on lähedane ka süzeed pingestav mõistatuslikkuse motiiv. Ometi on tegu teosega, mida võiks nimetada hoopis sümfooniliseks ideeromaaniks (kui üldse saab määratleda maailmakirjandust ja kirjanikke nii palju mõjutanud teost).
Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina"
Lõbutüdrukuna ei teeninud palju raha ning enamus rahast läks isa kõrist alla. Sonja Marmeladova oli tagasihoidlik, heade kommetega ning kõige ilusama hingega neiu. Sonja oli sügavalt usklik, ta armastas lugeda piiblit. See lohutas teda, andis talle lootust, et kõik hea pole veel ilmast kadunud. Sonja lihtne usk Jumalasse oli tema tugevus. Ta mõtles tihti teiste hüvangule ja ohverdas enda. Sonja käitus oma põhimõtete vastaselt, et tagada teiste heaolu. Raskolnikov ei uskunud, et Sonjal selline elukutse on. Rodja ja Sonja mõned kohtumised said traditsiooniliseks, Sonja hakkas Rodioni järjest enam usaldama ja armastama. Sonja Marmeladova uskus, et Rodja oli heasüdamlik ja malbe nagu temagi. Raskolnikov tunnistas Sonjale, et ta oli sooritanud kuritöö, sest ta leidis lõpuks inimese, kes mõistab teda, keda ta saab usaldada, kellel ei oleks mingit eelarvamust. Alguses oli Sonja suures segaduses, ta ei
RAAMATUTÖÖ +"Kuritöö ja karistus" oli haruldane õnnestumine: Dostojevski kirjutas põneva, elava, rahvapärase romaani, kus oli nii detektiivloo elemente kui ka palju armuvalu, mis keerles aga intellektuaalse teema ümber. Küsimus oli selles, kas pärast religioossete piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud", kas siis, kui viimsepäeva kohut ei tulegi, tohib röövida ja tappa ja elada täiesti oma suva järgi. Dostojevski kangelane, 23-aastane õigusteaduse tudeng Raskolnikov küsib endalt ka Friedrich Nietzschet vaevanud küsimuse: kas seadused kehtivad ainult "karjainimestele", ja kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma. Raskolnikov targutab: "...inimesed jagatakse loodusseaduste poolt üldiselt kahte liiki: alamliik (harilikud), kes on ainult selleks, et endasuguseid sigitada, ja teiseks inimesed, kel on anne ehk talent oma ümbrusele uut sõna öelda. Teise liiki kuuluvad need, kes
Edith Leht 11c Fjodor Dostojevski ( 1821-1881 ) · 30.oktoobril 1821. Aastal sündis. · Sündinud Moskva arsti perekonnas, tema isa oli vaestemaja arst, kuid ta tapeti pärisorjade poolt. · Üks maailma enam tõlgitud kirjanikke. · Lõpetanud sõjaväeinseneride kooli. · Seejärel töötas ta sõjaministeeriumis, kuid lahkus sealt, et ennast täielikult kirjandusele pühendada. · Tema esimeseks teoseks oli, kiriromaan ,,Vaesed inimesed", mida saatis suur menu. · Järgnesid: ,,Teisik" ja ,,Valged ööd". · Siis järsku tuli tema saatusesse pööre: ta arreteeriti poliitilise tegevuse tõttu ja mõisteti 1849. Aastal surma. · Siberis kogetu sai aluseks tema romaanidele: ,,Alandatud ja solvatud" ning ,,Märkmed surnud majast". · Sunnitööle järgnenud sõjaväeteenistusest vabanenud, asus Dostojevski 1859. a Peterburi. · Ta...
