See toob kaasa, et see alaväärtuslik objekt on selline, kellele ei anta sõna, kel pole õigust olukorda selgitada, pole õigust rääkida. Alamale antakse sõna vaid teatud fraaside piires, nt olukorda kinnitades või mõisnikku kiites. 19.saj tekib kirjanduses vaikiv talupoeg. See on maailm, mis on rõhutatult jaotatud 2ks, on teatud tüüpi majandusmudel, mille kasum läheb valitseva klassi rikkuse suurendamiseks. Ühel klassil on rikkused ja hüved, teisel pole midagi. Keskmes on radikaalne ebavõrdsus. Võimalus on vaadata orjust kehalisuse kaudu. On kehaga seotud probleemide ring. Ka sotsiaalmajanduslikus kontekstis saame rääkida, et keha läheb mõisale korda. Mõisnikul on küsimus, kuidas keha töökorras hoida võimalikult väikese kuluga? Mõisamajanduse süsteemis on keha seotud majandusmasina käigushoidmisega. Kehalisus tuleb eelkõige ette karistamisel. Orjuse probleemi on käsitletud õilsama ja kaunimana, kui see on. Nt vaim peab tugev olema, siis peab
Elektropihustus-ionisatsioon (ESI): ioonid tekivad vahetult lahuses elektrivälja toimel ja aurustuvad sealt välja. Enamasti protoneeruvad: M + H+ -> MH+. Aurustumine tagatakse lahuse pihustamisega. Ioonid juhitakse massispektromeetrisse elektrivälja toimel. 161. Mida tähendavad mõisted molekulaarioon, fragment-ioon, fragmenteerumine? Miks esineb elektronionisatsiooni korral fragmenteerumine? Fragmenteerumine on molekuli jagunemine fragmentideks ehk juppideks. Molekulaarioon on molekul, radikaalne ioon, mis on pihta saanud elektroniga mis on elektroni välja löönud ja jääb üks + laeng. Fragment-ioon kui molekul on juppideks jaotunud ning sellele jupile on laeng tekkinud elektroniga pihta saamisest. Elektronionisatsiooni korral esineb fragmenteerumine, sest molekul saab pihta elektroniga, millel on kineetiline energia mis peab neelduma molekulis, aga see energia võib lõhkuda ka molekuli juppideks. 162. Massianalüüsaatori roll massispektromeetrias.
karistusõiguse reformi põhilised lähtekohad. Asuti seisukohale, et kuivõrd Eestis käesoleval ajal kehtiv kriminaalõigus kujutab endast sisuliselt senist nõukogude kriminaalõigust ning põhimõtteliselt ei sisalda oluliselt uut ka professor Ilmar Rebase eelnõu, tuleb võtta suund uue, euroopaliku kriminaalõiguse loomisele. Otsustati läbi viia kehtiva kriminaalõiguse ja halduskaristusõiguse terviklik ja radikaalne reform, mille tulemusel valmis ka kõnealune eelnõu. Karistusseadustiku eelnõu moodustab ühe kõige olulisema eelnõu karistusõiguse reformi paketti kuuluvatest eelnõudest (kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu, väärteomenetluse seadustiku eelnõu). Mitmed väga olulised karistusõiguse reformi kontseptsioonis ette nähtud seaduseelnõud olid juba ka vastu võetud (karistusregistri seadus, kriminaalhooldusseadus, kuriteoohvritele riikliku
rahvuslik majanduslik liberalism ehk nõuti rahvuslike huvide kaitsmist. Liberalism muutus, sest 18.saj lõpu ja 19.saj I poole nõudmised saidki teoks suuremas osas Euroopas: võrdõiguslikkuse laienemine, pressi ja sõnavabadus. Nõudmised olid kasvanud rahvamassides nii sügavalt, et maha suruda polnud võimalik ning see muutis ka valitsejate hoiakuid ning nõudmised muutusid loomupärasteks ja seeläbi ka liberalism muutus veel mitmetahulisemaks. ANARHISM Liberalismi äärmuslik vorm, radikaalne liberalism. Anarhism oli ennekõike utoopiline liberalism, mille eesmärgiks oli saavutada olukord, kus keegi ei valitseks, inimesed oleksid vabad ja enesereguleerivates ühingutes. Puuduksid turu ja majandusregulatsioonid. Termin ,,anarhia" kerkis uuesti päevakorrale Pr.revolutsiooni ajal. Termin ise pärit Antiik Kreekast. Ideoloogiliselt sõnastas anarhismi põhiseisukohad J.Proudhon 19.saj I poolel. 19.saj oli päris palju toetajaid anarhismil. Ta
