3. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine ( puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individuaalsete eelistuste ja soodumustega, kui lähema (perekond, sõbrad) ja kaugema sotsiaalse võrgustiku, k.a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega.
Muud neurootilised häired (sh. neurasteenia) FÜSIOLOOGILISTE FUNKTSIOONIDE HÄIRETE JA FÜÜSILISTE e. SOMATILISTE TEGURITEGA SEOTUD KÄITUMISSÜNDROOMID hõlmavad järgmisi alarühmi: Söömishäired (sh. anoreksia ja buliimia) Mitteorgaanilised unehäired Mitteorgaanilised seksuaaldüsfunktsioonid Sünnitusjärgsed mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired Mujal klassifitseeritud haigustega seotud psüühilised ja käitumistegurid Sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine (antidepressandid, vitamiinid jms.) Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja somaatiliste teguritega seotud täpsustamata sündroomid. TÄISKASVANU ISIKSUS- JA KÄITUMISHÄIRED hõlmavad alarühmad: Spetsiifilised isiksushäired Segatüüpi isiksushäired Püsivad isiksusemuutused, mis ei tulene ajukahjustusest Harjumus- ja impulsihäired (patoloogiline hasartmängimine, püromaania jms.)
analüüsida eelarvamustevabalt kõiki meie teadvuse sisusid. Fenomen e ilming on filosoofias see, mis kogemusele või mõistmisele alati enne igat üksikut kogemust eelneb. Fenomen on see, mis meil juba ees olemas on. Tänu sellele me üldse mõistame midagi. Husserl veendus varakult, et loogikaseadused toimivad sõltumatult meie mõtlemisprotsessidest. Oma õpetajast mõjutatuna leiab Husserl, et meie psüühilised protsessid on alalti millelegi suunatud. See võib olla suunatud nii reaalsetele kui väljamõeldud objektidele. Et leida puhast objekti, millele tegevus suunatud on, tuleb teadmised puhastada ajaloo, kultuuri jms mõjutustest. Sellest tulenevalt on fenomenoloogia keskseks mõisteks teadvuse intensionaalsus e suunitlus objektidele. Kuna me aga mõtleme millegi suunas, peab olema ka subjekt e see, kes mõtleb. Fenomenoloogilise meetodi kaks peamist põhimõtet on
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
Valimis ei olnud relvadega tegelejaid. Selgituse otsimise tasandid - mis on sotsiaalpsühholoogia, kuhu kuulub? Kollektivismi poole - antropoloogia: kultuuri omadused ja erinevused oleviku ja mineviku vahel - sotsioloogia: sotsiaalsed struktuurid ühiskonnas ja gruppide tavad ning käitumine Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - sotsiaalpsühholoogia: indiviidi emotsioonid, tunded, käitumine mida mõjutavad teised inimesed, grupid - isiksuse tasand: indiviidi psüühilised protsessid, individuaalsed erinevused - arengupsühholoogia: vanus, arengutasandid, läbi elu inimest puudutavad muudatused - kognitiivne psühholoogia: individuaalsed vaimsed struktuurid, kognitiivsed protsessid - neuroteadused: individuaalsed elektrokeemilised protsessid Indiviidi poole Kõik, mis on sotsiaalpsühholoogiast allapoole, on indiviidikeskne, ülespoole on ühiskonna ja gruppide teema. Seosed on nii üles kui allapoole. Seos isiksusepsühholoogiaga
võime korraga teadvustatavate nähtuste arvu suurendada. Teadvuse tase (teadvustatuse aste) võib olla kõrgem või madalam. Selle üheks aspektiks on teadvuse seisundite probleem, mida vaatleme edaspidi. Teadvustatuse taseme teiseks aspektiks on selle iseloomustamine tähelepanu intensiivsuse/suunduse kaudu ehk teadvuse protsessuaalsus. Teadvuse taseme kolmas aspekt on seotud teadvuse "ülesehitusliku" ehk struktuurilise küsimusega. Teadvuse sisu kohta võib väita, et selles avalduvad paljud psüühilised protsessid ja nähtused. Teadvuse sisuks võib olla ümbritseva maailma ja iseenda tajumine/ tajupilt; mälestused/ meenutused mälust; emotsionaalsed läbielamused/ teadvustatavad motiivid/ eesmärgid/ püüdlused; mõtted (probleemide lahendamine/ järeldamine, otsuste vastuvõtt, vaba (loov) mõtlemine, fantaseerimine), füüsiline tegevus. Teisiti öeldes võib väita, et teadvuse sisu on kujundiline, sõnaline, läbielamuslik, suunaga aktuaalsele tegevusele ja selle objektile.
