saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabadus. Otsedemokraatia on demokraatia vanim vorm, kus kodanikud osalevad vahetult poliitiliste otsuste vastuvõtmise protsessis. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Esindusdemokraatia on nüüdisaegne demokraatia vorm, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik. Põhitegijateks on siinkohal ajsatundlikud poliitikud, kes on rahva poolt valitud. Filosoofia Teema: Thomas Hobbes'i moraalikäsitlus Näidisküsimus: Kas nõustud Thomas Hobbes'i põhjendustega moraali kasuks? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html Nõistun, sest Hobbes kirjeldas moraalitut elu kui elu, kus valitseb vaid loodusseisund tugevam jääb ellu. Nii on ka loomariigis, kus organismi eesmärk on lihtsustatuna öelduna vaid kasvada,
Leedu, Poola, Rootsi, Rumeenia, Taani, Tsehhi, Ungari ja Ühendkuningriik. Eesti Euroopa Liidus Eesti esitas ametliku taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks 1995. aastal. 1998.aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ja 2003.aastal viidi läbi referendum. 1.mail 2004 sai Eestist Euroopa Liidu liige. Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis: Tunne Kelam, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Indrek Tarand, Ivari Padar ja Vilja Savisaar-Toomast. Eesti poliitikud ja ametnikud töötavad kõigis EL institutsioonides ja mujal esindades Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Komisjonis- asepresident Siima Kallas, Euroopa Kohtus- Küllike Jürimäe, Üldkohtus- Lauri Madise, Euroopa Kontrollkojas- Kersti Kaljulaid.
Inimeste arvamus üksteistest Inimesed on alati jaotanud ennast eri gruppidesse: poliitikud ja teadlased, nohikud ja suitsetajad jne. See pole halb asi, et ühiskond end teadlikult jaotab mitmeks osaks, sest siis on kõigil mingi koht olemas; koht ühiskonnas. Kuid ühiskonna jaotamine võib ka tuua erimeelsusi. Näiteks kristlaste ning moslemite vahel on koguaeg mingisugune vaenulikus, alati on mingi moslem, kes paneb Piibli põlema, et õrritada `'vastaspoolt'' ning vastuoksa. Need erimeelsused on allikad paljudele probleemidele tänapäeval
istungitel kohapeal. Minu arvates on meie riigi juhid nõus üldse riigikogus olema, sest selle töökohaga teenib üsna palju. Kas see on demokraatia täies hiilguses? Valimistel lubab iga erakond midagi teha, et ikka neid valitaks, kuid kõik lubadused unustatakse äkki, kui võidetakse koht riigikogus. Väga mitmed probleemid, mida kodanikud on kurtnud jäävad tegemata, kuigi lubatakse, et sellega tegeletakse. Peale selle, et poliitikud ei anna endast parimat, et parandada meie riigi elu on demokraatial teine puudus. Vähemus allub enamusele. Kui toimuvad valimised, võidab see, kes saab kõige rohkem hääli, kuid mis saab nendest isikutest, kes pooldasid hoopis kedagi teist. Need inimesed peavad leppima. Sellise olukorraga võivad kaasneda isegi protestid, sellele võib järgneda kaos ja halvimal juhul riigi lagunemine. Näiteks kõige hullemad olukorrad on
sellistena, kes julgeksid võtta riske. Selles teoses oli selleks abielunaine Margarita, kes võttis riski, et saada olla vaid oma armastatuga koos ja teha kõik, et ühiskond ei laseks inimese andeid niisama prügikasti visata. Meistri raamat, mis oli kirjutatud nii tõeselt, pidi saama ilmutatud. See oli tema anne, mida Margarita lasi ka teistel näha. Inimesed, kes on meist peajagu kõrgemal, ei tohiks arvata, et nende võimuses on kõik. Poliitikud ja teised võimuvalitsejad peavad oskama näha inimeste andeid ja just nemad peaksid muretsema selle eest, et inimesed ei võõranduks ühiskonnast. Igaüks meist võiks võtta Margarita endale eeskujuks, aidata teisi ning võidelda ühiskonna vastu. Muidugi on raske saada üksi võitu kõigest ja kõigist, kuid oleme ju kõik kuulnud, et alustada tuleb kõige pealt iseendast, küll hakkab siis ka kõik muu paremuse poole liikuma
Mis on ju iseenesest tore? Võimule saanud erakonnad nimetavad ametisse valitsuse. Parteid, kes valitsusest välja jäävad, moodustavad opositsiooni. Valitsuse suhted vastasrinnaga määravad tolle edukuse järgnevateks aastateks, kuna opositsioon kontrollib ja ka mõjutab valitsuse tööd. Sageli on nad aga totaalselt erinevate arusaamadega, kuidas riiki juhtida. Sellest kasvavad välja tülid, mis kokkuvõttes ei ole kellelegi kasutoovad. Eri parteidest poliitikud loobivad üksteist laimusõnade ja poriga ning sageli ässitavad rahvast võimu vastu üles. Ka valimisloosungitel on peamiseks argumendiks konkurentide puudused ning möödalaskmised, vaatamata enda tegevust. Teiste silmis pindu nähakse, endi silmis palki ei märgata. Tekib aga küsimus, kust saadakse raha selliseks toretsemiseks ja pillavaks käitumiseks? Valitsusel on selleks riigikassa. Parteid saavad oma sissetuleku liikmemaksust, ettevõtlusest ja ka annetustest
Minu arvates on filosoofiat vaja ka elukutsetel , näiteks arstidel võibolla ka poliitikutel , advokaatidel, kunstnikel. Arstid peavad ju teadma kõike , kunagi nimetati artse ka filosoofideks vähemalt ma olen nii aru saanud. Nad peavad teadma mida mingid atregaadid arstivaldkonnas tähendavad. Nad peavad keerulistel hetkedel mõtlema loogiliselt välja mingi rahuldava variandi kuidas nad saaksid aidata haiget inimest kes nende abi vajab või on seda neilt palunud. Poliitikud peavad ju igapäev arutlema maailmaasjade ja probleemide üle. Mis , kus ja kuidas ? Nad peavad rääkima inimestele asju mis tegelikult ei ole head , kuid nad peavad seda tegema niimoodi filosofeerides , et see jätaks endast hea mulje. Minuarust ongi poliitikutel vaja seda kige rohkem. Nemad peavad ju maailmaasju parandama , täiustama ja meie elu paremaks muutma igal võimalikul viisil , ning nii kuidas nad seda oskavad.