Ghana president Kwame Nkrumah rääkis ka Aafrika Ühendriikide moodustamisest, millel oleks ühine välispoliitika, integreerunud majandus ning kaitsepoliitika. Eeskujuks oli USA – avatud piirid, ühtne föderaalvalitsus. 1966. a ta küll kukutati, aga tema ideid on tänaseni levitatud – Gaddafi propageerib nt seda. 1960. aastate algul tekkis aga kohe kaks riikide rühmitust. Casablanca rühmitus, kuhu kuulusid osad Põhja- ja Lääne-Aafrika riigid, olid poliitiliselt väga radikaalne. See nägi ette majanduslikku, poliitilist ja kultuurilist koostööd, aga ka võitlust imperialismi vastu. See ei eksisteerinud väga kaua, see püsis vaid 1963. aastani. Monrovia rühmitus, mis loodi 1961. a mais, oli rohkem majandusliku orientatasiooniga ning konservatiivsem. Peamiselt kuulusid sellesse Prantsusmaa asumaad, hiljem kasvas sellest välja ühendus, mida tänapäevaks aktiivselt ei eksisteeri – afromalagassi majandusühendus
õib jagada j d tinglikult kolme gruppi: 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist kinni maksmata (AS Claus). Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel! 4. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti? 1992 a. ja vahetuskurss 1 DEM = 8 EEK 55
modernism, MoMo jt; argikeeles kõneldakse ka barakkarhitektuurist, kastidest ja karpidest. Need sõnad on omavahel seotud, kuid mitte sünonüümid. Funktsionalismi mõiste kasutamisel on rõhutatud meetodit, mis sai arhitektide ja disainerite loomingus valitsevaks alates 1920. aastate manifestist. Modern Movement (MoMo) ja sellega seotud kujundus oli murrang traditsioonilistes väärtustes, uskumustes ja kunstivormides, mis olid esinenud sajandeid. See oli radikaalne väljamurdmine klassikalistest traditsioonidest, olles olemuselt just funktsionalistlik lähenemine. MoMo liikumine algas 1945.a ning kestis pea 1970ndate lõpuni. 1910-1920ndatel oli küll Euroopas modernseid aedu rajatud, kuid nende üleüldine levik ei alanud enne 1930ndaid. Olles olemuselt küll funktsionalistlik, ei tähenda modernism siiski monoliitset ideoloogiat, eriti maastikuarhitektuuri kontekstis. On üldse raske tuvastada, kas modernismi kui sellist maastikuarhitektuuris eksisteerib
tema olukorda maailmas (st et ta on siin maailmas võõras) ning teed lunastusele." (LAHE 2004: 106-107) Tegemist on salapärasel viisil ilmutatud teadmisega teatud eesõigustatud inimestele, mis tuli kas vahetu ilmutuse läbi või pühitsemisega säärase ilmutuse esoteerilisse, salajasse traditsiooni. Milline on gnostitsistlikus käsitluses hea ja kurja vahekord? ,,Kõigi uurijate üksmeelse seisukoha järgi iseloomustab antiikset gnoosist radikaalne dualism, mis läbib kõiki tasandeid (st esineb ontoloogilisel, kosmoloogilisel, antropoloogilisel, kui ka eetilisel tasandil)." (LAHE 2004: 36) Gnostikute veendumuse kohaselt on kogu materiaalne maailm oma olemuselt kuri. Kuna Jumal (kõrgeima jumaluse mõttes) erineb kvalitatiivselt maailmast, siis saab ta olla üksnes läbinisti hea. Gnostikud vastandavad maailma kui ,,pimedust" ning Jumalat kui ,,valgust"; maailma kui ,,mateeriat" ning Jumalat kui ,,Vaimu".