Suusatamisel on eriti oluline tasakaaluvõimekus libiseval toepinnal, millega inimesed igapäevaelus praktiliselt kokku ei puutu. Liigutuslik valmisolek sõltub õpilase osavusest ja õpitavale sarnaste liigutusoskuste valdamisest. Siinjuures ongi just oluline õpetada elemente keerukuse suurenemise järjestuses, kus uue õppimisel tuginetakse varem omandatule. Psüühiline valmisolek on eestkätt seotud õppimismotivatsiooni kujundamisega. Sellele lisanduvad veel õppimisaktiivsust tagavad psüühilised tegurid, ohutusmeetmed jm. Tehnilise valmisoleku alla mõeldakse õpitava harjutuse teoreetilist tundmist, elementide jagunemist üksikuteks liigutusteks, faasideks ja nende õigsuse hindamise kriteeriumeid. 2.2. Algõpetuse etapil luuakse õige liigutusoskuse kujundamise eeldused. Alguses peab õpilane lahti mõtestama õpitava ülesande. Seejärel luuakse kujutlus selle sooritamisest. Eristatakse piltlikku, teoreetilis-abstraktset ja motoorset kujutlust.
õpitud. Teksti mõte jääb harilikult leidmata. Aktiivsus ja püüdlikkus võib õpetaja ära petta. Kirjeldatud kohusetundlikke õpilasi leidub nii tavakoolis kui ka erikoolides. 5. Sisu mõistetakse pealiskaudselt, kuid reeglina leitakse teksti mõte. Mõnikord jääb vajaka teadmistest, kuid tehtud järeldused on loogilised. Selline õpilasrühm on küllaltki väike. Tegemist on lastega, kelle haridustase ei vasta nende võimetele. 9. Kõne ja psüühilised protsessid N. Žinkini järgi kujutab intellekt endast süsteemi, mis sisaldab kujutlusi ja mõisteid keskkonnast ning reguleerib intellektuaalsete protsesside operatsioone. Keel aga on süsteem, mis moodustub inimese keelemälus (keeleüksused ja nendega sooritatavad operatsioonid). Intellekti ja keelt seostab semantika. Mõte kujuneb intellektis, selle väljendamiseks otsitakse need keelevahendid, mille kombineerimisel saadud tähendus on võimalikult lähedane kujunenud mõttele
· Seejuures tekitavad lembefantaasiad & naudingufantaasiad võrdset seksuaalset erutust nii meestel kui naistel, mida varem ei usutud · Seksuaalfantaasiate sagedaseks sisuks on vastasoo seksuaalselt erutatud esindajaga juhusliku kohtumise teema · Gagnon (1974, 1977) väidab, et vastassoo esindaja alastus, seksuaalse erutuse kirjeldused & juhusliku kohtumise fantaasiad on eriliselt erutavad õpitud seksuaalsete stsenaariumide (script) tõttu · Seksuaalsed stsenaariumid on psüühilised mudelid vastassoost inimestega käitumiseks seksuaalse tagapõhjaga episoodides · Neiu- & noorukieani hõlmavad seksuaalsed stsenaariumid peamiselt sookohast käitumist mitteseksuaalse iseloomuga kokkupuudete puhul · Seksuaalse küpsuse saabudes neiu- & noorukieaks hakkavad seksuaalsetesse stsenaariumidesse järjest enam lisanduma seksuaalsed tunded · Gagnoni arvates mängivad poisid masturbeerides läbi tõelise seksuaalakti kõiki faase kujuteldava partneriga & see on kasulik õppimine
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
maailmatajule. ,,Vabanemisel" isikute psüühika on enamjuhul tugevasti moonutatud. Taas sotsialiseerumine osutub keeruliseks ja valulikuks protsessiks, enamjuhtudel on selleks vaja riigi poolne toetus (erinevad programmid) ja spetsialistide abi. E.Goffmani pidas TI eelkõige eritunnustega asutusi sellised nagu vanglad (kolooniad, põgenike laagrid), meditsiinilised asutused (asutusedkestvate ja ajutiste vaimsete puuetega haigete jaoks; muud psüühilised kõrvalekalded, hooldekodud, vanadekodud); eriväljaõppega asutused (sõjaväe koolid, lennunduskoolid, seminarid) E.Goffmani toob välja rida erinevusi, mis on inimeste vahel ,kes elavad nn vabas ühiskonnas ja ,kes viibivad TI. 1. nn vabas ühiskonnas on inimese tööpäev sisustatud vahetuvate tegevustega ehk tööpäev on sisustatud erinevate sündmusega. Vaatamata sellele, et sündmused korduvad päevast päeva on nad vabatahtliku iseloomuga