vastupidi käituda. See noor neiu oli usklik, aga ometi ohverdas ta ennast ja hakkas tänaval oma keha mõne näruse kopika eest müüma. Eesmärk oli tal üllas- kuidagi pidi ju oma nooremaid õdesid-vendi toitma. Kahju, kui inimene peab ennast sellise alandava teoga ohvriks tooma. Sonja oli küll prostituut, aga ikkagi Dostojevski eeskujutegelane. Sonjat ei saa hukka mõista, sest me ju ei tea, mis ta hinges toimus. Kõige salapärasemaks tegelaseks teoses on aga Raskolnikov, kes tahtis olla haruldane. Oma suureks eeskujuks oli ta seadnud Napoleoni, kes sooritas suuri veretöid, aga tema eesmärk nende teostamisel oli teine - ta tahtis muuta tervet maailma mitte enda elu. Sellest aga Raskolnikov ilmselt aru ei saanud, sest tema arvas ikkagi, et ühe halva inimese kõrvaldamine pole mitte midagi hullu. Sellise inimese omale iidoliks seadmine andis talle ka ,,õiguse" panna toime kuritegu.Raskolnikov pidas mõrva normaalsekskui ta selle tagajärjel saab teha tuhat
sooritab kuritöö (tapab 2 inimest) on hea, abivalmist inimene (hoolitseb Raskolnikovi õe ja ema eest) elus pettunud, raskemeelsusele kalduv heasüdamlik, optimistlik K&K positiivne pigem positiivne pigem negatiivne negatiivne Dunja Sonja Marmeladov Ivanovna Razumihhin Katerina Ivanovna Raskolnikov Svidrigailov Zossimov Pulheeria Luzin Nastasja maaler Nikolai Paralleelsed tüüptegelased ,,Kuritöös ja karistuses" ja ,,Idioodis": Razumihhin Mõskin (heasüdamliku) Raskolnikov Rogozin (tapjad) Sonja Nastasja (hoorad) Luzin Ganja (Gabrila materialist, raha peal väljas) STENDHAL, ristinimega Marie-Henri BEYLE (1783 1842) Peetakse esimeseks realistlikuks romaanikirjanikuks
noortele ja andekatele, kes oma unistusi teostada tahavad. Tunnistaja mõrv oli aga paratamatus, mida Raskolnikovi enda arvates polnud võimalik ära hoida - see võis öeldud olla ta omaenda süümepiinade leevendamiseks. Ta loodab edaspidi elada ausat ning vooruslikku elu, töötada meeletult, uskudes, et kuritegu siis hüvitub. Ometi näitab Dostojevski oma psühholoogilises kuriteo aruandes, et inetud, väärad abinõud madaldavad ka eesmärgi; Raskolnikov vaevleb süümepiinades ja on täielikus hingeummikus, kuni kahetseb siiralt.Raha mängib inimese elus suurt rolli. Ei ole võimalik omandada normaalset elukohta, moodsaid riideid, tehnoloogiat ja muud kaasaegses ühiskonnas tarvilikku ilma selleta. Raha saamiseks on mitmeid võimalusi: inimene võib rabada palehigis, teenides rahuldavat palka, hankida nimetatut kergelt, näiteks pettuste abil või - mis kõige lihtsam - röövida panka. Viimane võimalus langeb enamasti ära,
inimene, kes oskas armastada. Mees leiab oma elu mõtte igivanana ning mõistab, et inimese ülim eesmärk on töötada kogu inimkonna hüvanguks. Asetades inimese dilemma ette, on nii mõnigi, kes on sunnitud või ahvatletud tegema valiku, mis talle endalegi võib väär tunduda. Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel ebamoraalseid tegusid. Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" tapab noor üliõpilane Raskolnikov õilsal eesmärgil jõleda liigkasuvõtja ning ka mõrva tunnistaja. Noormees arvab, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine on noortele ja andekatele heategu. Edaspidi tahab ta elada ausat ning vooruslikku elu, töötada meeletult, loota, et suudab sellega oma kuritöö eest tasuda. Ometi näitab Dostojevski oma psühholoogilises kuriteo aruandes, et see pole õige ning Raskolnikov vaevleb süümepiinades ja on täielikus hingeummikus, kuni kahetseb siiralt