inimese põhimõtetega. Nii jäävadki paljud asjad mõistmatuks nii inimesele endale kui ka teistele. Inimene on saladus. Sisukokkuvõte/walkthrough - Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees.
on organisatsioonistruktuuri kliendikeskseks muutmine disaini abil. Johan Frishammar ja Henrik Florén arvamuse kohaselt peavad pakkujad oma teenust turul konkureerimiseks pidevalt uuendama. Siiski on uute teenuste turule toomine väga haruldane. Veelgi haruldasemad on turgu täielikult ehk radikaalselt muutvad teenused. Radikaalse innovatsiooni tegemiseks peavad praegu ettevõtetes töötavad äriinimesed õppima disaineritelt uusi tööviise. Radikaalne innovatsioon põhineb kliendivajaduste ja turutrendide arendamisel. Need muutused on raskesti saavutatavad ja teenuse edukus võib sõltuda ühest pisidetailist, mida on pilootuuringuta raske välja selgitada. Riskijuhtimisel tuleb õppida prototüüpima, mitte oodata kuni teenus saab perfektseks. (Frishammar et al 2010) Teenusedisaini enim tsiteeritud autori Roger Dean Martini hinnangul põhinesid paljud varasemad filosoofilised tõekspidamised konkurentsieelisel ja on välja kasvanud nn
ei anna eeskuju sisetülid ordu ja piiskoppide vahel. Ette võtta tuleks kõikide vaimulike haridustaseme tõstmist, piiskopide puhul rõhutati et tohib valida ainult kõrgharidusega, kohalikelt preestritel rahvakeele oskust , ja vb kordineerida preestriks katsed lätikeele tundmisel komisjoni ees.vanematel tuleb võtta appi abipreestrid kes oskavad läti keelt. Tunnevad 10 käsku ja kõige tähtsamad palved. Ja mingil määral hakkas paranema see ristisusu levitamine ja muu. Radikaalne pööre talurahva ja ristiusu vahekorras sündis seoses reformatsiooniga. Algus oli 31 okt. 1915 M.Luther 95 teesi .Liivimaale jõudis luterlus üsna kiiresti 1521 u .on Riiast teada esimene luterlik jutustaja Andreas Knopken ja 1522 määras Riia Raad , ta ametlikult pastoriks. 1522 sai Knopkeni ametivennaks teinegi luterlane Silvester Tegetmeyer, esiemene dispuut luterluse ja ristiusu vahel.Leotakse reformatsiooni alguseks Liivimaal, keskus oli Riia kus levis edasi ülejäänud Liivimaale
orientatsioon lääneeuroopa kultuurile, kuid peab ka austama seda, mis on vene enda kultuuris. 1860. ilmub romaan ,,Eelõhtul". Sovremenniku toimetuses hakkavad kaastööd tegema kaks meest, kes on revolutsioonilise-radikaalse idee pooldajad. Need on Tsernõsevski ja Dobroljubov. T on keskne kuju, ta hakkab kaastööd tegema kui kirjanduskriitik, aga ta muutub vene radikaalide liidriks. Tema arvab, et elu Vm-l on vaja muuta revi abil. Temast saab vene noorte silmis väga radikaalne ja populaarne kuju. 1858. aastal kirjutab Tsernõsevski artikli ,,Vene inimene randevuul (rendez-vous)", milles räägib sellest, et aadelkond on üleliigsed inimesed, keda pole ajaloolises protsessis enam vaja. Nad ei suuda midagi ära teha, nad ei ole teoinimesed. Üleliigsete inimeste asemele tulevad uued inimesed, kelle hulka arvab ta ka iseennast. Samal ajal kirjutab Turgenev ,,Eelõhtut", et kujutada selles uut inimest. Ta valib peategelaseks bulgaaria päritolu inimese. 21
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...