Kas suveräänse riigi ründamine võib olla moraalselt õige? Antud teema on suur rahvusvaheline probleem, selle tähtsus on tänaseni kõigile teada. Antiikfilosoofid arutlesid selle küsimuse üle juba väga pikka aega. Tänapäeval on filosoofe jäänud niivõrd vähe, et teemat arutavad edasi poliitikud ja õigusteadlased. xxxRiigisiseselt on suudetud jõu kasutamine kontrolli alla võtta ja inimesed ei peaks kartma, sest riik on kohustatud kaitsma oma rahvast ja nende isiklikku vara. Kui nüüd mõelda vähe laiemalt- rahvusvaheliselt, siis on väga raske saavutada olukorda, kus kõik riigid arvestavad üksteisega. See on raske sellepärast, et igal riigil on oma huvid ja poliitilised eelistused. Ühesõnaga igal riigil on oma huvid ja need ei kattu üksteisega, seetõttu tekivad konfliktid. Väga sageli saavad riigid oma sõjalisi oskusi kasutada praktikas ehk kui on tekkinud mingi sõjaline konflikt. Viimasel ajal on tulnud ette palju olukordi, kus riigid o...
kritiseeris suuresti ka meie poliitikuid ja suurärimehi. Ta heitis ette poliitikutele, et nad on teinud hulgaliselt salajasi kokkuleppeid ning eiravad meie seadusi. Lisaks veel, et riik laseb liiga kergekäeliselt eraisikutel erastada linna haiglaid, lasteaedu, vanadekodusid jne tuues siis põhjenduseks rahalise kriisi. Saan aru autori pahameelest ning sellest, miks ta antud probleemi tõstatas. Õigusriigis ei tohiks olla sellistel poliitilistel kokkulepetel elujõudu. Tundub, et poliitikud ja kõrged ametnikud justkui sülitaks seaduste peale. Sülitavad isegi põhiseaduse peale. Ja õiguskantsler nendib, et põhiseadust tõesti rikutakse, aga majandussurutise ajal on selline käitumine mõistetav. Põhinedes õigusriigi printsiibile, siis sotsiaalobiekte (haiglad, lasteaiad jne) ei tohiks võõrandada enne, kui ollakse veendunud, et riik neid hooneid ja maid ei vaja. Põhiseadusest tulenevalt on riigi kohustus anda haigetele abi ja toetada nõrgemaid, aidata neid, kes abi vajavad
1) Merkantilism( 15-17saj) sotsiaalalal.Ebarentaableidriigiettevõtteid Peamine eesmärk oli rahvusriigi kaitsmine ja kaub.arend 7) saksa poliitikud kaitsesid feodaale. Nad väitsid et feodaal antierakätesse.Ringluses olevraha peab olema stabiilne. kord ei kao üleöö ning see kord tuleb sujuvalt kaotada. Nad Monetarismi rakendasid mitmed valitsused(70+80):R.Reagan 1) Majandust reguleerib riik püüdsid säilitada traditsioonilisi keskaegseid suhteid, sest seal oli USA(reaganoomika),M
· Otsene ehk vahetu demokraatia kõik kodanikud osalevad otsuste vastuvõtmisel, iseloomulik Vana-Kreekale. (rahvakoosolekud ja referendumid Vana-Kreekas) · Esindus- ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament) · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad) · Elitaardemokraatia üks esindusdemokraatia suundi, kus põhiotsistajateks on poliitikud ja tikkametnikud. - Kuhu saame valida saadikuid? - europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku - Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. - Eliit vähemus, kes võimu teostab, aga peab tagama seda rahva huvidest lähtudes - Liberaalne demokraatia: - Kodanikuvabadust tunnustatakse - Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - Võimuinstitutsioonide lahusus - Vähemuste õiguste arvestamine
Ametikkonna kujunemine 5 Karjääri süsteem: atesteerimine. Ametnikkonda kinnine, korporatiivne. Sisse paäšeda raske, aga sees olla lihtne. Positsioonisüsteem: voolavus suur, paindlik. Ametnikkonda on vajalik, sest ta on püsiv võrreldes valitsusega. Organisatsiooniline mälu. Spetsialistid, mida ei ole poliitikud, kogemus ja kvalifikatsioon. Poliitiliselt määratud- maavanemad/ kantslerid. Poliitilised nõunikud. Püsivad ametnikud. Formaalne-legaalne mudel- neutraalsed ja lojaalsed ametnikud, poliitikute ja ametnike roll selgelt eristunud. Külaelumudel- Saksamaa, sarnase haridusega poliitikud ja ametnikud Vaenulik mudel- arenevad riigid. Sekkutakse üksteise töösse, vähene usaldus ja suur püüd kontrollida. Administratiivriigimudel- domineerib bürokraatia ja ametnikkonda
Suurem osa maailma riikidest on praeguseks üle läinud demokraatiale, sealhulgas ka Eesti. Demokraatia jaguneb omakorda esindus-, otse- ja liberaaldemokraatiaks. Esindusdemokraatiale on omane, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsuste langetamisel vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Otsedemokraatia tähendab seda, et kodanik saab kohe oma sõna maksma panna, pole vaja ,,üleliigset" vahelüli, nagu esindusvõimu korral on poliitikud. Sellist vormi pooldavad ka anarhistid. Liberaalses demokraatias kaitstakse kõige rohkem vähemuste huvisid ning väga suurt tähelepanu pööratakse osalejate vabadusele. Kahjuks on ka demokraatial oma varjukülg. Kuna võim on rahva käes, siis hoiame me enda tulevikku endi käes. See tähendab, et igal häälel on võrdne kaal ja võim. Õnnetuseks ei mõtle kõik kodanikud oma otsuseid tervenisti läbi, mõned meist teevad oma valiku huupi kas kihlveo või loosi tulemusena
Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said linnakodanikeks kas kõik linnaelanikud või ainult kindlad isikud? Linnade kodanikeks said enamasti kaupmehed ja käsitöölised. Neil oli olemas kinnisvara ja ainult kinnisvara omavad inimesed said omale kodanikustaatuse. Staatusete elanikud olid lihtsalt linnaelanikud, kuid mitte kodanikud. Kodanikustaatus ei vabastanud aga maksumaksmisest. Maksud olid linna eelarveks
Silmakirjalik elu Tänapäeva ühiskond on inimese vastu väga silmakirjalik. Ilma raha ja võimuta ei suuda keegi end maksma panna. Inimene kannatab silmakirjalikkuse all mingil määral terve oma elu. Ühiskonna kriitilisust hakkab inimene tundma eelkõige teismeliseeas, kus maailm tundub kohutavalt ebaõiglane. Murdeiga on raske aeg, kuna tuleb hakata enda tegude eest vastutama ja sirguma täiskasvanuks. Paljudele noortele toob see hirmu ja masendust, kuna suureks saamine on täiesti võõras kogemus. Inimene peab uute rollidega kohanema ja mõnele võib see tunduda raskena. Paljud noored tunnevad, et iga sõna, mis neile öeldakse on silmakirjalik ja halvustav. See paneb nad ühiskonnast võõranduma. Nooruk muutub abituks ja jõuetuks. J.D.Salingeri romaanis "Kuristik rukkis" on peategelase Holden just sellises olukorras. Ta on äsja koolist välja visatud ning tunneb, et maailm tema ümber on võlts. Tema ...
Suurem põgenemine Soome algas 1943.aastal märtsikuus, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. 1944. Aasta alguseks oli Soome jõudnud üle 4000 eestlase, sealhulgas naised ja lapsed. Paljud Soome läinud inimesed läksid pärast Soome ja Nõukogude vaherahu Rootsi ja jäid ka sinna. Üksikuid Soome jäänuid jälitati Nõukogude Liidu esindajate nõudmisel, mõned mehed anti pärast sõda Nõukogude Liidule välja. Nii natsionalistliku ja kommunistliku võimu eest põgenesid paljud poliitikud, avaliku elu tegelased ja Eesti teenijad läände. Teises maailmasõjas olid eestlaste valikud astuda Punaarmeesse, Saksa armeesse, Soome armeesse või pugeda pakku metsa. Kellel oli võimalus, sai põgeneda läände. Sõda pakkus valikuid, kuid need ei olnud meeldivad ega mugavad. Sõda jättis endast maha suure jälje ja vastakad tunded okupeerinud riikide vastu. Inimesed pidid alustama uut elu sõja tõttu ja võitlema vaesuse, nälja ja vaevaga
Ise enda peremees olla on ju ühest küljest hea: ise tead, mis, millal ja kuidas teed, aga teisest küljest hirmutav. Kas tuled toime, kas turgu ja tööd jagub ja kuidas pabermajandusega toime tulla. Unistused on ühed, aga elu võib sundida peale teised valikud. Me oleme kriisis, mida me suuresti ei kontrolli, seda kõike võib igaüks ise praegu lehest luegda, naabriga arutada, leida õigustusi ja süüdistusi. See, mis on juhtunud Eesti ja maailma majandusega, paneb muretsema ärimehed, poliitikud kui ka tavakodanikud. Kriis on pannud töööandjad vähendama tööliste hulka ning sellest tingitult on kasvanud nii tööpuudud kui ka konkurents vabadele töökohtadele. Tööandjad võtavad tööle just neid, kellel on olemas kogemused antud alal ja noori, kes on hiljuti kooli lõpetanud. Ilma haridustunnistuseta ei võeta paremale töökohale ja kui võetakse, siis võib tööandja talle vähem palka maksta. Seega on tähtis inimese õige haridustee
Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud · Valgustusideede levitamiseks sobis kôige paremini ROMAAN, mis teeb 18. sajandi jooksul läbi kiire arengu; esialgu filosoofilise kallakuga, hiljem sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline romaan · Kirjanikud püüdsid harivaid ideid viia inimesteni just ilukirjanduse kaudu. Voltare (1695-1778) - filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik · Üks Euroopa valgustusliikumise juhtkuju. · Oma kriitilise ja võitleva
Kui Ivan Nikolajevits jooksis õnnetuspaigale, kuulis ta kuidas üks naine hüüdis, et Annuska oli päevalilleõli pudeli puru teinud. 4. Mis toimus Stalini võimu all olevas Moskvas romaani tegevusajal ? Vene kultuuriloos on Meistriks nimetatud kaht erinevat kunstiinimest- lavastaja Meierholdi ja kirjanik Mandelstami. Mõlemad hukkusid stalinistlike repressioonide ajal. Stalini käsul arreteeriti ja hukati paljud tuntud kultuuritegelased, poliitikud, sõjaväelased jt. Neid süüdistati alusetult nõukogude-vastases tegevuses ja välisriikide kasuks spioneerimises. Taolised repressioonid külvasid hirmu ja kindlustasid Stalini diktatuuri. Ka Bulgakov ei jäänud Stalini mõjust puutumata. Üks liinidest revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk
täidetud, kas me ikka ootasime keelelist rikkust? Tõenäoliselt mitte. Ajakirjandusega on sama asi. Ajakirjanik tõlgendab vastavalt vajadusele tekste ja intervjuusid, muutes neid kollast ajakirjandust nautivale persoonile loetavaks ning kirjutad juurde puuduvad kohad. Advokaatide ülesanne on sarnane, lugeda ridade vahelt seaduste kirjutamata tõlgendusi. Ja välja loetuga saata korda imesid, mis nii mõnelegi tundub üle kohtune. Seega võime järeldada, et poliitikud ja veel mõnede valdkondade esindajad kasutavad mitmetimõistetavust manipulatsioonina, mängides inimeste emotsioonidel nagu kassid lõngakeradega. Keele mitmetimõistetavus ei ole alati pahatahtlik manipulatsioon vaid osa meist, mis paratamatult meid kõiki iseloomustab ja eristab teistest. Ühiskonnas on kindalsti palju inimesi, kes soovivad meiega keeleliselt manipuleerida, aga kas me ka laseme, seda teab inimene ise.