tegelasi siiski mõne kuritööga hakkama saama? Mõned inimesed on täiesti kindlad, et nad on teistest paremad, Nietzschelikud üliinimesed. Sellega kaasneb arusaam, et neil on õigus mõista iseenese tarkusest teiste üle kohut. Saab võrrelda "Hamleti" Claudiust, kes tegi ka põhimõtteliselt midagi sellist ja kuigi moraalselt ta tundis, et ta peaks oma tegu kahetsema, ei teinud ta seda."Kuritöö ja karistuse" Raskolnikov üritas paaniliselt oma tegu endale õigustada, ta ei lasknud mõttel, et ta midagi valesti tegi, pähegi tulla. Sarnaseid analooge leidub pea kõikides kirjatükkides, iga ilukirjanduslik teos kätkeb endas tegelast, kelle üheks negatiivseks jooneks on just selline ignorantne egoism. Taolised tegelased on sõltuvalt olukorrast nii teiste süütegude hukkamõistjad kui ka kuriteo toimepanijad. Petlik tunne, et neis on midagi rohkemat, kui teistes, suunab pea automaatselt
saatnud korda mõrva. See on julge samm. 10. Kuidas te suhtusite oma eluarmastuse teosse? Minu jaoks pole tema mõrva motiiv just eriti arukas ega arvestatav, kuid mis tehtud seda ei saa ta enam muuta olematuks. Nüüd on vaja leida niiöelda andestus ja proovida kuidagi oma tegu heastada. Tema ülestunnistus tekitas algul minu segaseid emotsioone. Algul olin ma küll segaduses, kuid ometigi ma jäin tema juurde. Tähtis polegi nii võrd ta tegu, kui ta ise on. 11. Kui Raskolnikov saadetakse Siberisse, siis milline hakkab teie suhe välja nägema? Ma järgen talle. Ma usun, et meil tuleb parem tulevik ning olen valmis seda 8 aastat ootama. Kõigil on ju õigus uueks võimaluseks ja uueks eluks ning just seda ma tahan koos Raskolnikoviga teha. Meie elu muutub seal. Kindlasti muutub.
Mis raamat on "Kuritöö ja karistus" F. Dostojevski romaan „Kuritöö ja karistus“ jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes on veendumusel, et haruldastel inimestel on õigus astuda üle seaduseläve, kui tema idee teostamine aitab kaasa maailma pääsemisele hukatusest. Raskolnikov sooritabki külmaverelise mõrva, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe. Pärast kuritöö sooritamist valdab Raskolnikovi aga äng. Lakkamatud süümepiinad ning igavene hirm kaotavad tegelases eluisu ning viivad ta kuristiku servale. Tunnistades esialgu süüd enda armastatule Sofja Marmeladova, lubab kaaslane talle andestust jagada ja temaga koos karistust kanda. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele
autor: teos: Vilde "mäeküla piimamees" Tammsaare kõrboja peremees Gailit "Toomas Nipernaadi Balzac ISA GORIOT Dostojevski kuritöö ja karistus Tolstoi sõda ja rahu Tsehhov kolm õde Ristikivi "Tuli ja raud" Ibsen Peer Gynt" Hamsun "Nälg". Kristjan-Jaak Peterson "Lootus" Juhan Liiv Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Koidula "Mu isamaa on minu arm" peategelased: maa ajastu Tõnu Prillup, Mari, Kremer eesti realism Katku Villu, Anna, Eevi eesti realism Toomas Nipernaadi eesti realism Vauquer, Courure, Isa Goriot ja tema tütred pr...