muudatustele. Kohandav muutus- muudatused millegi olemasoleva ja töötava arendamiseks (tootearendus, uus palgapoliitika, tööaja ülevaatamine klienditeeninduse arendamiseks, personaliprogrammi arendus). Innovatiivne muutus- üleminek millelegi uuele (programmile, süsteemile, metoodikale, tootele, teenusele), kus põhioskused jäävad ka muutunud olukorras aluseks, kuid juurdeõppimise vajadus. Radikaalne muutus- muudatused, mis tähendavad süsteemide, struktuuri ümberkujundamist, juhtisikute ümberpaigutamist. Muudatuste omaksvõtmine: - Muudatuste algatajad 3% - Kiired omaksvõtjad 13% - Järeltulijad 34% - Hilised järeltulijad (vaatlejad) 34% - Mahajääjad 16% Muudatuste takistajad Usalduse puudumine- edukuse tagab vastastikune usk teise poole kavatsustesse ja käitumisse
- konflikti laienemine (kahe osapoole vastuollu sekkuvad kõrvalseisvad isikud/institutsioonid) - nn konflikti valupunkt (kumbki osapool ei taha sellest vaidlusest taganeda, kuid mõlemad saavad aru, et kumbki ei tule vaidlusest võitjana välja) - konflikti raugemine (annab tunnistust osapoolte väsimusest ja tüdimusest ja mõlemad mõistavad, et tuleks üritada mingi kompromissi valmidusele minna ja mitte nii radikaalne olla) - konflikti lahendus (saabub tavaliselt kui mõlemad konflikti osapooled teevad teatud järeleandmisi) - rahusobitamine ja lepitus (rahumeelse konflikti lõpp) Käitumisalternatiivid konfliktisituatsioonis: - domineerimine (üks konflikti osapool rõhub ainult iseenda huvidele, tavaliselt on see isik ka koflikti tekitajaks, ei taha teha ühtegi järeleandmist, kasutab oma võimu teise osapoole mõjutamiseks)
vihje kõneleja mõistmiseks. Samas postuleerib ka Columbia koolkond kõne kõrvale ikkagi ka keele kui süsteemi, millel on range struktuur ja mille elementidel on semantilised tähendused. Neist semantilistest tähendustest küll ei piisa kuulajale kõneleja mõistmiseks, aga millegipärast on nad 42 Eeldused ikkagi kirjeldusse sisse jäetud – selles mõttes ei ole radikaalne funktsionalism kaugeltki piisavalt radikaalne. • Suhtluse toimimise seletus, et kuulajal on eelnevad ootused teksti sisu kohta, mille ebakindlust tekstiga tutvumine järk-järgult vähendab, pärineb Harald Baayenilt ja Michael Ramscarilt. Mõlema publikatsioonide täistekstid on nende kodulehtedel saada; esimesena soovitaksime lühikest üle- vaadet (Ramscar ja Baayen 2013) ja seejärel Ramscar 2010, Baayen et al. 2011, Ramscar et al. 2010
ning sestap oli vaja nende õiguste eest seista. Burke ei välista seega rahva õigust kaitsta end tõelise omavoli ees, kuid rahval on seejuures õigus taastada varem kehtinud kord, kogu süsteemi muuta rahval õigust ei ole. Prantsuse Revolutsiooni puhul oli Burke arvates tegemist ühiskonna hävitamisega, mitte parandamise ega seadusliku korra taastamisega. Burke oli väljendanud selliseid ideid ka oma varasemates teostes, kuid radikaalne revolutsioon (esimene täiemahuline ajalooline revolutsioon, mis muutis nii ühiskondliku ülesehituse, valitsemiskorra, kogu süsteemi) tõi Burke ideed ka radikaalsemalt esile. Prantsuse Revolutsioon ei olnud õigustatud Burke arvates, sest revolutsiooni endaga tehti palju suuremat ülekohut võrreldes revolutsiooni õigustuseks toodud ülekohtuga. Burke leiab, et nn puhas demokraatia (otsedemokraatia, rahvavõim või rahva enamuse võim) võib