Ma arvan, et üheks selliseks eluvaldkonnaks on ka meditsiin. Mäletan juba varasemast, et paljudel Vana-Kreeka filosoofidel oli mingi seos meditsiiniga. Näiteks arstidel, kes on selle valdkonnaga tihedalt seotud, läheb vaja tarkust ja samas ka loogilist mõtlemist, et mida millises järjekorras teha ja miks. Arstid peavad jõudma oma mõtetes selgusele ja langetama õige otsuse. Pealtnäha paistab see lihtsana, kuid tegelikult see nii ei ole. Märgatav seos filosoofiaga on ka poliitikal. Poliitikud tegelevad mingis mõttes praktiliselt iga päev filosoofiaga. Nad peavad alatasa andma selgitusi ja põhjendama öeldut, et ka teised saaksid nende maailmapildile pihta. Olla poliitik, on minu arvates suur ja vastutusrikas töö ja igaüks sellega hakkama ei saaks. Alati peab olema küsimustele vastus ja neid osata ette aimata, sest kui küsimustele vastust ei saada või põigatakse teemast kõrvale, on kohe kõik meedias ja selle peale näidatakse ,,näpuga". Poliitikutel peab olema
Liidus olid selle asemel niinimetatud kohalikud riigivõimuorganid, mis erinevalt demokraatlikust kohalikust omavalitsusest ei tegelenud kohalike asjade otsustamisega kohalike elanike osalusel, vaid olid täielikult keskvõimu kontrolli all, siis likvideeriti Eesti kohalikud omavalitsused. Ka kõik maavanemad ja suuremate linnade linnapead vahetati mõne aja pärast juba välja. Inimesi ka vahistati. Esmajärjekorras kuulusid vahistamisele juhtivad poliitikud (eelkõige endised Eesti siseministrid, keda süüdistati võitluses kommunistide vastu), Kaitseliidu üleriiklikud ja kohalikud juhid, mõned riigiametnikud jt. Erilise tähelepanu all olid vene valgekaartlike organisatsioonide tegelased ja isikud, keda süüdistati luuretegevuses NSV Liidu vastu kolmandate riikide teenistuses. Toimus ka hukkamisi. Nõukogude okupatsiooni taastamine Eestis 1944. aasta sügisel tõi ettearvatult rahu asemel kaasa uued repressioonide lained. 1941
Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti (valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). Mitmed poliitikud pidasid sagedasi valitsuskriise ebanormaalseteks ja leidsid, et valitsused ei jõua nii lühikese ajaga omi eesmärke ellu viia. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Kiiresti levis arvamus, et
1957 pälvis Bohr esimesena auhinnaAatomid rahu eest (viimasena pälvis selle tema poeg Aage). 1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele. 1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni. See antakse tavaliselt kõrgaadlikele ja tipp-poliitikutele, Bohr ja Tyche Brahe (1578) on ühed vähestest eranditest. 2012. aasta seisuga kuulub ordusse 75 inimest, neist 74 on kõrgaadlikud ja poliitikud. Elevandi ordeni saamine tähendas ühtlasi aadliseisusse tõstmist, millega seoses Bohr pidi saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatudyin ja yang ning ladinakeelne moto "Contraria sunt complementa" ('Vastandid täiendavad teineteist'). Perioodilisustabeli element number 107, bohrium, on nime saanud Niels Bohri järgi. Teine keemiline element hafnium (number 72) on nimetatud Bohri kodulinna Kopenhaageni järgi, sest Bohr ennustas selle omadusi.
augustil kuulutati välja Ülemnõukogus Eesti Vabariik. Oma riikluse taastamine oli julge samm. Inimesed julgesid oma kodumaa eest väljaastuda. Oleks ju võinud olla verevalamist ja usun, et kõik olid sellest teadlikud, aga see ei heidutanud eestlasi, sest vaba kodumaa oli tähtsam. Nõukogude Liit oleks võinud Arnold Rüütli vahi alla võtta, süüdistada riigi reetmises ja seejärel ta hukata, kuid ka see ei võtnud Rüütlilt lootust ega kindlameelsust. Kindlasti olid eestlased ja poliitikud järjekindlad, sest liiduleppeid ei sõlmitud. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine sai teoks tänu tarkadele poliitkutele ja eesti rahvale, kelle tahe püüdles vabaduse poole, sest nende teod koos Baltikumiga kantsid vilja.