Dostojevski kaelale. Korduvalt ähvardas Dostojevskit võlavangla, kuid õnneks suutis tema teine naine majanduse asju ajada nõnda, et nende rahaline olukord aina paranes ja aastal 1877 ostsid nad endale päris oma maja. Dostojevski suri samuti tuberkoloosi. F. Dostojevski "Kuritöö ja Karistus" Aastal 1866 ilmus Dostojevskil kriminaalromaan ,,Kuritöö ja karistus". Tegevus toimus Peterburgis, Heinaturu osas. Raskolnikov, kes oli vaene, härrandlik, raskemeelsusele kalduv ja radikaalne tudeng otsustas tappa liigakasuvõtja Aljona, sest ta oli rahalistes kitsikustes. Juhuslikult pidi ta tapma ka Lizaveta, kes oli liigasuvõtja alandlik ja vaikne õde, kes lihtsalt sattus valel ajal valesse kohta. Liigkasuvõtja mõrva hakkas uurima Porfiri Petrovitsh, kes on veendunud, et Raskolnikov ongi tapja, kuid nüüd pidi ta sellele vaid kinnitust otsima. Juhuslikult oli Raskolnikov eelmisel päeval
Sündmused on inimese eneseleidmise aluseks. Olgu need siis halvad või head- alati on midagi sellist, mida annab täiuslikumaks teha. Halbade tegude tõttu õpivad inimesed enda paremini tundma. Toimub tugev mõttetöö ja ajutegevust ummistavad mitmed küsimused: miks ma seda tegin ning mis minust edasi saab- kas kurjategija? Üks piibli kümnest käsust ütleb: "Sa ei tohi tappa!" Ometi leidub väära maailmavaatega inimesi, kes leiavad eneseteostuse just tapmises. Üheks selliseks on Raskolnikov Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus". Noormees tappis süütuid inimesi. Ta tappis õilsal eesmärgil liigkasuvõtja ning hiljem mõrva tunnistaja. Noormees oli veendunud, et ühe "kohutava maailma" elaniku tapmine on heategu kõigile, kes oma unistusi teostada tahtsid. Edaspidi lootis ta elada ausat elu, töötada meeletult, uskudes, et kuritegu siis hüvitub. Võõrad teod ei vii eesmärgini. Seneca on öelnud: "Kuriteo sooritab see, kes sellest kasu saab
1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Friedrich Robert Faehlmann Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. TEOSED Kuritöö ja karistus F. Dostojevski Juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Realism · Kujutab tegelikku elu ja tõepärasust · Väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust
elu J. London ,,Martin Eden" Martin Eden romaan töölisnoorukist Soome A. Kivi ,,Seitse venda" Juhani, Aapo, Simeoni, Soome külaelustik Lauri, Timo, Eero,.. Venemaa Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Raskolnikov ,,Idioot" Tolstoi ,,Sõda ja rahu" Luzin, Bolkonski, Natasa, sõda, rahu, Venemaa vs Pr, Tusin, Platon isamaasõda ,,Anna Karenina" Tsehhov ,,Kirsiaed" Jepahhin, Anja, Firss kokkupõrge vana ja uue vahel, näidend, kirsiaia
Nad ei mõtle muudele võimalustele kui varastamine, nad ei suuda näha valikuid ning võimalusi teenimiseks. Mõeldakse ainult endale ning ei arvestata nendega, kellele see kahju toob. Kuriteo sooritamise põhjuseid on veelgi, näiteks armukadedus, viha, kättemaks, suured eesmärgid, mille nimel on inimesed võimelised isegi elu võtma. Kuid põhiliseks põhjuseks, miks kuritegusid sooritatakse on ahnus ja raha. Fjodor Dostojevski teoses ,,Kuritöö ja karistus", tapab noor tudeng Raskolnikov rikkuse nimel. Mõrvarid ja kurjategijad on vaimselt häiritud inimesed, kes tegutsevad mõtlematult, on egotsentrilised ja ahned.