korrastamine: Rahvaväe kasv- Tänu vabatahtlike juurdevoolule ja laienevale mobilisatsioonile ületas Rahvaväe arvukus aastavahetusel 6000 piiri ja jätkas kasvu. Mobilisatsiooni teostumisele aitas kaasa rahva meeleolude muutumine - saabuvad teated enamliku poliitika kohta kärpisid vasakpoolsust ja sundisid nägema enamlastes Vene okupatsioonipoliitika tööriistu; poolehoidu omariiklusele suurendas aga Ajutise Valitsuse lubadus teostada lähiajal radikaalne maareform. Vabatahtlike väeosad: Detsembri teisel poolel selgus rahvuslikult meelestatud meestele lõplikult, et keegi teine nende eest kodumaad päästma ei hakka, ning seejärel vallandus vabatahtlike omaalgatus. Üksteise järel sündisid vabatahtlikest koosnevad löögiüksused: Skautpataljon, Sakala Partisanide Pataljon, Kalevlaste Maleva. Vabatahtlikest koosnevad üksused paistsid silma tugeva lahingumoraali ja võitlustahtega
Saadikute Nõukogu. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. 27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi mõõdukas (“Bürgermusse”) tiib, mida juhtis Jaan Tõnisson, tõstid esile kultuurilise ja poliitilise autonoomia küsimused Balti provintsides, radikaalne tiib, kes pidasid oma koosoleku aga Tartu Ülikooli aulas (“Aula”) (äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed sotsialistid) ja äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas Jaan Teemant aga kutsus üles tsaarivalitsuse kohesele kukutamisele, keskendus ülevenemaalistele ja taktikalistele probleemidele. Aulakoosolekul, mida juhatas Jaan Teemant võeti vastu väga radikaalsed nõudmised, alates
• tegutseb spontaanselt, intuitiivselt • talub mitmetähenduslikkust ja ebaselgust • taipab, kui on tegemist ebakõla ja seosetusega (ebaloogilisusega) • mõistatab ja püstitab hüpoteese kergesti • žongleerib ülesande elementidega ja defineerib neid ümber • on süvenenud ülesandesse • kaitseb oma ideid diskussioonis või koostöö puhul • leiab probleemidele palju lahendusi või vastuseid • on eneseväljenduses pidurdamatu, mõnikord radikaalne • on vaimselt mänguline, rikka fantaasia ja kujutlusvõimega • tavaliselt püüab asju kohandada või parendada • hea huumorisoon, näeb naljakat ka situatsioonides, kus teised tavaliselt ei näe • ei karda olla teistsugune • ei tunnusta autoriteete automaatselt, vaid ainult teenitult • intrigeerib nii kodus kui ka koolis • ei salli tuupimist ega peast ülesütlemist • energiline, mõnikord häirivalt
Lisaks Pätsile kuulus Maarahvaliidu juhtide hulka ka Jaan Teemant, Hünerson ja August Jürmann. Maarahvaliidu vaateid väljendas ajaleht "Maaliit". Järgmine, parem-tsentristlik, oli Eesti Rahvaerakond, välja kasvanud 1905. aastal loodu Eesti Rahvameelsest Eduerakonnast. Eesti Demokraatliku nime all tegutses ta ennekõike Lõuna-Eestis. Siiski 1917. aastal oli tekkinud Demokraatliku erakonna aseaine ka Põhja-Eestis - 1919. a alguses Eesti Demokraatlik ja Eesti Radikaalne erakond ühinesid ja võtsid omale nime Eesti Rahvaerakond - kogu Eesti rahva huvide kaitsjad. Kutsus üles unustama erinevaid sotsiaalseid erinevusi ja koondama kogu eesti rahvast ühe mütsi alla. Rahvuslik põhiheli oli Rahvaerakonna programmis jõuliselt esile tõstetud. Demokraatia, sotsiaalne õigus ja vabaturumajandus. Rahvaerakonna toetajaskond omas paljuski isikliku pooldajaskonna ilmet - ennekõike haritlased ja jõukamad põllumehed
Ulatuslikud reformid on toimunud eelkõige abikaasa õiguste suurendamise ja väljaspool abielu sündinud laste õiguste ning abieluliste laste õiguste võrdsustamise osas. 11. Eesti pärimisõiguse 1996. a. Reformi üldiseloomustus 3. Pärimisõiguse arengust Eesti territooriumil Pärimisseaduse jõustumisega on toimunud Eesti territooriumil kehtivas pärimisõiguses radikaalne pööre, kui võrrelda seda senikehtinud nõukogude pärimisõigusega. Pärimisseaduses on märksa 10. Pärimisõiguse arengu etapid suuremal määral, kui see oli võimalik nõukogude pärimisõiguses, rakendamist leidnud