Itaalased mõtlevad, et parem toetada ühte tugevat, kelle vastu nagunii ei saa, kui et luua liit neile kahjulike inimestega, kes võivad hiljem neile endile saatuslikuks saada. tema kontrollib mis läheb läbi tema meedia kanalite ning mis mitte. seega on Itaalia meedia suurelt osalt mõjutatud ning tõde poliitilisest elust üpris vähe. Berlusconi on aga vaid üks näide sellest, kuidas võim kontrollib meediat. tihti on aga hoopis nii, et meedia kontrollib võimu. paljud poliitikud on pidanud kannatama meedia väljaannete all, kus räägitakse neil olevast süüst. on juhtunud ka, et lõpuks määratakse see inimene, kel lasus algselt süü, kohtu poolt hoopis süütuks ning meedias kajastub see tihti palju vaiksemalt kui süüdistamine. näiteks Tallinna endine abilinnapea Vladimir Panovi ja kunagise kaitsepolitsei direktor ja ärimees Priit Tikerpe süüdistamine pistise võtmises ja andmises. kohus mõistis mehed õigeks
üldjuhul eliit-inimese mõiste alla ei mahu. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses oli eliit-inimestel väga suur roll. Need inimesed, kes valdavalt olid pärit kirjanike, kunstnike ja teiste loomeinimeste seast, suutsid ja julgesid võtta sellel raskel ja keerulisel ajal vastutuse ning juhtrolli just tänu oma missioonitundele,sisemistele väärtustele. Tänapäeva poliitikas on järjest vähem loomeinimesi ning poliitikud ei oma tihti muud eriala kui poliitika ise. Poliitika on muutumas eraldi valdkonnaks, kuhu ei kogune enam erinevate valdkondade parimad esindajad ehk eliit, vaid kes kasvatab end ise. Sellises muutuvas olukorras tuleb poliitikasse järjest rohkem neid, kellel on esikohal esmatarvete rahuldamine ehk palga teenimine, mitte eneseteostus ja missioonitunne. Eliit-inimesed kerkivad esile just kriisiolukorras. Nad on justkui ühiskonna valvurid, ei karda riskida ideede nimel
ka riigipea kohuseid täitev riigivanem. 15. juunil 1920 toimunud rahvahääletusel kiideti põhiseadus heaks ning aasta lõpus hakkas see kehtima. Esimesed Riigikogu valimised toimusid 27.29. novembrini 1920 ja Riigikogu alustas tegevust 1921. aasta alguses. Enne seda, 1920. aasta detsembris, lõpetas oma tegevuse Asutav Kogu. Kasutusele võetakse Eesti kroon 01. jaanuar 1928 1920. aastatel suutsid Eesti poliitikud ja finantstegelased riigi majanduslikku olukorda oluliselt parandada, orienteerides selle idast läände ning kujundades ümber ka tööstuspoliitika. Eestist sai küllaltki edukas väikepõllumajanduslik maa, mis eksportis põllumajandussaadusi LääneEuroopasse. Viimaseks suuremaks aktsiooniks majanduse ümberkujundamise vallas oli Eesti marga asendamine krooniga, mis oli eelmisest tunduvalt stabiilsem rahaühik. See hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928 ning kuni 1930
Peatükk 11. Esindatud: Valimised ja hääletused Valmistest mõeldakse sageli kui poliitilise protsessi südamest. Võib-olla pole ükski teine küsimus poliitikas nii otsustav kui see, kelle me valime endi üle valitsema ja riiki juhtima, ja muidugi ka see, et millistes tingimustes valimised toimuvad. Valimisi nähtakse ei millegi muuna, kui töötava demokraatiana. Need on viisid, läbi mille rahvas saab kontrollida valitsust lüües välja kelmis ja lurjused. Poliitikud on rahvateenrid kellesse on investeeritud vastutus esindada rahvast ja kaitsta nende huve, kes neid võimule on valinud. Kui demokraatia on klassikaline viis, mida mööda poliitikal riigis minna ja omab populaarset poolehoidu, on see lähim vaste mida poliitiliselt on võimalik saavutada, et luua niiöelda ,,rahva-valitsus" Esindatuse vajaminek on genereerinud sügavuti vaidlusi poliitikas. Isegi absoluutse monarhia oodati et ta valitsemise puhul küsiks nõu mõjusfääris olevatelt
number riigikäsitluse järele ning põhjenda valikut. Riigikäsitlus Tsitaat Põhjendus Õiguslik 2 Õigusliku riigikäsitluse kohaselt on inimese seos riigiga kodakondsusel põhinev poliitiline & õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Seega Eesti poliitikud kui Läti kodakonsust mitte omavad ja Läti avaliku võimu organisatsiooni mitte kuuuvad isikud ei oma õigust Läti siseasjades kaasa rääkida Sotsioloogiline 3 Sotsioloogiline vaatenurk näeb riiki ennekõike inimeste ja rühmade tegevustulemina ( „..see on rahvas...“)
....................................................................................................... .......................... II ebaõnnestumine: ......................................................................................................... ...................................... Põhendus:...................................................................................................................... ......................... 10. Fotodel on toodud vaikiva ajastu juhtivad poliitikud. Märgi, keda on fotodel kujutatud. 1. ...................................... 2. ............................. 3....................................... 11. Ühenda õiged paarid. Kirjuta nime ees olev number sobivasse ruutu. 1 Ludvig Puusepp maadleja 2 August Mälk neurokirurg
Antud küsimus osutus valituks, kuna tundus sobivaim, millele vastata intervjuu meetodil. Lisaks on see põhiteemaga seotud ja eesmärk on uurimustöös teada saada inimeste aktiivsust poliitika suhtes. 1.5 Tekstianalüüs Kuidas kajastab meedia poliitikuid enne valimisi ? Antud küsimus on oluline seetõttu, et tihti otsustavad inimesed alles viimasel minutil (valimiskaiinis), kelle poolt hääletada. Põhjusi võib olla mitu: esiteks annavad poliitikud liiga kasutud tagasisidet valijatele, teiseks poliitikuid ei kajastata piisavalt mida?, kolmandaks puudub usaldus poliitikute suhtes. Küsimus nõuab teistsugust vastust. Kelle suhtes tunneb meedia sümpaatiat, kelle suhtes mitte? Kuidas suhtub meedia teatud poliitikutesse? (näit. Savisaarde) 6 2 Materjal ja metoodika 2.1 Sekundaarandmete analüüs Sekundaarandmete kasutamine