suhtluspartnerit (välimust, häält, liigutusi), kohandan sellele oma suhtlemisviisi, määratlen rolli. Ma loon kontakti ja alles seejärel vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. 13 Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne. Suhtleja tajub partnerit, Suhtlemise etapid 1. ÜMBERLÜLITUMINE PARTNERILE paneb tähele, mõtleb ,et leida tähelepanu suunamine partnerile partneri määratlemine lahendust , selleks toob püsimälust
ahelas", mille abil või mille kaudu me nüüd teadvuse olemust mõistame. See on vaieldamatult aju ( närvikoe ) üks põhiomadusi. Teiseks põhiomaduseks on seostamisvõime ehk seoste loomine, mida me hiljem lähemalt vaatame. Selline tõsiasi ei ole ainult inimese ajuga, vaid see on paljudel loomadel ( näiteks kõikidel imetajatel ). Ilma selle põhiomaduseta me teadvust sügavamalt ilmselt ei mõistaks. 1.7 Eksperimendid unenäos ja ärkvel olles Inimese psüühilised funktsioonid, mis esinevad ärkvel olles, on tegelikult olemas ka unenäos. Näiteks tuntakse gravitatsiooni ja on võimalik tunda ka kaaluta olekut ( kui kusagilt kõrguselt alla hüpata ). Kui joosta vastu peaga seina, siis tuntakse ikka samasugust valu nii nagu ärkvel olleski. Mõtlemismustrid ja tegevuste ettekujutamised on täpselt samasugused, mis on ka ärkvel olles. Ärkvel olles on inimese teadvusega sooritatud väga palju eksperimente. Ühed kõige tuntumad neist
Kui suhted vanematega on väga halvad perioodi alguses, siis kipuvad need veel hullemaks minema murdeea jooksul. Hierarhilised suhted peaksid murdeea jooksul muutuma järjest võrdsemateks suheteks. 56 Murdeeas toimub väga erinevaid muutusi sealhulgas psüühilistes protsessides, see kõik on vajalik, ilma selleta ei oleks võimalik identiteedi leidmine arusaamine, kes ma olen ja kelleks ma kõlban. Psüühilised protsessid arenevad sel perioodil kõvasti eriti metakognitiivsed võimed võime enda psüühilisi protsesse jälgida, nende üle arutleda. Parema sisekaemuse võime. Üksikuid omadusi, mis endal on hakatakse üldistama. Tihti on enesekirjeldused sel perioodil üsna vastuolulised. Hakatakse iseendast ja teistest paremini aru saama, nägema enda tugevaid külgi, nõrki külgi. Oluliseks muutub see, mida nad oma
ahelas“, mille abil või mille kaudu me nüüd teadvuse olemust mõistame. See on vaieldamatult aju ( närvikoe ) üks põhiomadusi. Teiseks põhiomaduseks on seostamisvõime ehk seoste loomine, mida me hiljem lähemalt vaatame. Selline tõsiasi ei ole ainult inimese ajuga, vaid see on paljudel loomadel ( näiteks kõikidel imetajatel ). Ilma selle põhiomaduseta me teadvust sügavamalt ilmselt ei mõistaks. 1.6 Eksperimendid unenäos ja ärkvel olles Inimese psüühilised funktsioonid, mis esinevad ärkvel olles, on tegelikult olemas ka unenäos. Näiteks tuntakse gravitatsiooni ja on võimalik tunda ka kaaluta olekut ( kui kusagilt kõrguselt alla hüpata ). Kui joosta vastu peaga seina, siis tuntakse ikka samasugust valu nii nagu ärkvel olleski. Mõtlemismustrid ja tegevuste ettekujutamised on täpselt samasugused, mis on ka ärkvel olles. Ärkvel olles on inimese teadvusega sooritatud väga palju eksperimente. Ühed kõige tuntumad neist