kirjaniku roll kultuuriloos · tõi maailmakirjandusse vene rahvuse sümbolkuju: leplik, andestav, ohvrimeelne; andis tõuke tammsaarele tõe ja õiguse kirjatamiseks · realismi edasikandja - · psühholoogilise romaani rajaja · eksistentsialismi edasikandja ja mõjutaja jagas inimesed kahte tulpa ja uskus, et saab muuta ühiskonda; inimene on nüüd vaba, enne oli talle sünnil määratud kõik tegelased · rodion raskolnikov vaene tudeng, radikaalne ja ühiskonnast eraldunud · razumihhin raskolnikovi sõber, abivalmis ja heasüdamlik · aljona ivanova pandimajapidaja, kelle raskolnikov tapab · mlizaveta ivanova aljona õde · marmeladov joodikust riigiametnik · sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina · pjotor petrovitsh luzin dunja peigmees, valelik, egoistlik · dunja raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel
Õnnelikuks tahavad saada vist kõik meie seast. Paljud pühendavad sellele terve elu. Kuid kuidas, siis saadakse õnnelikuks? Öeldakse, et õnneks pole palju vaja, aga mis see siis ikkagi on. Ütlus on, et kui ei oleks kurbust, siis ei osataks tunda rõõmu. Võib-olla võib, siis öelda, et õnnelikuks saab kannatuse hinnaga. Kui oled kannatanud tunned ära ka õnne. Pika kannatamise järel võib tunda ennast õnnelikuna. F.Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" peategelane Raskolnikov kannatas palju enne kui tundis ennast õnnelikuna. Kaua piinles ta enda sooritatud mõrvade ja enda mõttemaailma pärast. Tema elu enne mõrvasid ei olnud ka just eriti roosiline. Alles sunnitööl olles mõistis ta, et ta armastab Sonjat ja leidis endale tänu sellele südamerahu ja õnne. Nagu ka tema kannatas mitmeid aastaid enne kui leidis õnne võib juhtuda paljudega. Loodetakse, et kõik tuleb nendeni kiirelt, oodata ei taha
Shakespeare`i "Hamlet"- Claudius ja Hamletid A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski · pugejalikkus/ lipitsemine julgus iseendaks jääda Tsehhovi novell "Inimene vutlaris"- Belikov ja Kovalenko Tsehhovi novell "Paks ja peenike"- amused kooliaegsed sõbrad Tsehhovi novell "Ametniku surm"- riigiametnik Tservjakovi aevastamine teatris J. Kross "Keisri hull" T. von Bock · kättemaks andestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova Shakespeare` i Hamleti kõhklused- kahtlused ja etteheited emale M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Margarita kättemaks kriitik Latunskile, Jesua andestamine Pontius Pilatusele A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski (duell) · ahnus heldus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot - emand Vauquer ja isa Goriot E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Tõnu Prillup ja Ulrich von Kremer
Dostojevski „Kuritöö ja karistus“ kirjeldab väga detailselt ja üksikasjalikult, milline oli tolle aja Peterburi puruvaese inimese elu. Raamatu peategelasel Rodion Raskolnikovil tekkis mõttesse teooria, mille kohaselt on inimesed jagatud kahte leeri – harilikud inimesed ja haruldased inimesed. Haruldastel inimestel on lubatud teha kõike, et muuta maailma reegleid rikkudes ja seda kasvõi harilike inimeste arvelt. Ennast eriliseks inimeseks pidav Raskolnikov mõrvab vaese inimesena olles liigakasuvõtja vanaeide, kelle varandusega plaanis ta lõpetada oma õpingud ja teha veel mitmeid heategusid. Võib olla püüdis Rakolnikov selle teooriaga välja tulles leida põhjendust lihtsamal teel rikastuda ning saada lahti halvast liigkasuvõtjast? Neid kolme raamatut üldistades leian ma, et kuigi me kõik võime ihaldada võimu ja raha, peab nende jaoks olema tugev, et mitte lasta oma mõistusel nendele alla vanduda. Kui
mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik tegelased on omamoodi mõttemaailmaga ja iseloomuga. Mõne iseloom on paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi sellest romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane üliõpilane Raskolnikov. Tema käitumise mõistmine on väga raske. Samas teiste tegelaste otsustele võin seletuse kergemini leida. Järgnevalt püüangi lähemalt vaadelda Svidrigailovit ja tema saladuslikkust. Svidrigailov tegi romaanis väga ettearvamatu teo, nimelt enesetapu. Minu arvates on see selge näide sellest, kuidas inimene teeb järsku mõtlematuid otsuseid ehk tujude kontrollimatud, mille põhjuseid on tal isegi raske mõista. Minu kui lugeja jaoks tuli see tegu küllaltki ootamatult.