Täiskasvanutel võib samuti olla raskusi tõese ja väära informatsiooni eristamisel, kui nad ei saa ühe meediakanali teavet teise pakutavaga ja tegelikkusega võrrelda. Mittedemokraatlik riik ei pruugi seda võimaldada ja võib koguni teadlikult takistada teabe kontrollimist. Kallutades rahvale kättesaadavat infot sobivas suunas, muudab riik ka nende otsuseid. Meedia kasutamist inimeste vaoshoidmiseks käsitleb V. Pelevini romaan "Generation P", kus kõik Venemaa poliitikud on televiisorisse lastud arvutisimulatsioonid ja otsuseid teeb kitsas huvigrupp. Kuna rahval pole võimuesindajatele ligipääsu, ei saa enamik inimesi kontrollida ühe organisatsiooni pakutavat teavet poliitikute tegevuse kohta, mis tuleb läbi mitme meediakanali. See näitab, kui oluline on ajakirjandusvabadus ja mitme sõltumatu meediakanali eksisteerimine, mis kindlustab adekvaatse info. Meedia mõju on tänapäevases ühiskonnas paratamatu, seetõttu peame õppima infot valima ja
Kellele või millele rajaksin ma ausamba? Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Vabadussõjas kaotati 3600 sõdurit, haavati sai 14000 meest, kellest 2600 jäid invaliidiks. Vangi oli langenud 1000 eestlast, kes vahetati 10000 vangilangenud punaväelase vastu. Meie Eesti rahva ajaloos oli Vabadussõda üks kõige tähtsam sündmus: see oli meie oludes hiiglaslik võitlus, mille tagajärjeks oli iseseisev Eesti riik. Meie tuletame tänuga meelde kõiki, kes selles heitluses meile otse või kaudselt kaasa aitasid ja teame, et mõnegi kaasvõitlejaga tuli ka vahete-vahel kõvasti tülitseda; üldtulemus oli aga just see, mida meie soovisime meie oma riik. Mina pean oluliseks rajada ausamba Vabadussõjas osalejatele. Vabadussõja võitmine on selle alus, et me üldse saame rääkida vabast Eestist. Vabadussõja võit tõestas, et üks väikeriik on iseseisvumiseks võimeline ...
mõttes poeb vanematele inimestele sinna ja nii ta oma hääled ja populaarsuse saavutab. Ja vanad inimesed, naiivsed nagu nad on, on tema poolt ja näevad teda kui väga head inimestest hoolivat vanahärrat. See on erakond kelle jutt on tuhat korda ilusam, kui nende teod. Oleks neil vaid tegusid ka nii palju kui neil juttu on. Küll lubatakse selle eest rohkem raha ja seda maksu vähendatakse, aga kust otsast. Kui nad nii võimekad poliitikud on, miks siis paljud inimesed vaevlevad hetkel tööta ja rahahädade käes. Kas nüüd ei ole siis õige aeg oma geniaalsete ideedega välja tulla ja kord natukenegi majja luua. Siis kui nende lubadusi ja tegutsemist vaja on pole neid ja kui vaja enda erakonnale populaarsust koguda, on neid iga nurga peal. Ma arvan, et kui sellest erakonnast ja tema "kuulsusest" rääkida, siis ei saa mainimata jätta K-Kohukest
Ennustused on küllaltki laialivalguvad ja ebakonkreetsed selleks , et inimesed saaksid ise mingeid seoseid luua. Midagi ikka päeva lõpuks täide läheb , mis suurendab jälle horoskoobi usaldusväärsust. Horoskoobi ja poliitikute valmislubaduste vahel võib paralleeli tuua- mõlemil puuduvad reaalsed alused ning kui ühelt poolt ennustus või teiselt poolt lubadus täide läheb, siis on horoskoop kõikvõimas ja Eestis ei oleks midagi paremaks läinud , kui poliitikud poleks seda lubanud. Äkki võiks hoopis nii mõelda , et need asjad oleks nii või naa juhtunud ? Et eelnev jutt ei oleks ka puhas hämamine püüaks asjale läheneda ka teaduslikult. Tähed , mis peaksid meile saatust ennustama on Päikese sugused tulekerad , mis tiirlevad kosmoses ringi. Tundub täiesti loogiline -" tähed on selleks olemas , et astroloogid saaksid neid uurides paika panna , kas meil täna armastuses veab või mitte". Teiseks asuvad need tähed valgusaastate
näitavad oma üleolekut tugevusega, mitte haritusega. Kakluse võidab küll füüsiliselt tugevam, kuid see ei tähenda, et tal tingimata õigus on. Tõde võib üldse jääda leidmata, eriti kui vaieldakse küsimuse üle, millel puudub üks ja tõene vastus. Sarnaselt tänavaeluga on vale üha aktuaalsem ka poliitikute seas, kes jagavad valimisteeelsel perioodil katteta lubadusi, et Riigikokku pääseda või kasutavad ebaausaid võtteid, et hääli võita. Muidugi ei käitu nii kõik poliitikud, kuid võiks eeldada, et inimestest, kelle me ise oleme ennast esindama valinud, ei käitu ükski nii. Kahjuks on aga ka selles vallas tegelasi, kes pole üdini ausad ja õiglased. Elades päevastpäeva selliste probleemide keskel paneb tahestahtmata mõtlema sellele, kuidas neid lahendada. Kuna aga keegi ei ole piisavalt tugev, et võidelda kõige selle vastu üksinda, siis piisab sellestki, kui alustada iseendast. Miks mitte
Näiteks vanem põlvkond kuulab rohkem Elmarit või Vikerraadiot, sest sealne kõnepruuk on rohkem omasem neile. Saatejuhid ja kaasosalejad kasutavad tihti murdesõnu, millest tänapäeva noored pole eriti huvitatud, seetõttu on noorematele fokuseeritud Sky Plus, kus saatejuhid kasutavad slänge ja rohkem ,,noorte keelt". Teatud sihtgrupile suunatud raadiokanalid edastavad infot eri moodi. Samuti ei tohi minna labaseks vaba keelekasutuse tõttu. Ärilehes on välja toodud, et Venemaa poliitikud ja ametnikud kasutavad otse-eetrites ja pressikonverentsidel sündsusetut keelepruuki. Sellest tulenevalt hakatakse neid uue seaduse järgi trahvima vandumise eest kuni 30 dollari suuruse trahviga. Keelt kui nähtust vaadata täiesti teise nurga alt, siis keel aitab meil toime tulla füsioloogiliste vajadustega, milleks on söömine, joomine. Keel annab märku, millal on tegu ebasoodsa toidu või joogiga. Võib ette tulla, et inimene teeb krimasse ning näoilmest saab välja lugeda, kuidas
1) Eesti tegi panuse suhete normaliseerumisele Nõukogude Venemaaga. Rajati Tallinna sadamasse laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikke soodustusi. 1922.a. esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Nõukogude välispoliitilise kursi tõttu ei andnud aga suhete normaliseerimise püüded piisavaid julgeolekugarantiisid. Otsiti toetust Lääne suurriikidelt. 1924.a. veendusid Eesti poliitikud lõplikult, et reaalset abi ei maksa Inglismaalt oodata. Balti liit. Suuri lootusi iseseisvuse garanteerimisel pandi 1920.a aastate algul regionaalsele sõjalis- poliitilisele kaitseliidule. Ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923.a. lõpus, kui kirjutati alla Eesti Läti kaitseliidu lepingule. Ühtlasi saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirjoon.