enda vastaste hävitamise või võimetuks tegemisega · Konflikti leevendamise meetodid: Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine dominentgrupiga 55 Vahendamine kolmanda osapoole kasutamine probleemi lahendamiseks Vaenulikkuse rituaalne kanaliseerimine viha elatakse välja nt sõjamängudes, spordis vms 7.1.8. Emotsioonisotsioloogia · Emotsioonid sisemised psüühilised protsessid (viha, armastus, kadedus, süütunne jne) · Kujundavad sotsiaalne integratsioon ja suhtlejate kultuurilised arusaamad · Tundereeglite kogum omandatakse sotsialiseerumise käigus · Tundereeglite grammatika kuidas tundeid tajutakse ja tõlgendatakse, kus, millal ja kellele väljendatakse · Tunnetel on hind, emotsioone kasutatakse kui valuutat, mida hoitakse arvel ja kasutatakse vastavalt vajadusele. Formaalsed organisatsioonid
ahelas", mille abil või mille kaudu me nüüd teadvuse olemust mõistame. See on vaieldamatult aju ( närvikoe ) üks põhiomadusi. Teiseks põhiomaduseks on seostamisvõime ehk seoste loomine, mida me hiljem lähemalt vaatame. Selline tõsiasi ei ole ainult inimese ajuga, vaid see on paljudel loomadel ( näiteks kõikidel imetajatel ). Ilma selle põhiomaduseta me teadvust sügavamalt ilmselt ei mõistaks. 2.7 Eksperimendid unenäos ja ärkvel olles Inimese psüühilised funktsioonid, mis esinevad ärkvel olles, on tegelikult olemas ka unenäos. Näiteks tuntakse gravitatsiooni ja on võimalik tunda ka kaaluta olekut ( kui kusagilt kõrguselt alla hüpata ). Kui joosta vastu peaga seina, siis tuntakse ikka samasugust valu nii nagu ärkvel olleski. Mõtlemismustrid ja tegevuste ettekujutamised on täpselt samasugused, mis on ka ärkvel olles. 16
“Seasons of man`s life”. Iga inimene läbib kõigile ühised elukaare etapid. Charlotte Buhleri sulest ilmus 1986 aastal tema elutööna raamat “The course of human life”. Inimese arengut mõjutavad füüsilised/bioloogilised, psüühilised ja sotsiaalsed faktorid. Elukaart on uurinud ka C.G.Jung, R.L.Gould, G.Vaillant. Tänapäeval on arusaamine sellest, et inimene on läbi kogu oma elu kasvav ja arenev olend just erinevates eluetappides lahendamist vajavate ülesannete/ väljakutse tõttu. 68 Lapseootamise aeg Lapse sünd on suur muutus pere elus
rejection: Differ-ences between pupils who have moderate 15. DeRosier, M. E. (2004). Building relationships and learning difficul-ties and their mainstream peers. British combating bul-lying: Effective ness of school-based Journal of Educational Psychology, 74, 391-410. social group skills group intervention. Journal of 20. Haldre, L. (2002). Õigusrikkujate tüdrukute psüühilised Clinical Child and Adoles-cent Psychology, 33(1), 196- probleemid ja treeningprogrammi väljatöötamine. 201. Magistriprojekt. TÜ psühholoogia osakond. 16. Desbiens, N., & Royer, E. (2003). Peer groups and 21. Hazel, J. S., Schumaker, J. B., Sherman, J. A., & behavior prob-lems: A study of school-based intervention Sheldon-Wildgen, J. S
Vähe lahendatakse ju vargusi ja valgekraede kuritegusid. Millest õpik rääkis? Kuritegevuse teooriate eesmärgid: 1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid 4) indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud Emile Durkheim üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu.