soomeugrilastega võrreldes suhteliselt kiire ja võimas. Esimene sõltumatu mari organisatsioon, noorteühing U Vij (Uus Võim) loodi juba 1987. Juulis 1990 tuli Joskar-Olas kokku esimene soome-ugri noortefoorum ning loodi MAFUN (Soome-ugri Rahvaste Noorteorganisatsioon). U Vij töö tulemusena asutati 1990. aasta kevadel kõiki marisid esindav Mari Usem 'Mari Liit'. Juba sügisel lõi sellest lahku radikaalne vähemus ning lõi oma organisatsiooni Kugeze Mlande 'Esivanemate Maa'. Samal sügisel loodi ka mari animiste esindav usuühing Osmari-Tsimari 'Valge mari - Puhas mari', mille peamiseks sotsiaalseks baasiks olid idamari "paganad". Oktoobris 1992 toimus Mari Rahva Kolmas Kongressi (esimesed kaks leidsid aset 1917 ja 1918), millel maride kõrgeima esindusorganina loodi Mer Kangas (Taagepera 2000: 263-268). Venelasest presidendi Leonid Markelovi (valiti 2001) valitsuse all on maride rahvuslikud
teenima. Ühiskonnal on õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeid kasvatatakse, s.t nii üldinimlike moraalinormide õpetamist kui ka selliste isiklike oskuste õpetamist, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka R. Barrow (1978) kinnitas, et koolikohustus on lapsele turvaline kasvuaeg. Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine Must kasvatus on antipedagoogika radikaalne suund, kus kritiseeritakse mitte ainult koolikohustust ja koole, vaid kogu kasvatust, eriti seda, mis saadakse varases lapsepõlves oma vanemailt - see on kahjulik ning mõjub lapse isiksuslikule arengule hävitavalt. Kasvatus on alati must (black education) ning teeb lapse sõltuvaks vanemaist, samal ajal kui isiksuslik areng nõuab vanematest eemaldumist. Kasvatuse kahjulikkust ja julmust analüüsivate raamatute hulk on suur. Huviline võib tutvuda selliste autorite töödega nagu E
Kuidas elada pahelises maailmas? 29 Kas raha eest saab kõike osta? Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? Kuidas valida hea ja halva vahel? ,,Kuritöö ja karistus" kokkuvõte Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees.
Enne okt pööret enamlased talurahvaküsimusele märkimisväärset tähelepanu ei pööranud. 1917 suvel hakati enamlaste partei juhtkonnas järk-järgult rääkima, et tulevase sots revol peab läbi viima tööstusproletariaat koostöös kehvtalurahvaga, jäi kuni okt pöördeni pigem pol loosungiks, kindlapiirilist põllumaj poliitikat polnud. I ametlik dokument oli 26 okt vastu võetud maadekreet, selle vastu võtjaks oli II ülevenemaaline Nõukogude kongress. See oli kaugeleulatuv ja radikaalne paber- oli kirjas, et tänasest päevast peale kuuluvad kõik maavaldused riigile, eraomandus likvideeriti ühe hoobiga, keelati igasugused tehingud maaga. Kõik puudutas mitte vaid maapiirkondi, ka metsi, veekogusid, soid, maavarasid jne. Keelati ära ka maa harimisel palgatööjõu kasutamine. Nähti ette, et senised mõisamaad tuleb ära võtta koos kõigega- põllumajandusloomad, inventar, masinad, tootmishooned, häärberid jne. Maadekreeti