kohe silme ees ning kontrollitav mitu korda, kuid suulise vastuse puhul ei ole eriti limiiti, kui siis ainult aeg ja saab pikemalt ja keerutades vastuseni jõuda. Kirjalik vastus ehk tegu on konkreetsem kui sõnadega esitatud vastus või lubadus ning seda saab hiljem kontrollida. Tegudega saab näidata, milline isik tegelikult on, kuid sõnadega saab nii-öelda suurt mulli ajada. Võtame näiteks poliitikud. Enne valimisi lubavad nad kõik suure suuga kokku ilusaid asju, kuid tihtipeale need ei rakendu tegudes. Sellised täitmata lubadused on kui valetamine valijatele ning see teeb nendest poliitikutest valelikud inimesed. Kui nad käituksid vastavalt oma sõnadele, siis arvaksid ka teised inimesed neist paremini ning poliitika ei oleks nii kahepalgeline. Olen vaadanud poliitikute debatte ning ka seal oli liiga palju seda suure mulla ajamist
Meri presidendiks tõustes lausus: ,,Ma saan lubada ainult higi, verd ja pisaraid." ? Selle lause peale inimesed lausa naersid teravmeelselt. Keegi ei uskunud, et nõnda raske võib olla tõesti otsast peale alustada. Kõigile oli tähtis meie vaba kodumaa ja meie rahvus, mida nimetame eestlaseks. Igas riigis on erisugused traditsioonid, sotsiaalne kihistatus ja klassid. Nii on ka meil. Nõnda võib sarkasmiliselt nimetada ka traditsiooniks valmiste eel toimuvat . Sel perioodil poliitikud lubavad maad ja ilmad kokku, kui hääletaks inimene vaid tema poolt. Kuid pärast nö võimule saamist, sätitakse end jälle puhkereziimile kuni järgmiste valimisteni. Selline on meie ''esimene'' Eesti. Me oleme jõudnud etappi, kus elanikkond ei usalda oma riigijuhte ja suhtub valitsusse isegi ükskõikselt. Meil on arvamus poliitikutest, et nad on pürginud riigi etteotsa vaid selleks, et elada mugavalt muretsemata kunagi, kuidas toime tulla olemasoleva palgaga kuni järgmiseni. Alles
Demokraatia Demokraatia on huvitav mõiste, paljud saavad sellest teistmoodi aru kui mõned. Mina võtan demokraatiat kui kui korvpalli meeskonda, kuna kõigil on õigus oma sõna õelda ja terve meeskond peab andma endast kõik, et meeskond võidaks. Minul kodus on ka kindel demokraatia, kuna otsuseid võetakse vastu ikka neljakesi mitte üksinda või kahekesi. Kuigi on ette tulnud küll, et isa ütleb midagi ja siis kohe tehakse ka, kuna majas peremees ikkagi isa. Kodus arvatavasti tunneb ikka kõige rohkem demokraatiat, kuna pereliikmed hoiavad alati kõige rohkem kokku,isegi siis kui on juhtunud midagi õudsat. Koolis ütleme nii, et mõnikord on demokraatia ja mõnikord mitte, alati tahavad õpilased olla üksteisest paremad ja keksida oma hinnetega aga kui peab tegema rühmatööd siis kõik mõtlevad koos ja teevad koos, noh mõni laisk on alati gruppis kes ei viitsi midagi teha ja üritab kergemat teed minna. Minu arust o...
Ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, reformide ja revolutsiooni vahepealset. Rahvas avaldab võimule pidevalt survet, reformid on õiguspärased. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, demokraatia näib aeglane ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. Üleminek ühelt valitsemiselt teisele toob kaasa reeglina ka majanduskriisi. (selle tagajärjel elatustase langeb.) Probleemiks on reformide ebaühtlane tempo. Kõik juurdlub aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Demokraatia *tunnused: valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõige võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikotroll) poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, poliitiline sõltumatus,
Ühiskond Ühiskond on kollektiivsel indenditeedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne idenditeet põhineb ajaloolistel, usulistel, rahvuslikel ja/või poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. ,,Meie" tunne. Riik ei ole ühiskond. Ühiskonna tasandid, riigi tingimustes. Mittemajanduslik Ühistasand eratasand Valitsemine eraelu Kodaniku ühiskond Poliitikud, vailjad, lapsevanemad, Majanduslik Ühistasand eratasand Riigiettevõtlus eraettevõtlus ...