Armastus, eriti aga emaarmastus on valmis andestama ükskõik mida ja ükskõik kui palju kordi. Mida tähendab andestus? See tähendab, et andestatakse kõik üksteisele tehtud ebameeldivused ega tuletata seda enam kunagi meelde. F. Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes sooritab kuritöö, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe, ning püüab seejärel nende vara röövida. Pärast kuriteo sooritamist jääb Raskolnikov n.ö hingeliselt haigeks. Esimene inimene, kellele ta oma süü üles tunnistab, on tema armastatu Sofja Marmeladova, kes on valmis talle andestama ja temaga koos karistust kandma. Sonja läheb kaheksaks aastaks Siberisse, et olla toeks nii Raskolnikovile endale kui ka teistele kurjategijatele, kes on saadetud pikaajalisele sunnitööle. Seoses Dostojevski romaaniga meenub E. Vilde teos ,,Külmale maale", mida võiks pidada ,,Kuritöö ja karistuse" paralleeliks
võtted. Kapitalism on viinud meid situatsioon, kus kasuahnus muudab inimesed külmavereliseks ja ebamoraalseks. Eestis aset leidnud maadevahetuse skandaali tuumaks oli korruptsioon ja ametiseisundi kuritarvitamine omakasupüüdlikel eesmärkidel. Eetika ja moraal olid puudulikud ka siinkohal. Isekus võib viia tõsiste tagajärgedega tegudeni. Sarnaseid probleeme võib leida ka kirjandusest. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" pidas Raskolnikov end seadusest ja moraalsest kõrgemal asuvaks. See andis talle mõistmise, et võib kedagi tappa. Lõpuks sai mees ikkagi karistuse ja ka lunastuse. Kõik võib hea tahtmise korral leida ilusa lõpu. Inimkonnal on võimalus oma probleeme lahendada, kui lähtuda rohkem südametunnistusest ja moraalitundest. Maailma areneb pidevalt ja õnneks kõlbluse suunas. Maailmas on palju moraalitust, see on meie ühiskonna suurim viga. Kuigi asjalood on liikumas paremuse poole, ei ole täiuslikkus võimalik
Ta rändab ja peatub erinevates paigus, kohtub värvikate inimestega ja täidab erinevaid rolle selleks, et jõuda "lahtiste allikateni". A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Andres, Pearu, Mari, Krõõt, Indrek Anton Tsehhov "Kajakas" Arkadina, Treplev, Niina, Trigorin Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov Honore de Balzac "Isa Goriot" Tähtsamad tegelased: isa Goriot- endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane. Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Knut Hamsun Maa õnnistus Iisak
Tsehhov "Kajakas", "Apteekri abikaasa" ja "Inimene vutlaris" Unistused on nii igapäevane teema, et peaaegu igaühel on vähemalt üks suurem soov. Sageli aga neid täide ei viida. Milles on siis asi? Beth Mende Conny on öelnud, et "pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." Kõik sõltub inimesest endast ja tema tahtest. Unistuste täideviimise poole püüeldakse tihti abinõusid valimata. Ka Raskolnikov soovis väga oma olukorda parandada ja üsnagi juhuse tõttu kasutas selleks mõrva, kuid see mitte ei lahendanud, vaid süvendas probleeme. Nagu ta ka Sonjale pihtis: "Iseenda tapsin, mitte vanaeide! Siin lõin ma enda korraga maha, igaveseks!" Ehk siiski oleks võinud korralikult möelda, enne kui tegutsemiseks läks. Samas lihtsalt paigal istudes ja mitte midagi ette võttes ei muutu ka midagi. Niimoodi omaette nukrutses ja pelgalt unistas ka apteekri abikaasa. Ta oli väga õnnetu, sest
väike kurat, kes sisemusest juhtnööre hüüab ning meisterlikkusega valele teele eksitab. Samal ajal manitseb süütu inglike valima ausat teed. Sellega satub mõtiskleja raske dilemma ette. Tuleb valida, kas eesmärk saavutada kasvõi üle laipade või tuletada meelde elu tegelikud väärtused ning sihi olulisus. Sõna otseses mõttes tee üle laipade valis Dostojevski romaani ''Kuritöö ja karistus'' peategelane Raskolnikov, kes küll liigkasuvõtjast vanaproua tapmisel lähtus oma põhimõtetest, kuid ei saavutanud seda, mida oli lootnud. Selle asemel tabas teda nõdrameelsus ja ta olukord kehvenes varasemast veelgi. Raskolnikovi lugu oli näide sellest, et oma põhimõtetele kindlaks jäämine ei vii alati soovitud eesmärgini. Alati ei teegi sisemise kurja hääle kuulamine halba. See võib olla tee õnneni. Hea näide selle kohta esineb H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