ja infovahetuse protsess. Suhtlemine algab sellest, et ma olen valmis suhtlema - s.t. minupoolsest suhtlemisvalmidusest (ma keskendan oma tähelepanu suhtluspartnerile, lülitades/katkestades muu info vastuvõtu, ka muude asjadega tegelemise), ma tajun suhtluspartnerit (välimust, häält, liigutusi), kohandan sellele oma suhtlemisviisi, vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid - taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne. Suhtleja tajub partnerit, paneb tähele, mõtleb ,et leida lahendust , selleks toob püsimälust välja vajaliku info, väljendab ennast kõneliselt (kasutades sõnu või märke), otsustamisel tegutseb tahtlikult. Igas suhtlemise etapis on küll erinevate psüühiliste protsesside osa erinev aga kasutatakse ikkagi kõiki. KUU L A M I NE
paremini kontrolltüid ja neil on parem õppeedukus kui niisama võimekatel, ent valdavalt välise kontrolli keskmega 17 õpilased.atributsioonidega kaasnevad alati emotsioonid, mis võivad omakorda tugevasti mõjutada esialgu antud seletusi edu v ebaedu põhjuste kohta. Seetõttu võib väita, et inimeste käitumist suunavad valdavalt psüühilised seisundid, mis moodustuvad atributsioonide ja nednega seostuvate emotsioonide ühendusena. Seejuures on käitumise vahetuteks ajenditeks pigem emotsioonid kui ratsionaalne arutlus, mis järgneb sellele Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle võimalused õpimotivatsiooni seletamisel. Saavutusmotivatsiooni areng õpilastel. FEATHERI mudel õpimotivatsiooni erinevaid käsitlusi sünteesiva vahendina. Motivatsiooni kujundavate tegurite suure hulga,
palju heroiseeritud isik, kes sümboolselt ,,vabastas" vaimuhaiged. Eraldas varjupaikades ,,sikud lammastest", aheldas haiged lahti jne. Tunnistas, et ajus vaimuhaigetel patoloogiaid pole leitud, seega tegemist pigem moraali ja distsipliini küsimustega. Pinel tegeles patsientidega isiklikult, püüdes nende ,,moraalset" palet mõista ja taastada (viimases aidanuks humoraalteooria vaimus ka ,,loodus", aga ka hariv ja nesesessesüüvimist eldav vestlus arstiga). Pinel jaotas psüühilised haiged nelja liiki: melancholia, mania, dementia ja idiotia. Pineli õpilane Jean-Etienne Esquirol (1772-1840) lõi haigetele nö farmi, kus need said tööd teha ja inimeste elus (justkui) osaleda. Kujunes psühhiaatria õpetamine ülikoolides. Tekkisid kateedrid, õppetoolid jne (Tartu ülikoolis loodi iseseisev psühhiaatria õppetool 1880. aastal). Lähtuvalt "humanismipendli" positiivsesse äärmusse minekust, oli periood, mil üliõpilased pidid oma ainet õppima ilma
mitmete eelmiste elude jooksul. Kõik see tähendab, et suur protsent inimrassist võib väga vabalt olla "Magav Armee". Nad on kokku korjatud ainult üks või kaks korda ja implanteeritud, kuid üldiselt pole neid segatud ega nendega kontakti loodud terve nende elu jooksul. See viitab sellele, et neid inimesi hoitakse millegi jaoks või nad on tulnukate jaoks lihtsalt mingit sorti informatsiooni kõndivad saatjad, põhimõtteliselt nagu energoplasmilised psüühilised lained. Enamus Hallide poolt röövituid röövitakse esimest korda lapseeas ning mõned täiskasvanud röövitud teavad või tunnevad, et nende lapsi röövitakse. Näib, et enamus lapsi, kes tunduvad olevat röövimistega seotud, ei taha kaaluda võimalust, et neid on ka tegelikult röövitud või ei taha üldse selle peale mõelda. Samuti näib, et parim laste jaoks on nad lihtsalt rahule jätta ja meeldetuletamistega mitte peale käia. Hüpnootilist regressiooni (hüpnoosiga mineviku-