oli vaja nende õiguste eest seista. Burke ei välista seega rahva õigust kaitsta end tõelise omavoli ees, kuid rahval on seejuures vaid õigus taastada varem kehtinud kord, kogu süsteemi muuta (või totaalselt uueks muuta) rahval õigust ei ole. Burke'i nägemus Prantsuse revolutsioonist Prantsuse Revolutsiooni puhul oli Burke arvates tegemist ühiskonna hävitamisega, mitte parandamise ega seadusliku korra taastamisega. Burke oli väljendanud selliseid ideid ka oma varasemates teostes, kuid radikaalne revolutsioon - esimene täiemahuline ajalooline revolutsioon, mis muutis nii ühiskondliku ülesehituse, valitsemiskorra, kogu süsteemi - tõi Burke ideed ka radikaalsemalt esile. Prantsuse Revolutsioon ei olnud Burke arvates õigustatud, sest revolutsiooni endaga tehti palju suuremat ülekohut võrreldes revolutsiooni õigustuseks toodud ülekohtuga. Burke leiab, et nn puhas demokraatia (otsedemokraatia, rahvavõim või rahva enamuse võim) võib
Kuid kehaväliste kogemuste korral nähakse läbipaistvaid kehasid. Kehaväliste kogemuste korral on inimestel olnud võimalus liikuda ilma oma füüsilise kehata ringi ja anda ka selle kohta väga täpseid kirjeldusi, siis autoskoopiliste hallutsinatsioonide puhul inimesed ei saa selliseid kogemusi üle elada, sest nemad tajuvad hallustinatsioone oma füüsilisest kehast. Surmalähedaste kogemuste olemuse põhjunduseks on välja pakutud veel üks väga radikaalne idee. Nimelt surmalähedased kogemused ei ole midagi muud kui mälestused inimese sündimisest lapse vaevaline tulemine ema üsast, pääsemine pimedast valgesse ja säravasse maailma, medõed on nagu valgusolendid, kes siis sündinu rõõmsalt ja heatahtlikult vastu võtavad. Selline põhjendus surmalähedaste kogemuste tekkimisele ja selle olemusele tundub olevat isegi usutav. Kuid teaduslikud uurimustööd, mida on tehtud vastsündinute võimetega, lükkavad selle
Kuid kehaväliste kogemuste korral nähakse läbipaistvaid kehasid. Kehaväliste kogemuste korral on inimestel olnud võimalus liikuda ilma oma füüsilise kehata ringi ja anda ka selle kohta väga täpseid kirjeldusi, siis autoskoopiliste hallutsinatsioonide puhul inimesed ei saa selliseid kogemusi üle elada, sest nemad tajuvad hallustinatsioone oma füüsilisest kehast. Surmalähedaste kogemuste olemuse põhjunduseks on välja pakutud veel üks väga radikaalne idee. Nimelt surmalähedased kogemused ei ole midagi muud kui mälestused inimese sündimisest lapse vaevaline tulemine ema üsast, pääsemine pimedast valgesse ja säravasse maailma, medõed on nagu valgusolendid, kes siis sündinu rõõmsalt ja heatahtlikult vastu võtavad. Selline põhjendus surmalähedaste kogemuste tekkimisele ja selle olemusele tundub olevat isegi usutav. Kuid teaduslikud uurimustööd, mida on tehtud vastsündinute võimetega, lükkavad selle
Kehaväliste kogemuste korral on inimestel olnud võimalus liikuda ilma oma füüsilise kehata ringi ja anda ka selle kohta väga täpseid kirjeldusi, siis autoskoopiliste hallutsinatsioonide puhul inimesed ei saa selliseid kogemusi üle elada, sest nemad tajuvad hallustinatsioone oma füüsilisest kehast. 74 Surmalähedaste kogemuste olemuse põhjenduseks on välja pakutud veel üks väga radikaalne idee. Nimelt surmalähedased kogemused ei ole midagi muud kui mälestused inimese sündimisest – lapse vaevaline tulemine ema üsast, pääsemine pimedast valgesse ja säravasse maailma, medõed on nagu valgusolendid, kes siis sündinu rõõmsalt ja heatahtlikult vastu võtavad. Selline põhjendus surmalähedaste kogemuste tekkimisele ja selle olemusele tundub olevat isegi usutav. Kuid teaduslikud uurimustööd, mida on tehtud vastsündinute võimetega, lükkavad selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