patsifistlik lähenemine, mis säästaks rahvast ja raha, ent mida ei poolda märulilembeline läänemaailm. Kuid minu arvates on probleemi nägemine mustvalgelt primitiivse arengu põhitunnus. Selle asemel, et kalduda äärmustesse, võib ju kasutada vana head meetodit, mis võttis julgelt appi nii mõnigi tuntud, kuigi tänaseks kahjuks väljasurnud, ühiskond näiteks Sparta. Üks tugev liider, kellel on piisavalt tarkust, et pääseda riigi eesotsa, asendab kõik saadikud ja poliitikud ükshaaval oma lähedaste sõpradega ent ta peab oma võimu kinnitama. Selleks loob ta salaarmee ja ähvardades (sellest piisab, kuna keskmine rahumeelne kodanik ei hakka oma rumaluses ja arguses niikuinii vastu) vallutab vaikselt kõik ümbritsevad alad. Meedia summutab ta enne, kui too jõuab juured kasvatada. Ent nüüd tuleb kõige raskem: tugevad naabrid kaugemalt, näiteks USA. Ometigi on sellel liidril üks eriline eelis: ta on
Samal ajal toimus ka eestistumine ning üha enam tekkis eestlastest majaomanikke, kaupmehi ja haritlasi. Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule, Eesti oli muutunud üheks arenenumaiks Vene riigi piirkonnaks peale 1905. aasta revolutsiooni majandustõusu. 1905. aasta revolutsioon polnud meile kasulik mitte üksnes majanduslikult, vaid see ka äratas rahva justkui unest. Hakati tõsiselt tegelema poliitikaga ning looma erakondi. Pead tõstsid sellised poliitikud nagu Jaan Tõnisson (Eesti Demokraatlik Erakond), Konstantin Päts (Eesti Maarahva Liit) ja Jüri Vilms (Eesti Tööerakond). Vene riigis nõrgenesid baltisakslaste positsioonid ja eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes tõusis. Veel eriti oluliseks võib meie seisukohalt pidada veel Esimest maailmasõda, sest selle venimene kurnas Venemaad ja Saksamaad. Oli aeg oma kõige võimatumaid unistusi realiseerida.
elu, aga inimesed ei tea seda, sest nende mõtted on kõik kandunud mõne teise teema peale, mis on tegelikult palju vähem olulisem, kui see, mida tehakse samal ajal riigikogus. Sadama korruptsiooni skandaal jäi tahaplaanile, kuna peale tuli keskerakonna endise juhi Edgar Savisaare korruptsiooni juhtum. Reformierakonna seotus sadama korruptsiooni juhtumiga on reformierakonna poolt maha vaikitud, see näitab seda, kuidas poliitika, poliitikud ja ettevõtete juhtivad persoonid on korrumpeerunud. Makse ei saa võtta inimestelt võrdselt, kui kõik inimesed teenivad erinevat palka. Aus oleks makse maksta sissetuleku järgi, arvan, et see parandaks inimeste elu natukenegi meie riigis. Riigil on raha, et pakkuda pagulastele ehk sissetungijatele tasuta võimalusi elamiseks. Aga kuhu jäävad eesti riigi kodanikud? Ennem tuleks mõelda eestlaste peale ja lähtuda nende probleemidest, mitte pakkuda võõrale peavarju, kui meie enda
väikelinnades. Rohkem võiks tähelepanu pöörata laulu kõrval ka tantsule, näiteks paljudes väikelinnades on inimesi, kes tegelevad tantsuga ja soovivad kedagi õpetada, kuid nad peavad lahkuma, kuna pole inimesi, kellega töötada. Arvan, et selle põhjuseks on noorte inimeste vähesed teadmised kultuurist või siinkohal konkreetselt tantsust, millega võiks koolis rohkem tegeleda. Peale selle häirib mind veel suur majanduslik killustatus, näiteks teenivad poliitikud riigikogus suuri summasid, hinnad igal pool tõusevad, aga rahvale, kellest paljud elavad vaesuses, räägitakse televisiooni vahendusel, kui hästi riigil läheb ja kuidas majandus kiirelt kasvab. Arvan, et seda probleemi saaks leevendada tõstes keskmist ja miinimumpalka. Selleks aga tuleb kas suurendada tootlikust või vähendada tootmiskulusid. Arvan, et eelmise probleemiga on ka seotud eestlaste suur väljaränne, mis on tingitud
TÜs hakkas tegutsema slängigrupp. Kust jookseb piir slängi ja keele risustamise vahel? Eesti keel olevat viimaste aastatega päris ära rikutud. Juri Lotman defineeris matemaatikute eeskujul piiri kui punktide hulka, mis kuulub ühtaegu nii sise kui välisruumi. Arvan, et piir läheb igaühe enda seest. Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik, pannakse pahaks. USAs püüavad poliitikud slängi pruukides noorte toetust võita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma. Laenud on keeles paratamatud, eriti sellisel ajal nagu meil praegu, mil muutused on kiiremad kui keele areng. Ent kahtlemata kasutatakse slängi liiga palju, sellega paistab silma just press. Kuidas släng edasi areneb? Ennustada on raske. Moskva teadlane Jelistratov nimetab slängi füüsikaterminit kasutades kultuuri kvandiks
kursis. Inimesed saavad sotsiaalmeedia vahendusel kaasa rääkida ja meelt avaldada poliitikaga seotud teemades. Samas kasutakse internetti ka propaganda levitamiseks, kuna sellisel viisil saab rahvast väga hästi mõjutada. Uus meedial annab inimestele aktuaalset informatsiooni, kuid samas ka mõjutab neid. Sotsiaalmeedia kui hea platvorm, kus edastada poliitilist propagandat. Propaganda on üks osa sotsiaalmeediast, kuna selles keskkonnas on lihtne massideni jõuda. Paljud poliitikud kasutavad seda võimalust, et oma selgitustööd rahva ette tuua. Üks hea näide, sellisest poliitikust on Donald Trump, Ameerika Ühendriikide president. Trump kasutab tihti Twitterit ja arusaamu teistega jagada, kuid ta kasutab palju demagoogilisi võtteid, mis muudavad propaganda mõjusamaks. Tihti räägib Donald Trump ühisest vaenlasest, kordab lihtsaid sõnumeid või räägib alternatiivset reaalsusest. Tema propaganda mõjutab tihti inimesi emotsionaalsel tasemel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