...Võib jõuda mõisteni see laps! Mida teglt selle terminiga tähistatakse (nt ajakirjanduses ka) kas päris mõistet või lihtsalt kujutlust. Mõiste eeldab ülidastamist, olulise tunnuse fikseerimist, seega vaja leida need olulised tunnused, millele toetudes, seda rühma moodustada. Nt köögilaud, et seal on oluline funktisoon, milleks seda kasutada. Püüdke alati mõelda, mida meõldakse mingi mõiste/termini alla. A. Luria. Rõhutas,et psüühilised prostessid vahendavad keskkonda ja kõnet, et keskkonna nähtusest koneleda, peab neid kuidgai tajuma, mõtestama, meelde jätma. Ajupiirkondade küsimus 6 piirkonda ajus, mis tegeleb kõnega. Mõista, mis on alakõne, mis on kõneafaasia, mis tagajörjel tekivad kirjuamis/lugemiskahjustused.Kõne ja psühika areng mõjutavad lapse arengut. Just see kõneroll on VÄGA tähtis.Kõne reguleeribv funk: just küne abil reguleerib/konrtollib/planeerb oma tegevust. Uuriti kõneloomet ja künetaju
erinevast tajust, jõudes järeldusele, et kultuurilised eripärad ja eluviisid peegelduvad vastava kultuuri keeles. KULTUUR JA TAJU Me tajume asju tänu sellele, et meil on olemas teatav kultuuriline kontekst, mis võimaldab neid asjadena tõlgendada. Tajumine on seotud märkamisega, võimega midagi tähele panna, seoseid näha. Seda märkasid juba varased antropoloogid. Taju ja kognitsiooni erinevuste sõltumist kultuuridest on hiljem palju uuritud. Niisiis on ka nö madalamad psüühilised protsessid (nt taju, neuroloogilised protsessid) mõjutatud konkreetse kultuurikeskkonna poolt nt see kuidas me tõlgendame seda, mida me näeme. (Meenutage seda, millest rääkis C. Geertzi essee ,,Tihe kirjeldus".) Mida teie näete sellel pildil? Enamik lääne kultuuri inimestest näeb sellel perekonda istumas toapõrandal. Toal on aken, millest paistab puu. Siiski, mõned inimesed maailmas võivad seda pilti näha ka veidi teisiti. Nt kui teadlased
Nimelt uurib Freud kopsu- ja südamehaigete unenägusid. Kui mingi organ ei funktsioneeri korralikult, siis võib ta inimesele pidevalt mingisuguseid signaale saata. Ühte tüüpi haigetel võib esineda sarnaseid unenägusid. 3) Meeleseisundite üleerutatus Mingite keemiliste ainete tagajärjel (alkohol, narkootikumid) inimese organid võivad jõuda sellisesse seisundisse, kus nähakse hallutsinatsioone. Meeleseisundite üleerutatus võib põhjustada mingeid unenägusid. 4) Psüühilised tegurid Freudi silmis on need kõige olulisemad. Neid ta uurib kõige rohkem. Sellist unenägu tõlgendades võime me jõuda mingite märkamisteni, mis võivad abiks olla. Tõlgendamise puhul raskused algavad sellest, et iga unenäo element võib olla konkreetne mälestus. Teine põhjus on see, et iga unenäoelement võib olla ka sümbol. Freud märkas unenägude uurimisel, et põhiliselt egoistlikud ja seksuaalsed impulsid unenägudes tihtipeale muutuvad sümboliteks
- B-tüüpi käitumine: endasse suhtumine salliv, kiitev ja lõbujanu õigustav (Infarkti esineb enam A-tüübil). Joonis Z. Stressi seos tulemuslikkusega. 46 Soovitused stressi ja läbipõlemise vältimiseks (Antero Toska): 1) Õpi märkama stressi tunnuseid: a) Somaatlised stressireaktsioonid: peavalu, lihaspinged, südamehäired, seedehäired. b) Märka oma väsimust! c) Psüühilised ilmnemisviisid keskendumisraskused, kärsitus, ... 2) Millised ülesanded põhjustavad enim stressi? 3) Vaatle oma mõtteis neis olukordades (jää eesmärkides realistlikuks). 4) Töö ja vaba aeg lahus hoida & neid mõistlikult vaheldada. 5) Kujunda oma töö meelepäraseks. 6) Negatiivsed tunded võib teistele teatavaks teha konstruktiivses vormis. 7) Tuleb võtta õigus enda eest hoolitseda. 8) Juhtimisega kaasnevaid inimprobleeme võib analüüsida turvalise kaaslasega. Joonis Y
kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 1). Lepingust tuleneva kohustuse rikkumisel võib mittevaralise kahju hüvitamise kohustus tekkida näiteks teenuse osutamisel, millega kaasneb füüsiline valu või psüühilised üleelamised Lepingulise kohustuse rikkumisel võib mittevaralise kahju hüvitamise kohustus tekkida veel nt lepingutest, mis on seotud intellektuaalse tegevusega (arhitektide, sisekujundajate, mainekujundajatega jne), samuti reisilepingutest, kus reisikorraldaja peab arvestama ka reisijate mittevaraliste huvidega reisi korraldamisel ja õnnestumisel. Juriidilisele isikule tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist VÕS ei välista.
kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 1). Lepingust tuleneva kohustuse rikkumisel võib mittevaralise kahju hüvitamise kohustus tekkida näiteks teenuse osutamisel, millega kaasneb füüsiline valu või psüühilised üleelamised Lepingulise kohustuse rikkumisel võib mittevaralise kahju hüvitamise kohustus tekkida veel nt lepingutest, mis on seotud intellektuaalse tegevusega (arhitektide, sisekujundajate, mainekujundajatega jne), samuti reisilepingutest, kus reisikorraldaja peab arvestama ka reisijate mittevaraliste huvidega reisi korraldamisel ja õnnestumisel. Juriidilisele isikule tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist VÕS ei välista.
Asendi asfüksia – asendist tingitud hingamise seiskumine 4) Depressioon Depressiooni kirjeldavad asjaosalised kui masendust, rusutust või madala enesehinnanguga meeleolumuutust, mis on seotud kurbuse ja süütunnetega. Südame- ja veresoonkonna haiguste kõrval on depressioon Maailma Terviseorganisatsiooni väitel sageduselt teine haigus, mille all kannatab umbes 17% rahvastikust. Depressioonil võivad olla füüsilised (nt kasvaja, veresoonte ahenemised) või psüühilised põhjused (nt reaktsioon kaotusele või traumaatilisele sündmusele). Depressioone, mis tekivad ilma kindlakstehtava põhjuseta, nimetatakse endogeenseteks depressioonideks. Meetmed Patsiente mitte üksi jätta. Mitte kasutada väliseid üleärritajad (kiirabiauto signaal). Mitte sundida patsientidele ühtegi otsust peale. Vajadusel transportida haiglasse. Mõelda suitsiidiohule. 5) Uimastisõltuvus
silmade, naised ilmuvad sellistena, nagu mehed soovivad neid ilmuvat. Linda Nochlid mõiste erootika on vaid meestele, sest erootilist ainestikku on loodud vaid meeste rahuldamiseks, neile naudingu pakkumiseks. Carol Duncan jõudis järeldusele, et naine peaks asuma oma tõelisse rolli, milleks on kodu ja pere. 1980.aastate kunstikriitika ja selle meetodid Simon de Beauvoir naiseks ei sünnita, vaid arenetakse. Nii feminiinsus kui ka maskuliinsus on psüühilised, mitte bioloogilised kategooriad. Meest on kogu ajaloo vältel määratletud tema kohaloleku kaudu, siis naise puhul on tähendus millegi puudumise kategooria, mis kõige ilmekamalt tuleb esile keelekasutuses. 1990.aastad võimalus uueks tasandiks feministlikus kunstimõttes Feministlikku kunstikäsitlust pole mõtet vaadelda ühtse tervikuna, vaid pigem katusena, kuhu alla mahub erinevaid suundumusi identiteedi otsimisel naiseksolemise kaudu. Taas tõusis
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
