Niels Henrik David Bohr (0)

Niels Henrik David Bohr
Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 – 18. november 1962) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia.
Niels Bohri isa  Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanispanganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr.
Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis alates 1903  füüsikat  ja kaitses 1911 doktorikraadi. Esialgu õppis ta  filosoofiat  ja matemaatikat, aga 1905 võitis taTaani Teaduste Akadeemia korraldatud teadustööde konkursi. Bohr uuris seal pindpinevust, kasutades oma isa  laborit , mis oli talle tuttav kuba lapsepõlvest saadik. Edu sellel konkursil mõjutas Bohri loobuma filosoofiaõpingutest ja pühenduma füüsikale.
1912 kolis ta  Inglismaale  ja töötas koos füüsiku  Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu  planeedid  tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria).
1916 tuli Bohr Kopenhaagenisse tagasi ja hakkas tööle  teoreetilise füüsika õppetoolis ametikohal, mis just tema jaoks loodi. 1918 asutas ta ülikoolis teoreetilise füüsika instituudi , mida ta hiljem juhtis.
Bohrilt pärineb komplementaarsusprintsiip. Selle järgi võib objekte uurida nii, nagu neil oleks mitu teineteist välistavat omadust. Näiteks valgust võib uurida nii, nagu see koosneks osakestest, ja nii, nagu see oleks laine – omadused, mis pealtnäha tunduvad teineteist välistavat.
1926 pälvis Bohr Franklini medali.
II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tööd, et päästa neid holokaustist. Tal endal õnnestus Taanist  1943. aasta sptembris Rootsija  Suurbritannia  kaudu USA-sse põgeneda.
USA-s New Mexicos Los Alamoses hakkas ta töötama tuumapommi kallal Manhattani projektis , kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta  tuumaenergia  rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. 1957 pälvis Bohr esimesena auhinnaAatomid rahu eest (viimasena pälvis selle tema poeg Aage).
1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud tuumaenergia rahumeelsele kasutamisele.
1947 pälvis Bohr Elevandi ordeni . See antakse tavaliselt kõrgaadlikele ja tipp-poliitikutele, Bohr ja Tyche Brahe ( 1578 ) on ühed vähestest eranditest. 2012. aasta seisuga kuulub ordusse 75 inimest, neist 74 on kõrgaadlikud ja poliitikud .
Elevandi ordeni saamine tähendas ühtlasi aadliseisusse tõstmist, millega seoses Bohr pidi saama oma  vapi . Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatudyin ja yang ning  ladinakeelne  moto "Contraria sunt complementa" ('Vastandid täiendavad teineteist').
Perioodilisustabeli element number 107,  bohrium , on nime saanud Niels Bohri järgi. Teine keemiline element hafnium (number 72) on nimetatud Bohri kodulinna Kopenhaageni järgi, sest Bohr ennustas selle omadusi.
Niels Bohri järgi on nimetatud asteroid 3948 Bohr.
Bohri aatomimudeli avaldamise 50. aastapäeva puhuks laskis Taani Post 21. novembril 1963 välja postmargi, millel oli kujutatud Bohri, vesiniku aatomit javalemit, mis kirjeldab kahe vesiniku aatomi tuuma ümber tiirleva elektroni energiataseme erinevust: . Bohri 100. sünniaastapäeva puhuks laskis Taani Post välja postmargi, millel oli kujutatud Bohri abikaasaga.
1997 laskis Taani Rahvuspank välja 500 Taani krooni väärtusega paberrahatähe, millel oli kujutatud Bohri  piipu  suitsetamas.